Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7703
Kohtuasi
AK avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks ja juurdepääsuõiguse märkusena kinnistusraamatusse kandmiseks ning tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. novembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AK (XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik I RN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II TT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III SR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV AKTSIASELTS KARUMAA (registrikood 10235017), seaduslik esindaja AM Puudutatud isik V Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja TR
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. novembri 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud AK kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-7703 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AK (avaldaja) esitas 14. mail 2021 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 17. ja 18. mail 2021), milles palus määrata piiranguteta juurdepääs kinnistule asukohaga Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Taumi tee 4 (registriosa nr 2091202) (Taumi tee 4 kinnisasi) üle kinnistu asukohaga Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Tammeranna (registriosa nr 9207602, katastritunnus 19801:002:1109) (Tammeranna kinnisasi) mööda Tammeranna kinnistul paiknevat erateed, vastavalt avaldusele lisatud plaanile. Samuti palus avaldaja kohustada RN (puudutatud isik I), TT (puudutatud isik II) ja SR (puudutatud isik III) andma tahteavaldus juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ning palus tahteavaldused asendada kohtulahendiga. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Taumi tee 4 kinnisasi. Puudutatud isikute I–III kaasomandisse kuulub Tammeranna kinnisasi (registriosa nr 9207602). Avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale Taumi teele. Avaldajale on ligi 35 aasta vältel võimaldatud ligipääsu mööda Tammeranna kinnistul paiknevat teed. Selliselt on ligipääs välja kujunenud ajalooliselt. Avaldaja on hoolitsenud juurdepääsutee kasutatavuse eest. Puudutatud isikud ise on teed kasutanud harva. Koormatavat kinnistut ületab kaks elektriliini, kinnistu kasutamine on suures ulatuses piiratud. Sissesõidutee jääb suures ulatuses Tammeranna kinnistu piirkonda, mille kasutamine on kitsendatud. Avaldaja kinnistule on võimalik teoreetiliselt rajada juurdepääs avalikult kasutatavale Taumi teele läbi AKTSIASELTS KARUMAA (puudutatud isik IV) kinnistu, mis piirneb nii avaldaja kinnistu kui ka avalikult kasutatava Taumi teega, mis oleks aga koormav puudutatud isikule IV ja avaldajale. Praegu kasutatav juurdepääsutee näiliselt tükeldab puudutatud isikute I–III kinnistu, kuid sisuliselt see ei takista puudutatud isikutel I–III ühelgi viisil kasutada maa-ala, mis on ühel või teisel pool olemasolevat juurdepääsuteed. On teoreetiliselt võimalik juurdepääsutee nihutamine puudutatud isikute I–III kinnistu piirile vastu puudutatud isiku IV kinnistu piiri, kuid see tähendab täiesti uue tee rajamist olukorras, kus on olemas toimiv juurdepääsutee. Avaldaja palus kohtul määrata õiglane juurdepääsutasu suurus. Avaldaja on valmis kandma juurdepääsutee hooldamise kulud. Vastuseks puudutatud isikute I–III seisukohale märkis avaldaja, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et eksisteeriks juurdepääsutee Taumi põik kaudu. Seda teed pole kunagi ehitatud ega ei ehitatagi, sinna on planeeritud haljasala, mitte tee ehitus. Seega ei ole Taumi tee 4 kinnistule muud sissesõiduteed kui olemasolev tee Tammeranna kinnistu kaudu. Nimetatud tee ei takista Tammeranna kinnistu kaasomanikel kasutada ei ühel ega teisel pool teed olevaid kinnistu osi, mida kinnitab heina niitmine kinnistul. Tee nihutamine kinnistu äärmisesse serva on kulukas, maksab mitmeid tuhandeid eurosid, nende kulutuste tegemist hindab avaldaja tarbetuks. Lisaks peab avaldaja sel juhul ümber ehitama oma krundisisesed kommunikatsioonid, parkimisalad, väravad jmt, mis on ebamõistlik, kuna avaldajal on juba olemas sissesõidutee olemasoleval kujul. Vähetähtis pole ka asjaolu, et enamjaolt on nii sissesõidutee kui suur osa Tammeranna kinnistust kaetud kitsendustega, mille kitsenduste seadja hüvitab Tammeranna kinnistu kaasomanikele. Avaldaja on seisukohal, et sissesõidutee
2-21-7703 talumistasu võiks olla võrreldavas suuruses näiteks elektriliinide talumise tasuga, mida puudutatud isikutele regulaarselt makstakse.
2.Avaldaja esitas koos avaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, mille Harju Maakohus rahuldas 26. mai 2021 määrusega ja võimaldas Taumi tee 4 kinnisasjale ajutise piiranguteta juurdepääsu, sh sõidukitega, Taumi teelt üle Tammeranna kinnisasjal paikneva eratee, kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni ja määras, et Taumi tee 4 kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud Tammeranna kinnisasja omanikele tasuma ajutise juurdepääsutee kasutamise eest igakuiselt 20 eurot kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isikud I–III vaidlesid avaldusele vastu. Vale on avaldaja väide, et tal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kui üle Tammeranna kinnistu viiv sissesõidutee suletakse. Avaldajal on juurdesõidutee Taumi tee 4 kinnistule teelt Taumi põik L2. Antud tee on kuni kinnistu nurgani pinnatud freesasfaltkattega ja edasi on tee kuni Taumi tee 4 kinnistu mahasõiduni kruusakattega. Tammeranna kinnistul asuv eratee lõikab Tammeranna kinnistust ca 2250 m2 suuruse tüki eraldiseisvaks väheväärtuslikuks maaks. Tammeranna kinnisasja omanikel ei ole nende kinnistut läbivale teele selle asukoha tõttu rakendust. Tammeranna kinnistut läbivat teed kasutab igapäevaselt 4 sõiduautot. Taumi tee 4 kinnistul toimuvate ehitustööde raames pargivad Tammeranna kinnistul ka ehitajate autod, sh kopplaadur. Autode liikluse ja parkimise on avaldaja omavoliliselt korraldanud Tammeranna kinnistul, milleks ta rajas parkla ca 10 autole. Kui kohus peaks juurdepääsu üle Tammeranna kinnisasja määrama, tuleks seda teha kinnistu piiri äärest ning parkimist avaldaja sõidukitele ei tohiks Tammeranna kinnistul võimaldada.
4.Puudutatud isik IV teatas, et ei ole talle kuuluval kinnistul Taumi tee 6 asuva teeosa kasutamise eest kunagi tee kasutajatelt tasu küsinud ning ei plaani seda küsida ka tulevikus. Puudutatud isik IV on otsustanud anda nõusoleku Harku valla ettepanekule seada puudutatud isikule IV kuuluvale teele isiklik kasutusõigus Harku valla kasuks.
5.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik V) teatas maakohtule, et Taumi põik teed hooldab vald ning puudutatud isik V ja puudutatud isik IV on sõlminud notariaalse lepingu, millega on Harku valla kasuks seatud Taumi tee 6 kinnistul asuvale erateele isiklik kasutusõigus. Seega on nimetatud tee avalikus kasutuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 17. novembri 2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud jättis maakohus nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata. Maakohus tühistas 26. mai 2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et avaldajale kuulub Taumi tee 4 kinnisasi, puudutatud isikute I, II ja III kaasomandisse kuulub Tammeranna kinnisasi, puudutatud isikule IV kuulub Taumi tee 6 (registriosa nr 11192302) kinnisasi. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tulenevalt
2-21-7703 Riigikohtu juhistest tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 p 11 peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt. Maakohtule esitatud 5. novembri 2021 notariaalse lepinguga (I kd, tl 171–176) seati Harku valla kasuks Taumi tee 6 kinnistul asuvale erateele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus eratee avalikuks kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks liiklemise tagamise eesmärgil (I kd, tl 172). Lepingu lisaks olevalt asendiplaanilt (I kd, tl 175) nähtub avalikuks kasutuseks antud eratee osa. Kohtule on tõendatud, et avaldajale on sellega tagatud juurdepääs enda kinnisasjale mööda avalikult kasutatavat teed, st avalikult kasutatavalt Taumi teelt, edasi mööda Taumi põiku ja avalikult kasutatavalt Taumi põik teelt L2. Kuna avaldajale on sellega tagatud juurdepääs enda kinnistule mööda eelmärgitud avalikult kasutatavat teed, puudub alus võimaldada talle juurdepääsu enda kinnisasjale mööda Tammeranna kinnistut asuvat erateed ja kohus ei pea tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-31-17 seda võimalust kaaluma. Maakohus lisas määrusele avaldaja kinnistule juurdepääsutee (märgitud punasega) kaardi. Maakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul põhjus kaaluda ajalooliselt seni avaldaja poolt kasutatud Tammeranna kinnisasjal asuvat teed enda kinnistule juurdepääsuteena, kuna avaldajal on võimalik kinnistule pääseda avalikult teelt. Seetõttu puudub põhjus Tammeranna kinnistut läbiva tee võimaldamiseks ja ebamõistlikuks koormamiseks. Samuti puudub põhjus kohustada Tammeranna kinnistu omanikke tee korrashoiuks olukorras, kus avaldajal on võimalik kasutada avalikult kasutatavat teed, mida hoiab korras kohalik omavalitsus. Samuti on vajadusel võimalik operatiivsõidukitel liikuda kinnistuni mööda avalikult kasutatavat teed. Kohus tuvastas vaatlusel (I kd, tl 130–133), et avalikult teelt avaldaja kinnistuni viiv tee on heas seisukorras ja võimaldab kõikidel sõidukitel kinnistuni jõudmist. Samuti ei takista Taumi põik teelt L2 avaldaja kinnistuni jõudmist avaldaja viidatud kaevud (I kd, tl 132), mis asuvad avaldaja kinnistu väravast (sissesõidust) vasakul. Avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuõigust ei tule kinnistusraamatusse märkusena kanda. Maakohus tühistas 26. mai 2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna kohus jättis avalduse rahuldamata. Puudutatud isikutel puudus menetluses esindaja, seega puudusid ka kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, millest nähtuvalt palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kaalutlusõigust teostanud ning see on vastuolus Riigikohtu lahenditega. Maakohus on ekslikult hinnanud vaidluse materiaalõiguslikku poolt ja eeldanud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu õigusliku aluse olemasolu iseenesest annab tegeliku ja avaldaja poolt realiseeritava juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Maakohus ei hinnanud asjas esitatud tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et avaldaja kinnistuga külgnevale teekinnistule pole teed ehitatud, mida kinnitab Harku valla esindaja e-kirjaga avaldatud seisukoht, et vald on valmis vajadusel tee rajama. Tegemist on tupikteega, mis on kitsas ning kus pole ümberpööramistaskut, milline on hädavajalik transpordivahenditega opereerimiseks. Avaldaja nõustub vaatlusprotokollis esitatud väitega, et tee lõpuosa (u 15 m)
2-21-7703 kuni avaldaja kinnistu tagumise väravani on kaetud kruusaga, sest ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassi rajamisel, mis asub teekinnistu all, tehti kaevandi tagasitäitmine just kruusaga, mis aga mitte mingil juhul ei tähenda, et sinna oleks rajatud projektikohane tee kui ehitustehniline rajatis. Sellise täidetud pinnase peal autode, päästeja esmaabiliiklusvahenditega opereerimine toob tegelikkuses kaasa suurte ja sügavate roobaste tekkimise ning vajaduse kasutada rasketehnikat liiklusvahendite mülkast kättesaamiseks. Vastavalt Rannamõisa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise projektile on seal haljasala, mitte üldkasutatav sõidutee. Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldaja poolt üle Tammeranna kinnistu kulgeva juurdepääsutee kasutamise tava. Seda juurdepääsuteed on kasutatud ca 35 aastat. Avaldaja on kinnistule rajanud elamu arvestusega, et juurdepääs elamule, parkimisvõimalused, juurdepääsud kommunikatsioonidele, sisse- ja väljapääsud elamule ja elamust jmt johtuvad just juurdepääsuteest üle Tammeranna kinnistu. Elamu ainus sissepääs on maja esiküljel, olles mõtteline pikendus üle Tammeranna kinnistu kulgevale juurdepääsuteele. Tammeranna kinnistu osa, mida läbib juurdepääs avaldaja kinnistule, on kaetud suuremas osas elektriliinide kitsendustega. Kui juba koormatud kinnistule seada täiendavaid kasutuskitsendusi, siis on selge, et summaarne kitsenduste maht ei kasva nimetamisväärselt ja puudutatud isikute õiguste täiendav piiramine küll eksisteerib, kuid on hoomatavalt väiksem kui avaldaja kulutused ja kohustused, kui ta peaks hakkama kasutama teist juurdepääsu kinnistule. Menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isik III vaidles avaldaja määruskaebusele vastu.
9.Puudutatud isik V jäi maakohtu menetluses antud arvamuse juurde ja märkis, et Taumi tee 4 kinnistule pääseb üle avalikult kasutatava tee ja vald on valmis ehitama vajadusel Taumi põik L2 kinnistul asuva tee lõpuni, st kuni Taumi tee 4 sissesõiduni. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.
13.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku
2-21-7703 õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857 p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161 p 17.1).
14.Maakohus jättis avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldamata põhjusel, et täitmata on AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus, kuivõrd avaldajal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
14.1.Maakohus tuvastas õigesti, et Taumi tee 4 kinnisasjale pääseb mööda avalikult kasutatavalt Taumi teed, edasi mööda Taumi põiku ja avalikult kasutatavalt Taumi põik teed L2. Ehitusseadustiku § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Puudub vaidlus, et Taumi tee L1 ja avaldaja kinnistuga külgnev Taumi põik L2 on Harku vallale kuuluvad kohalikud teed. Taumi tee 6 kinnisasjal paiknev teeosa, mis jääb Taumi põik L2 ja Taumi tee L1 vahele, on eratee, mille osas on puudutatud isikute IV ja V vahel 5. novembril 2021 sõlmitud lepinguga seatud valla kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus eratee avalikuks kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks liiklemise tagamise eesmärgil (I kd, tl 170–175). Kuivõrd avaldaja kinnistuga külgnev Taumi põik L2 on avalikult kasutatav tee, millelt saab liikuda mööda avalikuks kasutamiseks määratud Taumi põiku avalikult kasutatavale Taumi teele, on avaldajal olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
14.2.Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt oleks maakohus pidanud arvestama, et avaldaja kinnistuga külgnevale teekinnistule pole teed rajatud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on märkinud, et avalikult teelt avaldaja kinnistuni viiv tee on heas seisukorras ja võimaldab kõikidel sõidukitel kinnistuni jõudmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on Taumi tee L2 lõpuosa täidetud kruusaga ning sellise täidetud pinnase peal autode, pääste- ja esmaabiliiklusvahenditega opereerimine toob kaasa suurte ja sügavate roobaste tekkimise ning vajaduse kasutada rasketehnikat liiklusvahendite mülkast kättesaamiseks. Avaldaja ei ole teinud ringkonnakohtule usutavaks, et maakohtu vaadeldud teelõik, mis ühtlasi kajastub vaatluse protokolli fotodelt 5 ja 7 (I kd, tl 131 pöördel ja tl 132), ei võimalda avaldaja kinnisasjale liiklemist. Samuti nähtub puudutatud isikute I–III esitatud fotolt, et nimetatud teelõiku on võimalik sõiduautoga kasutada (I kd, tl 68). Väidet, et Taumi põik L2 ei ole läbitav, ei tõenda ka avaldaja esitatud 19. märtsi 2019 Tabasalu, Rannamõisa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise projekt (I kd, tl 29), kuivõrd maakohus on ajaliselt hilisemal vaatlusel kogenud, et avaldaja viidatud alal ei ole tegemist haljastuse, nagu on märgitud viidatud projektis, vaid kruusaga kaetud teega (vt vaatluse protokolli lk 1, I kd, tl 130 (Taumi põik L2 ekslikult märgitud Möldri teena)). On arusaamatu, miks avaldaja hinnangul ei ole Taumi põik L2 kruusatee puhul tegemist teega, kui avaldaja taotletud juurdepääs üle Tammeranna kinnisasja on samuti kruusateel, mille auke on avaldaja enda väidetel lausa pea iga-aastaselt vabatahtlikult killustikuga täitnud (avalduse p 3.4.6.). Samuti on avaldaja Tammeranna kinnisasjal asuvale teele rajanud ümberpööramistasku. Jääb selgusetuks, miks avaldaja on teinud sagedasi kulutusi Tammeranna kinnisasja kruusatee parandamiseks ja parendamiseks, millise tee kasutamiseks tal õigus puudub, kuid heidab sealjuures läbivalt ette Taumi põik L2 tee seisukorda. Lisaks eeltoodule on puudutatud isik V avaldanud, et vajadusel on vald valmis Taumi põik tee L2 lõpuni välja ehitama, st kuni Taumi tee 4 sissesõiduni. Seega, kui Taumi põik L2 peaks aja möödudes muutuma kasutuskõlbmatuks, nagu avaldaja väidab, või esineb muu vajadus tee parandamiseks, parendamiseks või välja ehitamiseks, saab Taumi tee 4 kinnisasja omanik pöörduda puudutatud isiku V poole, et viimane teed parandaks või ehitaks välja uue tee.
14.3.Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus isikul on avalikult kasutatavale teele juurdepääs olemas, saab täiendava juurdepääsu määrata üksnes erandlike asjaolude esinemisel.
2-21-7703 Ka Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve ning autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt Riigikohtu 12. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916 p 13 ja selles viidatud lahendid). Näiteks on kohtupraktikas peetud täiendava juurdepääsu määramist võimalikuks olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada (vt nt Riigikohtu 30. märtsi 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 p 18). Avaldaja ei ole ringkonnakohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid täiendavat juurdepääsu üle Tammeranna kinnisasja määrata. Ringkonnakohtu arvates ei välista täiendava juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Avaldaja esiletoodud asjaolud ja põhjendused seonduvad eeskätt avaldaja mugavusega enda kinnisasja kasutamisel (parkimisvõimalused, juurdepääsud kommunikatsioonidele, eramu sisse- ja väljapääsud). Kuigi avaldaja on avalduses üldsõnaliselt väitnud, et Taumi tee 4 kinnisasjaga külgnevat Taumi põik L2 ei saa kasutada päästeteenistuse, erakorralise meditsiini, prügiveo ega kanalisatsiooni tühjendamise autod, ei pea see seisukoht vastavalt asjas esitatule paika. Täiendava juurdepääsu määramist ei õigusta ka määruskaebuses esitatud väidete kohane vajadus tagada transpordivahendiga, sh operatiivsõidukitel ümberpööramise võimalus avaldaja kinnisasja juures. Nn ümberpööramistaskut ei eksisteeri ka Tammeranna kinnisasjal, kuivõrd puudutatud isikud I–III on selle 26. juulil 2021 likvideerinud (vt I kd, tl 108 ja tl 118 pöördel). Vajadusel on avaldajal võimalik sõidukite ümber keeramise koht rajada enda kinnisasjale. Päästesõidukitele on tagatud vajalik juurdepääs päästeseaduse § 132 lg 2 alusel ning kui tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada hädaseisund tsiviilseadustiku üldosa seadus § 141 tähenduses (vt ka Riigikohtu
19.veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 p 11).
15.Kuna täitmata on AÕS § 156 lg 1 eeldus ehk avalikult kasutatavale teele juurdepääsu puudumine, ei oleks maakohus vastupidiselt avaldaja seisukohale pidanud juurdepääsu määrama ka tava olemasolu tõttu. Samuti ei ole ka tava olemasolu ainumäärav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16). Juurepääsu üle teise isiku kinnisasja ei saa ringkonnakohtu arvates määrata ka hoolimata pikaaegse tava olemasolul, kui avaldajal on juba olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Pelgalt puudutatud isikute I–III poolt teatud ajal nende kinnisasjal asuva tee kasutamise talumine ei anna iseenesest alust või põhjust nende omandiõiguse riivamiseks juurdepääsu seadmise näol, kui nad sellega ei nõustu. Samuti asjaolu, et puudutatud isikute I–III kinnisasjal on elektripaigaldise kaitsevöönd, ei anna iseenesest alust selle kinnisasja täiendavaks koormamiseks.
16.Eeltoodust lähtuvalt jääb maakohtu määrus muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.
17.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
19.Puudutatud isik III esitas menetluskulude nimekirja, milles on märgitud riigilõiv 50 eurot. Praeguse määruskaebuse on esitanud avaldaja, mistõttu ei ole puudutatud isik III riigilõivu
2-21-7703 pidanud tasuma. Maksekorraldusest nähtub, et riigilõiv on tasutud samas asjas Harju Maakohtu 26. mai 2021 määrusele esitatud määruskaebuse eest, mille Tallinna Ringkonnakohus lahendas 5. juuli 2021 määrusega. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega menetluskulud avaldaja kanda, kuid märkis, et kulude puudumise tõttu jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Puudutatud isik III ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, mistõttu ei saa ka ringkonnakohus puudutatud isiku III tasutud riigilõivu avaldajalt välja mõista, kuivõrd see ei ole tasutud praeguse määruskaebemenetluse raames. Puudutatud isikud I, II, IV ja V menetluskulude nimekirja ei esitanud ning toimiku materjalidest ei nähtu nende kindlaks määratavaid menetluskulusid. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
20.TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.