Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-17-5467
Kohtuasi
HR avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tehnorajatise talumiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Baltic Money OÜ määruskaebus VM, VT, EP, KR, IR, KK, MK, KN ja EESTI
RAHVUSVAHELISTE
AUTOVEDAJATE
ASSOTSIATSIOONI määruskaebus HR vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja HR (endise perekonnanimega R, isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kuldar-Jaan Torokoff ja Margus Kõiva Puudutatud isik I VM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II AM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanus Krevald Puudutatud isik III VT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV HR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V EP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI TURBOREKS GRUPP OÜ (registrikood 11544708) Puudutatud isik VII LK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VIII KR (LN õigusjärglane, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik IX IR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik X KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XI MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XII ET (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XIII KN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XIV EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOON (registrikood 80013850) lepinguline esindaja Krista Paal Puudutatud isikute I, III–XIV lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
2-17-5467 Puudutatud isik XV Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) lepinguline esindaja TP Puudutatud isik XVI MT (isikukood XXXXXXXXX) ja KT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XVII PK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik XVIII LR (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XIX EA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik XX PT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXI GK (isikukood XXXXXXXXX) ja KM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXII DV (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXIII
HN (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik XXIV ML (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXV AJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXVI IM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXVII IL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXVIII
KT (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik XXIX TT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXX KM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXXI JM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXXII
TR (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
XXXIII
NR (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
XXXIV
AK (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik XXXV MK (isikukood XXXXXXXXXX) Puudututatud isik
XXXVI
TK (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
XXXVII
Osaühing
SUMARI
Investeeringud (registrikood 12300204), seaduslik esindaja ME Puudutatud isik
XXXVIII
MR (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik XXXIX HA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik XL IV (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XLI MT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XLII RA (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XLIII OÜ NORDEKIVI (registrikood 11441523), seaduslikud esindajad RT ja ST Puudutatud isik XLIV LN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isiku XLV NN (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik XLVI GK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XLVII JI (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XLVIII VI (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik XLIX JS (isikukood XXXXXXXXXX)
2-17-5467 Puudutatud isik L KA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik LI IS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LII KP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LIII EK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LIV ET (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LV KP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LVI TB (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LVII OÜ Lilto Kinnisvara (registrikood 10823978), seaduslik esindaja AK Puudutatud isiku LVIII OÜ Aberratio (registrikood 11661087), seaduslik esindaja KP Puudutatud isik LIX ED (sünniaeg XX.XX.XXXX) Puudutatud isik LX PR (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXI KS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXII MS (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik LXIII AI (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXIV VN (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik LXV JE (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXVI MS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXVII RP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXVIII LB (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXIX SI (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXX AF (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXXI SJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXXII MJ (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik
LXXIII
AB (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXIV
ER (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik LXXV TM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXXVI KS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik
LXXVII
LE (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXVIII
LK (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik LXXIX GT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik LXXX AÕ (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXI
LN (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXII
JN (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXIII
AV (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXIV
KT (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXV
JB (isikukood
XXXXXXXXXXX)
2-17-5467 Puudutatud isik
LXXXVI
AB (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXVII
ŠK (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXVIII
GH (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
LXXXIX
EL (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik XC MP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XCI HT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XCII PB (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XCIII LP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XCIV HK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik XCV VK (VH) (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik XCVI NK (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XCVII HF (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik XCVIII PT (sünd. XX.XX.XXXX) Puudutatud isik XCIX LT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik C PP (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CI MK (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CII Hooneühistu Liivalaia 26a (registrikood 12595174), seaduslikud esindajad KS, MS, MK Puudutatud isik CIII JB (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CIV Osaühing Minkon (registrikood 10098454), seaduslikud esindajad AK ja JK Puudutatud isik CV MK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CVI IP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CVII SU (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CVIII VB (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CIX JJ (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CX JG (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXI Osaühing KORDING (registrikood 10042755), seaduslik esindaja JS Puudutatud isik CXII JL (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXIII JL (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXIV IK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXV AK (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXVI JK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXVII AI (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXVIII KS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXIX AG (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik CXX VL (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXXI OSAÜHING FOREXAL (reistrikood 10363198), seaduslikud esindajad VL ja ÜR Puudutatud isik CXXII SP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXXIII JO (isikukood XXXXXXXXXX)
2-17-5467 Puudutatud isik
CXXIV
HA (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik CXXV TA (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik
CXXVI
MA (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXXVII
HM (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXXVIII
AA (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik CXXIX MM (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXXX JW (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXXXI IS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXXXII ID (D) (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXXXIII
RK (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXXXIV
ÜV (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXXXV
SK (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik CXXXVI ZV (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXXXVII JT (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik
CXXXVIII
TU (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXXXIX
AL (isikukood XXXXXXXXXX) ja AL (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXL KB (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXLI VL (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXLII MA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CXLIII MR (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isik CXLIV VR (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXLV MR (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CXLVI TM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik
CXLVII
DM (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CXLVIII
MM (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik CXLIX HA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CL TP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CLI ZD (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLII JV (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLIII RA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLIV AA (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLV ML (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CLVI OE (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik
CLVII
AR (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik CLVIII IP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CLIX EL (isikukood XXXXXXXXXX)
2-17-5467 Puudutatud isik CLX DW (sündinud XX.XX.XXXX) Puudutatud isik CLXI JW (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXII KV (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXIII PV (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXIV JS (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXV SS (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXVI MS (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik
CLXVII
EU (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik
CLXVIII
AS (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik CLXIX VP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXX VK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXXI Tehnohaldus OÜ (registrikood 12077491), seaduslik esindaja KP Puudutatud isik CLXXII Baltic Money OÜ (registrikood 10758956), lepinguline esindaja Kaspar Koppel Puudutatud isik CLXXIII OÜ Amber Shark (registrikood 10635946), seaduslikud esindajad IB ja AG Puudutatud isik CLXXIV IB (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik CLXXV Real investor OÜ (endine Real Invest Group OÜ, registrikood 10791116), seaduslik esindaja RR Puudutatud isik CLXXVI L.T. Baltic Impex OÜ (registrikood 10957391), seaduslikud esindajad LT ja ST Puudutatud isik CLXXVII Aktsiaselts Tallinna Soojus (registrikood 10026398), seaduslik esindaja KK Puudutatud isik
CLXXVIII
VP (isikukood
XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määruse resolutsiooni p-s 2 määratud juurdepääsu tingimusi vastavalt tervikresolutsiooni p-le 2.2. Täiendada resolutsiooni p-e 4 ja 8 seoses kinnistusraamatu kandega vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 2.4 ja 2.8 juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisuse osas. Täiendada resolutsiooni p-e 3 ja 9 seoses juurespääsutasu ja reaalservituudi tasu tasumisega vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.9. Täpsustada resolutsiooni p-des 4, 7 ja 8 nimetatud kohustatud isikuid vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 2.4, 2.7 ja 2.8. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Osaliselt muuta ning täiendada Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määruse põhjendusi.
2.1.Rahuldada HR avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tehnorajatise talumiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui ka sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801,
2-17-5467 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mille laius on 3 m, pikkus 30 m ja pindala ca 90 m2, ja mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega.
2.3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 2166 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite igakordsetele omanikele solidaarselt iga jooksva aasta 1. veebruariks.
2.4.Kohustada VM, AM, VT, HR, EP, TURBOREKS GRUPP OÜ-d, LK, KR, IR, KK, MK, ET, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOONI andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite kinnistul asuvat juurdepääsuteed vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-5467 ja määruse lisaks oleval plaani tähistatud punase joonega alal iga-aastase tasu maksmise kohustusega vastavalt määruse p-le 2.3. Asendada tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.
2.5.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsutee sõidukite kasutamiseks sobilikuks ümberehitamise õigus on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu omanikul. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite omanikud on kohustatud lubama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu omanikul kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsutee parendus- ja ümberehitustöid teha.
2.6.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tuleb kanda tähtajatu tehnovõrkude reaalservituut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks elektrikaabli, vee- ja kanalisatsioonitrasside, mille paiknemine asub alal, mis on märgitud punase joonega käesolevale määrusele lisatud plaanil, projekteerimiseks, väljaehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik Ravi 17a, Tallinn kinnistu (registriosa nr 390501) vee, elektri ja kanalisatsiooniga varustamiseks.
2-17-5467
2.7.Kohustada VM, AM, VT, HR, EP, TURBOREKS GRUPP OÜ-d, LK, KRt, IR, KK, MK, ET, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOONI andma nõusolek kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud reaalservituudi seadmiseks, et Tartu Maakohtu registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 kantud korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud taluma tähtajatult reaalservituuti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud veevarustusja kanalisatsioonitorustiku, elektroonilise side ja nõrkvoolupaigaldise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks ja kasutamiseks vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud plaanile ja piirides.
2.8.Kohustada VM, AM, VT, HR, EP, TURBOREKS GRUPP OÜ-d, LK, KR, IR, KK, MK, ET, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOONI andma nõusolek kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud reaalservituudi kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 kantud korteriomandite kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale vastavalt määruse p-dele 2.6.–2.10. Asendada tahteavaldused käesoleva määrusega.
2.9.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud reaalservituudi eest makstavaks tasuks 100 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite igakordsetele omanikele solidaarselt iga jooksva aasta
1.veebruariks.
2.10.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud tehnorajatiste rajamise ja hooldamise kulud jäävad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordse omaniku kanda.
2.11.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
2.12.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.
2.13.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahuldada osaliselt VM, VT, EP, KR, IR, KK, MK, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOONI määruskaebus. Jätta Baltic Money OÜ määruskaebus rahuldamata. Jätta HR vastumääruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-17-5467 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HR (endise perekonnanimega R, avaldaja) esitas 5. aprillil 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata Ravi tn 17a, Tallinn (registriosa nr 390501) kinnisasjalt (Ravi tn 17a kinnisasi; avaldaja kinnisasi) tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavale Ravi tänavale üle Ravi tn 17, Tallinn kinnisasja (Ravi tn 17 kinnisasi) vastavalt avalduse lisas 3 esitatud plaanile ja piirides. Samuti palus avaldaja määrata juurdepääs ajalise piiranguta kasutamiseks jalgrajana jalgsi ja sõiduteena sõidukitega ning määrata juurdepääsutasuks 6,2% Ravi tn 17 kinnisasja igaaastasest maamaksust. Avaldaja palus ühtlasi kanda juurdepääs Ravi tn 17 korteriomandite registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Ravi tn 17a kinnisasja igakordse omaniku kasuks märkusena ja määrata, et määrus asendab Ravi tn 17 korteriomandite omanike nõusolekut vastava kande tegemiseks. Lisaks palus avaldaja tuvastada Ravi tn 17 korteriomanike kohustus anda nõusolek kanda neile kuuluvate korteriomandite Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu reaalservituut Ravi tn 17a kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku, elektroonilise side ja nõrkvoolupaigaldise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks ja kasutamiseks vastavalt avaldusele lisatud plaanile ja piirides. Nimetatud reaalservituudi palus avaldaja kanda kinnistusraamatus Ravi tn 17 korteriomandite kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale ja palus määrata, et määrus asendab Ravi tn 17 korteriomandite omanike nõusolekut vastava kande tegemiseks. Avaldaja menetluskulud palus avaldaja jätta solidaarselt Ravi tn 17 puudutatud isikute kanda ja puudutatud isikute menetluskulud jätta nende endi kanda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja omandis Tallinnas Ravi tn 17a asuv elamumaa sihtotstarbega kinnisasi. Kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Avalikult kasutatavast Ravi tänavast eraldab kinnisasja Ravi tn 17 kinnisasi. Ravi tn 17 kinnisasi on jagatud 13 korteriomandiks. Avaldajale kuuluv kinnistu moodustas enne jagamist Ravi tn 17 kinnistuga tervikliku kinnisasja. Ajalooline juurdepääs avaldaja kinnisasjale kulges Ravi tänavalt üle tänase Ravi tn 17 kinnistu. Avaldaja on pöördunud korduvalt korteriühistu Ravi tn 17 ja korteriühistu Hospidali 4 liikmete poole eesmärgiga saavutada kokkulepe juurdepääsuks ja tehnorajatiste asukoha määramiseks, kuid kokkuleppest on keeldutud. Ainsaks jalgsi ja sõidukiga kasutatavaks juurdepääsu võimaluseks on avalduses taotletav juurdepääs üle Ravi 17 kinnistu. Puudutatud isikud I–XIV kasutavad Ravi tn 17 kinnistu hoovi ja Ravi tn 17a kinnistut käesoleval ajal parkimisalana, liikudes sinna Ravi tänavalt mööda taotletavat juurdepääsuala. Tegemist on maakorralduslikult võimaliku ja käesoleval ajal juba puudutatud isikute poolt kasutusele võetud lahendusega. Juurdepääsuala jääks avaldaja taotluse rahuldamisel Ravi tn 17a kinnistult Ravi tänavale liikujate ning Ravi tn 17 korteriomanike kaaskasutusse.
1.2.Avaldaja palub määrata juurdepääsutasuks 6,2% Ravi tn 17 kinnisasja iga-aastasest maamaksust. Avaldaja taotletava juurdepääsuks kasutatava ala pindala on 12,4% Ravi tn 17 kinnistu pindalast ning kuna ala jääb puudutatud isikutega ühiskasutusse, peab avaldaja põhjendatuks ala suhtes kohalduvast maamaksust poole kandmist, st 6,2 %. Avaldaja on valmis teostama ühekordselt oma kulul servituudialale jääva tee remondi ning eksperdi ehitustehnilises
2-17-5467 hinnangus põhjendatuks peetud auto- ja jalgvärava asukoha muutmise. Avaldaja on valmis hooldama juurdepääsuala ühiselt koos puudutatud isikutega. Juurdepääsutasu suuruse määramisel ei saa arvestada Ravi tn 17 seisukohaga, milles viidatakse parkimiskohtade kaotusele, kuivõrd need kohad asuvad avaldaja kinnistul, mille Ravi tn 17 omanikud on õigusliku aluseta oma valdusse võtnud. Isegi kui kohus peaks leidma, et juurdepääsu määramisega kaob mõni Ravi tn 17 parkimiskoht, tuleks lähtuda tasust, mida peaks tasuma avalikul tänaval parkimise eest, s.o elaniku maksusoodustusega 120 eurot aastas. Hoolduskulude rahaline määratlemine servituudi seadmisel ei ole vajalik ega võimalik, kuna need on ajas muutuvad ja sõltuvad tee kasutamisest saadavast kasust.
1.3.Ravi tn 17a kinnistule kavandatud korterelamu tehniliste süsteemide toimivuse tagamiseks tuleb nad planeeritavate ja ehitatavate välisvõrkude kaudu ühendada linna olemasolevate võrkudega. Teatud Ravi tn 17a kinnistut läbivat ja tulevikus Ravi tn 17a teenindavad trassid on juba välja ehitatud ja kasutusele võetud (soojatoru). Ravi tn 17a kinnistul puudub ühendus vee, kanalisatsiooni ja sidekaabliga. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on väljastanud
3.septembril 2014 tehnilised tingimused nr PR/1428679-2, mille kohaselt tuleb veevarustus lahendada läbi naaberkinnistu. Avaldaja taotluse kohaselt paigutatakse tehnovõrgud ja -rajatised kooskõlas ehitustehnilise hinnanguga juurdepääsuks taotletavale alale ühisesse kaevikusse. Maa-aluste tehnovõrkude ja -rajatiste püstitamine ja kasutamine ei piira puudutatud isikute võimalusi neile kuuluvat Ravi tn 17 kinnistut kasutada. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isikud I, III–XIV (Ravi tn 17 korterite 1 ja 2a–11 omanikud) vaidlesid avaldusele vastu.
2.1.Avaldaja väited ajaloolise juurdepääsu kohta üle Ravi 17 kinnistu on väärad ja põhjendamatud. Ravi tn 17a kinnistut kasutati algselt aiamaana, nõukogude ajal rajati sinna laste mänguväljak, mille riismed paiknevad seal praegugi ja mida kasutasid Liivalaia tänava äärsed elanikud. Peale Ravi tn 17 jagamist 1997. aastal ei ole Ravi tn 17a kinnistut kasutatud, v.a krundi korrashoiuks, mistõttu ei saa väita, et eksisteeriks ajalooline juurdepääs. Autoga ei ole Ravi tn 17 kaudu kunagi Ravi tn 17a krundile sõidetud. Ravi tn 17 maja tagune ala on tänasel päeval kasutuses privaatse õuealana ja majaelanike autode parkimiseks. Juurdepääsutee rajamisega kaoks suur osa õuealast ja kõik Ravi tn 17 kinnistul asuvad parkimiskohad. Avaldajal ei ole õigust nõuda juurdepääsu avalikult teelt, kuna senine ühendus katkes omaniku enda soovil 30. detsembri 1997 kinnistamisavalduse esitamisega Ravi tn 17 jagamiseks. Ravi tn 17a kinnistule on olemas juurdepääs mööda asfaltteed Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 28 vahelt. Avaldajal on lisaks juurdepääsule avalikult teelt Liivalaia tn 26 ja 26a kaudu kolm võimalikku alternatiivi juurdepääsu saamiseks/loomiseks: Liivalaia tn 28 kaudu, Hospidali tn 4 kaudu, Ravi tn 17 kaudu. Ravi tn 17a kinnistul ei asu ühtegi hoonet, st kinnisasja ei kasutata elamiseks ning autoga juurdepääs ei pea olema tagatud. Ravi tn 17 omanikud ei ole vastu, kui Ravi tn 17a omanik läbib jalgsi nende hoovi krundile pääsemiseks. Autoga on juurdepääs olemas Liivalaia 26 kaudu. Ravi tn 17 hoone, mis on enam kui 80 aastat vana ei pea vastu suuremahulisele ehitusele ning Ravi tn 17 omanikud leiavad, et nende õigusi on ebaproportsionaalselt piiratud, kui läbi hoovi sõidab edasi-tagasi mitukümmend autot päevas. Selline koormus on liiklusohtlik, tekitab
2-17-5467 ebamõistlikult palju müra ja suurendab õhusaastet, mis kokkuvõttes vähendab Ravi tn 17 elanike elukvaliteeti. Juurdepääsu määramine Ravi tn 17 ja Ravi tn 15 elumajade vahelt on liikluskorralduslikult äärmiselt ebasobiv ja isegi ohtlik. Uue läbipääsutee rajamisel üle Ravi tn 17 kinnistu muutub Ravi tn 17 sisuliselt avalikuks tänavaks (senise privaatse õue- ja parkimisala asemel) ning suurenevad kitsaste tingimuste tõttu oluliselt ohud jalakäijatele.
2.2.Juurdepääsutasu 6,2% iga-aastasest maamaksust on põhjendamatult madal. Juurdepääsu määramisel üle Ravi tn 17 kinnistu kaoks enamus harjumuspärasest õuealast ja kõik parkimiskohad. Ravi tn 17 kinnistule saab parkida 4 autot ja Ravi tn 17 keldris on 3 garaaži, kuid kortereid on hoones 13. Puudutatud isikute I ja III–XIV 8. novembri 2019 seisukoha järgi peaks juurdepääsutasu olema vähemalt 1/3 maamaksust ehk 312,42 eurot aastas, kuna juurdepääsuala moodustab 1/3 Ravi tn 17 hoovialast. Hooldustasu peaks sisalduma juurdepääsutasu hinnas, milleks oleks orienteeruvalt 173,75 eurot kuus. Kuna puudutatud isikud kaotavad neli parkimiskohta, tuleb kohtade kaotuse eest hüvitada ühe parkimiskoha eest vastavalt parklale kas 152,08 eurot kuus (Ravi 18 avatud parkla) või 273,75 eurot kuus (Ravi 18 Ida-Tallinna Keskhaigla tõkkepuuga parkla). Kokku peaks juurdepääsutasu suurus olema 1 294,79 eurot kuus (maamaksu ja ainukasutusõiguse kaotuse hüvituseks, hüvitis hooldustasu ja kasutuseelise eest).
2.3.Seoses tehnorajatise talumise kohustuse nõudega jääb arusaamatuks, miks on tarvis nõrkvoolupaigaldist paigutada Ravi tn 17 kaudu, kui elektri alajaam asub Hospidali 4 hoovis. Elektroonilise side osas ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks peaks need just Ravi tn 17 kaudu rajatama. AKTSIASELTS TALLINNA VESI seisukohast võib veevarustuse planeerida nii Liivalaia, Hospidali kui ka Ravi tänavalt. Ravi tn 17a tarbeks tuleks liitumispunkt rajada naaberkinnistu piirile tänava maale. Ravi tn 17 asub piirkonnas, kus maapinna all on vesiliiv, mis teeb igasugused kaevetööd ulatuslikemateks ja kallimateks. Liivade liikumise tõttu tuleb maasse taguda metallplaadid ning suuremahulised kaevetööd tooks kaasa Ravi tn 17 hoonesse pragude tekke. Ravi tn 17 senise raudkivisillutise muutmine või asendamine loob võimaluse uputuste tekkeks hoone keldris ja garaažides. Juurdepääsualal paikneb Ravi tn 17 soojatrass ning kohus ei saa kohustada omanikke taluma midagi, mille rajamine soojatrassi kaitsevööndisse on vastuolus seadusega. Juhul kui kohus leiab, et tehnorajatise talumise kohustus on põhjendatud, siis servituuditasu tuleb määrata vähemalt 1/3 õueala maamaksu ulatuses ehk summas 312,42 eurot aastas.
3.Puudutatud isikud I, III–XIV taotlesid 8. novembril 2019 ekspertiisi määramist. Harju Maakohus jättis puudutatud isikute taotluse 4. veebruari 2020 määrusega rahuldamata.
4.Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, puudutatud isik XV) märgib, et Tallinna Linnavalitsuse 22. veebruari 2016 korraldusega nr 269-k on algatatud Ravi tn 17a kinnistu ja Ravi tn 17 kinnistu detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk on määrata ehitusõigus Ravi tn 17a kinnistule kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ja ühekorruselise abihoone ehitamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Ravi tn 17a kinnistu asub avalikult kasutatavate tänavate vahetus läheduses ja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavatelt tänavatelt. Võimalikke lahendusi kinnistule pääsemiseks läbi teiste isikute kinnistute on kolm: ajalooline Ravi tänavalt üle Ravi tn 17 kinnistu krundile pääsemise tee; juurdepääs Hospidali tn 4 kinnistu või Hospidali tn 4 ja Ravi tn 19 kinnistu kaudu; juurdepääs Liivalaia tänavalt üle Liivalaia tn 26 või Liivalaia tn 28 kinnistu. Valitud alternatiivist sõltub Ravi tn 17 kinnistule ehitada saavate hoonete hoonestusala (st ka ehitusalune pind ehk hoone suurus ja plaanilahendus). Tehnorajatise paigaldamise asukoht võib
2-17-5467 eelduslikult kattuda juurdepääsutee potentsiaalse asukohaga üle Ravi tn 17 kinnistu, kuid täpsemad asukohad, lahendused selguvad peale tehniliste tingimuste väljastamist vastavate võrguvaldajate poolt.
5.EA (puudutatud isik XIX, Ravi tn 15-3 korteriomanik) leiab, et võimalik ei ole juurdepääsu määrata üle Ravi tn 15 kinnistu. Kinnistute Ravi tn 15 ja Ravi tn 17 vaheline ca 6-7 m pikkune piir garaažide nurgast kuni Ravi tn 15 hoone nurgani on ca 2 m laiuselt analoogselt Ravi tn 17 kinnistuga koormatud isikliku kasutusõigusega AS-i Tallinna Küte huvides ning seal ei ole ehitustegevus lubatud. Ravi tn 15 on kinnise hooviga, turvaline nii lastele kui ka vanuritele, umbes 5 parkimiskohaga ning ei oma otsest väljapääsuteed tänavale. Väljasõiduks kasutatakse kõrvalasuvale Ravi 15a kuuluvat kitsast teed ja elektroonset väravat. Olukorras, kus on olemas vähemkoormavam variant (Liivalaia tn 26 ja 28 vaheline juba olemasolev tee või Hospidali tänavale väljuv olemasolev tee Ravi 19 serva kaudu), ei ole põhjendatud Ravi tänavale väljuvate kinnistute koormamine. Ravi tänava äärsed hooned on vanad, ehitatud 1920–1930 aastatel, nende maa-alused kommunikatsioonid on vanad ja haprad ning ehitusmaterjali sealtkaudu läbivedamine rasketehnikaga lõhub neid. Transpordiameti korraldatult on Ravi tänav alates Hospidali tänava nurgalt kuni Magasini tn pöördeni Keskhaigla patsientide huvides ca 200 m ulatuses tööpäevadel määratud tasuta parkimiseks ja on pidevalt täis pargitud.
6.AJ (puudutatud isik XXV, Ravi tn 19-3 korteriomanik) vaidleb esitatud avaldusele vastu. Ravi tänava ja Hospidali tänava sissesõidutee kasutamine ehitustegevuse vahendamiseks on puudutatud isikule vastuvõtmatu, kuna tema korteri juurde kuulub ka garaaž, mille kasutamine seoses ehitustegevusega muutub võimatuks. Ravi tänava ülekoormatus, eriti kuna seal asuvad haigla ja polikliinik, peaks samuti olema põhjendatud. Ravi tänava liikluskoormust on viimastel aastatel tunduvalt tõstetud seoses sinna ehitatud kortermajadega.
7.TR (puudutatud isik XXXII, Ravi 19-10 korteriomanik) leidis, et Hospidali tänavalt Ravi tn 17a kinnistule juurdepääsu määrata ei ole võimalik. Ravi tn 17 ja 17a on üks kinnistu planeeringu järgi. Ravi tn 17 kinnistult on tee juba olemas. Ravi tn 17a kinnistule tuleks teha juurdepääs Liivalaia tänavalt.
8.ER (puudutatud isik LXXIV, Liivalaia 26-15 korteriomanik) ei toetanud avaldust ja märkis, et kõik hoovid ja garaažid on omanike ainukasutuses, kes haldavad oma kinnisvara enda, mitte teiste tarbeks. Liivalaia 26 ja 26a territooriumile pannakse uus pinnakate ja liugvärav. Suureneva liikluskoormuse puhul on ummikud Liivalaia tänaval vältimatud. Isegi praegu on olnud juhuseid, kus tuleb seista Liivalaia tänaval oodates sissesõitu oma garaaži. Juurdepääsu määramisel läbi Liivalaia 26 ja 26a kinnistute kaob ära privaatsus ja muudab hoovi üldkasutatavaks, mis samaaegselt vähendab ka turuväärtust.
9.Liivalaia 26 korteriomanikud (puudutatud isikud LIX–CI) ei ole nõus juurdepääsu määramisega üle Liivalaia 26. Juurdepääs tekitaks ummikuid nii Liivalaia tänaval kui ka maja ja garaažide ees.
10.Hooneühistu Liivalaia 26a (puudutatud isik CII) ei ole nõus, et tema kinnistule seatakse servituut Ravi 17a kinnistu omaniku kasuks, kuna nii Tallinna Transpordiamet kui ka ehituseksperdi hinnang välistab ligipääsu Liivalaia tänava kaudu.
11.JB (puudutatud isik CIII, Liivalaia 28-1 korteriomanik), SK (puudutatud isik CXXXV, Liivalaia 28-30 korteriomanik) ja AA (puudutatud isik CLIV, Liivalaia 28-45 korteriomanik) ei ole nõus juurdepääsu määramisega üle Liivalaia 28 kinnistu.
2-17-5467
12.MS (puudutatud isik CLXVI, Liivalaia 28-54 korteriomanik) leiab, et faktiliselt on juurdepääs avaldaja kinnisasjale nii jalgsi kui ka sõidukiga võimalik üle Liivalaia 26 ja Liivalaia 26a kinnistute. Puudutatud isik nõustub avaldaja seisukohaga, et uue ühendustee rajamine Ravi 17a kinnistule ning selle kasutamine avalikult kasutatavale Liivalaia tänavale liikumiseks võimalike uute elanike poolt ei ole õiguslikult ega faktiliselt realiseeritav alternatiiv. Samuti võtaks juurdepääsu rajamine ära mõned autode parkimiskohad Liivalaia 28 kinnistult, kui uus juurdepääs tahetakse rajada selle kinnistu kaudu. Hetkel juurdepääsu vajaval avaldaja kinnistul kasvab muru ja üksikud puud, samuti paiknevad seal näiteks mõned laste mänguväljaku elemendid (kiiged ja ronimisredel), mistõttu piisab selle maatüki kasutamiseks jalgsi juurdepääsust ja ei ole vaja naaberkinnistut rohkem koormavat ning sinna üldse mitte sobivat autoga läbipääsu. Ainuüksi detailplaneeringu algatamine avaldaja sooviga ehitada krundile mitmekordne korruselamu ei anna õigustust nõuda uut juurdepääsu (sh autodega) kõigi võimalike tulevaste elanike jaoks, kes asuksid elama neljakordses hoones. Jalgsi juurdepääsu puhul on oluline märkida, et Liivalaia tänava ääres puudub avaldaja kinnistu läheduses võimalus sõidukit peatada ja parkida. Seda saab hetkel teha Liivalaia 26 või Liivalaia 26a kinnistutel korteriühistu loal ja vabade kohtade olemasolul. Samuti on seda näiteks võimalik teha Ravi tänava ääres, kuigi ka seal on keeruline leida vaba kohta peatumiseks ja parkimiseks.
13.Baltic Money OÜ (puudutatud isik CLXXII, Liivalaia 28 13-33 omanik) hinnangul on juurdepääsutee määramine läbi Liivalaia 28 kinnistu halvim võimalikest variantidest ja toimunud vaatluse käigus kinnistus eelmainitud seisukoht veelgi. Samuti välistab asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 2 juurdepääsutee määramise üle Liivalaia 28 kinnistu, kuna see kohustab juurdepääsu andmiseks Ravi tn 17 omanikke. Käesoleval hetkel puudub igasugune läbipääsutee Ravi tn 17a kinnistult ehk läbipääsu tagamiseks tuleks vastav tee rajada. Vaatluse protokolli kohaselt eraldab Liivalaia tn 28 ja Ravi tn 17a kinnistut piirdeaed ja haljastus. Tee rajamisel tuleks likvideerida arvestatav osa Liivalaia tn 28 kinnistule kuuluvast haljasalast ning sellel kasvavatest taimedest, kuid kuna tegemist on kesklinnaga, kus on niigi vähe haljastust, tuleks eelistada variante, kus haljasala ei vähendata. Ravi tn 17 kinnistult ei tuleks likvideerida haljastust, kui juurdepääsutee määrataks sealt kaudu. Samuti ei tuleks Ravi tn 17 kinnistule hakata rajama täiesti uut teed, kuna sõidukitega on võimalik sealtkaudu Ravi tn 17a kinnistule jõuda. Juurdepääsu rajamisel tuleks lõhkuda Liivalaia 28 ja Ravi tn 17a kinnistute vahel asetsev aed. Antud aia lõhkumisel väheneb kinnistul privaatsus ja turvatunne, samuti kaasneksid põhjendamatu kulutused. Juurdepääsutee rajamisega kaoks ära veel mitmeid Liivalaia 28 parkimiskohti. Ravi tn 17 kinnistu kaotaks juurdepääsutee rajamisel samuti parkimiskohti, kuid vastavad parkimiskohad asuvad Ravi tn 17a kinnistul ehk Ravi tn 17a omanik on siiani Ravi tn 17 kinnistu omanikele vastu tulnud ja lubanud nende autode parkimist. Liivalaia tn 28 hoone väljapääs asetseb Liivalaia 26 poolses küljes, juurdepääsutee rajamisel astuksid hoonest väljuvad inimesed otse autoteele, mis suurendaks oluliselt õnnetuste toimumise ohtu ning vähendaks turvalisust. Samuti on Liivalaia 26 ja 28 hoonete vahelt Liivalaia tänavale välja sõites mõlemal pool pime nurk otse tiheda liiklusega kõnni- ja kergliiklusteele, mis veelgi kasvatab õnnetuse toimumise ohtu. Väljasõit Liivalaia tänavale on ka sõidukitele ohtlik, kuna Liivalaia tee on väga tiheda liiklusega, lai tänav ja ristmikul pole foori. Ravi tn 17 olemasolev väljasõidutee avaneb Ravi tänavale, mis on Liivalaia tänavast oluliselt väiksema liiklusega ning keskmine sõidukiirus on oluliselt aeglasem, nii et sõidukitel on manööverdamine ohutum. Samuti kasutab Ravi tänava kõnniteed oluliselt vähem jalakäijaid.
14.VP (puudutatud isik CLXXVIII, Ravi 19-4 korteriomanik) vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik ei soovi liikluse aktiviseerumist niigi koormatud Ravi tänava sõiduteel.
2-17-5467 Maakohtu määrus ja põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas 7. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tehnorajatise talumiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ning otsustas järgmist: - määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu (Ravi tn 17a kinnistu) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite (Ravi tn 17 korteriomandite) kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 90 m2; - määrata määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 2166 eurot aastas, mis tuleb Ravi tn 17a kinnistu igakordsel omanikul tasuda Ravi tn 17 korteriomandite (määruses ekslikult korteriomanike) igakordsetele omanikele iga jooksva aasta
1.veebruariks; - kohustada Ravi tn 17 korteriomandite omanikke asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 90 m2. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega; - määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsutee sõidukite kasutamiseks sobilikuks ümberehitamise õigus on Ravi tn 17a kinnistu omanikul. Ravi tn 17 korteriomandite omanikud on kohustatud lubama Ravi tn 17a kinnistu omanikul määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsutee parendus- ja ümberehitustöid teha; - määrata, et Ravi tn 17 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tuleb kanda tähtajatu tehnovõrkude reaalservituut Ravi tn 17a kinnistu igakordse omaniku kasuks elektrikaabli, vee- ja kanalisatsioonitrasside, mille paiknemine asub alal, mis on märgitud punase joonega käesolevale määrusele lisatud plaanil, projekteerimiseks, väljaehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik Ravi 17a kinnistu vee, elektri ja kanalisatsiooniga varustamiseks; - kohustada Ravi tn 17 korteriomandite omanikke asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma nõusolek kanda neile kuuluvate korteriomandite Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu reaalservituut Ravi tn 17a kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku, elektroonilise side ja nõrkvoolupaigaldise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks ja kasutamiseks vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud plaanile ja piirides; - kanda määruse resolutsiooni p-s 6 nimetatud reaalservituut Ravi tn 17 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Määrata, et määrus asendab Ravi tn 17 korteriomandite omanike nõusolekut vastava kande tegemiseks; - määrata määruse resolutsiooni p-s 6 nimetatud reaalservituudi eest makstavaks tasuks 100 eurot aastas, mis tuleb Ravi tn 17a kinnistu igakordsel omanikul tasuda Ravi tn 17
2-17-5467 korteriomandite (määruses ekslikult korteriomanike) igakordsele omanikule iga jooksva aasta
1.veebruariks; - määruse resolutsiooni p-s 6 nimetatud tehnorajatiste rajamise ja hooldamise kulud jäävad Ravi tn 17a kinnistu igakordse omaniku kanda; -edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse; - määruse lahutamatu osa on määrusele lisatud plaan; - menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
15.1.Maakohtu määruse kohaselt puudub vaidlus, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga Ravi tn 17a, Tallinn, puudutatud isikutele I–XIV kuuluvad korteriomandid kinnistul asukohaga Ravi tn 17, Tallinn ning täiendavalt on Ravi tn 17a, Tallinn kinnistu ümbritsetud kinnistutest asukohaga Ravi tn 15, Ravi tn 19, Hospidali tn 4, Liivalaia tn 26, Liivalaia tn 26a ja Liivalaia tn 28.
15.2.AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu avalikult kasutatavale teele määramise eelduseks mh juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine. Maakohus tuvastas Maa-ameti kaardiserveri põhjal, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kuna avaldajale kuuluv kinnistu asukohaga Ravi tn 17a, Tallinn ei külgne ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee.
15.3.AÕS § 156 lg-st 2 tulenevalt kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. Maakohus leidis, et praegu on tegemist olukorraga, kus avaldajale kuuluv kinnistu moodustas varasemalt ühe kinnistu puudutatud isikutele I–XIV kuuluva Ravi tn 17 kinnistuga ning avaldajale kuuluv kinnistu eraldati Ravi tn 17 kinnistust 13. jaanuaril 1998, kui kinnistusraamatus avati avaldaja kinnistu registriosa. Maakohtu hinnangul on võimalik Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 ja 3-2-1180-15 tulenevalt avaldajale juurdepääsutee määrata AÕS § 156 lg-ga 2 koostoimes üksnes üle puudutatud isikutele I–XIV kuuluva Ravi tn 17 kinnistu, mis piirneb Ravi tänavaga, millel asub avalikult kasutav tee. Olukorras, kus Ravi tn 17 kinnistu ja Ravi tn 17a kinnistu moodustasid varasemalt ühe kinnistu, prevaleerib AÕS § 156 lg 2 ning kohtul puudub alus analüüsida teisi võimalikke juurdepääsuteid.
15.4.Maakohus selgitas, et juhul kui avaldaja soovib oma kinnistule pääseda sõidukitega, millega liiklemist praegu Ravi tn 17 kinnistul asuv tee ei võimalda, tuleb avaldajal omal kulul kohtu määratud juurdepääsuteed parendada. Ravi tn 17 kinnistu omanikke tuleb kohustada lubama avaldajal juurdepääsutee rajamiseks, parendamiseks ja hooldamiseks viisil, et juurdepääsutee võimaldaks sõidukitega liiklemist. Sealhulgas tuleb avaldajal võimaldada liigelda sõidukitega, mis on tarvilikud avaldaja kinnistul ehitustööde läbiviimiseks. Olukorras, kus avaldajale kuulub kinnistu, mille sihtotstarve on 100% elamumaa, on avaldajal õigus oma kinnistule hoone rajada ning seetõttu peab avaldajale tagama võimaluse oma kinnistule pääsemiseks ka raskeveokitega. Juurdepääsutee tuleb määrata avaldajale viisil, mille kohaselt tee ületab Ravi tn 17 kinnistut ca 3 meetri laiusena ja ca 30 meetri pikkusena, juurdepääsutee pindala on ca 90 m2. Juurdepääsutee asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
2-17-5467
15.5.Juurdepääsutasu suuruse osas märkis maakohus, et kuna juurdepääsutee parendamise õigus pannakse avaldajale, ei ole põhjendatud tee parendamise kulusid avaldajalt välja mõista. Ravi tn 17 kinnistu suurus on 838 m2 ja maamaksu suurus 937,26 eurot aastas. Juurdepääsutee suurusega ca 90 m2 hõlmab 10,7% kinnistu pinnast, mis teeb vastava ala maamaksu suuruseks 87,6 eurot aastas. Kuna juurdepääsutee alla jäävat hooviala asuvad kasutama nii Ravi tn 17a kui ka Ravi tn 17 kinnistu omanikud, tuleb avaldajal seoses maamaksuga Ravi tn 17 kinnistu korteriomanikele iga-aastaselt tasuda pool 10,7% kinnistu maamaksust, mis on 43,80 eurot aastas.
15.6.Maakohus ei nõustunud Ravi tn 17 korteriomanike väitega, et nad kaotavad juurdepääsutee tõttu 4-5 parkimiskohta oma hoovis. Maakohus tuvastas asjas läbi viidud vaatlusel ja kaardimaterjali uurimisel, et Ravi tn 17 kinnistu korteriomandite omanikud kasutavad käesoleval ajal hoovis parkimisel osaliselt avaldaja kinnistut, mistõttu ei kaota Ravi kinnistu omanikud 4-5 parkimiskohta mitte seetõttu, et avaldaja kasuks määratakse juurdepääsutee, vaid seetõttu, et neil kaob võimalus parkimiseks avaldaja kinnistut kasutada. Arvestades juurdepääsutee asukohta Ravi tn 17 kinnistul, kaotavad Ravi tn 17 kinnistu korteriomanikud juurdepääsutee tõttu ühe parkimiskoha asukohas, kus Ravi tn 17 kinnistu külgneb Ravi tn 17a kinnistuga. Parkimine.ee andmetel on Ravi tänava piirkonnas ühe kuu parkimistasu maksumus 150 eurot, mistõttu tuleb avaldajal Ravi tn 17 korteriomanikele seoses ühe parkimiskoha kaotusega tasuda 1800 eurot aastas. Olukorras, kus Ravi tn 17 korteriomanikud kaotavad parkimiskoha hoovis, ei taga tänaval parkimise võimalus parkimiskaardiga 120 euro eest aastas samaväärset alternatiivi, kuna hoovis oleva parkimiskoha näol on tegemist kindla ning turvalise võimalusega oma sõiduki parkimiseks.
15.7.Ravi tn 17 kinnistu omanikud on tõendanud tee hooldamisega seotud kulusid aastas keskmiselt 644,40 euro ulatuses. Kohtul ei ole alust lähtuda eeldusest, et tulevikus tekkivad kulutused oleksid olulisel määral suuremad kui senised kulutused. Võttes arvesse, et juurdepääsutee alla jäävat hooviala asuvad kasutama nii Ravi tn 17a kui Ravi tn 17 kinnistu omanikud, tuleb avaldajal seoses tee hooldamisega Ravi tn 17 kinnistu korteriomanikele igaaastaselt tasuda pool nimetatud kuludest, s.o 322,20 eurot.
15.8.Avaldajal tuleb seega Ravi tn 17 kinnistu igakordsetele omanikele tasuda 2166 (43,80+1800+322,20) eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.
15.9.Juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (Riigikohtu 24. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-05 p 22). Maakohus leidis, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui ka sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada tohivad, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, peab juurdepääs olema avaldajale tagatud igal ajal. Juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 21). Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnisturaamatusse märkusena. Ravi tn 17, Tallinn kinnistu korteriomanike nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks tuleb asendada AÕS § 641 kohaselt vaidlustatud määrusega.
2-17-5467
15.10.Seoses avaldaja esitatud tehnorajatiste talumise nõudega märkis maakohus, et kinnisasja omanik on AÕS § 158 lg 1 kohaselt kohustatud taluma tema kinnisasjal maapõues ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (sh veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või nõrkvoolupaigaldist ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AÕS § 158 lg 2 alusel on kinnisasja omanikul AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud juhul õigus nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.
15.11.Maakohtu hinnangul on põhjendatud määrata ka avaldaja taotletud tehnorajatiste kulgemine üle Ravi tn 17 kinnistu. Avaldaja nõutavad tehnorajatised on avaldaja kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks hädavajalikud, kuna ilma nimetatud tehnorajatisteta ei ole võimalik eluhoonet kasutada. AKTSIASELTS TALLINNA VESI väljastatud 3. septembri 2014 tehnilistest tingimustest nr PR/1428679-2 (dtl 72) ilmneb, et veevarustus tuleb lahendada läbi naaberkinnistu. Analoogselt juurdepääsutee küsimuse lahendamisega tuleb lähtuda AÕS § 156 lg-s 2 sätestatud printsiibist, mille kohaselt kuulub koormamisele kinnistu, mis varasemalt moodustas avaldaja kinnistuga sama kinnistu. Täiendavalt tuleneb riiklikult tunnustatud ekspert ehitusinsener ÜL koostatud ehitustehnilisest hinnangust (dtl 51-65), et vähem koormavaim veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude rajamise alternatiiv kulgeb läbi Ravi tn 17 kinnistu edelapoolse osa. Välisvõrgud tuleb ehitustehnilise hinnangu kohaselt võrguvaldaja tehniliste tingimuste kohaselt planeerida ja ehitada ühises kaevikus läbi Ravi tn 17 kinnistu (dtl 64-65). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et tehnorajatiste asukoht tuleb määrata samale alale, kuhu kohus on määranud juurdepääsutee asukoha vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile. Maakohus märkis, et asjaolu, et avaldaja ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendit selle kohta, et avaldajal on Aktsiaseltsi Tallinna Soojus luba vastaval alal ehitustöid läbi viia, ei takista nimetatud asukohta tehnorajatiste servituudiala määramast, kuna avaldajal on võimalik kõnealune nõusolek saavutada väljaspool praegust kohtumenetlust.
15.12.Kuna tehnorajatised rajatakse üksnes Ravi tn 17a kinnistu omaniku huvides, siis tuleb tehnorajatiste rajamise ja hooldamise kulud jätta Ravi tn 17a igakordse omaniku kanda. Kuigi Ravi tn 17 kinnistu omanikele ei kaasne tehnorajatisega täiendavaid otseseid kulutusi, tuleb neile siiski määrata hüvitis seoses avaldaja saadava kasutuseelisega. Maakohus võttis arvesse, et tehnorajatised asuvad maapinna sees ning Ravi tn 17 kinnistu hoovi kasutamist täiendavalt ei takista, samuti arvestas kohus servituudiala suurust, riivet puudutatud isikutele ning analoogsetes tsiviilasjades kindlaks määratud tasusid ja määras tehnorajatiste talumisega seotud tasuks 100 eurot aastas. Ravi tn 17a kinnisasja igakordsel omanikul tuleb nimetatud summa tasuda Ravi tn 17 korteriomandite igakordsetele omanikele iga jooksva aasta 1. veebruariks. Kuna tehnorajatiste asukoht kattub juurdepääsutee asukohaga, ei ole maakohtu arvates seoses sama maa-alaga Ravi tn 17 kinnistu omanikele põhjendatud topelt tasu väljamõistmine nagu viimased on menetluses taotlenud.
15.13.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda, kuigi menetlus on toimunud avaldaja huvides ja tema avalduse alusel, siis kuulus avaldus rahuldamisele. Baltic Money OÜ määruskaebus
16.Puudutatud isik CLXXII esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud
2-17-5467 isiku CLXXII maakohtus kantud menetluskulud summas 1584 eurot puudutatud isikute I-XIV kanda. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks jäid vaatamata avalduse rahuldamisele menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ravi tn 17 omanike taotluste tõttu on menetlus veninud ja kaasatud on põhjendamatult suur hulk menetlusosalisi. Kuna juurdepääsutee rajati läbi Ravi tn 17 kinnistu, oli teiste menetlusosaliste kaasamine põhjendamatu. VM, VT, EP, KR, IR, KK, MK, KN, EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOONI määruskaebus
17.Puudutatud isikud I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV esitasid määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Alternatiivselt tühistada vaidlustatud määrus ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks või kui ringkonnakohus leiab, et avaldus on juurdepääsutee määramise põhiosas õigesti lahendatud, muuta juurdepääsu tingimusi. Menetluskulud palutakse jätta avaldaja kanda ja mõista need määruskaebuse esitajate kasuks välja.
17.1.Maakohus on materiaalõigust, s.o AÕS § 156 lg-t 2, ebaõigesti kohaldanud. Maakohus ei ole võrrelnud omavahel erinevaid alternatiive, kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute vastukäivate huvide kaalukust (AÕS § 156 lg 1), vaid on AÕS § 156 lg-le 2 tuginevalt jätnud poolte huvid sisuliselt kaalumata. Ravi tn 17a ei ole kaotanud avaliku teega ühendust kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel. Kuigi Ravi tn 17 ja Ravi tn 17a olid ühe kinnistu koosseisus üle kahe aasta vältel, on sellest ajast möödunud 22 aastat. Ravi tn 17 ja Ravi tn 17a kinnistute vahel oli piirdeaed nii sel ajal, kui maaüksused olid ühe kinnistu koosseisus, peale seda 20 aasta vältel ja aastakümnete vältel ENSV perioodil. Piirdeaiaga eraldatud Ravi tn 17 hoov oli Ravi tn 17 elamu teenindav territoorium, seevastu Ravi tn 17a maa-ala on aastakümneid olnud Ravi kinnistu maa-alast eraldatud ja see on moodustanud Liivalaia 26, 28, Hospidali 4 ja Ravi 19 kinnistute sisekvartali, mille teenindamine ja hooldamine on toimunud eeskätt Liivalaia tänava poolt (praegused Liivalaia 26, 26a, 28), sest kvartal oli ka nende hoonete suunas avatud. Ka paikvaatluse protokollist nähtuvalt on Ravi tn 17a kinnistule praegusel ajal võimalik jõuda Liivalaia tänava (ka Hospidali tn) poolt, sh nii jalgsi kui ka sõidukitega. Praeguse Ravi tn 17a maa-ala ühendus avalikult kasutatava teega ei ole vähemalt 40-45 aasta jooksul toimunud läbi Ravi tn 17 kinnistu. Kuna Ravi tn 17 kinnistut ei ole aastakümnete vältel kasutatud avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks, ei ole välja kujunenud tava ühenduseks avalikult kasutatava teega. Üle Ravi tn 17 kinnistu ei olnud Ravi tn 17a kinnistu ühendust avalikult kasutatava teega ajal, mil maaüksused olid üheks kinnistuks ning pole seda ka olnud viimase 22 aasta jooksul ega enne seda vähemalt ca 20 aasta jooksul.
17.2.Juhul, kui asuda seisukohale, et toiminud juurdepääs siiski katkes, tuleb kohaldamisele AÕS § 156 lg 3.
17.3.Täidetud ei ole AÕS § 156 lg 1 eeldus, et kinnisasjalt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Faktiline juurdepääs Ravi tn 17a kinnistule on olemas, eeskätt Liivalaia tänava poolt. Sõidukiga on võimalik liigelda Liivalaia 26a kinnistul asuvate garaažide äärest. Paikvaatlusel tuvastatu kohaselt on väiksemate ümberkorraldustega võimalik juurdepääs Ravi tn 17a kinnistule luua ka üle Hospidali 4 ja Ravi 19 kinnistute, samuti üle Liivalaia 26 ja Liivalaia 28 kinnistute.
2-17-5467
17.4.Maakohus on jätnud täiesti arvestamata ja kaalumata puudutatud isikute huvid. Ühtlasi jäid põhjendamatult vaatluse alt välja muud alternatiivsed juurdepääsud. Hoovi kandevõime ei ole vähemalt ehitusveokite sõiduks piisav, lisaks toob raskeveokite sõit kaasa vibratsiooni ja tekitab ohtu hoone konstruktsioonidele. Maakohus jättis ekspertiisi põhjendamatult määramata. Puudutatud isikud taotlesid ekspertiisi määramist, et välja selgitada mh tee kandevõime, sõidukite pöörderaadiused ja parkimiskorraldus. Puudutatud isikud on aga endiselt seisukohal, et kuigi põhimõtteliselt võib olla võimalik praegust kandevõime vähesust tulevikus kompenseerida uue (suurema kandevõimega) juurdepääsutee rajamisega (mille ehitamine iseenesest samuti riivab puudutatud isikuid), on kandevõime puudumine ja uue tee rajamise vajadus siiski oluliseks asjaoluks, mis muuhulgas mõjutab ka huvide kaalumist.
17.5.Maakohus ei ole avaldajale pannud ühtegi kohustust seoses tee ümberehitamise või remondiga. Avaldajale vajaliku juurdepääsutee remondi kulud peab avaldaja ise kandma.
17.6.Ravi tn 17 kinnistu ja avaliku tänava vahel on aed koos väravaga. Vaidlustatud määrusest jääb ebaselgeks, kas puudutatud isikud võivad jätkata senist praktikat, kus värav on lukustatud ning puldist avatav. Juhul, kui juurdepääs määrataks üle Ravi tn 17 kinnistu, peaks korraldus säilima endine ning vajalik oleks kohtulahendis täpsustada, et juhul, kui Ravi 17 kinnistul on suletav värav, on avaldajal õigus saada värava avamist võimaldav pult või võti, kandes puldi ja võtme maksumuse ja pool värava hooldusega seotud kuludest.
17.7.Kuigi maakohus on määranud juurdepääsu ja reaalservituudi tasulise õigusena, on kinnistusraamatusse kantavate märkuse ja reaalservituudi kande tekstis ära toodud üksnes õiguse tähtajatus. Juurdepääsuõiguse ja reaalservituudi oluliseks sisu tingimuseks on ka tasulisus, mis peaks ka kinnistusraamatu kannetes kajastuma. Olukorras, kus õiguse tasulisusele ei ole kandes viidatud, ei pruugi vastavad tingimused kehtida heauskse kolmanda isiku suhtes. HR vastumääruskaebus
18.Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3, millega määrati määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 2166 eurot aastas ja teha uus määrus, millega määratakse määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest tasu kohtu äranägemisel väiksemas summas. Lisaks palub avaldaja tühistada vaidlustatud määruse osas, milles avaldaja menetluskulud jäeti avaldaja kanda ja teha uus määrus, millega mõistetakse puudutatud isikutelt I–XIV välja avaldaja kantud menetluskulud summas 11 324 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastumääruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute I–XIV kanda.
18.1.Maakohtu määratud juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu on põhjendamatult suur. Ravi tn 17 korteriomanikud ei kaota juurdepääsu määramise tulemusena ühtegi parkimiskohta ja tegemist ei saa olla tasu määramise komponendiga. Ravi tn 17 korteriomanikud kasutavad käesoleval ajal õigusliku aluseta parkimiseks Ravi tn 17a kinnistut ja ükski parkimiskoht ei asu määratud juurdepääsutee alal. Puudutatud isikud kasutaksid juurdepääsuteed Ravi tn 17 hoone taha pääsemiseks, ning juurdepääsuteel Ravi tn 17a piirneval alal parkiv sõiduk sulgeks ohutu juurdepääsu maja tagaküljele, mistõttu ei ole usutav, et juurdepääsu määramine Ravi tn 17 hooviala parkimiskorraldust üldse mõjutaks. Ühtlasi võidavad garaažist mööduva juurdepääsu määramisega Ravi tn 17 korteriomanikud ühe parkimiskoha Ravi tn 17a kinnistul asuva garaaži uste ees. Isegi kui Ravi tn 17 korteriomanikud kaotaksid juurdepääsuteel ühe parkimiskoha, oleks parkimiskohtade saldo tänu võidetud kohale null.
2-17-5467
18.2.Juhul kui võtta aluseks ühe parkimiskoha kaotus, on selle väärtuse hindamisel lähtutud põhjendamatult suurest summast. Avaldaja on seisukohal, et parkimine avalikul parkimisalal on samaväärne alternatiiv parkimisele Ravi tn 17 hoovis. Puudutatud isikutel on võimalik taotleda Tallinna kesklinna elaniku parkimiskaart, mis annab 120 euro suuruse aastatasu eest õiguse parkida kõikidel linnaosa tänavatel, sh Ravi tn 17 elamuga piirneval Ravi tänaval.
18.3.Maakohus on põhjendamatult suureks hinnanud ka Ravi tn 17 korteriomanike kulutused kinnistu korrashoiule. 90 m2 juurdepääsuala hoolduse kulu moodustab 141,30 eurot ning pool sellest summast on juurdepääsuala ühist kasutust arvestades 70,65 eurot.
18.4.Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikute kanda. Ravi tn 17 elanikud on kohtumenetluses käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ja viisil, mis suurendas avaldaja menetluskulusid. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebustele
19.Puudutatud isikud I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV vaidlevad puudutatud isiku CLXXII määruskaebusele ja avaldaja vastumääruskaebusele vastu ning paluvad need jätta rahuldamata.
20.Avaldaja vaidleb puudutatud isikute I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV määruskaebusele vastu ja palub menetluskulud jätta nimetatud puudutatud isikute kanda. Avaldaja ei vaidle puudutatud isiku CLXXII määruskaebusele vastu.
21.AM (puudutatud isik II, Ravi tn 17-2 korteriomanik) on vastu puudutatud isiku CLXXII ja avaldaja määruskaebustes esitatud taotlustele, mis puudutavad menetluskulude puudutatud isiku II kanda jätmist või temalt väljamõistmist. Puudutatud isik II palub menetluskulud jätta nende isikute kanda, kes on praeguse kohtuasja jätkamiseks alust andnud.
22.AV (puudutatud isik LXXXIII, Liivalaia 26-23 korteriomanik) ei pea võimalikuks Ravi tn 17a juurdepääsu läbi Liivalaia tn 26 kinnistu. Menetluse edasine käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi ning täiendada tuleb määruse resolutsiooni seoses juurdepääsu tingimustega, tasu maksmisega ja kinnistusraamatu kandega juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisuse osas. Vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täpsustada kohustatud isikute ja nende poolt antud tahteavalduste sõnastuse osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isikute I, III, V, VIII– XI ja XIII–XIV määruskaebus rahuldada osaliselt, puudutatud isiku CLXXII määruskaebus ja avaldaja vastumääruskaebus jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659).
2-17-5467
25.Puudutatud isikud I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV (edaspidi määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud) vaidlustasid maakohtu määrust avalduse rahuldamise osas, puudutatud isik CLXXII menetluskulude jaotuse osas ja avaldaja juurdepääsutasu ning menetluskulude jaotuse osas. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha juurdepääsu asukoha, juurdepääsu tingimuste ja tehnorajatise talumiskohustust puudutavas osas (I), seejärel juurdepääsu tasu osas (II), maakohtu menetluskulude jaotuse osas (III) ja teeb viimaks asjas muud menetluslikud otsustused (IV). I
26.Määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute hinnangul on täitmata AÕS § 156 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused ning maakohus ei oleks pidanud juurdepääsu määrama üle Ravi tn 17 kinnisasja.
26.1.AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg 2 eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud.
26.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et AÕS § 156 lg 1 ja lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud ning neid TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.2.1.Maakohus on korrektselt tuvastanud, et Ravi tn 17a kinnisasi tekkis 1998. aastal Ravi tn 17 kinnistust eraldamisega ning et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Ravi tn 17a ei külgne ühegi avalikult kasutatava teega. Menetlusosalised ei vaidle, et praegu ei ole avaldaja kasuks AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsuteed ja seda kinnistusraamatusse kantud. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et kuni Ravi tn 17 kinnisasjast Ravi tn 17a kinnisasja eraldamiseni ja selle võõrandamiseni oli Ravi tn 17a kinnisasjal kui Ravi tn 17 kinnisasja osal tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle praeguse Ravi tn 17 kinnisasja. Seega on täidetud AÕS § 156 lg-s 2 sätestatud eeldus, et kinnisasja osalisel võõrandamisel on võõrandatud või allesjäänud osa (st Ravi tn 17a kinnisasi) kaotanud ühenduse avalikult kasutatava teega, milleks praegusel juhul on Ravi tänav.
26.2.2.Põhjendamatud on puudutatud isikute väited, et puudub alus AÕS § 156 lg 2 kohaldamiseks, kuivõrd Ravi tn 17a ei kaotanud ühendust avalikult kasutatava teega kinnisasjade jagamisel, sest Ravi tn 17a kinnisasjale oli ja on juurdepääs Liivalaia tänavalt üle Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasjade. Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasjade omanikud on praeguses kohtumenetluses olnud vastu nende kinnisasjade kaudu juurdepääsu määramisele. Samuti ei ole Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a ega avaldaja nõustunud Ravi tn 17 korteriomanike väitega, et enne Ravi tn 17a eraldamist ja võõrandamist oleks Ravi tn 17a kinnisasjale pääsemiseks kasutatud Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasju. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja ja Liivalaia tn 26 ega Liivalaia tn 26a omanikud ei ole
2-17-5467 kokku leppinud, et avaldaja võiks Liivalaia tänaval asuvaid kinnisasju Ravi tn 17a kinnisasjale pääsemiseks kasutada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on ümber lükanud puudutatud isikute üldsõnalised väited, et ajalooline juurdepääs Ravi tn 17a kinnisasjale on toimunud üle Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnistute. Asjaolu, et Ravi tn 17a kinnisasjale, mis varasemalt oli Ravi tn 17 koosseisus, pääsemiseks kasutati Ravi tn 17 kinnistut, kinnitavad ka 1997. aastal kinnistu jagamise ettevalmistamisel koostatud piiriprotokollid (I kd, tl 18–21), millel on märgitud servituudi vajadus Ravi tn 17a kinnistule just läbi Ravi tn 17 kinnistu. Samuti avanevad avaldaja kinnistul 1973. aastast asuva garaaži uksed üksnes Ravi tn 17 kinnisasjal asuva tee poole (vt vaatluse protokoll V kd, tl 2; puudutatud isikute 8. novembri 2019 seisukoht V kd, tl 29), mis viitab, et Ravi tn 17a kinnisasjal asuva garaaži kasutamiseks pidi liikuma üle Ravi tn 17 kinnisasja, mitte ei kasutatud selleks Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasju.
26.2.3.Määruskaebuse esitajate hinnangul kinnitab asjaolu, et Ravi tn 17a ei ole kaotanud avaliku teega ühendust kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel see, et Ravi tn 17 ja Ravi tn 17a on eraldatud piirdeaiaga, mis ei võimaldanud liikumist nende kinnistute vahel ja seda kindlasti mitte sõidukitega. Vaatluse protokolli kohaselt aga asub Ravi tn 17a kinnistu ja Ravi tn 17 kinnistu hooviala eraldav aed tervikuna Ravi tn 17a kinnistul (V kd, tl 1). Eeltoodu on järeldatav ka Ravi tn 17a ja Ravi tn 17 paiknemist kajastava katastrikaardi (I kd, tl 9) ja paikvaatluse protokolli fotode 3 ja 4 (V kd, tl 5 ja 6) võrdlusest. Vastupidiselt määruskaebuse esitajate väitele, et piirdeaed takistas avalikult teelt mööda Ravi tn 17 kinnistut Ravi tn 17a kinnistule jõudmist, on Ravi tn 17 korteriomanikud kasutanud piirdeaiast Ravi tn 17 poole jäävat ala, mis on tegelikkuses Ravi tn 17a kinnisasja osa, oma sõidukite parkimiseks (vt vaatluse protokoll V kd, tl 1). Seega on Ravi tn 17 korteriomanikud ka ise kasutanud Ravi tn 17a kinnistule pääsemiseks just Ravi tn 17 kinnistut ning seda mh sõidukitega. Samuti on Ravi tn 17 korteriomanikud menetluses esile toonud, et Ravi tn 17a territooriumi kasutasid Ravi tn 17 korterite elanikud varasemalt aiamaana (V kd, tl 29). Eeltoodust järeldub, et ajalooline juurdepääs, mis kinnisasjade eraldamisega katkes, oli üle Ravi tn 17 kinnisasja ning ka praegusel ajal kasutatakse avaldaja kinnisasjale nii jalgsi kui ka sõidukiga pääsemiseks Ravi tn 17 kinnisasja. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui juurdepääsutee on juba Ravi tn 17 korteriomanike poolt sõidukitega liiklemise teena kasutuses, siis on põhjendatud arvata, et taotletud juurdepääs on ka maakorralduslikult võimalik.
26.2.4.Seetõttu on maakohus juurdepääsu asukoha küsimuse lahendanud õigesti AÕS § 156 lg 2 alusel. Kuna ümbritsevate kinnistute omanikud ei ole nõus alternatiivsete juurdepääsudega üle enda kinnisasjade ja Ravi tn 17 kinnistu omanikud peavad lubama seadusest tulenevalt juurdepääsu Ravi tn 17a kinnisasjale oma kinnistu kaudu, on maakohus õigesti jätnud analüüsimata alternatiivsed juurdepääsu võimalused.
27.Ekslik on määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute väide, et asjas kuulub kohaldamisele AÕS § 156 lg 3. Riigikohus on selgitanud, et kui kinnisasja ühendus avalikult kasutatava teega katkeb seetõttu, et kinnisasja omanik jagab kinnisasja ja võõrandab osa selliselt, et senine juurdepääs jääb võõrandatud kinnisasjale, ei tule kohaldada AÕS § 156 lg-t 3, vaid lg-t 2. AÕS § 156 lg-t 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle naaberkinnisasja (vt Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 29). Puudutatud isikud ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse AÕS § 156 lg 2 asemel AÕS § 156 lg 3 kohaldamiseks.
28.Põhjendatud ei ole puudutatud isikute seisukoht, et avaldaja taotletud asukohas juurdepääsu määramine on neile ülemäära koormav. Riigikohus on selgitanud, et nii AÕS § 156 lg 1 kui ka
2-17-5467 lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, kuid AÕS § 156 lg 2 tähenduses tuleb eeltoodut arvestades juurdepääsu määramisel kaaluda selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni kasutati (vt Riigikohtu 28. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-09 p 10). Seega tuli avaldajale tagada AÕS § 156 lg 2 alusel ühendus avalikult kasutatavale teele üle Ravi tn 17 kinnisasja, kaaludes, milline juurdepääsutee on Ravi tn 17 omanikke kõige vähem koormav (vt ka Riigikohtu eelnevalt viidatud lahendi p 10 teine lõik). Puudutatud isikud ei ole toonud esile asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et Ravi tn 17 kinnisasja servas paikneva olemasoleva sõidukitega liiklemise tee kasutamine juurdepääsuks koormab neid sel määral, et see kaalub üles Ravi tn 17a kinnistu omaniku õiguse saada juurdepääs oma kinnistule seda teed mööda. Ravi tn 17 kinnisasja kajastavalt katastrikaardilt (I kd, tl 9) nähtub, et Ravi tn 17 piires ei ole alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi kui sellel kinnisasjal juba olemasolev tee. Seetõttu ei olnud maakohtul kolleegiumi hinnangul võimalik juurdepääsu asukoha valikul arvestada puudutatud isikute väitega, et veoautodega juurdepääsu võimaldamine tekitab ohtu ja vibratsiooni. Puudutatud isikud on ette heitnud maakohtu poolt ekspertiisi määramata jätmist, millega paluti eksperdilt küsida Ravi tn 17 kinnisasjal olemasoleva tee kandevõime, hoovis vajaliku pöörderaadiuse ja parkimiskorralduse kohta. Kuna asjas kohaldub AÕS § 156 lg 2, ei oleks maakohus saanud ka juhul, kui oleks ekspertiisi või muude tõendite alusel tuvastatud, et Ravi tn 17 kinnisasjal asuval teel ei ole võimalik sõita raskeveokitega, määrata juurdepääsu üle mõne teise kinnisasja. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus on juurdepääsu määramisel Ravi tn 17 korteriomanike huvidega arvestanud. Avaldaja taotles juurdepääsutee määramist laiusega 3,5 meetrit, pindalaga 104 m2, kuid maakohus määras juurdepääsu väiksemana: ca 3 meetri laiusena ja pindalaga ca 90 m2. Maakohus on avaldaja taotlusest juurdepääsutee laiuse erinevalt määramist määruses põhjendanud vajadusega võimaldada avaldajal liigelda kinnisasjal suuremahulisemate sõidukitega, kuid koormates seejuures võimalikult vähe Ravi tn 17 korteriomanikke ja säilitades Ravi tn 17 hooviala võimalikult suures ulatuses. Avaldaja ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustanud. Kuna maakohus määras juurdepääsu Ravi tn 17 kinnisasja omanike jaoks avaldaja taotletust soodsamalt, puudub ringkonnakohtul põhjus maakohtu sellekohaseid põhjendusi ja otsustusi kontrollida.
29.Seoses mh raskeveokitega juurdepääsu võimaldamisest tekkiva kahjuga viitasid puudutatud isikud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17. Nimetatud tsiviilasjas määras maakohus juurdepääsu avaldajate kinnistutele Hargi tänava kaudu avalikult kasutatavale teele avaldajate taotlusel mh ka kuni 30-tonniste sõidukitega. Riigikohus leidis, et kohtud oleksid pidanud arvestama, et juurdepääs kuni 30 t kaaluvate sõidukitega on AÕS § 156 lg 1 alusel võimalik määrata üksnes juhul, kui see ei kahjusta koormatavat kinnisasja (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 p 12). Ravi tn 17 korteriomanikud ei ole aga taotlenud juurdepääsu piiramist sõidukite kategooriate, massi või muul alusel, vaid on tee kandevõimele tuginenud selleks, et juurdepääs määrataks mujalt kui Ravi tn 17 kinnisasjalt. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu piiramine vastavalt erinevatele sõidukitele või massile ei ole praegusel juhul põhjendatud. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et kui avaldaja soovib oma kinnistule pääseda sõidukitega, millega liiklemist praegu Ravi tn 17 kinnistul asuv tee ei võimalda, tuleb avaldajal oma rahaliste vahenditega kohtu määratud juurdepääsuteed parendada. Kui olemasoleva tee kasutamisel selgub, et sellel ei saa liigelda veokitega ning tee kasutamine maakohtu määratud tingimustel kahjustab teed, on Ravi tn 17 kinnisasja omanikel õigus nõuda avaldajalt teele tekitatud kahjustuste kõrvaldamist ja tee korrashoiuks vajalike kulutuste hüvitamist. Kuigi puudutatud isikud I, III–XIV on esitanud
2-17-5467 väited, et Ravi tn 17 kinnisasjal olev tee ei pea vastu raskeveokite koormusele, ei ole Ravi tn 17 korteriomanikud enda seisukoha kinnitamiseks esitanud tõendeid. Puudutatud isikud I, III–XIV taotlesid maakohtu menetluses küll ekspertiisi määramist, millise taotluse jättis maakohus rahuldamata ning mida on määruskaebuses maakohtule ette heidetud, kuid määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud ei ole taotlenud ringkonnakohtult ekspertiisi määramist. Kuigi hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Seda eriti hagita vaidlusasjas, milleks on ka juurdepääsuvaidlus ja mille lahendamine on võrreldav õigusemõistmisega hagimenetluses (vt Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. XI–XV osa (§-d 475–759. Komm vlj. Tallinn 2018, lk 32-33). Määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikuid on kogu menetluse vältel esindanud vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi ning puudutatud isikutel oli vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võimalik esitada uusi tõendeid ka määruskaebuses, samuti taotleda ekspertiisi määramist. Lisaks ei ole Ravi tn 17 puudutatud isikud sõidukitega seoses toonud välja soovitud tingimusi, millest lähtuvalt peaks kohus juurdepääsu üle Ravi tn 17 kinnisasja piirama. Kolleegium ei pea vajalikuks ka juurdepääsu määramist üksnes jalgsi, kuivõrd avaldaja kinnistu puhul on tegemist 100% elamumaaga. Riigikohus on selgitanud, et elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääs (vt Riigikohtu
27.septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 22). Seetõttu ei ole vaatamata määruskaebuse väidetele alust muuta maakohtu määrust seoses juurdepääsu mh sõiduvahenditega määramisega.
30.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi (mh vajadusel seoses sõidukite liigi või massiga) või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (vt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857 p 17.4).
31.Määruskaebuse esitanud puudutatud isikud on seisukohal, et maakohtu määratud juurdepääsu tingimused on ebapiisavad.
31.1.Esiteks leiavad määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud, et avaldajale vajaliku juurdepääsutee remondi kulud peaks kandma avaldaja. Puudutatud isikud toovad välja, et maakohus küll määras juurdepääsutasu koosseisus summa tee hoolduse katteks, mis aga hõlmab eelkõige väiksemat hooldust nagu lume- ja lehekoristust, mitte tee remonti. Kolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses taotletu põhjendatud. Puudutatud isikud ei ole maakohtu menetluses ega ka määruskaebuses välja toonud, millised on võimalikud tee remondiga seonduvad kulud, mida maakohus oleks pidanud juurdepääsutasu arvutamisel arvesse võtma. Samuti ei ole alust jätta tee remondiga seotud kulusid tervikuna avaldaja kanda, sest olenemata sellest, kas avaldaja rajab Ravi tn 17 kinnisasjale uue tee või mitte, kasutavad lisaks avaldajale vaieldamatult ka Ravi tn 17 korteriomanikud nimetatud juurdepääsuteed, et mh pääseda sõidukitega Ravi tn 17 hoone taha. Juhul kui vastavad kulutused peaksid tulevikus tekkima ning Ravi tn 17a kinnisasja omanik(ud) ja Ravi tn 17 korteriomanikud ei saa kulutuste kandmises kokkuleppele, on huvitatud isikul võimalik juurdepääsu tasu või tingimuste muutmiseks avaldusega kohtusse pöörduda.
31.2.Teiseks heidavad puudutatud isikud maakohtule ette värava kasutamisega seotud tingimuste reguleerimata jätmist. Ravi tn 17 kinnisasja ja avaliku Ravi tänava vahel on aed koos lukustatava, puldist avatava väravaga. Puudutatud isikud paluvad määruses täpsustada, et kui
2-17-5467 Ravi tn 17 kinnisasjal on suletav värav, on avaldajal õigus saada värava avamist võimaldav pult või võti, kandes puldi ja võtme maksumuse ning pool värava hooldusega seotud kuludest. Ravi tn 17 puudutatud isikud juhtisid juba 26. mai 2017 vastuses avaldusele maakohtu tähelepanu asjaolule, et kui juurdepääs Ravi tn 17a kinnisasjale määratakse Ravi tn 17 kaudu, peaksid Ravi tn 17a omanikud saama Ravi tn 17 hoovi pääsemiseks värava võtmed. 5. juunil 2020 esitasid puudutatud isikud tõendi ja kirjelduse värava hooldamise ning väravapultide maksumuse kohta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud juurdepääsu määramisel ka tee ees oleva värava kasutamisega seotud tingimuste määratlemist. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga vajalik määruses täiendavalt reguleerida, et Ravi tn 17 omanikud võivad endiselt tänava äärset väravat kasutada ja seda sulgeda. Kuivõrd suletav värav on Ravi tn 17 kinnisasjal juba olemas, on Ravi tn 17 korteriomanikel võimalik seda kasutada tavapärasel viisil, kuid avaldajal (ja tema õigusjärglastel) peab olema vastavalt maakohtu seatud tingimustele tagatud õigus/võimalus nii jalgsi kui ka sõidukitega igal ajal juurdepääsuteed sihtotstarbeliselt kasutada. Selleks saab hankida avaldajale vajalikud puldid värava avamiseks. Värava hoolduse ja pultidega seotud küsimusi käsitleb ringkonnakohus määruse p-s 41.
31.3.Kolmandaks leiavad määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud, et kinnistusraamatu kannetes peaks kajastuma ka juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisus. Ringkonnakohus leiab, et Ravi tn 17 korteriomanike taotlus vaidlustatud määrust täiendada seoses juurdepääsu ja reaalservituudi tasuga on põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-e 4 ja 8 vastavalt täiendada.
32.Seoses tehnorajatise talumise kohustusega märgivad määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud, et juhul kui kohus määrab juurdepääsu maakohtust teistsugusele asukohale, tuleb uuesti kaaluda ka tehnorajatiste asukohta. Eeltoodust järeldub, et juurdepääsu asukoha muutmata jätmisel ei vaidlusta puudutatud isikud maakohtu määrust osas, mis puudutab tehnorajatise talumise kohustust. Nimetatud asjaolusid ei ole vaidlustanud ka puudutatud isik CLXXII ega avaldaja. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust seoses tehnorajatise talumise kohustusega.
33.Maakohus on vaidlustatud määruses kohustanud Ravi tn 17a korteriomandite omanikke asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja tahteavalduse andmiseks juurdepääsuga seonduva märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks (resolutsiooni p 4), samuti asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja nõusoleku andmiseks tähtajatu reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks (resolutsiooni p 7) ja nõusoleku asendamiseks (resolutsiooni p 8). Ringkonnakohus leiab, et kohustada saab isikuid, kes on keeldunud lepingu sõlmimisest ja nõusoleku andmisest, mitte ei saa kohustada korteriomandi igakordset omanikku. Samuti tuleb selguse mõttes täpsustada kohustatud isikute nõusoleku andmist reaalservituudi seadmiseks ja reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks. Seetõttu tuleb nimetatud maakohtu määruse resolutsiooni punkte täpsustada ja kohustada puudutatud isikuid I–XIV tahteavaldusi andma vastavalt määruse tervikresolutsiooni p-dele 2.4, 2.7 ja 2.8.
34.Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 juurdepääsu tingimuste osas seoses juurdepääsutee pikkuse ja laiusega vastavalt maakohtu määruse põhjendustele. II
35.Avaldaja ja määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud on vaidlustanud osaliselt maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust.
2-17-5467
36.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute seisukohta, et kuivõrd osad puudutatud isikud määruskaebust ei esitanud, ei saa nende suhtes vastumääruskaebusega ka maakohtu määrust vaidlustada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuivõrd TsMS § 207 lg 3 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaasosaliste suhtes ühiselt ja kas või üks kaasosalistest järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaasosaliste suhtes. Juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise kohustusega seonduvat saab määrata üksnes kõigi Ravi tn 17 kaasomanike suhtes ühiselt. Kuigi määruskaebuse on esitanud osad Ravi tn 17 korteriomanikest, kehtib nende toiming ka ülejäänud Ravi tn 17 korteriomanike suhtes, mistõttu saab avaldaja ka vastumääruskaebusega maakohtu määrust vaidlustada.
37.AÕS § 156 lg 1 järgi koormatava kinnisasja omanikule määratav juurdepääsutasu mõistetakse avaldajalt juurdepääsuga koormatud kinnisasja omaniku kasuks välja perioodiliste maksetena. Selline tasu sisaldab mh maamaksu osa ja, juhul kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul, hüvitist juurdepääsutee korrashoiu ja ohutuse tagamisega tee omanikule kaasnevate kulutuste eest. Samuti peab juurdepääsutasu sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest, mis tuleb koormatava kinnisasja igakordsele omanikule maksta kasutuseelise alusel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes) sõltumata asjaolust, kas juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltuvatest asjaoludest või temast sõltumatutest asjaoludest (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416 p 15.3; Riigikohtu 28. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 214-60492 p 16; Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 p-d 33 ja 39-40).
38.Juurdepääsutasu suurus sõltub sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416 p 15.4).
39.Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust osas, mis puudutab maamaksu. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus maakohtu arvestatud maamaksu suuruse põhjendatust, kuid märgib, et vastavalt Riigikohtu juhistele on maakohus juurdepääsutasu elemendina õigesti maamaksuga arvestanud.
40.Avaldaja ei nõustu maakohtuga osas, milles kohus leidis, et Ravi tn 17 korteriomanikud kaotavad juurdepääsu määramise tulemusel ühe parkimiskoha, samuti et sellise parkimiskoha väärtuse hindamisel tuleks lähtuda tasust, mida tuleb maksta parkimise eest tasulises parkimismajas ning osas, milles maakohus arvestas korrashoiu kuludeks 322,20 eurot aastas.
40.1.Avaldaja hinnangul ei kaota Ravi tn 17 korteriomanikud juurdepääsu määramisega ühtegi parkimiskohta, mistõttu on parkimiskoha kaotusega seotud hüvitise arvestamine juurdepääsutasu komponendina põhjendamatu. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et arvestades juurdepääsutee asukohta Ravi tn 17 kinnistul kaotavad Ravi tn 17 kinnisasja korteriomanikud ühe parkimiskoha seal, kus Ravi tn 17 kinnisasi külgneb Ravi tn 17a kinnistuga. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Ravi tn 17 omanikud kaotavad kasutuseelisena võimaluse juurdepääsualal ühte autot parkida. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et vastupidiselt Ravi tn 17 korteriomanike väidetele ei kaota Ravi tn 17 puudutatud isikud juurdepääsutee tõttu 4-5 parkimiskohta, kuivõrd need parkimiskohad paiknevad Ravi tn 17a kinnisasjal, mida puudutatud isikud on seni õigusliku aluseta kasutanud. Katastrikaardilt nähtub, et Ravi tn 17 hoone taga ei ole ruumi 4-5 auto parkimiseks ilma
2-17-5467 avaldaja kinnistut kasutamata (vt I kd, tl 9). Vastuseks avaldaja väitele, et Ravi tn 17 korteriomanikele avaneb peale juurdepääsu määramist võimalus avaldaja garaaži ees parkida, märgib ringkonnakohus, et Ravi tn 17 puudutatud isikutel puudub ka praegusel ajal faktiline ja õiguslik takistus nimetatud kohas parkida. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kuigi puudutatud isikud kaotavad ühe parkimiskoha Ravi tn 17a kinnistu ääres, võidavad nad ühtlasi ühe koha avaldaja garaaži ees.
40.2.Avaldaja vastumääruskaebuse väite kohaselt on maakohus hinnanud kaotatud parkimiskoha väärtuse põhjendamatult kõrgeks. Avaldaja leiab, et Ravi tn 17 korteriomanikel on õigus taotleda Tallinna kesklinna elaniku parkimiskaart, mis annab 120 euro suuruse aastatasu eest õiguse parkida kõikidel linnaosa tänavatel, sh Ravi tn 17 elamuga piirneval Ravi tänaval. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et Ravi tänava piirkonnas ühe kuu parkimistasu maksumus on 150 eurot, mistõttu tuleb avaldajal Ravi tn 17 korteriomanikele seoses ühe parkimiskoha kaotusega tasuda 1800 eurot aastas. Maakohus ei pidanud kohaseks tasu määramist Tallinna kesklinna elaniku parkimiskaardi tasu alusel, kuivõrd tänaval parkimise võimalus ei taga puudutatud isikutele hoovi parkimiskohtadega samaväärset alternatiivi.
40.2.1.AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusnorme (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12 p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire tasu määramisel ületanud ja maakohtu määratud hüvitis omandiõiguse riive eest on mõistliku suurusega.
40.2.2.Juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, mistõttu kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vt Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 p 39 esimene lõik, ja selles viidatud 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08 p 23).
40.2.3.Asjas on tuvastatud, et Ravi tn 17 korteriomanikud kaotavad juurdepääsu määramisega ühe parkimiskoha, st neil ei ole võimalik juurdepääsualust maad enam parkimiseks kasutada. Seetõttu tuleb kindlaks määrata, milline on sellise parkimiskoha kasutuseelise rahaline suurus, mille Ravi tn 17 korteriomanikud kaotavad.
40.2.4.Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (vt Riigikohtu 3. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09 p 13; 13. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 p 16). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05 p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha.
2-17-5467 Silmas tuleb seejuures pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 39 kolmas lõik: 19. mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09 p 14; 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 p 16).
40.2.5.Järelikult tuleb kasutuseelise arvestamisel lähtuda sellest, milline oleks Ravi tn 17 kinnisasjal asuva parkimiskoha või sellega võimalikult sarnase parkimiskoha üür. Maakohus on tuvastanud, et Ravi tänava piirkonnas on ühe kuu parkimise tasu 150 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole vastupidiselt avaldaja seisukohale Ravi tn 17 hoovis asuv parkimiskoht võrreldav tänaval paikneva avaliku parkimiskohaga, mida saab Tallinna kesklinna elanik kasutada maksusoodustuse alusel 120 euro eest aastas. Omandiõiguse riive hüvitise suuruse määramisel ei saa lähtuda mitte sellest, millise tasu eest saab Ravi tn 17 parkimiskoha kaotanud korteriomanik mõnda muud parkimiskohta kasutada, vaid milliseks tuleks Tallinna kesklinnas asuva Ravi tn 17 hoovi parkimiskoha väärtus hinnata. Vastasel juhul ei saaks näiteks tasuta parkimise piirkonnas koormatava kinnisasja omanikule omandiõiguse riive hüvitist ette nähagi, kuivõrd tänaval saaks parkida tasuta ning seda ka juhul, kui samaväärses kinnises hoovis peaks parkimise eest üüri tasuma. Asjas välja toodud asjaolude kohaselt on Ravi tn 17 hoov lukustatava väravaga suletav, mistõttu on sellel territooriumil parkimine vaieldamatult turvalisem ning tänaval parkimisest erinevalt ligipääsetav üksnes nendele isikutele, kellel on selleks õigus / omanike luba. Seetõttu ei saa Ravi tn 17 hoovis parkimiskoha kasutusõiguse keskmiseks väärtuseks pidada 120 eurot aastas, mida tuleks tasuda tänaval parkimise eest, kui isikul on elaniku soodustusega parkimiskaart. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles osas, et ilmastikule avatud hoovis parkimist ei saa võrdsustada parkimisega ilmastiku eest kaitsvas parkimismajas, kuid Ravi tn 17 korteriomanikud on tõendanud, et Ravi tn 18 avatud parklas ja tõkkepuuga parklas on parkimistasu vastavalt 150 eurot kuus ja isegi 270 eurot kuus (V kd, tl 43-44). Seega on maakohus määranud kasutuseelise kaotuse eest hüvitise väiksemana, kui tuleks tasuda parkimise eest samas piirkonnas nn ilmastikule avatud tõkkepuuga parklas. Kuna Ravi tn 17 puudutatud isikud ei ole maakohtu määrust parkimiskoha tasu osas vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus selles osas lahendit avaldaja kahjuks muuta. Peale selle, et avaldaja arvates saaks Ravi tn 17 korteriomanikud parkida Tallinna tänavatel elaniku soodustusega parkimiskaardi alusel, ei ole avaldaja vastumääruskaebuses väitnud ega toonud välja asjaolusid, mille alusel saaks leida, et Ravi tn 17 parkimiskoha kasutuseelise väärtus tuleks hinnata madalamaks kui maakohtu määratud 150 eurot kuus.
40.3.Avaldaja määruskaebuses esitatud seisukoha järgi on maakohus ebaõigesti arvestanud juurdepääsutee korrashoiu ja ohutusega seotud kulud. Maakohus ei ole avaldaja hinnangul arvestanud sellega, et Ravi tn 17 omanike esitatud Tetri OÜ arvetel on kajastatud lume ja jää koristust katuselt ning ilmselt ka lume koristust Ravi tn 17a kinnisasja osalt suurusega ca 82 m2, mida Ravi tn 17 korteriomanikud kasutavad parkimiseks. Samuti ei ole avaldaja väitel maakohus eristanud Ravi tn 17 hooviala ja määratud ca 90 m2 juurdepääsuala hoolduse kulusid. Arvestades juurdepääsuala suurust ja ühist kasutust peaks avaldaja arvates tasu korrashoiukulude eest olema 70,65 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kulu lumelükkamisele ja libedusetõrjele juurdepääsuteel vajalik, et juurdepääsutee oleks läbitav ka lumerohkel talvel ja libedaga. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väidetega, et juurdepääsutasu oleks pidanud olema maakohtu määratust väiksem. Vastupidiselt avaldaja seisukohale leiab kolleegium, et kulud lume ja jää koristusele katuselt, mis on vahetult juurepääsutee kõrval (vt määruse lisa, V kd, tl 206), on arvestatavad juurdepääsu tasu määramisel. Lähtuvalt eespool viidatud Riigikohtu lahendist tuleb lisaks korrashoiukuludele arvestada ka ohutuse tagamisega kaasnevaid kulutusi. Kohtul tuleb tee kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal
2-17-5467 üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-16 p 16). Selleks, et oleks tagatud nii avaldaja kui ka tema õigusjärglaste ohutus juurdepääsuteel liikumisel, on põhjendatud lume ja jää koristus Ravi tn 17 hoone katuselt ning nende kulude arvestamine juurdepääsutasu koosseisus, nagu seda on teinud maakohus. Samuti on ainetud avaldaja väited seoses lumekoristusega Ravi tn 17a parkimiskohtadelt ja Ravi tn 17 hoovist. Puudutatud isikute I, III–XIV esitatud arvetelt ei nähtu, millise pindala osas on korrastustöid tehtud (V kd, tl 41 – 41 pöördel). Määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud on vastuses avaldaja vastumääruskaebusele märkinud, et varasemalt on Ravi tn 17 korteriomanikud teinud teatud heakorratöid ise. Ringkonnakohtul puudub põhjus arvata, et Ravi tn 17 korteriomanike esitatud arved kajastavad lumekoristust kogu Ravi tn 17 hooviala territooriumil, st ka sokli, prügikastide alal, kõrghaljastuse alal ja Ravi tn 17a paiknevate parkimiskohtade alal. Lähtuda ei saa avaldaja arvutusest, mis tugineb üksnes eeldusele, et lumekoristus on toimunud 332 m2 suurusel alal. Asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest avaldaja väidetut ei nähtu. Seetõttu ei ole põhjendatud muuta vastavalt vastumääruskaebuses taotletule maakohtu määratud juurdepääsutasu osas, mis puudutab korrashoiu ja ohutusega seotud kulusid.
41.Ravi tn 17 määruskaebuse esitanud puudutatud isikud paluvad arvestada juurdepääsutasu arvutamisel ka Ravi tn 17 kinnisasjal asuva suletava värava hoolduskulude ja pultidega. Ravi tn 17 korteriomanikud tõid maakohtu menetluses välja, et väravat tuleb hooldada vähemalt iga poole aasta tagant, mille kulu on aastas umbes 120 eurot (lisandub käibemaks) (V kd, tl 161). Väravapultide maksumus on umbes 25–45 eurot (puudutatud isikute 5. juunil 2020 seisukoht V kd, tl 154 pöördel, dtl 1288). Maakohus vaidlustatud määruses väravaga seonduvaid küsimusi ei käsitlenud. Kolleegiumi arvates ei ole värava hoolduskulude ja pultide maksumuse väljamõistmine juurdepääsutasu koosseisus põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu arvestusega juurdepääsu määramisel kaotatud parkimiskoha maksumuse kohta. Kohus on parkimiskoha eest määratud omandiõiguse riive hüvitise kindlaksmääramisel juba võtnud arvesse, et tegemist on kinnise ja puldist suletava väravaga hooviga. Seetõttu puudub alus värava hooldusega seotud kulusid täiendavalt korrashoiukulude hulka arvestada. See tähendab, et värava hoolduskulud tuleb lugeda hõlmatuks omandiõiguse riive eest väljamõistetava hüvitisega. Väravapuldi hankimine on ühekordne kulu, mistõttu ei saaks kohus seda perioodilise juurdepääsutasu osana arvestada. Puldist suletav värav on Ravi tn 17 kinnisasjal puudutatud isikute I–XIV huvides, et tagada territooriumi turvalisus ja privaatsus. Ravi tn 17 omanikel on aga kohustus vastavalt maakohtu määratud tingimustele võimaldada Ravi tn 17a omanikul Ravi tn 17 juurdepääsuteed kasutada ning kui tee kasutamine eeldab Ravi tn 17 huvides paigaldatud värava puldist avamist, tuleb Ravi tn 17 omanikel ka Ravi tn 17a omanikule võimaldada vastava puldi kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu eest makstav tasu hõlmab seega ka ühe puldi tasu, kuivõrd Ravi tn 17a kinnisasjal on üks omanik. Seetõttu ei muuda ringkonnakohus maakohtu määrust seoses väravaga seotud kulude juurdepääsutasu sisse arvestamata jätmise osas.
42.Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määratud juurdepääsutasu ja reaalservituudi tasu muutmata. Maakohtu määruse resolutsiooni p-e 3 ja 9 tuleb selguse huvides täiendada tasu maksmise osas vastavalt praeguse määruse tervikresolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.9, st tasu tuleb Ravi tn 17 korteriomandite igakordsetele omanikele tasuda solidaarselt. III
2-17-5467
43.Puudutatud isiku CLXXII määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma puudutatud isiku CLXXII menetluskulud puudutatud isikute I–XIV kanda. Avaldaja leiab vastumääruskaebuses, et ka avaldaja menetluskulud oleks maakohus pidanud jätma puudutatud isikute I–XIV kanda.
44.Maakohus jaotas menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 ja põhjendas otsustust sellega, et kuigi menetlus toimus avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuulus avaldus rahuldamisele.
45.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359 p 14).
46.Maakohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude jaotamisel ületanud. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset, mis näeb ette menetluskulude selle isiku kanda jätmise, kelle huvides lahend tehakse, on põhjendatud kohaldada juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi peale avaldaja. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus nr 2-1811359 p 14). Kuivõrd juurdepääsu ja tehnorajatise asukoht on määratud puudutatud isikute I– XIV kinnisasjale, on lahend selles osas tehtud puudutatud isikute I–XIV kahjuks. Küll aga on lahend tehtud avaldaja kahjuks juurdepääsutee suuruse ja juurdepääsu- ning tehnorajatise tasu küsimuses, kuivõrd maakohus määras juurdepääsutee väiksemana avaldaja taotletust ning juurdepääsutasu ja tehnorajatise tasu suuremana, kui avaldaja oli nõus tasuma. Samuti on põhjendamatud avaldaja väited seoses puudutatud isikute I–XIV hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Ravi tn 17 korteriomanikud on menetluses esitanud seisukohti ja tõendeid vastavalt maakohtu määratud tähtaegadele. Samuti ei saa hea usu põhimõttega vastuolevaks käitumiseks pidada asjakohaste taotluste ja seisukohtade esitamist. Sellises olukorras on põhjendatud menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmine, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas tühistada.
47.Nõustuda ei saa puudutatud isiku CLXXII määruskaebuse väidetega, mille kohaselt peaksid puudutatud isiku CLXXII menetluskulud jääma Ravi tn 17 korteriomanike kanda, kuivõrd viimati nimetatute tõttu on menetlus veninud, kaasatud on põhjendamatult suur hulk menetlusosalisi ning Ravi tn 17 korteriomanikud on esitanud põhjendamatuid taotlusi. TsMS § 6182 lg 1 esimene lause sätestab, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades on menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk järgi hagita menetluses ja TsMS § 5 lg 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on sellises menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning kohus peab kohtumenetlusse TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasama puudutatud isikutena (TsMS § 198 lg 1) kõik puudutatud kinnisasjade omanikud (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 13). Kõigi kinnisasjade omanike, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla, kaasamine (vt TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 6182 lg 1) on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (vt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416 p 13).
2-17-5467 Kuivõrd Ravi tn 17 puudutatud isikute hinnangul ei olnud Ravi tn 17a kinnisasi kaotanud selle võõrandamisel juurdepääsu avalikule teele, mis välistaks AÕS § 156 lg 2 kohaldamise, ei saa nendele puudutatud isikutele ette heita taotlust kaasata menetlusse ka teiste Ravi tn 17a kinnisasjaga külgnevate kinnisasjade omanikud, et kohus saaks välja selgitada kõige optimaalsema juurdepääsutee asukoha. Maakohus selgitas alles 24. juulil 2019 menetlusosalistele, s.o peale Ravi tn 17 korteriomanike taotlust (26. mai 2017), et praeguses asjas saab vaidluse lahendada üksnes AÕS § 156 lg 2 alusel. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks Ravi tn 17 korteriomanike taotlust vaatluse korraldamiseks, kuivõrd vaatluse korraldamine juurdepääsu määramise asjades on tavapärane ning vajalik mh AÕS § 156 lg 1 alusel huvide kaalumiseks. Puudutatud isiku CLXXII määruskaebus jääb seega rahuldamata. IV
48.Määruskaebustega ei ole eraldi vaidlustatud tahteavalduste andmiseks kohustamist, tahteavalduste asendamist, tee parendus- ja ümberehitustööde õiguse avaldajale andmist, kohtulahendi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale edastamist ega kohtumääruse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaani määramist. Ringkonnakohus ei muuda avalduse kohta tehtud sisulist lahendit, seega jääb vaidlustatud määrus ka eelmises lauses viidatud osas muutmata.
49.Puudutatud isikute I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuid üksnes seoses kinnistusraamatusse juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisuse märkimisega. Põhiosas jääb puudutatud isikute I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV määruskaebus rahuldamata. Samuti jäävad rahuldamata puudutatud isiku CLXXII määruskaebus ja avaldaja vastumääruskaebus, mistõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
50.TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-17-5467
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.