Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-12233
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras X-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst MZ Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst MZ (avaldaja) esitas
21.augustil 2022 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X-le (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 20. augustist 2022 ning samal päeval kell 11.50 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2.Psühhiaatrite 21. augusti 2022. a arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2). Puudutatud isik on alates
15.eluaastast suitsetanud kanepit. Tema seisund halvenes 2019. a jõulude ajal pärast konflikti isaga, kui ta väitis, et isa kägistas teda. Situatsiooni juures viibinud ema eitas seda ning uurimine lõpetati. Puudutatud isik pöördus esimest korda psühhiaatri vastuvõtule 2020. a-l, kus ta kaebas mõjutuselamuste üle isa poolt ning hirmutunde ja viha üle vanemate suhtes. Puudutatud isik sai ravi ja käis regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel. 2021. a veebruaris puudutatud isiku seisund halvenes. Ta avaldas paranoilisi luulumõtteid isast, tema mõttekäik oli raskesti jälgitav ning tal ei olnud haiguskriitikat. Puudutatud isik suunati tema nõusolekul haiglaravile. Ravi foonil taandusid luulumõtted osaliselt ja puudutatud isik soovis jätkata ambulatoorse raviga. Tal soovitati kanepi tarvitamine lõpetada. Puudutatud isik jätkas regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel käimist. 2022. a juulis võttis puudutatud isiku ema ühendust vaimse tervise õega ning väljendas muret, et puudutatud isikul on kodus esinenud vihahooge ja ta on avaldanud kuulmismeelepetteid. Viimasel, 11. augusti 2022. a psühhiaatri vastuvõtul, avaldas puudutatud isik, et tema pereliikmed tarvitavad narkootikume, ta tegi politseisse avalduse isa väidetava seksuaalse ahistamise ja Netflixi kontole tungimise kohta ning ta pöördus abi saamiseks selgeltnägija poole. Talle soovitati haiglaravi, kuid ta keeldus sellest. Puudutatud isik toimetati
20.augustil 2022 kiirabi saatel psühhiaatriakliinikusse. Ta oli ema sõnul olnud füüsiliselt agressiivne ning ema rünnanud ja hammustanud. Valvetoas avaldas puudutatud isik, et tema vanemad valetavad ja et ta jäi haigeks isa kägistamise tõttu. Ta kaebas väljastpoolt tulevate valude üle ning väitis, et ta tunneb mõjutusi, sest tema vanemad tarvitavad narkootikume. Puudutatud isiku seisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud. Ta avaldab paranoilisi mõtteid lähedaste suhtes ning on vanemate suhtes süüdistav ja vaenulik. Tema väitel pidi ta ennast ema ründe eest kaitsma. Samuti väidab ta, et tema vanemad tarvitavad narkootikume, mille tõttu tunneb ta mõjutusi ja halba energiat. Puudutatud isik kaebab valusid üle terve keha ning seostab neid sellega, et keegi tema lähedane või tuttav soovib teda tappa. Ta kirjeldab, kuidas ta tunneb, nagu keegi tulistaks teda pähe. Hommikul ärgates tunneb ta, et teda on öösel pekstud ja vägistatud. Ta leiab, et ta on haige oma isa tõttu. Tal ei ole haiguskriitikat. Ta eitab narkootikumide kasutamist, kuid tema uriinianalüüsis olid kannabinoidid positiivsed. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Ta võib psühhootilisest seisundist tingituna käituda ettearvamatult ja ebaadekvaatselt ning ohustada sellega enda või teiste turvalisust. Vaja on jätkata tahtest olenematu psühhiaatrilise, s.o psühhoosivastase ja rahustava raviga haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel.
3.Harju Maakohus rakendas 22. augusti 2022. a määrusega puudutatud isikule esialgset õiguskaitset, lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neljaks ööpäevaks alates 20. augustist 2022 kell 11.50 kuni 24. augustini 2022 kell 11.50 ning
2-22-12233 manustada talle tahtevastaselt ravimeid ja rakendada tema suhtes arsti valitud viisil vajalikke ravimeetodeid, kui puudutatud isik ravimeid vabatahtlikult ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.
4.Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku ja tema raviarsti ära. Puudutatud isik selgitas, et esimene kord, kui ta haiglasse tuli, siis isa kägistas teda. Nüüd tuli ema talle laupäeva hommikul kallale. Ta läks magama ja kui ta ärkas, siis tuli tal suust raipe haisu. Tema esimene mõte oli, et selle taga on tema isa. Laupäeva hommikul rääkis ta emaga rahulikult ja ema võttis tal juustest kinni. Puudutatud isiku arvates tarvitavad ta vanemad narkootikume ja on laksu all. Puudutatud isik kinnitas, et ta võtab regulaarselt ravimeid. Ta õpib ülikoolis ja tal on seal paar asja teha. Ta ei vaja ravi ja ta ei saa aru, miks on ta psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik soovib perest eraldi elada. Tema suhted vanematega on halvad ja vanemad on tema vastu väga õelad. Kui kiirabi tuli, siis tundis puudutatud isik raipehaisu ja küsis kiirabi kuuldes emalt, kas ema sööb inimliha. Raviarst avaldas, et puudutatud isik oli vanemate suhtes psühhootiline. Puudutatud isik arvab, et isa käib teda öösiti vägistamas ja kägistamas ning ema sööb roiskunud liha. Ta ei julge koos perega süüa ja sulgeb ennast tuppa. Ta läks emale kallale ja hammustas ema, sest arvas, et peab ennast kaitsma. Puudutatud isik vajab pikaajalist ravi.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust.
6.Puudutatud isiku raviarst esitas 23. augustil 2022 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus pikendas 23. augusti 2022. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani, s.o kuni 29. septembrini 2022 kell 11.50, ning lubas manustada puudutatud isikule tahtevastaselt ravimeid ja rakendada tema suhtes arsti valitud viisil vajalikke ravimeetodeid, kui puudutatud isik ravimeid vabatahtlikult ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-le 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Maakohus leidis, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused on täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2). Ta avaldab paranoilisi mõtteid lähedaste suhtes ning on vanemate suhtes süüdistav ja vaenulik. Ta ründas ja hammustas oma ema. Puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt võimeline oma käitumist juhtima ning ta on ohtlik endale ja teistele. Samuti ei ole ta suuteline oma ravivajadust adekvaatselt hindama. Ta leiab, et ta on haige oma isa tõttu, ning ei tunnista haiglaravi vajadust. Puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest muutunud. Seetõttu tuleb esialgset õiguskaitset pikendada. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 23. augusti 2022. a määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt vestles puudutatud isikule määratud esindaja puudutatud isikuga. Puudutatud isik oli rahulik ja suhtlev. Ta leidis, et haiglas viibimise aeg on liiga pikk.
2-22-12233 Ta peab minema Mainori kõrgkooli, mille eest isa tasub. Haiglas viibimine võib päädida akadeemilise puhkusega. Puudutatud isik on nõus ambulatoorse raviga ning on alati ravimeid võtnud. Ta suhtleb emaga, aga ema ei mõista teda. Puudutatud isiku arvates ei ole täidetud tema suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused. Ta on veendunud, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud ja ta ei vaja haiglaravi. Puudutatud isik ei tekitaks kellelegi pisiasjade pärast raskeid vigastusi ega kahjustaks ennast.
9.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku haigusjuhu puhul on täidetud kõik tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel ning tahtest olenematu ravi pikendamisel kuni 40 päevani. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
13.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud seda, et tal on raske psüühikahäire, kuid leiab, et ta ei ole endale ega teistele ohtlik, ta ei vaja haiglaravi ning piisab ambulatoorsest ravist. Kolleegiumi arvates asja materjalid seda ei kinnita. Puudutatud isikul on äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2), mida saab pidada raskeks psüühikahäireks, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda
2-22-12233 juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes. Puudutatud isiku psüühikahäire väljendub eelkõige paranoilistes luulumõtetes oma vanemate ja teiste lähedaste suhtes, mis ei ole leidnud mingit kinnitust. Ta on vanemate suhtes süüdistav ja vaenulik. Puudutatud isiku väitel tarvitavad vanemad narkootikume, mille tõttu tunneb ta mõjutusi ja halba energiat. Ta arvab, et tema isa käib teda öösel kägistamas ja vägistamas ning tema ema sööb roiskunud liha. Lisaks tunneb ta valusid üle terve keha ja seostab neid sellega, et keegi tema lähedane või tuttav soovib teda tappa. Vahetult enne psühhiaatriakliinikusse sattumist oli puudutatud isik ka ema suhtes füüsiliselt agressiivne, täpsemalt ründas ta oma ema ja hammustas teda. See näitab, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäirest tingitud luulumõtetest ja ta ei suuda seda adekvaatselt juhtida. Puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse sattumisele vahetult eelnenule tuginedes oli seega pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik on esialgse õiguskaitse pikendamata jätmisel teistele ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses, kuid võib ettearvamatu käitumisega seada ohtu ka ennast. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Psühhiaatrite 21. augusti 2022. a arvamuse järgi ei olnud puudutatud isikul haiguskriitikat ning ta ei suutnud oma tervislikku seisundit ega ravivajadust adekvaatselt hinnata. Seda kinnitab ka puudutatud isiku poolt tema ärakuulamisel avaldatu. Puudutatud isik ei saanud aru, miks ta on psühhiaatriakliinikus, ning leidis, et ta ei vaja ravi. See näitab, et puudutatud isik ei suuda mõista oma psüühikahäire tõsidust ega seda kohaselt ravida. Ühtlasi kinnitab psühhiaatrite 19. septembri 2022. a arvamus, et puudutatud isiku seisund ei ole haiglas viibimise ajal oluliselt muutunud, mistõttu taotlevad psühhiaatrid haiglaravi jätkamist kolmeks kuuks.
14.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
15.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.