X (X) hagi C (C) vastu sundtäitmise nr. 027/2021/1467 lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. jaanuari 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Asso Prii Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonimenetluses esitatud Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus ja enampakkumise akt. Ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid võtta asja juurde.
2.Jätta läbi vaatamata hageja nõuded tuvastada sundtäitmise lubamatus täiteasjas nr 027/2021/1467 ja tuvastada, et X-l ei eksisteeri C ees notar Triin Lekki poolt tõestatud 7.10.2020 notariaalaktist nr 1572 tulenevalt mistahes hüpoteegiga tagatavaid täiendavaid kohustusi, mis ei ole hõlmatud X poolt täiteasjas nr 027/2021/1467 tasutud 65 000 euroga.
Jätta Harju Maakohtu 28. jaanuari 2022. a kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada ja muuta selle põhjendusi.
1(13)
4.Jätta rahuldamata X nõue mõista C-lt hageja kasuks välja täitemenetluses tasutud 3480 eurot ja viivis sellelt alates 12.05.2022 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Maa – ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Määrata C apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1394,40 eurot ja mõista see välja X-lt C kasuks.
8.Hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 29.11.2021 Harju Maakohtule hagi C (kostja) vastu ning palus tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr. 027/2021/1444. Alternatiivselt palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks osas, mis ületab 65 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks osas, mis ületab 80 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 11.01.2019 elamumaa registriosa nr. XXXXXXXXX asukohaga XXX(kinnistu). Hageja ja kostja sõlmisid 07.10.2020 Tallinna notar Triin Lekk poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (leping). Pooled leppisid kokku, et hageja kinnistule seatakse hüpoteek kostja kasuks summas 80 000 eurot, mis tagab kostja kõiki nõudeid hageja vastu, mis tulenevad kostja ja hageja vahelisest, lepingu p 2.3.2. nimetatud võlasuhtest ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Punktis 2.3.2. on pooled kokku leppinud, et nad soovivad lepingu sõlmida, sest kostja laenas hagejale kinnistu ostmiseks 65 000 eurot. Kostja esitas 24.08.2021 kohtutäitur Risto Sepale avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur alustas täiteasja nr. 027/2021/1444 lepingu alusel ning nõude suurus on 24.08.2021 seisuga 80 000 eurot. Nõude sisuks on märgitud „hüpoteegiga tagatud nõue“. Täitmisteate järgi vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 84 338 eurot. Hageja sai 03.09.2021 koos täitmisteatega kätte kostja avalduse laenulepingu ülesütlemiseks. Hageja esitas 13.09.2021 kohtutäituri tegevusele kaebuse, leides, et täitemenetlust ei saa läbi viia, sest ei täideta kohast täitedokumenti. Kohtutäitur jättis 08.10.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ning jätkas täitemenetlust, leides, et laenulepingu olemasolu on tõendatud. Kohtutäitur arestis 08.11.2021 kinnistu ja määras selle alghinnaks 140 000 eurot. Kohtutäitur avaldas 10.11.2021 Ametlikes Teadaannetes kinnisasja enampakkumise teate.
2(13)
Kostjal puudub nõue, kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, mistõttu on täitemenetlus lubamatu ja nõue ebaõige ja ületab hüpoteegisumma. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku laenulepingut, mistõttu on vaidlus kostja väidetava nõude suuruse üle. Kostja ei ole hagejale laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetanud. Täitmisteates on väidetud, et laenulepingu ülesütlemise avaldus hagejale kätte toimetatud kulleriga 21.06.2021. Hageja sai avalduse laenu ülesütlemiseks kätte alles 03.09.2021 koos täitmisteatega. Avalduses loeb kosja laenulepingu ülesöelduks 2 kuu möödumisel alates avalduse kättetoimetamisest kostjale. Seega lõppenuks laenuleping 03.11.2021 ja kostja nõue muutus sissenõutavaks alles 04.11.2021. Seetõttu ei olnud 24.08.2021 seisuga kostja nõue sissenõutav ning hageja suhtes alustati täitemenetlust ennatlikult. Kostja oleks pidanud kõrvalnõuete nõudmisel esitama põhi- ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse, mida täitmisteatest ei nähtu. Perioodil 22. – 24.08.2021 on tekkinud seadusjärgne viivisenõue maksimaalselt 56,99 eurot. Hüpoteegiga tagatud nõuete maksmapanek täitemenetluses on piiratud esmalt hüpoteegi enda ulatusega. Täitemenetlus on vähemalt hüpoteeki ületavas osas, s.o 4338 euro ulatuses, alusetu. Kostja vastuväited
2.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja sai oma valdusesse kostja pangakaardi ja võttis sealt kokkuleppeta perioodil 01.12.2018 – 31.01.2019 87 081,65 eurot; - pooled leppisid kokku, et hageja võlgneb kostjale 65 000 eurot, kirjalikku laenulepingut ega intressi tasumise kokkuleppeid seejuures ei fikseeritud; - 07.10.2020 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise kokkuleppe, mis fikseerib ka laenulepingu olemasolu notariaalselt tõestatud võlatunnistusena; - lepingu p-s 6.2 leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue ning intressid (muu hulgas viivis); - hageja venitas laenu tagastamisega ja kostja ütles laenulepingu 19.05.2021 üles; - ülesütlemisavaldus toimetati võlgnikule kätte 21.06.2021 kohtutäituri vahendusel kulleriga, kes jättis selle hageja elukohta, kuna võlgnik keeldus dokumente vastu võtmast. VÕS § 398 lg 1 ette nähtud kahe kuuline etteteatamise tähtaeg möödus 22.08.2021 ja sundtäitmise alustamine 24.08.2021 oli lubatav. Igal juhul muutus kostja tahe laenulepingu ülesse ütlemiseks hageja enda väiteid arvestades kehtivaks 03.09.2021 ja pooltevaheline laenuleping lõppes 04.11.2021. Nõuded olid hagiavalduse esitamise ajal igal juhul sissenõutavad. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas asja lahendamisel TMS § 221 lg-s 1 sätestatule. Hageja ja kostja vahel oli tähtajatu laenusuhe, mis on ka hüpoteegi seadmise lepingus mainitud, seega on hagejal kostja ees kohustus tasuda 65 000 eurot. Tegemist on VÕS § 396 lg 2 alusel sõlmitud võlasuhtega ning lepingu p-l 2.3.2 on ka VÕS § 30 lg 1 nimetatud võlatunnistuse tunnused, sest hageja tunnistab kostja ees rahalise kohustuse olemasolu.
3(13)
Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (leping, Risto Sepp otsus, tahteavalduse kättetoimetamise akt, video-fail, fotod, süüteoteade) alusel järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 07.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse hüpoteegisummaga 80 000 eurot, mis tagab kostja kõiki nõudeid hageja vastu, mis tulenevad poolte lepingu p-s 2.3.2. nimetatud võlasuhtest ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest; - lepingu p-s 2.3.2. on pooled kokku leppinud, et nad soovivad lepingu sõlmida, sest kostja laenas hagejale kinnistu ostmiseks 65 000 eurot; - pooled ei leppinud kokku intressi tasumises; - kohtutäitur pani kulleri vahendusel 21.06.2021 hageja elamu ukse vahele tahteavalduse lepingu ülesütlemise kohta; - kuller proovis korduvalt ülesütlemisavaldust hagejale kätte toimetada, kuid hageja ja tema pereliikmed keeldusid sellest. Ülesütlemisavalduse järgi on kostja laenulepingu üles öelnud VÕS § 398 lg järgi. Ülesütlemisavalduse saab lugeda kätte toimetatuks, sest TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 325 koostoimes, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine on kulleri poolt fikseeritud ning dokument on jäetud hageja eluruumi. Ka TsÜS § 69 lg mõttes on ülesütlemisavaldus hagejale 21.06.2021 kätte toimetatud, sest see on jõudnud hageja võimu alla. Tahteavaldus jõustub selle adressaadile kätte toimetamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Tahteavaldus toimetati hagejale kätte 21.06.2021, seega hakkas VÕS § 398 lg-s 1 ettenähtud kahe-kuuline etteteatamise tähtaeg kulgema ja möödus 22.08.2021 ning kostja nõue muutus sellest alates sissenõutavaks. Kostja nõue oli täitemenetluse algatamise ajaks muutunud sissenõutavaks, järelikult ei ole põhjendatud hageja nõue tunnistada sundtäitmine täies ulatuses lubamatuks. Lepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud kohesele sundtäitmisele allumise ja seetõttu alustati sundtäitmist 24.08.2021 õiguspäraselt. Asjaolu, et hüpoteegi summa on suurem kui laenu põhinõue, on tavapärane, sest hüpoteek tagab AÕS § 346 lg 1 järgi ka kõrvalnõudeid, sh seadusega määratud kõrvalnõudeid, eelkõige viivist. Kostjal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel õigus nõuda seadusjärgse viivise tasumist, seega ei ole õige ka hageja väide, et sundtäitmine osas, mis ületab 65 000 eurot on lubamatu. Kostjal on õigus nõuda seadusjärgse viivise tasumist ja selle nõude täitmist hüpoteegi arvelt. Kostja nõue muutus sissenõutavaks alates 22.08.2021, seega moodustab viivis kohtuotsuse tegemise aja (28.01.2022) seisuga 2279,45 eurot, millele lisandub viivis iga täitmisega viitatud päeva eest summas 14,25 eurot. Täitmisteates (tl 12-13) on kohtutäitur nimetanud nõudesummaks 80 000 eurot. Täitemenetlust ei ole teostatud üle 80 000 euro suuruse summa. Järelikult ei ole hageja õigusi tema kolmanda alternatiivse nõude mõttes sundtäitmisega rikutud. Hüpoteegi realiseerimine AÕS § 352 lg 1 järgi on võimalik siis, kui sissenõudjal on tegelik nõue, mida hüpoteek tagab. Hüpoteegi realiseerimise ulatus ja seega ka nõue, mida saab sundtäitmises maksma panna, on piiratud hüpoteegi summaga. Hageja seisukoht, et täituritasu ja täitemenetluse kulud peavad jääma hüpoteegi summa sisse, ei ole põhjendatud ja piirab liigselt hüpoteegipidaja õiguseid. Täituri tasu suurus ja selle sissenõudmine ei olene hüpoteegi pidajast ja sundtäitmise on põhjustanud võlgnik, jättes täitmata lepingust tuleneva kohustuse. Asjaolu, et hüpoteek on seatud
4(13)
80 000 eurole, ei välista, et täitemenetluses tuleb maksta hagejal täitemenetluse kulu, mis on suurem, kui hüpoteegi summa. Täitemenetluse kuludeks on menetluse alustamise tasu 36,00 eurot ja täituri tasu 4320 eurot. Täitemenetluse kulu ei pea realiseerima hüpoteegi arvelt, vaid see on eraldiseisev kohtutäituri nõue võlgniku vastu. Kohtutäituri tasu määrab KTS § 31 lg 1 ja täitekulud TMS § 38 lg 2 järgi kindlaks kohtutäitur, tasu otsuseid ja nende suurust on võimalik vaidlustada kaebemenetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Nimetatud põhjusel jäi hagi rahuldamata. Otsusega jättis kohus rahuldamata ka hageja 27.01.2022 hagi tagamise taotluse. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäid menetluskulud hageja kanda, kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 2772 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kohus on ekslikult otsuses viidanud väärale täitemenetluse numbrile - õige nr. on 027/2021/1467. Hagejale ei ole 21.06.2021 laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetatud. Kohus on vääralt kohaldanud TsÜS §-s 69 ja TsMS §-s 325 sätestatut. Kättetoimetamise akt ei sisalda kohustuslikke andmeid ning hõlmab valeandmeid, mistõttu ei ole akt usaldusväärne tõend selle kohta, et 21.06.2021 oleks üldse ZZZ viibitud. Kättetoimetamine ei ole nõutud viisil (TsMS § 313 lg 3 ja 315 lg 5) dokumenteeritud: -“peaukse ukseprao vahele” panemine ei ole kohane kättetoimetamise viis TsMS-i järgi; - märkimata on dokumendi kätte toimetanud isiku amet, dokumendile märgitud W ei ole kohtutäitur ning ei nähtu tema seost kohtutäituriga; - ebausutav on asjaolu, et kuller 21.06.2021 ZZZ kinnistul viibis, sest video, mis peaks tõendama kinnistul 21.06.2021 viibimist, on tehtud 22.06.2021 hommikul. Hagejale ei ole dokumente kätte toimetatud TsMS § 325 järgi hageja eluruumis. Hageja ei ole keeldunud dokumentide vastuvõtmisest ja tema eluruumi ei ole dokumente jäetud (TMS § 213). TsMS § 325 järgi eeldab tahteavalduse kättetoimetatuks lugemine, et saaja on seadusliku aluseta keeldunud vastuvõtmisest ja dokument jäetakse saaja eluruumi või postkasti ning nende puudumisel tagastatakse. Aktist ega videost ei ole näha, et dokumente oleks 21.06.2021 üldse proovitud hageja eluruumis kätte toimetada – tõenditest ei nähtu, et mistahes viisil oleks püütud hagejaga kontakti saada (eeldusel, et tegemist on hageja elukohaga), nt uksekella helistamine, koputamine, hõikamine vms. Akti on märgitud 21.06.2021 kl 21:24 II katse, kuid ei ole märgitud, et hageja oleks keeldunud dokumendi vastuvõtmisest, mistõttu ei saa järeldada, et hageja on 21.06.2021 keeldunud dokumendi vastuvõtmisest. Video ei tõenda, et hageja on 21.06.2021 keeldunud dokumendi vastuvõtmisest ja see on jäädvustatud 22.06.2021 kl 9:45. Seega video ei tõenda, et 21.06.2021 on hageja keeldunud dokumendi vastuvõtmisest. Video kinnitab seda, et 21.06.2021 ei ole tahteavaldust kätte toimetatud, sest vastasel korral ei oleks tekkinud vajadust 22.06.2021 minna väidetavalt uuesti kinnistule ja jätta dokumendid n-ö ukseprakku, kusjuures 22.06.2021 kuupäeva ei ole üldse akti kantud. Sellest tulenevalt on ilmselge asjaolu, et 22.06.2021 video (kus ei ole samuti näha mistahes
5(13)
seost hagejaga, sh ei ole hagejat üldse videol) ei saa tõendada hagejapoolset dokumendi vastuvõtmisest keeldumist 21.06.2021. Uksepragu ei ole eluruum ega postkast, mistõttu poleks dokumente sinna tohtinud jätta ka siis, kui hageja oleks dokumentide vastuvõtmisest keeldunud. Kostja vanaema poolt 27.03.2020 kostja emale saadetud fotoga ei ole võimalik tõendada 21.06.2021 tahteavalduse kättetoimetamist hagejale. Samuti ei tõenda seda kohtutäitur Risto Sepa otsus, sest talle endale anti ülesandeks tahteavaldus kätte toimetada. Kohtutäitur, kellelt on tellitud teenus tahteavalduse kättetoimetamiseks, eelduslikult ei hakkagi kinnitama, et ta ei ole teenust täitnud kohaselt. Kohtutäituri enda otsus tugineb kullerilt saadud infole. Kohus ei ole ka põhjendanud, milline osa kohtutäituri otsusest ja mis põhjusel otsus tõendab kättetoimetamist. Tahteavalduse kättetoimetamist ei tõenda hageja poolt PPA-sse esitatud süüteoteade. Hageja on selles märkinud, et avaldusest nähtuvalt ei ole pöördutud hageja poole, vaid tema perekonnaliikmelt on nõutud kinnitusi, ilma et isik oleks end tutvustanud. Akti järgi on dokumente püütud kätte toimetada väidetavalt kl 22.10 öösel ja 21.24 ehk kellaajal, mil suureneb kuritegevus, ja enam külalisi ei tule, mistõttu ei saanudki pereliikmed eeldada, et tegemist võib olla ametiteenust täitva isikuga. Kohus ei ole põhjendanud, milline osa süüteoteatest ja mis põhjusel tõendab dokumendi kättetoimetamist. Kohus leidis, et tahteavaldus on hagejale 21.06.2021 kätte toimetatud ka TsÜS § 69 lg mõttes, sest see on jõudnud hageja võimu alla. Kohus ei ole otsuses viidanud, millisele konkreetsele sätte lõikele on kohus otsuse rajanud. Samuti ei sätesta TsÜS § 68 ühtegi viidet, mille järgi saaks lugeda tahteavaldus kätte toimetatuks saaja võimu alla jõudmisel. Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, mida võimu alla jõudmine tähendab. Tahteavaldust ei saa lugeda kätte toimetatuks kohtutäituri vahendusel, kui on täidetud muud TsÜS-is sätestatud eeldused. Hageja sai laenulepingu ülesütlemise teatise koos täitmisteatega 03.09.2021, mistõttu saabus laenulepingu ülesütlemise kuupäev 03.11.2021. Arvestades, et täitemenetlust alustati 25.08.2021 ehk enne kui kostja nõue muutus sissenõutavaks, siis on sundtäitmine alusetu. Laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks kõige varem 04.11.2021, mistõttu on täitemenetlust alustatud 25.08.2021 lubamatult. Kohus on ebaõigesti jätnud kostja nõude suuruse tuvastamata. Täitmisteate järgi täidetakse nõuet 84 338 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjalt saanud laenu 65 000 eurot, kuid hageja on vaidlustanud nõude suuruse, mida täitemenetluse raames täidetakse, sest täitmisteate järgi on kostja nõudeks 24.08.2021 seisuga 80 000 eurot ning koos täitekuludega 84 338 eurot. Hüpoteegi seadmise lepingus on sätestatud nõude suuruseks 65 000 eurot. Seega saab täidetavaks nõudeks olla vaid 65 000 eurot, mitte 80 000 eurot, rääkimata seda ületavast summast. Maakohus on ka ise leidnud, et kõrvalkulusid, sh intressi täitedokument ei taga. Kuivõrd maakohus on ise tuvastanud, et hüpoteek ei taga kõrvalkulusid ja vastavat kokkulepet ei nähtu ka täitedokumendist, siis ei saa hüpoteek tagada ka viivist VÕS § 113 II lg-s sätestatud määras. Hageja sai 08.02.2022 kohtutäituri büroost kostja 24.08.2021 täitmisavalduse, milles on nõude sisuks märgitud: „65% XXX müügi summast“ ja nõude suuruseks: „65% müügi summast“.
6(13)
TMS § 24 järgi koostab kohtutäitur täitmisavalduse pinnalt täitmisteate. Täitur ei saa täita nõuet (84 338 eurot), mida kostja kui sissenõudja esitanud ei ole. Täitmisavalduse järgi ei ole kostja esitanud nõuet 80 000 euro saamiseks, mistõttu on sundtäitmine nii 80 000 euro kui ka täitmisteates märgitud 84 338 euro ulatuses ebaõige. Seega täidetakse nõuet, mida kostja ei ole esitanud. Kostja ei ole esitanud nõuet 65 000 euro saamiseks. Täituri abi saatis vastuseks hageja järelepärimisele 09.02.2022 hagejale uue e-kirja, lisades, et kostja on 09.02.2022 parandanud oma avaldust ja nõuab 65 000 eurot. Täitur on teinud ka uue täituri tasu otsuse, millega on määranud täituri tasu 65 000 eurolt ja tasuks 2 900 eurot, millele lisandub käibemaks 580 eurot, kokku summas 3480 eurot. Sellega kinnitab ka kohtutäitur, et esialgu nõutud 80 000-eurose nõude asemel on hageja nõudeks tegelikult 65 000 eurot. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjal on õigus nõuda seadusjärgse viivise tasumist ja kostja ei ole viivisenõuet täitmiseks esitanud. Otsusest ei nähtu, mille alusel on kohus järeldanud, et viivisenõue on üldse täitemenetlusse esitatud ja seega täitemenetluses täidetakse. Kohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 346 lg-d 1 ja kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, leides, et kinnistu omaniku vastutus on suurem kui hüpoteek. Täitmisteatest nähtuvalt täidetakse 84 338 euro suurust nõuet, mistõttu on kohtu järeldus väär. AÕS § 346 lg 1 järgi on kostjal täitemenetluse raames vastutus piiratud 80 000 euroga, st täitur ei saa rahuldada oma nõudeid hüpoteegi realiseerimisest laekuvast tulust hüpoteeki ületava vara arvelt, vaid täitemenetluse kulud ja täituri tasu kaetakse hüpoteegi realiseerimisest laekuvast 80 000 eurost. AÕS § 352 lg 1 ei ole antud juhul kinnistu omaniku vastutuse maksimaalse määra arvestamisel relevantne. Kuna hagi tuleb rahuldada, on kohus menetluskulud vääralt jaotanud ja need tulnuks jätta tervikuna kostja kanda. Kohus on märkinud otsuses tsiviilasja hinna määramise osas 3500 eurot, kuid hageja on lähtudnud tsiviilasja hinnast 6000 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palus 07.03.2022 vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja lõpetada asjas menetlus, kuna hageja oli täitemenetluses esitatud nõude vabatahtlikult täitnud ja täitemenetlus lõpetati 03.03.2022. Hagejal ei ole võimalik enam saavutada hagi eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2). Edasine menetluse käik
6.Ringkonnakohus selgitas 06.05.2022 kirjas (tl 184) hagejale, et ta võib seoses muutunud olukorraga, st nõude rahuldamisega täitemenetluses, täpsustada oma nõuet, st esitada tuvastusnõude ja rahalise nõude kahju hüvitamiseks. 12.05.2022 täpsustas hageja oma nõudeid, esitas nõude tuvastada sundtäitmise lubamatus, nõude tuvastada, et hagejal ei eksisteeri täitedokumendist tulenevalt hüpoteegiga tagatavaid kohustusi, mis ületavad 65 000 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täitemenetluses tasutud 3480 eurot, viivist sellelt alates 12.05.2022 seadusjärgses määras, jätta menetluskulud kostja kanda ja panna kostjale kohustus tasuda viivist alates nende suuruse kindlakstegeva määruse jõustumisest VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras.
7(13)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada ja muuta selle põhjendusi. Hageja nõuded tuvastada sundtäitmise lubamatus täiteasjas nr 027/2021/1467 ja tuvastada, et hagejal ei eksisteeri täitedokumendist tulenevalt hüpoteegiga tagatavaid kohustusi, mis ületavad 65 000 eurot, tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka hageja nõude kostjalt 3480 euro ja sellelt arvestatava viivise saamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus tagastab hagejale apellatsioonimenetluses esitatud kohtutäituri teate kinnistu enampakkumise kohta (tl 171), kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Tõendist nähtuv info enampakkumise toimumise asjaolude kohta ei oma asja lahendamisel tähendust. Samuti kuulub tagastamisele Harju Maakohtu otsus praeguses asjas (tl 177-180), kuna see on juba toimikus olemas. Kuivõrd pooled ei ole ülejäänud apellatsioonimenetluses esititatud tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud ja need on vajalikud vaidluse õigemaks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus tõendid asja juurde. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja arutamisel: - hageja ja kostja sõlmisid 07.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse hüpoteegisummaga 80 000 eurot, mis tagab kostja kõiki nõudeid hageja vastu, mis tulenevad poolte lepingu p-s 2.3.2. nimetatud võlasuhtest ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest; - lepingu p-s 2.3.2. on pooled kokku leppinud, et nad soovivad lepingu sõlmida, sest kostja laenas hagejale kinnistu ostmiseks 65 000 eurot; - pooled ei leppinud kokku intressi tasumises. Lisaks ilmneb toimiku materjalidest, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostja ütles 19.05.2021 koostatud teatega hagejaga sõlmitud laenulepingu üles kahe kuu möödumisel alates avalduse kättetoimetamisest; - 24.08.2021 esitas kostja kohtutäiturile täitedokumendi täitmiseks; - kohtutäitur märkis täitmisteates, et nõude suurus on 24.08.2021 seisuga 80 000 eurot ja selle sisuks hüpoteegiga tagatud nõue; - täitmisteate järgi oli vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel nõude suurus koos täitekuludega 84 338 eurot; - täitemenetluses oli lõplikuks täidetavaks nõudeks 65 000 eurot ja kohtutäituri lõplikuks tasunõude suuruseks 3480 eurot.
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hageja nõuete osas (I), vastab seejärel hageja apellatsioonkaebuse väidetele täidetava nõude (II) ja ülesütlemisavalduse kättetoimetamise osas (III) ning teeb seejärel menetluslikud otsustused (IV). I
9.Lähtudes senisest kohtupraktikast selgitas ringkonnakohus 06.05.2022 kirjas hagejale lisaks rahalise nõude esitamise vajadusele tuvastusnõude muutmise võimalust. Ringkonnakohus pidas silmas, et hageja võib lisaks rahalisele nõudele esitada nõude tuvastamaks, et täitemenetluse läbiviimine oli mingis ulatuses lubamatu.
8(13)
9.1.15.06.2022 tegi Riigikohus analoogses kohtuvaidluses lahendi tsiviilasjas nr 2-20-9975 ja selgitas selle p-s 17, et kui täitemenetlus lõpetatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal, ei ole võlgnikul üldjuhul TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi alust muuta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuvastushagiks. Tuvastushagi esitamine eeldab TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigustatud huvi olemasolu tuvastushagi poolte vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise vastu. Kuna olukorras, kus lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega ja sundtäitmise lubamatus on üks selle hagi rahuldamise eeldusi, siis ei ole lubatav esitada tuvastushagi sundtäidetava nõude puudumise tuvastamiseks. Õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes ei ole tuvastada, kas lõpule viidud sundtäitmine oli lubatav, põhjusel, et see asjaolu võiks mõjutada hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse kohta otsustuse tegemist. Olukorras, kus täitemenetlus on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal lõpetatud, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul muutnud TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi hagi eset rahaliseks nõudeks ja kohus jätab hagi TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda (vt TsMS § 168 lg 2).
9.2.Eeltoodust Riigikohtu praktikast tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja tuvastusnõude tuvastada sundtäitmise lubamatus täiteasjas nr 027/2021/1467 läbi vaatamata. Hageja on esitanud veel teise tuvastusnõude ja rahalise nõude, mille osas võtab kolleegium seisukoha allpool. II
10.Maakohtus pidas põhjendatult vaidlusaluse nõude sundtäitmist lubatavaks. Kohtutäituri assistendi 03.12.2021 e-kirjast kohtule (tl 60-61) nähtub, et esialgselt anti vaidlusalusele täiteasjale nr 027/2021/1444, kuid hiljem menetleti seda uue nr-ga 027/2021/1467.
11.Esmalt tuleb vastata küsimusele, millise nõude täitmiseks oli hageja allutanud end kohesele sundtäitmisele ja kas kostja eksis selle vastu täitmisavaldust esitades.
11.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 07.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu hüpoteegisummaga 80 000 eurot, mis tagas kostja kõiki nõudeid hageja vastu, mis tulenesid lepingu p-s 2.3.2. nimetatud võlasuhtest ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Puudub vaidlus, et mingeid muudatusi ega lisasid võlasuhte osas sõlmitud ei ole. Lepingu p 2.3.2 kohaselt soovisid pooled lepingu sõlmida seoses asjaoluga, et hüpoteegipidaja (kostja) on laenanud omanikule (hageja) 65 000 eurot seoses kinnistu ostmisega 10.01.2019.
11.2.Hageja on esitanud kohtutäituri abi 08.02.2022 e-kirja (tl 137) ja kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 136), millest nähtub, et hageja sai kohtutäiturilt 08.02.2022 info, millise nõude kostja 24.08.2021 täitemenetluse algatamisel esitas. Kostja täitmisavaldusest nähtub, et kostja märkis 24.08.2021 nõude suuruseks „65% müügi summast“. Kohtutäituri abi 09.02.2022 e-kirjast (tl 140) nähtub, et nimetatud päeval on hagejale saadetud parandatud täitemenetluse avaldus ja kohtutäituri tasuotsus. Selle lisaks olevast täitemenetluse algatamise avaldusest (tl 138-139) nähtub, et kostja parandas praeguse menetluse ajal nõuet ja märkis 09.02.2022 nõude suuruseks 65 000 eurot põhivõlgnevus. Kohtutäituri abi 11.02.2022 e-kirjast (tl 170) nähtuvalt on hagejale selgitatud, et nõudesumma koos täitekuludega on 68 498 eurot.
11.3.Poolte lihtkirjalikust kokkuleppest (tl 174-175) nähtub, et 08.10.2020 leppisid pooled kokku, et kinnistu XXX võõrandamisel tagastab hageja kostjale 65 000 eurot; pooled leppisid samuti
9(13)
kokku, et kinnistu võõrandamisel kuulub tehinguväärtusest 65% kostjale, kusjuures see summa sisaldab ühtlasi tagastatavat summat 65 000 eurot. Nimetatu selgitab, miks kostja märkis täitmisavaldusse esmalt täidetava nõude suuruseks „65% müügi summast“.
11.4.Puudub vaidlus, et täitedokumendiks oli notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 19). Sellise täitedokumendi puhul tulnuks koos täitmisavaldusega esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus (TMS § 23 lg 41). Puuduvad andmed, et kohtutäitur oleks nõudnud kostjalt eelnimetatud nõude aluse ja detailse arvestuse esitamist. Nimetatud osas saanuks hageja esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele (TMS § 217 lg 1). Kohtutäituri täitmisteates märgitud põhinõue 80 000 eurot ei vasta kostja täitmisavalduses toodud nõudele. Samas ei ole selline minetus tekkinud kostjast tulenevalt ja asjaolu, et hageja valis ebaõige õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks, ei saa tingida hagi rahuldamist ega menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja on küll kaevanud kohtutäituri tegevusele ja kohtutäitur on teinud kaebuse kohta otsuse (tl 20-23), kuid kaebus on esitatud teisel põhjusel – hageja on kaebuses seisukohal, et hüpoteegiga tagatud nõue ei taga 08.10.2020 poolte lepingust tulenevat nõuet.
11.5.Kostja on praeguse menetluse jooksul esitanud kohtutäiturile uue parandatud nõudeavalduse, milles märgitud nõude suuruse osas (65 000 eurot) ei ole hageja esitanud vastuväiteid. Viimast summat arvestades on kohtutäitur arvestanud ka oma tasu suuruse uuesti ja teinud 25.08.2021 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse muutmise otsuse ja määranud tasuks 3480 eurot (tl 141). Pooled ei vaidle iseenesest, et kohtutäituri tasu nimetatud vähendatud ulatuses on seaduspärane. Võlgnik on nõude tasunud ja enampakkumine on tühistatud, nagu nähtub kohtutäituri abi 25.02.2022 e-kirjast (tl 161-162). Täitemenetluse lõpetamisega otsusega (tl 163-164) on tõendatud, et täitemenetluse asjas on seoses nõude vabatahtliku täitmisega lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust apellandi väited, et seisuga 24.08.2021 oli täidetava nõude suuruseks 80 000 eurot, millele lisandusid veel täitmiskulud.
11.6.Kuigi hageja on seisukohal, et kostjal ei ole rohkem hüpoteegist tulenevaid nõudeid hageja vastu, ei oma see praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Kuigi menetlusväliselt on kostja 28.02.2022 e-kirjas leidnud, et hagejal tuleb tasuda viiviseid (tl 172-175), ei ole kostja selles osas esitanud nõuet täitemenetluses. Samuti ei ole hageja esitanud hüpoteegi kustutamise nõuet. Seetõttu ei anna ringkonnakohus vastavatele asjaoludele hinnangut, samuti AÕS § 346 lg 1 kohaldamisele maakohtu poolt ja vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
11.7.Hageja täpsustatud nõue tuvastada, et hagejal ei eksisteeri täitedokumendist tulenevalt hüpoteegiga tagatavaid kohustusi, mis ületavad 65 000 eurot tuleb jätta rahuldamata tuvastushuvi puudumise tõttu hagejal praeguses vaidluses (TsMS S§ 423 lg 2 p 2 alusel).
III
12.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hagejale ei ole 21.06.2021 laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetatud. Maakohus ei ole vääralt kohaldanud TsÜS §-s 69 ja TsMS §-s 325 sätestatut.
12.1.Vaidlusalune avaldus toimetati hagejale kätte kohtutäituri vahendusel. TMS § 213 kohaselt kohaldatakse tahteavalduse kättetoimetamisele kohtutäituri vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib kasutada kõiki kohtule dokumendi kättetoimetamiseks lubatud viise.
10(13)
12.2.Kohtutäitur võis kättetoimetamiseks kasutada teist isikut (kullerit) ja ei pidanud toimingut tegema isiklikult, sest kohtutäituri seaduse (KTS) § 7 lg 1 koosmõjus § 23 lg-ga 3 sellist tingimust dokumentide kättetoimetamisele ette ei näe. Oluline on kättetoimetamise dokumenteerimine (TMS § 216 lg 1).
12.3.Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et TsMS § 315 lg 5 kohaselt koostatakse kättetoimetamise kohta kättetoimetamisteatis, millel peavad olema märgitud TsMS § 313 lõikes 3 nimetatud andmed. TsMS § 315 lg 3 kohaselt edastab menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule või asutusele kättetoimetatava dokumendi, tema käsutuses oleva teabe varasemate kättetoimetamiskatsete kohta ja isiku teadaolevad kontaktandmed. Toimikusse märgitakse, millal ja kellele dokument kättetoimetamiseks üle anti. Sama sätte kuuenda lõike kohaselt võib eelnevalt nimetatud vorminõuetele mittevastava kättetoimetamisteatise lugeda kättetoimetamiseks piisavaks, kui kättetoimetamine on siiski usaldusväärselt dokumenteeritud. Aktist (tl 101) nähtub kohtutäituri nimi ja tegutsemiskoht, kuupäev, millise dokumendi kättetoimetamisega on tegu (19.05.2021 ülesütlemisavaldus), kättetoimetamise katsete kuupäevad ja kellaajad, kättetoimetaja isik, kellele ja mis aadressil kättetoimetamine toimus ning ka see, kuhu dokumendid jäeti. Ringkonnakohus leiab, et kättetoimetamisteate saab sellega lugeda piisavaks, sest see on usaldusväärselt dokumenteeritud, see ei sisalda kahtlustäratavaid vastuolusid ja selles kajastatu on kooskõlas asjas esitatud teiste tõenditega.
13.TsMS § 325 sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule.
13.1.Praegusel juhul nähtub aktist, et kättetoimetaja W tegi kaks katset dokumentide kättetoimetamiseks: 16.06.2021 kell 22:10 ja 21.06.2021 kell 21:24; dokumente keelduti vastu võtmast ja kättetoimetaja pani need ZZZ peaukse ukseprao vahele.
13.2.Ekraanitõmmisega suhtlusportaalist (tl 102) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et F (vaidlustamata asjaolude kohaselt hageja ema ja kostja vanaema) on postitanud 27.03.2020 pildi majast, millel on ülaosas valge ja allosas must fassaad, uks ja kaks metallist ülestõstetavat garaažiust. Hageja ei ole eitanud, et see on tema elukoht. Videolt (14.01.2022 menetlusdokumendi lisa 2 KIS-s) nähtub, et isik näitab kättetoimetamist vajavat dokumenti (ülesütlemisavaldust) ja akti ning paneb dokumendid maja ukse ja uksepiida vahelise prao vahele; seejärel nähtuvad videolt tumeda alaosaga maja ja metallist garaažiuksed. Süüteoteatest (tl 103) nähtub, et hageja on kannatanuna esitanud 16.06.2021 kell 22:10 – 22:20 süüteoteate, milles kirjeldab olukorda järgmiselt: „Meid tülitavad erinevad isikud mingite paberitega, millele nõuavad allkirja/kättesaamist. Täna oli juba neljas kord, kui keegi meeskodanik tuleb minu perekonnaliikme juurde ja nõuab kirja kättesaamise kohta kinnitust. /.../ Palume kaitset ja sellise olukorra lõpetamist C poolt. Tunneme end ahistatuna ja jälitatavate mingite isikute poolt. Viimane, kes nõudis allkirja minu pereliikmetelt, esitas enda nimeks W /.../ Mind jälitatakse ja survestatakse minu tahte vastaselt allkirja kättesaamiseks.“ Eelnevatest tõenditest saab nende koostoimes teha järelduse, et hageja oli teadlik, et kostja üritab talle mingit tahteavaldust kätte toimetada; hageja soovis sellise tahteavalduse kättetoimetamist vältida; W-l ei õnnestunud hageja elukohas dokumente üle anda, kuna sellest keelduti; samaaegselt kättetoimetamiskatsega, mis toimus 16.06.2021 kell 22:10 on hageja esitanud süüteoteate
11(13)
politseile; kuigi hageja märgib süüteoteates, et dokumente üritatakse üle anda tema perekonnaliikmetele, on „meie“-vormi kasutamisest ja sedastusest, et teda „jälitatakse ja survestatakse“ aru saada, et tegelikult ei taha ka hageja ise dokumente vastu võtta, kuigi teab isegi kättetoimetaja nime. Tõenditest järeldub, et hageja vältis teadlikult tahteavalduse temale kättetoimetamist ja keeldus sellest. Tõenditest ei nähtu, et majal oleks postkasti või kättetoimetaja oleks lastud majja sisse. Seega võis kättetoimetaja viia dokumendid tagasi kohtutäituri büroosse. Asjaolu, et kättetoimetaja jättis dokumendid ka ukseprao vahele ja maakohus pidas neid hageja võimu alla jäetuks, ei oma asja lahendamisel tähendust, sest see ei muuda asjaolu, et dokumentide vastuvõtmisest keelduti. Vastavad maakohtu seisukohad tuleb otsusest välja jätta. Samal põhjusel ei oma tähendust kostja apellatsioonkaebuses esile toodu, millal video on jäädvustatud. Eeltoodust tulenevalt on laenulepingu ülesütlemisavaldus tehtud hagejale kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TsÜS § 69 lg 5).
13.3.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kättetoimetamise aeg 22:10 on hiline ja sellisel kellaajal võib inimene karta enda tülitamist kurjategijate poolt. Samas tuvastas ringkonnakohus eelnevalt, et hageja oli teadlik, et talle soovitakse üle anda allkirja vastu kostja poolt saadetud dokumente ja mitmed katsed seda teha olid hageja teadliku tegevuse tõttu nurjunud. Seetõttu pole võimalik kättetoimetajale ette heita asjaolu, et ta ilmus hilisemal ajal, kui lootis hageja kodus olevat.
14.Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja ütles laenulepingu üles alates 21.08.2021 ja täitemenetluse alustamisel 25.08.2021 olid laenulepingust tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks. Nimetatust tulenevalt ei olnud täitemenetlus lubamatu. Kuna sundtäitmisel ei ole rahuldatud kostja nõuet 65 000 eurot ületavas osas ega nõutud hagejalt täitekulude tasumist üle 3516 euro, ei ole hagejale kahju tekkinud ja maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on lõppjärelduses õige. Apellandi märgitud tsiviilasjas hind 6000 eurot on õige (TsMS § 132 lg 5 ja RLS lisa 1).
15.Menetluskulud on maakohus jätnud eeltoodu tõttu põhjendatult hageja kanda. IV
16.Seoses apellatsioonkaebuse tuvastusnõuetes läbi vaatamata jätmisega ja rahalise hüvitise nõudes rahuldamata jätmisega, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 168 lg 2, § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud apellatsiooniastmes. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja välja mõista 1394 eurot (koos käibemaksuga). Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendi informeerimine 14 min; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1 h 07 min; suhtlus ja apellatsioonkaebusele vastuse esitamine 6 min; tutvumine apellandi vastusega ja suhtlus kliendiga 15 min; asja ülevaatamine ning suhtlus kliendiga 6 min; tutvumine apellatsioonkaebuse täiendusega, kliendi informeerimine 12 min; täpsustatud apellatsioonkaebusele vastamine 5 h 15 min; seisukoha täiendamine ja läbi e-toimiku edastamine 15 min; kohtu kirjaga tutvumine, etoimiku ülevaatamine ja kliendi informeerimine 6 min; lõplike seisukohtade koos menetluskulude nimekirjaga koostamine ja kliendi informeerimine 36 min; lõplik vormistamine ja läbi e-toimiku edastamine 6 min. Kokku kulus esindajal 8 h 18 min. Õigusabi osutati hinnaga 140 + käibemaks, s.o 168 eurot tunnis.
12(13)
Arvestades apellatsioonkaebuse, selle täienduse ja vastustaja vastuse mahtu, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu 8 h 18 min ulatuses põhjendatuks. Tunnihind 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 1394,40 eurot. Kostja taotlusel märgib kohus lahendis, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 12.10.2022 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-18717 resolutsiooni punkti 6, milles jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
2.Lugeda otsuse resolutsiooni punkt 6 õigeks järgmises sõnastuses: Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.