Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10457
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.07.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.07.2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 18.07.2022 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. Valvearst vormistas tahtest olenematu ravi otsuse 17.07.2022 kell
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite KT ja ML arvamuse.
2.1.Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik viibib esmakordselt statsionaarsel ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus. Patsiendi käitumine on muutunud nädal tagasi imelikuks, ta on ajanud segast juttu, laupäevast alates on muutunud lähedaste vastu agressiivsemaks. Arvas, et praegu käib Eestis sõda, käis kirvega ringi, korra on võtnud nööri, et peab end pooma. Lähedased kutsusid puudutatud isikule kiirabi, kuid viimane keeldus kategooriliselt nii läbivaatusest kui ka haiglasse viimisest, muutus kurjaks. Alles teisel kiirabil õnnestus veenda patsienti kaasa tulema ning ta toimetati SA PERH EMO-sse, kus välistati äge somaatiline patoloogia ning puudutatud isik toodi edasiseks raviks psühhiaatriakliinikusse. EMO-s avaldas puudutatud isik kord, et ta poeg on surnud, siis jälle, et naine. Üritas ka haiglast põgeneda. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik ärritunud, kuri, ropendav. Ta oli naise suhtes vaenulik, süüdistav, nimetades teda ebatsensuursete nimedega, jutt oli kohati segane. Puudutatud isiku seisund pole oluliselt paranenud, ta on jätkuvalt ärritunud, riiakas. Juba vestluse alguses teatab, et tema pole haige ja kõik on naise pahatahtlik laim. Räägib, kuidas istus diivanil ja nägi, kuidas jalg hakkas ootamatult paistetama ning taipas, et saab insuldi. Lasi naisel ja pojal teha jalale külmi mähiseid ning kutsuda kiirabi. Mis puutub tema ebaadekvaatseid avaldusi sõja ja mustlaste kohta, siis püüab oma käitumist normaliseerida. Väidab, et rääkis sõjast Ukrainas, mitte Eestis. Mustlaste kohta räägib, et tegi terrassil suitsu ning nägi naabermaja juures liikumist, samuti käitus tema koer kummaliselt ja kuna kuu aega tagasi olid ümbruses mustlased liikvel, siis palus pojal häirekeskust teavitada. Naise suhtes oli äärmiselt vaenulik, teatas, et naine on kapriisne ning ta kavatseb temast lahku kolida. Haigeks puudutatud isik ennast ei pea ning nõuab enda kohest väljakirjutamist, ravivajaduse selgitamisel ärritub. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol, puudub haiguskriitika ning koostöö raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundist ja varasemat ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, mistõttu taotleti kohtult luba tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel.
3.Maakohus rakendas 18.07.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 17.07.2022 kuni 21.07.2022 koos vabaduse võtmise ja vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.
4.Puudutatud isiku raviarst teavitas 20.07.2022 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele.
2-22-10457 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas 20.07.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 26.08.2022 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi.
5.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
5.2.Avaldusest ja lisatud arvamustest järeldas maakohus, et puudutatud isik ei ole suuteline aru saama ega oma käitumist juhtima. Vaenulikkuse tõttu abikaasa suhtes võib ta olla ohuks oma abikaasale ning psühhoosist tingitud ebaadekvaatse käitumisega (kirvega ringi liikumine, nööri otsimine poomiseks) võib panna ohtu iseenda. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöö raviks. Seetõttu ei ole usutav, et puudutatud isiku suhtes võiks toimida vabal tahtel põhinev ravi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole piisav. Eeltoodud põhjustel luges kohus täidetuks esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ja kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isiku terviseseisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et puudutatud isiku jutt on küsimusi tekitav. Puudutatud isik ise ennast haigeks ei pea. Seetõttu ei ole puudutatud isikule vabal tahtel jätkuvat tervishoiuteenust võimalik pakkuda. Puudutatud isik võib ravita jäädes olla ohtlik endale ning provotseerida enesevastast vägivalda. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud muutunud ega ära langenud.
5.3.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.
6.1.Puudutatud isik on veendunud, et tema suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle pikendamine kuni neljakümne päevani tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamisega ei ole põhjendatud. Puudutatud isik ei ole haige ega vaja ravi. Arstid on aluseks võtnud poja ja naise ütlused selle kohta, kuidas puudutatud isik on muutunud. Puudutatud isik möönab, et loomulikult on ta muutunud, sest maailm on sõja tõttu ohtlik ja muutunud. Ärid, mis seotud Venemaa ja Valgevenega, on lõppemas. Puudutatud isik ei saa istuda kogu suve haiglas.
2-22-10457 Puudutatud isik on täiskasvanud ja otsustab ise oma tervise üle, mitte keegi teine. Tal on vaja alustada uut äri, kuid psühhiaatriakliinikus ei saa puudutatud isik kasutada vabalt arvutit ega telefoni. Kinnisesse osakonda toodi puudutatud isik seepärast, et ta soovis paljastada narkomaani, kes smugeldas haiglasse narkootikume, kuid läks seepärast vastuollu osakonna õega, kes narkomaani tundis.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, eitab endal psüühikahäire olemasolu ning puudub koostöövalmidus raviks. Patsient on endiselt psühhootiline ja võib väljaspool haiglat olla ohtlik endale ja ümbritsevatele.
8.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Kliinik teatas 15.08.2022 maakohtule, et patsiendi ravi lõpetati.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol. Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ei ole haige ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades ja kaebuses pole põhjendatud, miks pole viidatud seisukohad meditsiiniliselt korrektsed.
13.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida, mistõttu on psühhiaatrilise haiglaravita ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele. Puudutatud isik on korduvalt avaldanud, et ravi ta ei vaja. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
14.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Toimikust nähtuvalt on maakohus juba lahendanud puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu taotluse.
16.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.