Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
15. september 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-4709
Tsiviilasi
Tallinn, Paekaare tn 16 korteriühistu avaldus A. I.’i pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks
Menetlustoiming
pärandvara hoolduse vabastamine
Menetlusosalised esindajad
ja
lõpetamine,
hooldaja
ametist
nende avaldaja Tallinn, Paekaare tn 16 korteriühistu (registrikood 80161071, asukoht Paekaare 16, Tallinn); avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige E. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); pärandi hooldaja vandeadvokaat Ivo Mahhov (Välisõigusabi Advokaadibüroo, asukoht Müürivahe 41, Tallinn, e-post [email protected]).
2-21-4709
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta A. I.’i pärandvara pärija kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Tallinn, Paekaare tn 16 korteriühistu esitas Harju Maakohtule 25.03.2021 avalduse 03.03.2019 surnud pärandaja A. I.’i pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt 03.03.2019 suri Tallinnas A. I., isikukood XXX. Pärandvaraks on korteriomand XXX, registriosa nr XXX, ning võimalik, et ka muud vara. Lahkunu oli korteriühistu KÜ Paekaare 16 liige. Avalduse kohaselt A. I.’i sugulased ega pärijad välja ilmunud ei olnud avalduse esitamise seisuga ning vajalik oli pärandvara hooldaja määramine järgmistel põhjustel:
2-21-4709 21.05.2021 kohtumäärusega kohus rakendas A. I.’i pärandvara hoiumeetmena A. I.’i pärandvara valitsemise korraldamist ja määras A. I.’i pärandvara hooldajaks vandeadvokaat Ivo Mahhov’i ja pärandvara inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäitur Priit Petter’i. 26.08.2021 esitas kohtutäitur kohtule A. I.’i pärandvara inventuuri. Vastavalt nimekirjale kuulub A. I.’i pärandvarasse elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX ja reaalosa eluruum nr. X, mille üldpind on 49.70 m2- vara väärtus hinnanguliselt 96 000 eurot; A. I.’i nimel arvelduskonto nr EEXXX, mille saldo seisuga 03.03.2019 oli 2 089.28 eurot; Swedbank pensionifond K60 (2. samba fond) 4 378.577 osakut, väärtusega 6 638.23 eurot seisuga 26.08.2021. 25.09.2021 esitas pärandvara hooldaja kohtule pärandvara hooldaja vahearuande. Aruande kohaselt A. I.’i pärandvara hoolduse asjal on pärandvara hooldaja pärast 21.05.2021 kohtumäärust sulgenud pärandaja arved, millest on Swedbankist üle kantud: 10.09.2021 arvelduskonto jääk 691.20 eurot; 23.09.2021 pensionifondide summad 6 562.96 eurot; kokku laekunud 7 254.16 eurot. Tasunud 17.08.2021 notaritasu pärimismenetluse algatamise eest 131.34 eurot; 16.09.2021 kohtutäituri inventuuri tasu 188.50 eurot; 23.09.2021 korteri kommunaalvõlgnevused 1 902.22 eurot; kokku tasutud 2 222.06 eurot. Jääk (7 254.16 2 222.06 =) 5 032.10 eurot. Täiendavalt on hooldaja algatanud Tallinna notar Kristel Jänese büroos pärimismenetluse. Vahearuande kohaselt pärandajal testamente ei ilmnenud, üleskutsemenetluse tähtaja lõpuks keegi endast teada ei andnud. Hooldaja on vaadanud läbi pärandaja isikliku arhiivi tema korteris xxx, kus koduseid testamente või muid õiguslikku tähtsust omavaid dokumente ei leidunud. Hooldaja selgituste kohaselt, kuna teada on, et pärandajal oli tädi ja tädipoeg, siis sai otsitud jälgi ka nendest. Isiklikest kirjadest nähtus, et tädi eesnimi oli G., tädi abikaasa Ivan ning tädipoja nimi tõenäoliselt S., perekonnanimesid polnud. Telefonimärkmikus oli telefoninumber „G. – xxx kuid telefoninumbrile helistamine ei õnnestunud. Pärimismenetluses tegi notar järelepärimise politsei- ja piirivalveametisse küsimusega, kas on võimalik kindlaks teha telefoni nr 5623 5898 omanik, kus vastuseks teatati, et: „19.08.2021 Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris on registreeritud Teie päring telefoninumbri omaniku kohta. Teatan, et politseil puuduvad andmed telefoninumbri xxx omaniku või kasutaja kohta. Antud juhul kahjuks puudub politseil alus päringu tegemiseks sideettevõtjale antud numbri omaniku tuvastamiseks, kuna korrakaitseseaduse §35 lg 1 kohaselt võib politsei vastava sisulise päringu teha, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.“ Eeltoodust tulenevalt küsis pärandvara hooldaja, kas võimalusi telefoninumbri omaniku või endise omaniku väljaselgitamiseks oleks kohtul, seoses menetluses oleva tsiviilasjaga. 05.10.2021 kirjaga vastuseks pärandavara hooldaja küsimusele selgitas kohus, et kohtul selliseid võimalusi ei ole. Samuti oli kohus seisukohal, et pärijate sellisel viisil väljaselgitamine väljub pärandi hoolduse piiridest. Kohtu selgituste kohaselt pärimisseaduse (PärS) § 112 lg 3 p 6 kohaselt on pärandi hooldaja kohustatud esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. Notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 2 kohaselt on notari ametitoiminguks pärimismenetluse läbiviimine. Kohtule esitatud andmete kohaselt on A. I.’i pärimismenetlus notari poolt algatatud. PärS § 169 järgi on pärijate väljaselgitamine notari ülesanne, mistõttu tuleb kohtu hinnangul hooldajal kogutud andmed pärijate väljaselgitamiseks edastada pärimismenetlust läbiviivale notarile.
2-21-4709 Pärandvara hooldaja esitas 28.11.2021 pärandvara hooldaja lõpparuande, taotluse tasu määramiseks ja avalduse hoolduse lõpetamiseks. Pärandi hooldaja aruande kohaselt lisaks 25.09.2021 esitatud rahalisele aruandele täiendas hooldaja, et 09.06.2021 sai tasutud ka OÜ X arve korteri koristamise ja asjade utiliseerimise eest 1 500 eurot. Seega on hooldaja valduses summa (5 032.10 – 1500 =) 3 532.10 eurot. Pärandvara hooldaja teatas, et A. I.’i pärimisasjas on notar 14.10.2021 tõestanud pärimistunnistuse Tallinna linna kasuks. Lõpparuande kohaselt on pärandvara hooldaja: sulgenud pärandaja arved ning tasunud kohustused – 1.5 töötundi; algatanud ning viinud läbi Tallinna notar Kristel Jänese büroos pärimismenetluse – 2.5 tundi; korraldanud korteri koristamise ja asjade utiliseerimise ning vaadanud läbi pärandaja isikliku arhiivi tema korteris XXX – 3.5 tundi; püüdnud pärandaja märkmetest leitud andmete ja telefonumbrite põhjal leida andmeid pärijate kohta avalikest andmebaasidest, sh notaribüroo ja kohtu vahendusel – 1.5 tundi; Tallinna Linnaarhiivi majaraamatute fondist otsitud ja leitud pärandaja ema andmed Tallinnasse tulekul, tema ema õe andmed seal siiski puudusid – 1.5 tundi; korterist leitud pärandaja ema tööraamatu järgi püütud arhiivides leida biograafilisi andmeid töökohtades, kus ta töötas - 2 tundi; küsitlenud naabreid, tuttavaid ja matuse korraldanud isikuid - 1 tund; selgitanud pärandaja ja tema ema sugupuud Tallinna perekonnaseisuametis, politsei- ja piirivalveametis ning rahvastikuregistris – 1.5 tundi; koostanud 25.09.2021 ja 28.11.2021 aruande - 2 tundi; arvestuslik aeg võtmete üleandmiseks ning lõpparveldusteks Tallinna linnavalitsusega - 1 tund. Kokku arvestatud tööaega eeltoodust tulenevalt 18 tundi. Pärandvara hooldaja peab mõistlikuks vandeadvokaadist hooldaja tunnitasuks 150 eurot tund. Hooldaja tööandjaks on OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, kes on käibemaksukohuslane ning ei saa antud asjas käibemaksu tagasi, millest tulenevalt tuleb pärandvara hooldaja selgituste kohaselt hooldustasuks kokku summa 18 tundi x 150 = 2700 + käibemaks 540 = 3 240 eurot. Pärandvara hooldaja selgituste kohaselt ei näe ta hetkel mõistlikke alternatiive A. I.’i pärijate, tema tädi ja tädipoja edasiseks otsimiseks. Kuna notari poolt on tõestatud pärimistunnistus Tallinna linna kasuks, tuleb eeldada selle õigust, ning pärandi peaks üle võtma Tallinna linn. Lähtudes eeltoodust, pärimisseaduse § 114 ja 115 lg 1 palub pärandvara hooldaja lõpetada A. I.’i pärandvara hooldus ja vabastada pärandvara hooldaja pärandvara hooldaja ametist ning määrata pärandvara hooldaja töötasuks 2700 eurot, lisaks käibemaks 540 eurot, kokku 3240 eurot. Tallinna Linnavara amet on esitanud kohtule 02.12.2021 taotluse pärandvara hoolduse lõpetamiseks ning palunud pärandvara hooldajal vara välja anda Tallinna linnale. Taotluse põhjenduste kohaselt Tallinna notar Kristel Jänese on 14.10.2021 välja andnud pärimistunnistuse (notari ametitegevuse raamatu number 2438), mille järgi on 03.03.2019 surnud A. I.’i (isikukood XXX) pärijaks Tallinna linn. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-4709 on A. I. pärandvara hooldajaks määratud vandeadvokaat Ivo Mahhov (isikukood XXX, aadress OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, Müürivahe 41, 10140 Tallinn, epost [email protected]). 13.09.2022 kohtunõudega palus kohus pärandvara hooldajal põhjendada, millest tulenevalt oli pärandvara hooldaja poolt 28.11.2021 lõpparuandes märgitud kulu summas 1 500 eurot korteri koristamise ja asjade utiliseerimise eest (OÜ X arve nr 659) pärandvara hooldamiseks vajalik.
2-21-4709 13.09.2022 vastuses selgitas pärandvara hooldaja, et pärandaja surnukeha leiti tema korterist kaua pärast tema surma, nii et see oli leidmise hetkeks täiesti lagunenud. Hooldaja selgituste kohaselt põrand tuli välja lõhkuda ning koristamine oli eelkõige vajalik sanitaarsetel põhjustel – lõhn, vaglad, roiskunud toiduained jm prügi kahjustasid üldist maja sanitaarset seisundit ja naabrite elukvaliteeti. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 590 lg 1 kohaselt esitab pärandi hooldaja pärandi hooldamise lõppemisel kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda. TsMS § 590 lg 2 kohaselt aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. TsMS § 590 lg 3 kohaselt kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. Pärimisseaduse (PärS) § 115 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud PärS §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused. Tallinn, Paekaare tn 16 korteriühistu esitas Harju Maakohtule 25.03.2021 avalduse 03.03.2019 surnud pärandaja A. I.’i pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt 03.03.2019 suri Tallinnas A. I., isikukood XXX. Pärandvaraks on korteriomand XXX, registriosa nr XXX, ning võimalik, et ka muud vara. Lahkunu oli korteriühistu KÜ Paekaare 16 liige. Avalduse kohaselt A. I.’i sugulased ega pärijad välja ilmunud ei olnud avalduse esitamise seisuga ning vajalik oli pärandvara hooldaja määramine järgmistel põhjustel:
2-21-4709 pärandvara inventuuri 2 kuu jooksul ning kohtutäitur Katrin Vellet teatas, et A. I.’i pärandvara inventuuri läbiviimine ei ole võimalik suure töökoormuse tõttu. 21.05.2021 kohtumäärusega kohus rakendas A. I.’i pärandvara hoiumeetmena A. I.’i pärandvara valitsemise korraldamist ja määras A. I.’i pärandvara hooldajaks vandeadvokaat Ivo Mahhov’i ja pärandvara inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäitur Priit Petter’i. 26.08.2021 esitas kohtutäitur kohtule A. I.’i pärandvara inventuuri. Vastavalt nimekirjale kuulub A. I.’i pärandvarasse elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX ja reaalosa eluruum nr XXX, mille üldpind on 49,70 m2- vara väärtus hinnanguliselt 96 000 eurot; A. I.’i nimel arvelduskonto nr EEXXX, mille saldo seisuga 03.03.2019 oli 2 089.28 eurot; Swedbank pensionifond K60 (2. samba fond) 4 378.577 osakut, väärtusega 6 638.23 eurot seisuga 26.08.2021. 25.09.2021 esitas pärandvara hooldaja kohtule pärandvara hooldaja vahearuande. Aruande kohaselt A. I.’i pärandvara hoolduse asjal on pärandvara hooldaja pärast 21.05.2021 kohtumäärust sulgenud pärandaja arved, millest on Swedbankist üle kantud: 10.09.2021 arvelduskonto jääk 691.20 eurot; 23.09.2021 pensionifondide summad 6 562.96 eurot; kokku laekunud 7 254.16 eurot. Tasunud 17.08.2021 notaritasu pärimismenetluse algatamise eest 131.34 eurot; 16.09.2021 kohtutäituri inventuuri tasu 188.50 eurot; 23.09.2021 korteri kommunaalvõlgnevused 1 902.22 eurot; kokku tasutud 2 222.06 eurot. Jääk on (7 254.16 2 222.06) 5 032.10 eurot. Täiendavalt on hooldaja algatanud Tallinna notar Kristel Jänese büroos pärimismenetluse. Vahearuande kohaselt pärandajal testamente ei ilmnenud, üleskutsemenetluse tähtaja lõpuks keegi endast teada ei andnud. Hooldaja on vaadanud läbi pärandaja isikliku arhiivi tema korteris xxx, kus koduseid testamente või muid õiguslikku tähtsust omavaid dokumente ei leidunud. Hooldaja selgituste kohaselt, kuna teada on, et pärandajal oli tädi ja tädipoeg, siis sai otsitud jälgi ka nendest. Isiklikest kirjadest nähtus, et tädi eesnimi oli G., tädi abikaasa Ivan ning tädipoja nimi tõenäoliselt S., perekonnanimesid polnud. Telefonimärkmikus oli telefoninumber „G. – xxx,” kuid telefoninumbrile helistamine ei õnnestunud. Pärimismenetluses tegi notar järelepärimise politsei- ja piirivalveametisse küsimusega, kas on võimalik kindlaks teha telefoni nr xxx omanik, kus vastuseks teatati, et: „19.08.2021 Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris on registreeritud Teie päring telefoninumbri omaniku kohta. Teatan, et politseil puuduvad andmed telefoninumbri 56235898 omaniku või kasutaja kohta. Antud juhul kahjuks puudub politseil alus päringu tegemiseks sideettevõtjale antud numbri omaniku tuvastamiseks, kuna korrakaitseseaduse §35 lg 1 kohaselt võib politsei vastava sisulise päringu teha, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.“ Eeltoodust tulenevalt küsis pärandvara hooldaja, kas võimalusi telefoninumbri omaniku või endise omaniku väljaselgitamiseks oleks kohtul, seoses menetluses oleva tsiviilasjaga. 05.10.2021 kirjaga vastuseks pärandavara hooldaja küsimusele selgitas kohus, et kohtul selliseid võimalusi ei ole. Samuti oli kohus seisukohal, et pärijate sellisel viisil väljaselgitamine väljub pärandi hoolduse piiridest. Kohtu selgituste kohaselt pärimisseaduse (PärS) § 112 lg 3 p 6 kohaselt on pärandi hooldaja kohustatud esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. Notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 2 kohaselt on notari ametitoiminguks pärimismenetluse läbiviimine. Kohtule esitatud andmete kohaselt on A. I.’i pärimismenetlus notari poolt algatatud. PärS § 169 järgi on pärijate väljaselgitamine notari ülesanne, mistõttu tuleb kohtu hinnangul hooldajal kogutud andmed pärijate väljaselgitamiseks edastada pärimismenetlust läbiviivale notarile.
2-21-4709 Pärandvara hooldaja esitas 28.11.2021 pärandvara hooldaja lõpparuande, taotluse tasu määramiseks ja avalduse hoolduse lõpetamiseks. Pärandi hooldaja aruande kohaselt lisaks 25.09.2021 esitatud rahalisele aruandele täiendas hooldaja, et 09.06.2021 sai tasutud ka OÜ X arve korteri koristamise ja asjade utiliseerimise eest 1 500 eurot. Seega on hooldaja valduses summa (5 032.10 – 1500 =) 3 532.10 eurot. Pärandvara hooldaja teatas, et A. I.’i pärimisasjas on notar 14.10.2021 tõestanud pärimistunnistuse Tallinna linna kasuks. Lõpparuande kohaselt on pärandvara hooldaja: sulgenud pärandaja arved ning tasunud kohustused – 1.5 töötundi; algatanud ning viinud läbi Tallinna notar Kristel Jänese büroos pärimismenetluse – 2.5 tundi; korraldanud korteri koristamise ja asjade utiliseerimise ning vaadanud läbi pärandaja isikliku arhiivi tema korteris xxx – 3.5 tundi; püüdnud pärandaja märkmetest leitud andmete ja telefonumbrite põhjal leida andmeid pärijate kohta avalikest andmebaasidest, sh notaribüroo ja kohtu vahendusel – 1.5 tundi; Tallinna Linnaarhiivi majaraamatute fondist otsitud ja leitud pärandaja ema andmed Tallinnasse tulekul, tema ema õe andmed seal siiski puudusid – 1.5 tundi; korterist leitud pärandaja ema tööraamatu järgi püütud arhiivides leida biograafilisi andmeid töökohtades, kus ta töötas - 2 tundi; küsitlenud naabreid, tuttavaid ja matuse korraldanud isikuid - 1 tund; selgitanud pärandaja ja tema ema sugupuud Tallinna perekonnaseisuametis, politsei- ja piirivalveametis ning rahvastikuregistris – 1.5 tundi; koostanud 25.09.2021 ja 28.11.2021 aruande - 2 tundi; arvestuslik aeg võtmete üleandmiseks ning lõpparveldusteks Tallinna linnavalitsusega - 1 tund. Kokku arvestatud tööaega eeltoodust tulenevalt 18 tundi. Pärandvara hooldaja peab mõistlikuks vandeadvokaadist hooldaja tunnitasuks 150 eurot tund. Hooldaja tööandjaks on OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, kes on käibemaksukohuslane ning ei saa antud asjas käibemaksu tagasi, millest tulenevalt tuleb pärandvara hooldaja selgituste kohaselt hooldustasuks kokku summa 18 tundi x 150 = 2700 + käibemaks 540 = 3 240 eurot. Pärandvara hooldaja selgituste kohaselt ei näe ta hetkel mõistlikke alternatiive A. I.’i pärijate, tema tädi ja tädipoja edasiseks otsimiseks. Kuna notari poolt on tõestatud pärimistunnistus Tallinna linna kasuks, tuleb eeldada selle õigust, ning pärandi peaks üle võtma Tallinna linn. Lähtudes eeltoodust, pärimisseaduse § 114 ja 115 lg 1 palub pärandvara hooldaja lõpetada A. I.’i pärandvara hooldus ja vabastada pärandvara hooldaja pärandvara hooldaja ametist ning määrata pärandvara hooldaja töötasuks 2700 eurot, lisaks käibemaks 540 eurot, kokku 3240 eurot. Tallinna Linnavara amet on esitanud kohtule 02.12.2021 taotluse pärandvara hoolduse lõpetamiseks ning palunud pärandvara hooldajal vara välja anda Tallinna linnale. Taotluse põhjenduste kohaselt Tallinna notar Kristel Jänese on 14.10.2021 välja andnud pärimistunnistuse (notari ametitegevuse raamatu number 2438), mille järgi on 03.03.2019 surnud A. I.’i (isikukood XXX) pärijaks Tallinna linn. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-4709 on A. I. pärandvara hooldajaks määratud vandeadvokaat Ivo Mahhov (isikukood XXX, aadress OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, Müürivahe 41, 10140 Tallinn, epost [email protected]). 13.09.2022 kohtunõudega palus kohus pärandvara hooldajal põhjendada, millest tulenevalt oli pärandvara hooldaja poolt 28.11.2021 lõpparuandes märgitud kulu summas 1 500 eurot korteri koristamise ja asjade utiliseerimise eest (OÜ x arve nr 659) pärandvara hooldamiseks vajalik.
2-21-4709 13.09.2022 vastuses selgitas pärandvara hooldaja, et pärandaja surnukeha leiti tema korterist kaua pärast tema surma, nii et see oli leidmise hetkeks täiesti lagunenud. Hooldaja selgituste kohaselt põrand tuli välja lõhkuda ning koristamine oli eelkõige vajalik sanitaarsetel põhjustel – lõhn, vaglad, roiskunud toiduained jm prügi kahjustasid üldist maja sanitaarset seisundit ja naabrite elukvaliteeti. Kohus leiab, et pärandvara hooldaja taotlus pärandvara hooldaja vabastamiseks tema ülesannete täitmisest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt asjaolust, et Tallinna notar Kristel Jänese on 14.10.2021 välja andnud A. I.’i pärimisasjas pärimistunnistuse Tallinna linna kasuks, siis puudutab antud tsiviilasi ka Tallinna linna õigusi, millest tulenevalt tuleb Tallinna linn kaasata käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikuna. Kuna pärandi hooldaja on esitanud kohtule aruande pärandvara hooldamise kohta, millest nähtub, et Tallinna notar Kristel Jänese on 14.10.2021 välja andnud A. I.’i pärimisasjas pärimistunnistuse, mille kohaselt A. I.’i vara pärijaks on Tallinna Linn, st pärija on selgunud, siis on ära langenud PärS §-des 110 ja 111 sätestatud pärandvara hoiumeetmete rakendamise alus. Seetõttu lõpetab kohus tulenevalt PärS § 115 lg 1 A. I.’i pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamise ning vabastab Ivo Mahhov’i pärandvara hooldaja ülesannete täitmise kohustustest. Pärandvara hooldaja kulud ja tasu TsMS § 587 lõike 1 kohaselt kantakse hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud pärandvara arvelt. TsMS § 172 lg 4 kohaselt vastutavad hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Vastavalt pärandvara hooldaja avaldustele olid pärandvara valitsemise kulud kokku 3 722.06 eurot, millest 17.08.2021 notaritasu pärimismenetluse algatamise eest 131.34 eurot, 16.09.2021 kohtutäituri inventuuri tasu 188.50 eurot, 23.09.2021 korteri kommunaalvõlgnevused 1 902.22 eurot ja 09.06.2021 tasutud OÜ X arve korteri koristamise ja asjade utiliseerimise eest 1500 eurot. Kuivõrd pärandvara hooldaja poolt avalduses märgitud kulutused on kohtu hinnangul pärandvara hooldamiseks vajalikud, leiab kohus, et pärandvara kulude kinnitamine nimetatud suuruses on põhjendatud ja kohus kinnitab hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud pärandvara arvelt summas 3 722.06 eurot. Arvestades asja keerukust on pärandvara hooldaja pidanud mõistlikuks oma tasu tunnimääraks 150 eurot tund, seega kokku (18 x 150 =) 2 700 eurot. Pärandvara hooldaja tegutseb advokaadibüroo OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo kaudu, mis on käibemaksukohuslane, millest tulenevalt lisandub tasule käibemaks 540 eurot. Kokku taotleb pärandvara hooldaja endale tasu määrata 3 240 eurot. Tulenevalt PärS § 114 on pärandi hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus, võttes arvesse menetluse asjaolusid, menetluse kestust ja hooldaja kohustuste mahtu, asub seisukohale, et pärandvara hooldaja taotletav tasu suurus on mõistlik nii tunnitasu kui ka ajakulu osas. Seetõttu on pärandi hooldaja taotlus põhjendatud ning talle tuleb välja mõista pärandi arvelt pärandvara valitsemise eest tasu kokku 3 240 eurot. Selgitused kaebeõiguse kohta Hooldamise lõpetamise määruse peale võivad TsMS § 590 lg 4 kohaselt pärija, annakusaaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja ja pärandisse kuuluva vara ühis- või kaasomanik esitada määruskaebuse. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude hüvitamise määruse
2-21-4709 peale võivad TsMS § 587 lg 2 kohaselt pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6 teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus jätab menetluskulud A. I.’i pärandvara pärija kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.