OÜ Vintselle hagi OÜ Starlett vastu kahjuhüvitise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
10 800 eurot
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Vintselle (registrikood: 10506798; asukoht Akadeemia tee 78, Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (Advokaadibüroo Cobalt; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Starlett (registrikood: 10981737; Paavli tn 2a, Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Triin Väljaots (e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Starlett hageja OÜ Vintselle kasuks 10 000 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ Starlett hageja OÜ Vintselle kasuks viivis põhinõudelt (10 000 eurot) alates 03.02.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-20-17481
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et OÜ Vintselle (üürileandja/hageja) ja AS Xxxx sõlmisid üürilepingu trükikoja tootmisruumide üürimiseks (Xxxx) ning leping lõppes 29.02.2020.a.
2.AS Xxxx esitas hagi üürisuhte tuvastamise nõudes väites, et üürileping oli muutunud tähtajatuks. 20.03.2020.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4347 võttis Harju Maakohus AS Xxxx hagi menetlusse ja 06.04.2020.a võeti samas asjas menetlusse hageja vastuhagi võlanõudes ja üüriruumide vabastamise nõudes. 24.08.2020.a määrusega tsiviilasjas nr 220-11261 nimetati AS Xxxx ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Seoses AS Xxxx pankroti väljakuulutamisega jäeti tsiviilasjas nr 2-20-4347 läbi vaatamata hageja vastuhagi ning AS Xxxx hagi. Hageja selgitas, et tsiviilasja nr 2-20-4347 menetlemise ajal jätkas AS Xxxx xxxx tootmisruumide omavolilist valdust ja tegevust nendes ruumides. Seoses AS Xxxx poolt toimepandud katsega üüritud ruumidest asju ära viia, teostas hageja 27.07.2020.a Uniprindi suhtes üürileandja pandiõigust VÕS § 307 lg 1 alusel omaabi korras, võttis üle trükikoja ja selle sisustuse valduse.
6.28.07.2020.a sai hageja e-kirja OÜ-lt Starlett (kostja), milles kostja teatas soovist üüriruumides asuva temale kuuluva trükikoja seadme (trükiplaadi väljastaja) CTP Screen PT-R 8600S s/n xxxx (valmistamisaasta 2007.a) (edaspidi ka seade) tagastamiseks. Hageja sai alles peale üürilepingu lõppemist ja omaabi korras pandiõiguse teostamist teada, et üüritud ruumides olnud seade ei kuulunud üürnikule (AS Xxxx), mistõttu pandiõigus seadmele ei lõppenud. 01.09.2020.a AS Xxxx pankrotimenetluse käigus toimunud vara vaatluse protokolli kohaselt asus Xxxx üüriruumides ka kostjale kuuluv seade. Hageja märkis, et kuna Xxxx trükikoja ruumides asusid peamiselt pankrotistunud AS Xxxx pankrotivara hulka kuuluvad asjad (trükikoja sisustus), läks nimetatud ruumide valdus üle pankrotihaldur Terje Eiprele. 26.10.2020.a sai hageja teada, et Xxxx üüriruumidest on ära viidud mingi trükikoja seade ning 27.10.2020.a sai hageja pankrotihaldurilt teada, et ära oli viidud kostjale kuuluv seade. Pankrotihaldur põhjendas äraviimise lubamist sellega, et see kuulus kolmandale isikule ega kuulunud seetõttu pankrotivara hulka.
7.Hageja asus seisukohale, et tema pandiõigusega on koormatud kõik Xxxx kuuluvad asjad, mis asuvad üüritud pinnal, seega kogu pankrotivara. Lisaks on pandiga koormatud ka 01.09.2020.a vara vaatluse protokolli teises tabelis jrk nr 2 loetletud kostjale kuuluv seade, mille eemaldamine ruumidest on ilma hageja nõusolekuta keelatud (AÕS § 83 lg 1, mis eelneb isegi omaniku nõuetele AÕS § 80 alusel). Hageja on AS Xxxx pankrotimenetluses
2-20-17481 esitanud nõude summas 292 306,43 eurot, millise nõude üheks tagatiseks on ka panditud seade.
8.Hageja palub välja mõista OÜ-lt Starlett OÜ Vintselle kasuks kahjuhüvitis 10 000 € ning lisaks sellele kahjuhüvitiselt arvestatud viivis alates 03.02.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja VÕS § 88 lg 8 kohaselt.
9.Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. Hageja leidis, et paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, nagu oleks AS Xxxx muud panditud asjad ja pankrotivara hagejale piisavaks tagatiseks. Ebamõistlik on viidata AS Xxxx 01.09.2020.a vara vaatluse protokollis märgitud summale. Nimetatud summa ei ole protokolli allkirjastajate kokkulepe ega kinnitus asjade väärtuse asjus. Üksikute asjade väärtus on protokollis märgitud kui hinnanguline ning koguväärtus 1 240 300 eurot on esitatud kui „turuväärtus võlgniku andmetel“. Hinnangud ja võlgniku andmed ei ole tõendiks asjade tegeliku väärtuse kohta. Pankrotimenetluses ja üldse sundmüügil asju müües on ebamõistlik eeldada, et saadakse hind, mis ligilähedaselt oleks sarnane bilansilisele või muule võlgniku pakutud väärtusele.
10.Pankrotihaldur esitas 02.02.2021.a AS Xxxx pankrotimenetluses kohtule (tsiviilasi nr 2-2011261) halduri aruande, mille p 4 kohaselt on AS Xxxx pankrotimenetluses võlgniku asjade müügist laekunud 173 385,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas müüdi 01.09.2020.a protokolli tabelis loetletud võlgniku asjad järgmise hinnaga: • tabelis jrk nr 1 ja 2 nimetatud asjad summaarse hinnaga 110 000 eurot, • tabelis jrk nr 3 ja 4 nimetatud asjad summaarse hinnaga 40 000 eurot, • tabelis jrk nr 6 nimetatud asi hinnaga 300 eurot. Tabelis jrk nr 5 nimetatud asi on pankrotihalduri aruande kohaselt katkine ja müümata. Arvestades, et sarnane (riketeta) asi müüdi koos teiste asjadega hinnaga 40 000 eurot, ei ole mõistlik eeldada, et nimetatud asja hind võiks kujuneda kõrgemaks kui 40 000 eurot. Veel müümata gaasitõstukit STILL R70-20C on pankrotihalduri 06.09.2020.a teate (lisa B) kohaselt AS Xxxx üritanud müüa koos teiste asjadega summaarse hinnaga 10 000 eurot ja ei ole mõistlik eeldada, et selle realiseerimisel pankrotimenetluses võiks saada sellest kõrgemat hinda. Ülalnimetatud asjade saadud ja eeldatav müügihind kokku ei ületa seega mõistlikult hinnates 223 000 eurot, kuigi kostja arvamuse kohaselt oli nende asjade väärtus 01.09.2020.a protokolli järgi AS Xxxx hinnangul 1 240 300 eurot. Seega ei ületa asjade tegelik pankrotimenetluses realiseerimise hind 18% protokollis esitatud hindadest, mis tõendab, et protokollis märgitud hinnangud asjade väärtuse kohta ei ole asjakohased. Hageja eeldas, et veel müümata Xxxx (xxxx) lõplik realiseerimishind ei ületa 10 000 eurot (pankrotihalduri alghind 8333 eurot). Kui lisada sellele ka ülal nimetatud asjade hind, on mõistlik eeldada, et kõikide pankrotimenetluses juba müüdud ja tulevikus müüdavate asjade eest on võimalik saada mitte rohkem kui 233 000 eurot. Halduri aruande p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud 52 387,50 eurot (mõistlik on eeldada, et tulevikus see summa suureneb). Arvates selle summa maha pankrotivara realiseerimise hinnast (ja eeldades ebamõistlikult, et see tulevikus ei suurene), jääks pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamiseks mitte rohkem kui 181 000 eurot, kuid hageja arvates on see summa ülioptimistlik ja tegelikult võlausaldajatele jäävaks summaks kujuneb pigem 150 000160 000 eurot. Seega ei kata AS Xxxx pankrotivara (ja pandivara) müügist saadud (ja mõistlikult hinnates tulevikus saadavad) summad hageja poolt pankrotimenetluses esitatud
2-20-17481 nõuet (292 306 eurot) ning on alusetud kostja viited VÕS § 306 lg 2 rakendamise kohta. Isegi koos hagis taotletud asja eest saadava hüvitisega ei ole mõistlikult hinnates võimalik kõikide hageja AS Xxxx pankrotimenetluses esitatud nõuete rahuldamine.
11.Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021.a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-3770 jäeti nõude tunnustamise osas muutmata Harju Maakohtu 07.07.2021.a otsus, millega tunnustati hageja nõuet AS Xxxx pankrotimenetluses summas 150 396,83 eurot pandiga tagatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärk). Ringkonnakohtu otsus on jõustunud, sest Riigikohtu 23.05.2022.a määrusega jäeti asjas esitatud kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
12.Hageja 07.04.2021.a menetluse peatamise taotluse ja selle lisa C kohaselt (dtl 172, 183) on tõendatud, et AS Xxxx pankrotimenetluses jääb võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vahendeid vähem kui 130 000 €. Isegi kui sellele summale lisada käesolevas asjas hageja taotletud hüvitis 10 000 €, on ilmne, et ka sellisel juhul jääb pankrotimenetluses tunnustatud hageja nõue osaliselt rahuldamata pandiga tagatud ja pankrotivara piisaval hulgal puudumise tõttu.
13.Kostja oma 25.01.2021.a hagivastuse p 13 (dtl 104) võtab omaks, et hagejale kui pandipidajale panditud seade CTP Screen PT-R 8600S s/n xxxx (valmistamisaasta 2007), mille väljaandmist hageja esialgselt hagis nõudis, on ära müüdud, ei asu enam kostja valduses ja väljaandmisnõuet ei saa seetõttu rahuldada. Samas võtab kostja omaks, et on seadme ära müünud hinnaga 10 000 € ja ostjale üle andnud, kostja esitab ka vastavad tõendid (dtl 111-113). Seetõttu on tõendatud, et panditud seade ei ole kostjal alles ning hageja ei saa seda kostjalt välja nõuda, mistõttu nõuab hageja asjaolude muutumise tõttu esialgse eseme (asja väljanõudmise) asemel kahju hüvitamist. Hageja nõuab VÕS § 115 lg 1 ja 3 alusel täitmise (väljaandmise) asemel kahju hüvitamist seadme väärtuse ulatuses. Seadme väärtuseks on müügihind 10 000 €, millega kostja selle müüs (dtl 111, 112). Viivist sellelt summalt nõuab hageja arvestusega alates kahju hüvitamise nõude esitamisest 03.02.2021.a (dtl 142, 143).
14.Hageja jääb oma hagiavalduse p 1-8 (dtl 2-4) seisukohtadele. Seade oli üürileandja pandina hageja seaduslikus valduses, hageja esitas tähtaegselt käesoleva hagi VÕS § 307 lg 2 alusel, seetõttu hageja pandiõigus ei ole lõppenud VÕS § 307 lg 3 ega ka muul alusel, kostja vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asja väljanõudmise võimatuse tõttu esitas hageja kahjunõude (ülal p 4, 5). Kostja esitatud vastuväide VÕS § 306 lg 2 alusel on ümber lükatud (ülal p 1 ja 2). Hageja jääb oma hagiavalduse p 2 ja 3 seisukohale, et teostas omaabi korras valduse ülevõtmisega üüriruumide sisustuse üle pandiõigust 27.07.2020.a ning sai kostjalt teate trükiplaadi väljastaja omandi kohta 28.07.2020.a, seega peale asjade valdusse võtmist. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka vastavad tõendid. Kostja 22.07.2022.a esitatud tõend ega muud asjas uuritud tõendid vastupidist ei tõenda. Asjakohatu on kostja 22.07.2022.a seisukohtade p 5 väide AS xxxx seadme omanikule väljaandmise kohta. Nimetatud seade oli varustatud kleepsuga, mis teatas selle kuulumist xxxx. Seega oli hageja (üürileandja) teadlik, et see ei kuulu üürnikule. Tükiplaadi väljastajal omanikule kuuluvust näitav tähistus puudus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
15.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
2-20-17481
16.Kostja selgitas, et hagiavalduses väidetakse ebaõigesti, et kostjale pankrotihalduri poolt üle antud kostjale kuuluv seade on hõlmatud hageja kui üürileandja pandiõigusega.
17.Kostja ja Xxxx AS (üürnik) vahel on 20.05.2019.a sõlmitud leping nr xxxx, mille punktis 6 leppisid kostja ja Xxxx AS kokku, et kostja annab AS-ile Xxxx kogu lepingu kehtivuse ajaks ajutiselt kasutada seadmete komplekti, mis on nimetatud lepingu lisas 2. Lepingu lisas 2 on loetletud 9 seadet/seadmeosa, mis kuulusid kostjale ning mis anti AS-i Xxxx kasutusse. Vastava seadmete komplekti omandas kostja Xxxx-lt. Kuna seadmete komplekt kuulus kostjale ja oli antud lepingu kohaselt AS-i Xxxx kasutusse, esitas kostja pärast AS-i Xxxx pankroti väljakuulutamist 05.10.2020.a pankrotihaldurile vara välistamise taotluse. Pankrotihaldur vastas taotlusele e-kirjaga ning teatas, et vara on valmis äraviimiseks ning palus kooskõlastada äraviimise aja. Seega, kostja tõendas pankrotihaldurile seadme omandiõigust ning pankrotihaldur, kelle valduses seade oli (nagu ka hageja ise hagis kirjutab), lubas õigustatult kostjal temale kuuluv seade ära viia.
18.Hageja on hagis väitnud, et sai teada, et vaidlusalune seade ei kuulu üürnikule, alles üks päev pärast pandiõiguse teostamist. Kostjale teadaolevalt oli üürnik juba varasemalt üürileandjat (hagejat) teavitanud asjaolust, et seade kuulub kolmandale isikule (kostjale). Seega oli kostjal, kui seadme omanikul VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelisõigus seadme valduse saamiseks üürileandja pandiõiguse ees. Seega ei ole kostja üürileandja pandiõigust rikkunud. Kostja selgitas, et isegi, kui hageja ei teadnud enne pandiõiguse teostamist, et seade ei kuulu üürnikule (millega kostja ei nõustu), ei ole seade pandiõigusega hõlmatud VÕS § 307 lg 1 kohaselt. Viidatud säte näeb ette, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. 01.09.2020.a AS-i Xxxx vara vaatluse protokolli kohaselt arestiti AS-ile Xxxx kuuluvat vara kokku väärtuses 1 240 300 eurot. Viidatud protokollis on vaidlusalune seade märgitud kui kolmandale isikule (Starlett OÜ) kuuluv vara. Selle protokolli on lisaks pankrotihaldurile allkirjastanud ka hageja esindaja vandeadvokaat Margus Mugu, hageja jurist J J ja hageja arendusjuht K S. Seega oli hageja teadlik, et tootmishoones asus võlgniku vara (mis on hageja pandiõigusega hõlmatud) väärtuses 1 240 300 eurot. Nõudeavalduse kohaselt on hageja kogunõue AS-i Xxxx vastu summas 292 306,43 eurot. Seega ületab üüripinnal asunud võlgniku vara (mille osas hageja teostas pandiõigust) väärtus hageja nõuet ca neljakordselt. VÕS § 307 lg 1 kohaselt on üürileandjal õigus asju kinni pidada üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Kuna hageja nõuete täitmine on AS-i Xxxx varaga juba neljakordselt tagatud, siis ei olnud mistahes vajadust üürileandjal kinni pidada kolmandate isikute vara. Kostja märkis, et praegusel juhul oli hagejal õigus võtta enda valdusesse (teostada pandiõigust) üksnes vara suhtes väärtusega maksimaalselt 300 000 eurot (pandiõiguse teostamise ajahetkel ilmselt isegi väiksemas summas). Ülejäänud osas on üürileandja oma pandiõigust kuritarvitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõudeõigust, mistõttu palus kostja jätta hagi rahuldamata.
2-20-17481
19.Seade ei ole kostja valduses. Kostja müüs 01.12.2020.a seadme CTP Screen PT-R 8600 Läti äriühingule xxxx (müügi osas esitatud arve). Ostja on arve tasunud. Seadme valdus on Läti äriühingule üle antud 02.12.2020 (saateleht).
14.Kostja selgitas, et praegusel juhul ei ole hageja esitanud kostja vastu täitmisnõuet VÕS § 108 alusel. See ei ole ka võimalik, sest hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Hageja on esialgses hagiavalduses esitanud kostja vastu seadme hageja valdusesse tagastamise nõude VÕS § 307 lg 2 ja 3 alusel. Sellist nõuet ei saa VÕS § 115 lg 3 alusel asendada kahju hüvitamise nõudega, kuna tegemist ei ole täitmisnõudega VÕS § 108 mõttes. Seega puudub hageja alternatiivsel nõudel õiguslik alus ning see nõue tuleb jätta rahuldamata.
15.Hageja nõuete rahuldamine on tagatud seeläbi, et hagejal ei tule pankrotimenetluses vara müügist saadud raha jagada teiste võlausaldajatega, vaid hagejal kui pandipidajal on vara müügist saadud rahale eelisõigus. Seejuures, hageja väidetavad nõuded pankrotimenetluses on ilmselgelt ülepaisutatud. Seega on pankrotimenetluses reaalselt laekunud raha enam kui piisav hageja põhjendatud nõuete katmiseks. Sellest tulenevalt ei ole täna hagejale tekkinud ka kahju, mis oleks tema nõude rahuldamise eelduseks juhul, kui hagejal oleks õigus sellist nõuet üldse esitada, rääkimata viivisenõuetest, mida hageja nõuab põhjendamatult juba alates 03.02.2021.a.
16.Kostja hinnangul on hageja enda nõudeid pankrotivara suhtes pahatahtlikult ja alusetult suurendanud. Nõudeavaldusest nähtub, et hagejal oli AS-i Xxxx vastu üüri ja kommunaalkulude nõue summas 68 019,05 eurot. Ülejäänud osa nõudest ehk 224 287,38 eurot moodustavad leppetrahv, viivis ja õigusabikulud. Kostja hinnangul on need kõrvalnõuded põhjendamatult üle paisutatud või koguni põhjendamatud. Hageja väitis, et tal on üle 200 000 euro suurune leppetrahvi nõue edasiulatuvalt ühe aasta eest alates 01.04.2020.a seoses sellega, et hageja arvas väidetavalt, et ta ei saa üüripinda kasutada veel aasta aega, kuna seal asuvad AS-ile Xxxx kuuluvad seadmed. Kostja selgitas, et ta 04.03.2021.a AS-i Xxxx võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ega tea, millises summas on hageja nõuded pankrotimenetluses kaitstud. Kui pankrotihaldur aga täitis kõiki oma seadusest tulenevaid kohustusi, siis võis pankrotihaldur vähemalt osaliselt kostja nõudele esitada vastuväite, sest 200 000 euro suurune leppetrahvi nõue praegusel juhul põhjendatud ei ole. Eriti, arvestades asjaolu, et hageja on juba ammu võtnud endale kuuluvate ruumide valduse tagasi. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja pandiõigust 27.07.2020.a omaabi korras, võttis üle trükikoja ja selle sisustuse valduse. Seega ei saa olla vaidlust, et üüripind on olnud juba alates 27.07.2020.a hageja valduses ning ta on saanud seda kasutada selliselt nagu ta soovis. Seejuures on hageja oma seisukohas väitnud, et 2021.a veebruari seisuga on suur osa ASile Xxxx kuulunud asju müüdud, mis tähendab jällegi, et hageja sai neid ruume kasutada. Seejuures, hageja seisukoha lisana A esitatud pankrotihalduri aruande lk-lt 4 nähtub, et pankrotihaldur on pankrotivarast maksnud hagejale ka jooksvalt üüri summas 26 000 eurot ning tasunud kommunaalkulud. Sellest tulenevalt saab hageja leppetrahvi nõue (seoses valduse vabastamisega viivitamisega) olla põhjendatud vaid perioodil 01.04.2020.a kuni 27.07.2020.a ehk 118 päeva, mis teeb hagi lisana esitatud nõudeavalduse kohaselt leppetrahvi maksimaalseks summaks 65 539,56 eurot. Kostja leidis, et hageja arvutustel ei saa põhinevat edasiulatuvat leppetrahvi nõuet seoses valduse vabastamisega arvestada ASi Xxxx vara piisavuse analüüsil. Hageja nõuete reaalne kogusumma saab olla 155 117,99
2-20-17481 eurot (arvestades hageja nõudeavalduses toodud põhinõuete, viiviste, õigusabikulude summasid ning lisades reaalse leppetrahvi nõude summa). Lisaks asjaolule, et hageja on enda nõudeid pankrotivara suhtes pahatahtlikult ja alusetult suurendanud, leidis hageja 03.02.2021.a seisukohas ebaõigesti, et vara piisavuse osas tuleb arvestada pankrotimenetluses reaalselt vara müügist saadud raha, mitte aga pankrotihalduri poolt 01.09.2020.a protokollis sätestatud üürniku vara hinnangulist väärtust pandiõiguse teostamise ajahetkel. VÕS § 307 lg 1 sätestab selgelt, et üürileandja võib asju kinni pidada üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Seega ei saa üürileandja rakendada automaatselt pandiõigust kogu üürniku valduses olnud esemetele, vaid tal tuleb asjade võimalikku turu väärtust hinnata selle hetke seisuga. Arvestades üürileandja pandiõiguse teostamise ajalist plaani, siis ei ole enamasti võimalik teha kindlaks iga asja täpset väärtust (nt tellida ekspertiise), vaid üürileandja poolt asjade väärtuse hindamine on paratamatult hinnanguline. 01.09.2020 protokoll tõendab üheselt võlgnikule kuulunud asjade hinnangulist väärtust üürileandja poolt pandiõiguse teostamisele kõige lähedasemal ajahetkel. Arvestades, et leppetrahvi nõue on esitatud edasiulatuvalt, siis pandiõiguse teostamise ajal oli hagejal sissenõutavaks muutunud nõudeid AS-i Xxxx vastu maksimaalselt ca 150 000 euro ulatuses. Kostja selgitas, et võlgnikule kuulunud vara hinnanguline väärtus pandiõiguse teostamise hetkel ületas hageja nõudeid enam kui 8-kordselt. AS-ile Xxxx 01.09.2020 kuulunud vallasasjade väärtus oli 1 240 300 eurot. Hageja väidete kohaselt on osa võlgniku varast juba pankrotimenetluses müüdud ning osa veel müümata ja hageja hinnangul peaks kokku laekuma ca 223 000 eurot. Kuivõrd hagejal kui pandipidajal on vara müügist saadud rahale eelisõigus, ei pea hageja pankrotimenetluses vara müügist saadud raha jagama teiste võlausaldajatega. Niisiis on hageja arvutustele tuginedes hagejal võimalik pankrotimenetluses ainuüksi võlgniku vara müügist tulenevalt saada oma reaalne nõue täies ulatuses täidetud. Seega on hageja enda poolt esitatud tõendeid arvestades ilmselge, et hageja poolt pandiõiguse teostamine kolmandate isikute varale ei olnud vajalik, mistõttu ei ole VÕS § 307 lg 1 kohaselt pandiõigust kostjale kuulunud seadmele tekkinud ning VÕS § 306 lg 2 kohaselt ei olnud hagejal õigust kostja poolt temale kuuluva seadme eemaldamisele vastu vaielda. Selliselt ei tekkinud hagejale kostja tegevuse tagajärjel ka kahju. Eeltoodule tuginedes palus kostja jätta hageja nõude täies ulatuses rahuldamata.
17.Hageja taotleb kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 3 alusel. Selle sätte kohaldamine eeldab, et kostja on hageja ees enda lepingulisi kohustusi rikkunud. Nii see aga antud juhul ei ole. Esiteks puudus hageja ja kostja vahel leping. Teiseks, isegi, kui kohus tuvastab tagantjärgi erinevalt pankrotihaldurist, et hagejal oli pandiõigus kostjale kuuluva vara suhtes, ei teki hagejale sellest kahju hüvitamise õigust kostja vastu, sest kostja ei ole enda kohustusi hageja ees rikkunud (mis on kahju hüvitamise nõude primaarne eeldus). Pandiõiguse tekkimine ja selle realiseerimine on kaks erinevat asja. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus pandiõigust ei ole kostjale kuuluva eseme suhtes realiseeritud. Kostja küsis talle kuuluva vara õigustatult tagasi ja pankrotihaldur andis selle kostjale üle. Asjaolu, et pankrotihaldur otsustas mitte realiseerida võimalikku pandiõigust, ei anna hagejale alust kahjunõude esitamiseks kostja vastu, kuivõrd see asjaolu, et kostja küsis talle kuuluva seadme enda valdusesse ei aseta kostjat rikkumisse. Pigem võiks sellisel juhul võimalik kahjunõue tekkida pankrotihalduri vastu.
2-20-17481
18.Lisaks on vahepeal selgunud, et menetluse käigus on ka teised AS Xxxx poolt renditud ja esialgu panditud seadmed nende omanikele tagastatud. Näiteks sai enda seadme tagasi xxxx AS ja seda põhjusel, et tuvastati asjaolu, et hageja oli tegelikult teadlik sellest, et seadmed ei kuulunud AS-ile Xxxx, vaid et need olid renditud. Seepeale küsis kostja kirjalikku kinnitust ka kostja valduses oleva seadme kohta, mille peale AS Xxxx tehnikadirektor J T kinnitas, et nende üürileandja Vintselle OÜ oli informeeritud sellest, et OÜ Xxxx tootmises on renditud seadmed, s.h. ka CTP seade Screen PT-R8600, mis oli renditud OÜ Starletti poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: a. kostjale kuulub trükiplaadi väljastaja CTP Screen PT-R 8600S (tlk 96 – arve seadme soetamise kohta), mille kostja üüris 20.05.2019 lepingu (tlk 87-96) alusel AS-le Xxxx; b. OÜ Vintselle (üürileandja/hageja) ja AS Xxxx vahel oli üürileping trükikoja tootmisruumide üürimiseks (Xxxx) ning leping lõppes 29.02.2020.a; c. AS Xxxx esitas hagi üürisuhte tuvastamise nõudes väites, et üürileping oli muutunud tähtajatuks. 20.03.2020.a määrusega (tlk 7-8) tsiviilasjas nr 2-20-4347 võttis Harju Maakohus AS Xxxx hagi menetlusse ja 06.04.2020.a määrusega (tlk 9-10) võeti samas asjas menetlusse hageja vastuhagi võlanõudes ja üüriruumide vabastamise nõudes; d. tsiviilasja nr 2-20-4347 menetlemise ajal jätkas AS Xxxx Xxxx tootmisruumide valdamist ja tegevust nendes ruumides; e. 24.08.2020.a määrusega (tlk 14-15) tsiviilasjas nr 2-20-11261 nimetati AS Xxxx ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre; f. seoses AS Xxxx pankroti väljakuulutamisega 01.10.2020 jäeti tsiviilasjas nr 2-20-4347 tehtud 28.10.2020 määrusega (tlk 11) läbi vaatamata hageja vastuhagi ning 12.11.2020 määrusega (tlk 13) AS Xxxx hagi; g. 27.07.2020.a teostas hageja AS Xxxx suhtes üürileandja pandiõigust omaabi korras, võttis üle trükikoja ja selle sisustuse valduse; h. tsiviilasjas nr 2-21-3770 jõustunud kohtuotsusega (tlk 163-168) tunnustati hageja nõuet AS Xxxx pankrotimenetluses summas 150 396,83 eurot pandiga tagatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärk); i. 28.07.2020.a sai hageja e-kirja OÜ-lt Starlett (kostja; tlk 25), milles kostja teatas soovist üüriruumides asuva temale kuuluva trükikoja seadme (trükiplaadi väljastaja) CTP Screen PT-R 8600S tagastamiseks; j. 01.09.2020.a AS Xxxx pankrotimenetluse käigus toimunud vara vaatluse protokolli (tlk 31-32) kohaselt asus Xxxx üüriruumides ka kostjale kuuluv seade; k. 05.10.2020 esitas kostja AS Xxxx pankrotihaldurile taotluse (tlk 97) seadme väljastamiseks pankrotivarast;
2-20-17481 l. 21.10.2020 teatas AS Xxxx pankrotihaldur kostjale, et seade on äraviimiseks valmis (tlk 99 – e-kiri); m. 27.10.2020.a sai hageja AS Xxxx pankrotihaldurilt teada, et ära oli viidud kostjale kuuluv seade (tlk 42 – e-kiri); n. 01.12.2020 müüs kostja seadme CTP Screen PT-R 8600 Läti äriühingule xxxx (tlk 100-101 – arve ja maksekorraldus), seadme valdus on üle antud 02.12.2020 (tlk 102 – CMR saateleht).
21.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 10 000 eurot ning kahjuhüvitiselt arvestatud viivise alates 03.02.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja VÕS § 88 lg 8 kohaselt.
22.Kokkuvõttes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on seadme õigesti pantinud ning kas kostja seadme omanikuna on selle üüripinnalt ära viinud ilma hageja pandiõigust rikkumata. Täpsemalt vaidlevad pooled selle üle, kas: (i) seade on üldse hageja pandiõigusega hõlmatud, (ii) hageja enne pandiõiguse teostamist teadis või pidi teadma, et panditud seadmed kuuluvad kostjale, (iii) pandiõigust on teostatud põhjendatud ulatuses – üürniku võlgnevuse suurus ja juba panditud vara väärtus pantimise hetkel, (iv) hageja saab VÕS § 115 lg 3 alusel täitmisnõude asemel kahju hüvitamist nõuda; (v) hagejale on kahju tekkinud.
23.VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 305 lg 2 sätestab, et üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. VÕS § 305 lg 4 sätestab, et üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 306 lg 4 sätestab, et kui üürileandja saab üürilepingu kehtivusajal teada, et üürniku poolt ruumi toodud asjad ei kuulu üürnikule, ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles, lõpeb pandiõigus neile asjadele.
24.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-08 punktides 11 – 13 märkinud järgmist: „Üürileandja pandiõigus ulatub VÕS § 305 kohaselt ka üürnikele mittekuuluvatele asjadele. /.../ Asja omanik saab tulenevalt VÕS § 305 lg-st 3 oma õigusi sellistele asjadele üürileandja suhtes eelistatult maksma panna, kuid see ei välista iseenesest pandiõigust asjade ruumis oleku ajal. /.../ AÕS § 90 lg-st 1 järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule. Üürileandja teadmise või teadma pidamise aja määramisel konkreetse asja suhtes, mis toodi ruumi pärast üürilepingu sõlmimist, tuleb aga lähtuda ajast, mil asi ruumi toodi. /.../ Pandiõigus laieneb ruumis olevatele kolmandate isikute asjadele ka siis, kui üürileandja on asjade kolmandatele isikutele kuulumisest teadasaamise ajaks üürilepingu juba üles öelnud. Kui kolmandad isikud soovivad oma asjad üürileandja pandiõiguse alt välistada, peavad nad tagama, et üürileandjat nende omandist asjade ruumi viimisel viivitamata teavitataks. /.../ On asju, mille puhul üürileandja ei saa tugineda AÕS § 90 lg 1 eeldusele, kuna ta võib järeldada, et need asjad ei kuulu üürnikule ega taga seega üürileandja nõudeid üürniku vastu. Sellisteks asjadeks on näiteks üürniku kui ettevõtja klientide poolt ajutiselt ruumi (nt remondiks) toodud asjad. Üürileandja teadmisele või teadma pidamisele ei ole vaja esitada väga suuri nõudmisi.
2-20-17481 Esmajoones ei pea üürileandja asjade ruumi toomisel teadma, millisele kolmandale isikule konkreetselt asjad kuuluvad, oluline on aga, et need asjad, mis üürnikule ei kuulu, oleks identifitseeritavad. Seega ei pea üürileandja kaupluseruumides olevate kaupade puhul eeldama, et need kuuluvad omandireservatsiooni alusel kolmandatele isikutele.“ Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-08 punktis 16 märkinud järgmist: „Lisaks tuleneb VÕS § 307 lg-st 1, et üürileandja võib üüritud ruumis olevaid asju oma valdusse võtta üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja pandiõigusega on VÕS § 305 lg 1 teise lause kohaselt tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitisnõuded. Kolleegiumi arvates tagab üürileandja pandiõigus VÕS § 305 lg 4 ning AÕS § 279 lg-te 4 ja 6 koostoimes ka kõrvalnõudeid, nagu viivise- ja leppetrahvinõuded, samuti menetluskulusid, asja müügiga seotud kulutusi ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Kolleegiumi arvates võib üürileandja VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Lisaks tuleneb VÕS § 307 lgst 1, et üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga. Lähtuvalt VÕS § 305 lg-st 4 ja AÕS § 283 lg-st 2 võib üürileandja neis piirides siiski ise valida, milliseid pandiõigusega koormatud asjadest ta oma valdusse võtab. Kokkuvõttes ei tohi üürileandja oma pandiõigust kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi, st võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks.“
25.Nagu kohus on eespool märkinud, oli OÜ Vintselle (üürileandja/hageja) ja AS Xxxx vahel üürileping trükikoja tootmisruumide üürimiseks (Xxxx) ning leping lõppes 29.02.2020.a. Üürnik AS Xxxx küll jätkas üüripinna kasutamist kuni 27.07.2020, kuid tegi seda hageja kui üürileandja tahte vastaselt (sellele viitab ainuüksi poolte vahel peetud kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-4347). Puudub kohtulahend, millega oleks tuvastatud, et üürileping kehtis 01.03.2020 edasi (st et see oleks pikenenud või tähtajatuks muutunud). Iseenesest pooled käesolevas asjas ka ei vaidle, et üürileping oleks 01.03.2020 edasi kehtinud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et üürileping lõppes 29.02.2020.a. Hageja teostas 27.07.2020.a üürniku võlgnevuse tõttu tema suhtes üürileandja pandiõigust omaabi korras, võttes üle trükikoja ja selle sisustuse (mh vaidlusaluse kostjale kuulunud seadme) valduse.
26.Puudub vaidlus, et üürnikul oli pandiõiguse teostamise hetkel hageja ees võlgnevus. Poolte vahel oli vaidlus võlgnevuse suuruse osas. VÕS § 305 lg 1 kohaselt on pandiga tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Kuivõrd pandiõigust teostati 2020. aastal, siis olid pandiga tagatud 2019. a – 2020. a tekkinud üüri ja hüvitisnõuded, s.o sisuliselt kõik üürisuhtest tulenevad rahalised nõuded nimetatud perioodil. Kuivõrd pandiõigust teostati 27.07.2020, peab kohus analüüsima, kui suur oli üürileandja sissenõutavaks muutunud nõue nimetatud kuupäeval (s.o pandiõiguse teostamise hetkel). Tsiviilasjas nr 2-21-3770 jõustunud kohtuotsusega (tlk 163-168) tunnustati hageja nõuet AS Xxxx pankrotimenetluses summas 150 396,83 eurot, mis on tekkinud VÕS § 305 lg 1 nimetatud ajaperioodil. Kohtuni ei ole toodud, et AS Xxxx või mõni muu isik oleks nimetatud nõude katteks makseid teinud. Pole esile toodud, et nõue ei oleks sissenõutav.
2-20-17481
27.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on pandiõigust teostanud lubatud ulatuses. Riigikohus on märkinud, et üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 16). Vaidlusaluste kaupade omanikul on õigus nõuda AÕS § 80 kohaselt kaupade väljaandmist, kusjuures üürileandja võib AÕS § 83 lg 1 kohaselt keelduda kaupade väljaandmisest ulatuses, milles tal on VÕS § 307 lg-st 1 tulenev pandiõigus (vt samas, p 18). Pooled ei vaidle, et vaidlusaluse seadme väärtus oli 10 000 eurot. Kostja on märkinud, et hageja nõue oli piisavalt tagatud mh teiste üüriruumides asuvate kolmandatele isikutele kuulunud panditud esemetega, mistõttu vaidlusaluse seadme pantimine polnud vajalik. VÕS § 305 lg 4 sätestab, et üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. AÕS § 283 lg 1 sätestab, et käsipandi seadmisel mitmele asjale on kogu nõue tagatud iga asjaga. AÕS § 283 lg 2 sätestab, et pandipidaja võib panditud asjale sissenõude pöörata oma valikul, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti. Viidatud sätted kohalduvad ka seadusjärgsele pandiõigusele. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tähtsust poolte väidetel, mis puudutavad n.ö ülepantimise temaatikat. Hagejal oli õigus mitmete esemete pantimise korral valida, kas ja millisele panditud esemele ta sissenõude pöörab. Kostjal viidatud küsimuses sõnaõigus puudub. Kõigi panditud esemete väärtuse kohtulik kindlaksmääramine käesolevas asjas on põhjendamatu ning ka nõude eset arvestades ebamõistlik. Tähtsust omab vaid see, et sissenõutavaks muutunud võlgnevus ei olnud väiksem kui vaidlusaluse panditud seadme väärtus pantimise hetkel.
28.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja pandiõigus oli lõppenud, st kas hageja teadis või pidi teadma, et panditud seade kuulub kostjale (VÕS § 305 lg 3). AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-08 punktis 12 märkinud, et üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega. Üürileandja teadmise või teadma pidamise aja määramisel konkreetse asja suhtes, mis toodi ruumi pärast üürilepingu sõlmimist, tuleb aga lähtuda sellele asjale pandiõiguse laienemise ajast, täpsemalt ajast, mil asi ruumi toodi. Kuivõrd seadme üürileping on sõlmitud 20.05.2019 ja seade jõudis üüripinnale vahetult pärast seda, pidanuks üürnik hagejat seadmete omandikuuluvusest teavitama samuti 2019. a mais, mil see eelduslikult üüripinnale toodi. Kohtule selle asjaolu kohta tõendeid esitatud ei ole. Üürniku töötaja paljasõnaline ning ebamäärane kinnitus (tlk 181) nimetatud asjaolu kohaselt ei tõenda – tõendist ei tulene kes, millal ning mis asjaolul hagejat seadme omandikuuluvusest teavitas. Menetluse käigus on tõendamist leidnud, et üürnik teavitas hagejat seadme omandiõigusest esmakordselt alles 28.07.2020, s.o päev pärast pandiõiguse teostamist. Seega on kohus tuvastanud, et kostjat ei ole enne pandiõiguse teostamist seadmete omandikuuluvusest teavitatud. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et vaidlusalusel seadmel oleks olnud teavet (nt kleebise näol), mis viidanuks kostja omandiõigusele, mistõttu ei saa kohus ka eeldada, et hageja pidi kostja omandiõigusest teadlik olema.
2-20-17481 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja pandiõigus ei olnud seadme pantimise hetkel lõppenud, mistõttu oli hagejal õigus pandiõigust teostada.
29.Samas puudub vaidlus, et üürniku pankrotihaldur on kostjale panditud eseme 2020.a oktoobris tagastanud (üürniku pankrotihalduri ja kostja esindaja on pidanud selles osas kirjavahetust 2020. a oktoobris, kusjuures üürniku pankrotihaldur on teatanud valmisolekust seade kostjale ära anda 21.10.2020 ning on pakkunud üleandmise päevaks 23.10.2020 kl 10.00 – tlk 99; hageja on sellest teada saanud 27.10.2020). 01.12.2020 müüs kostja seadme Läti äriühingule xxxx, seadme valdus on üle antud 02.12.2020. Seega on kokkuvõtlikult tegemist olukorraga, kus hageja kui üürileandja on esitanud eseme tagastamise nõude kostja kui eseme omaniku vastu (omandiküsimuses vaidlus puudub), kusjuures eseme omanik ei ole üürnik. VÕS § 307 lg 2 sätestab, et kui asjad eemaldatakse kinnisasjalt üürileandja teadmata või hoolimata sellest, et üürileandja vaidles sellele eelnevalt vastu, võib üürileandja nõuda asjade väljaandmist ruumi tagasi toimetamiseks. Kui üürnik on ära kolinud, võib üürileandja nõuda eemaldatud asjade valduse endale üleandmist. Eelnimetatud säte seega ei eelda, et isik, kelle vastu nõue esitatakse, on tingimata üürnik – see ei tulene sätte sõnastusest, selle kohta puudub vastav kohtupraktika ning see oleks ka ebamõistlik tõlgendus. Vastupidine tõlgendus annaks võimaluse erinevateks kuritarvitusteks (nt üürnik organiseerib kolmanda isiku abil vara üüripinnalt väljaviimise ning üürileandja ei saaks oma pandiõigust esemete tagastamise nõudega tagada, mis omakorda toob kaasa pandiõiguse devalveerumise). Ka õiguskirjanduses märgitakse, et kui üürileandja pandiõigus tekib üürilepingu alusel, mis kehtib üksnes üürniku ning üürileandja vahel, siis tekkinud pandiõiguse puhul on tegemist asjaõigusega, millel on absoluutne iseloom, st toime igaühe suhtes (VÕS kommenteeritud väljaanne II, lk 323, p 3.1). Seega vastuseks kostjale märgib kohus, et hageja võib käesoleval juhul eseme tagastamise nõude esitada ka kostja kui mitteüürnikuks oleva isiku vastu. Siiski tuleb rõhutada, et VÕS § 307 lg 2 annab aluse üksnes nõuda panditud eseme väljaandmist ruumi tagasi toimetamiseks või kui üürnik on ära kolinud, võib üürileandja nõuda eemaldatud asjade valduse endale üleandmist. Viidatud säte ei anna õigust rahaliste nõuete esitamiseks olukorras, kus panditud seade eemaldatakse kinnisasjalt hageja teadmata või hoolimata sellest, et hageja vaidles sellele eelnevalt vastu. VÕS § 307 lg 3 sätestab, et pandiõigus lõpeb ühe kuu möödumisel asja eemaldamisest teada saamisest üürileandja poolt, kui üürileandja ei ole enne seda esitanud asja väljanõudmiseks hagi kohtusse. Hageja sai seadme eemaldamisest teada 27.10.2020 ja on hagi esitanud 26.11.2020 – seega ei lõppenud pandiõigus VÕS § 307 lg 3 alusel.
30.Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule AÕS § 83 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 18; 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p-d 34, 55, 64). Olukorras, kus üürniku seaduslik esindaja (pankrotihaldur) on pandieseme üüripinnalt eemaldanud, andes selle valduse üle pandieseme omanikule, kes on selle omakorda võõrandanud kolmandale isikule, on kohus seisukohal, et hageja pandiõigus nimetatud seadmele on lõppenud VÕS § 306 lg 1, VÕS § 305 lg 4, AÕS § 286 p 1, § 95 lg 1 ja § 951 lg 1 koosmõjus 02.12.2020 seisuga. Seadme omandanud isik (Läti äriühing) on heauskne
2-20-17481 omandaja (vastupidist pole väidetud ega tõendatud) ning selle tulemusel on tänaseks lõppenud ka seadet koormanud üürniku pandiõigus.
31.Arvestades ülaltoodud olukorda, peab kohus järgnevalt välja selgitama, kas esinevad alused hageja kahjunõude rahuldamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-08 p-des 19-21 märkinud järgmist: „Hagejad ei ole aga soovinud vaidlusaluste kaupade väljaandmist, vaid nende väärtuse hüvitamist (vt toimiku I kd, lk 88). /.../ Põhimõtteliselt tuleb kõne alla, et hageja nõuab oma kaupade väärtuse hüvitamist VÕS § 1037 lg 1 kohaselt alusetu rikastumise nõudena või VÕS § 1043 järgse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Võlaõigusseaduse § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hagejate nõusolekuta nende omandit, muud õigust või valdust ning et ta on rikkumise teel hagejate arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Asja materjalide kohaselt ei ole hagejad omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele (seni) kaotanud, mistõttu ei ole kostja asjade omandist ka rikastunud. Neil asjaoludel ei saa hagejad VÕS § 1037 lg-le 1 tuginedes nõuda vaidlusaluste kaupade väärtuse hüvitamist. Teoreetiliselt saaksid hagejad nõuda vaid (kaudse) valduse rikkumisega kostja poolt saadu hüvitamist, kuid selleks peaksid hagejad tõendama, et vaidlusaluste kaupade valdusel on mingi väärtus, mille võrra kostja on rikastunud. Hagejate esitatud asjaolud võivad aga anda alust nõuda kostjalt VÕS § 307 lg 1 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel (VÕS § 1043 jj). Kõne alla võiks tulla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine hageja (kaudse) valduse rikkumise tõttu (VÕS § 1045 lg 1 p 5) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise tõttu (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3). Selleks peaksid hagejad tõendama, et kostja käitus õigusvastaselt, esmajoones rikkus VÕS § 307 lg-t 1 (vt ka käesoleva otsuse p 17), hagejatele tekkis hüvitatav kahju (VÕS § 127 lg-d 1 ja 2, § 128) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kolleegium märgib, et kolmandatest isikutest asjade omanikud ei ole VÕS § 307 kaudu üürilepinguga kaitstud kolmandad isikud VÕS § 81 tähenduses. Kolleegium märgib, et kui hagejatel on võimalik kostjalt välja nõuda neile kuuluvad asjad, saavad nad nõuda asjade asemel kahju hüvitamist nende väärtuse hüvitamise näol üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Esmajoones tuleb hagejatel nõuda asjade väljaandmist AÕS § 80 alusel ja kahju hüvitamist võib nõuda alles sellest keeldumisel ning eeldusel, et hagejad on kostja viivituse tõttu kaotanud huvi asjade tagastamise vastu. Seega üldjuhul tuleks hagejatel kahju hüvitamise eeldusena anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 3 kohaselt ei ole erandina vajalik, eelkõige kui hagejad on kostja viivituse tõttu kaotanud huvi vaidlusaluste kaupade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik kohene kahju hüvitamine.“ Kohus leiab, et eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt võiks hagejal olla kostja vastu rahaline nõue VÕS § 1037 lg 1 kohaselt alusetu rikastumise nõudena või VÕS § 1043 järgse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena.
32.VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise
2-20-17481 isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine (RKTKo nr 3-2-1-7910). Nõude eeldused on seega järgmised: • hagejale kuulus asi, muu õigus või valdus; • kostja on rikkunud hageja omandit, muud õigust või valdust; • rikkumine seisnes käsutamises, kasutamises, äratarvitamises, ühendamises, segamises või ümbertöötamises ilma hageja nõusolekuta; • kostja on rikkumise tõttu midagi saanud. Hageja ei olnud vaidlusaluse seadme omanik, seade kuulus pandiõiguse teostamise ajal kostjale. Hageja oli vaid seadusjärgne pandipidaja. Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule AÕS § 83 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 18; 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, pd 34, 55, 64). Seega on täidetud nõude esimene eeldus. Kostja, olles pandieseme mittevõlgnikust omanik, ja võõrandades pandieseme kolmandale isikule, on rikkunud hageja seadusjärgsest pandiõigusest tulenevat valdusõigust, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud ega ka tõendatud, et hageja oleks nõus olnud pandieseme võõrandamisega kolmandale isikule. Üürilepingust tuleneva pandiõiguse eesmärgiks on pandieseme võõrandamise tulemi arvelt sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamine. Seadme võõrandamise tulemusel muutus võimatuks pandieseme võõrandamine ja selle tulemi arvelt nõuete osaline rahuldamine. Seega kostja tegevuse tõttu jäi hageja ilma nõude tagatisest. Seega on täidetud nõude teine ja kolmas eeldus. Pandieseme võõrandamisega rikastus kostja hageja arvelt. Kostja oli teadlik, et seade on pandiõigusega hõlmatud ning et hageja on selle osas pandiõigust teostanud – seda kinnitab asjaolu, et kostja esitas pandiõiguse teostamisele järgneval päeval hagejale taotluse seadme tagastamiseks. Olukorras, kus kolmandale isikule kuuluv vallasasi on seaduslikult üürilepingust tulenvate nõuete tagamiseks panditud, peab asja omanik pandiõigust ja asja tõenäolist võõrandamist võlgnevuse katteks aktsepteerima. Ka õiguskirjanduses märgitakse, et kui üürileandja pandiõigus tekib üürilepingu alusel, mis kehtib üksnes üürniku ning üürileandja vahel, siis tekkinud pandiõiguse puhul on tegemist asjaõigusega, millel on absoluutne iseloom, st toime igaühe suhtes (VÕS kommenteeritud väljaanne II, lk 323, p 3.1). Seadme võõrandamisega (eriti olukorras, kus kostja oli hageja pandiõigusest ja selle teostamisest teadlik) rikkus kostja hageja valdust. Hageja jäi võimalusest realiseerida pandiese. Kuivõrd kostja teadis oma õigustuse puudumisest, kohaldub VÕS § 1039, mis sätestab, et rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkumise tulemusel on kostja saanud tulu 10 000 eurot, s.o seadme võõrandamishind. Seega on täidetud ka nõude viimane eeldus. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks 10 000 eurot. Kuivõrd kohus on nõude rahuldanud alusetu rikastumise sätete alusel, ei analüüsi kohus nõuet VÕS § 1043 järgse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise säte alusel.
2-20-17481
33.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitiselt arvestatud viivise alates 03.02.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja VÕS § 88 lg 8 kohaselt. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
34.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on otsuse teinud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
38.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.