Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldajad paluvad tühistada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 28.04.2022 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5576 ja 022/2021/6635 ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kohtutäitur jättis 28.04.2022 otsusega avaldaja 25.03.2022 kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust ning kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud. Sissenõudja võla arvestus ei ole selge. Lisaks puudub sissenõudjal hüpoteegiga tagatud nõue avaldajate vastu 15 000 eurot ületavas summas, sest 25.02.20215 tagatiskokkuleppes on hüpoteegiga tagatud nõuete loovutamine ja nende nõuete loovutamise järjekord kokku lepitud notariaalselt kinnitatud vormis ning vastavat järjekorda ei ole notariaalselt kinnitatud kokkuleppega muudetud. Sissenõudja ei ole esitanud krediidilepingule vastavat nõudearvestust, mille usutavust saaks hinnata. Kaebusest nähtuvalt ei selgu sissenõudja 03.03.2022 ega üheski varasemast nõudearvestusest, kuidas väidetavad nõuded, st põhinõue summas 52 666,72 eurot, intressinõue summas 5750,02 eurot ja viivisenõue summas 4440,86 eurot on saadud/tuletatud. Avaldajad on esitanud kohtule taotluse tõendite kogumiseks, kuivõrd avaldajatele ei meenu, et nad oleksid krediidilepingu nr xxx lisad nr 1 ja nr 2 sõlminud. Kuna avaldaja allkirja ehtsus vähemalt krediidilepingu lisadel ei ole üheselt selge, palub avaldaja sissenõudjalt krediidilepingu nr xxx ja selle lisade originaalid välja nõuda. Avaldajad palusid käesolev tsiviilasi liita tsiviilasjaga nr 2-22-4404. 06.06.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 14.06.2022 esitasid avaldajad kohtule menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku I seisukoht Kohtutäituri hinnangul tuleb avaldajate kaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt on avaldajad esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 28.04.2022 otsusele, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldajate kaebused kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kuna avaldajate poolt kohtule esitatud kaebus on väga suures osas sama, mis kohtutäiturile esitatud kaebus ning kohus on tutvunud vaidlustatud otsusega, ei hakka kohtutäitur oma seisukohti täies ulatuses üle kordama. Kohtutäitur on seisukohal, et käesoleval juhul on sissenõudja täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks piisavalt põhistanud täitmisele esitatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi, kui ka viivise arvestuse summade kujunemine on, pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist, kohtutäiturile jälgitav. Täitemenetluste lõpetamiseks puudub seega alus. Avaldajad ei ole endiselt põhjendanud, miks kohtutäitur või nüüd ka kohus peavad käesoleva menetluse käigus hakkama tuvastama allkirjade õigsust, kuivõrd lepingute ja allkirjade ehtsust puudutav on selgelt materiaalõiguslik vaidlus, milline tuleb samuti lahendada hagimenetluses. Kohtutäitur asus seisukohale, et kohtutäitur ei ole õigustmõistavaks organiks ning antud asjaolu on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus. 27.06.2022 edastas kohtutäitur kohtule vastuväite avaldajate menetluskulude osas.

Puudutatud isik II (sissenõudja) kohtule seisukohta kaebuse osas esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur tegi kaevatava otsuse 28.04.2022. Kohtutäituri 28.04.2022 otsus saadeti võlgnikele e-posti teel 04.05.2022 ning loeti kättetoimetatuks 10.05.2022. Avaldajad esitasid kohtule kaebuse 16.05.2022. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib käesolevas vaidluses üksnes kohtutäituri 28.04.2022 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgnike kaebustest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Kohtutäitur on jätnud avaldajate kaebused rahuldamata, kuna kohtutäitur on otsuste koostamisel juhindunud sissenõudja Aires Laenud OÜ poolt 03.03.2022 kohtutäiturile esitatud täpsustatud täitmisavaldusest, arvestusest, täies ulatuses esitatud krediidilepingu lisadest ja nendest kokkulepitud tasumise graafikutest, krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirjast. Avaldajad on palunud kohtul tühistada kohtutäituri 28.04.2022 otsus ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama põhjusel, et kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud, sissenõudjal ei ole võlgnike vastu hüpoteegiga tagatud nõuet 15 000 eurot ületavas osas ning sissenõudja ei ole esitanud krediidilepingule vastavat nõudearvestust. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtutäitur ei pea täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel hakkama tuvastama lepingute ja nende lisade ehtsust. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile lisaks täpsustatud täitmisavalduse, krediidilepingu lisad, krediidilepingu ülesütlemise teate, kinnituse nõude loovutamise kohta ja maksete arvestuse. Nimetatud dokumendid on edastatud kohtule kohtutäituri vastuse lisana. Kohus asub seisukohale, et kohtutäituri jaoks on piisav, kui sissenõudja tõendab kohtutäiturile nõude aluse, mida käesolevalt on sissenõudja ka teinud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas on sissenõudja nõue kujunenud ning esitatud on nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid.

Kohtu hinnangul on kohtutäitur jätnud õigesti võlgnike kaebused rahuldamata. Kohus leiab, et kohtutäitur on õigesti selgitanud, et kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnikele on sissenõudja nõuete kujunemine ebaselge ning lepingute ja allkirjade ehtsus kaheldav. Eelnev on selgelt materiaalõiguslik vaidlus, milline tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus märgib, et kohtutäitur viib läbi täitemenetluse täitedokumendi alusel, kuid kohtutäituri pädevuses ei ole anda sisulisi hinnanguid täitedokumentidele. Seetõttu jääb rahuldamata avaldajate taotlus tõendite kogumiseks. Kohus selgitab lisaks, et täitedokumenti täitmisele võttes peab kohtutäitur hindama selle formaalset kehtivust ja vastavust täitedokumendile esitatud nõuetele: kas täitedokument sisaldub TMS § 2 lõikes 1 toodud loetelus, kas see on jõustunud ning kas sellest on võimalik välja lugeda menetluse pooled ja sisu. Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest ülenevalt pädev lahendama, selliste vaidluste tarbeks on teine õiguskaitsevahend – sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel. Käesolevalt viidatud eksimust ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldajate kaebuse kohtutäituri 28.04.2022 otsuse peale täiteasjades nr 022/2021/5576 ja 022/2021/6635 rahuldamata. Kõik määruses kajastamata kaebajate väited ning taotlused ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus nendel eraldi ei peatu. Kuna kohus on käesoleva tsiviilasja lahendanud, puudub vajadus selle liitmiseks tsiviilasjaga nr 222-4404. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldajate kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda. Puudutatud isikud kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.