Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5415
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus täisealisele isikule X eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; registrikood 75014267) Puudutatud isikud: X (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Q (isikukood XXXXXXXX) Y (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.05.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 07.04.2021 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule X (puudutatud isik) eestkostja määramiseks koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik osalise töövõimega ega ole oma tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. 24.03.2021 viidi puudutatud isik politsei ja kiirabi poolt PERHi Psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside integratiivravi osakonda. Puudutatud isikul on diagnoositud skisofreenia. Tulenevalt puudulikust haiguskriitikast ja raviplaani eiramisest on puudutatud isik viibinud viimase kahe aasta jooksul kolmel korral statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil (16.12.2018– 09.01.2019; 08.03.2019–17.04.2019 ja 04.10.2019–13.11.2019. Skisofreensest protsessist on tingitud raskused elu korraldamisel, normikohane toimimine on võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas pideva suunamise, juhendamise ja kõrvalabi toel.
1.2.Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isik oma psüühilise haiguse tõttu ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist kõigis igapäevaelu tegevustes. Ta ei tule toime asjaajamistega ja ei oska ümber käia rahaga. Tulenevalt oma seisundist ei ole puudutatud isik olnud võimeline pidama kinni sõlmitud üürilepingutest ega tasuma üürimakseid. Nii oli puudutatud isik sunnitud võlgnevuste ja mittekohase käitumise pärast lõpetama üürilepingud kolme üürileandjaga viimase kolme aasta jooksul. Kuivõrd puudutatud isik ei ole iseseisvalt võimeline oma ravi- ja elu korraldama, siis on ta sattunud ka eluohtlikkusse olukorda, nt leiti ta 2020. a suvel Helsingis alasti prügikastide juurest, kust toimetati politsei poolt haiglasse. Puudutatud isik vajab eestkostet edaspidise elu-, raha- ja varaküsimuste korraldamiseks kohustuste täitmisel, lepingute lõpetamiseks või sõlmimiseks, sealhulgas ravi- ja hoolekande korraldamisel.
2.Maakohus võttis 08.04.2021 määrusega avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja kaasas menetlusse puudutatud isiku vanemad. Samal päeval tegi maakohus ka määrused esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimise kohta.
3.Puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks teostas ekspert 29.04.2021 PERHi Psühhiaatriakliinikus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Psühhiaatri arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul paranoidne skisofreenia episoodiline süveneva defektiga (F20.01), mille tulemusena ei ole ta võimeline hoolitsema iseenda ja oma varaliste õiguste eest. Puudutatud isik vajab eestkostet nii majanduslikes, õiguslikes kui igapäevaelu puudutavates küsimustes.
4.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas 03.05.2021 arvamuses avaldust. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus seadis 05.05.2021 määrusega puudutatud isikule viieks aastaks kõigi asjade ajamiseks ja kõikide tehingute tegemiseks eestkoste ning määras eestkostjaks Tallinna linnavalitsuse. Ühtlasi määras maakohus, et: − eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides;
2-21-5415 − eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine; − eestkostja nõusolekuta võib puudutatud isik teha üksnes olmelisi pisitehinguid 200 euro ulatuses kuus; − eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 1. maiks; − puudutatud isikul on valimisõigus. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud kulud (st eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja ekspertiisikulu) riigi kanda.
5.1.Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-le 1 ning asus seisukohale, et puudutatud isik on piiratud teovõimega ning tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Tuginedes puudutatud isiku lähedastelt saadud informatsioonile on põhjendatud jätta puudutatud isikule õigus teha iseseisvalt olmelisi tehinguid 200 euro ulatuses kuus ning jätta puudutatud isikule valimisõigus. Kuna puuduvad sobivad füüsilised isikud, kes oleksid valmis eestkostjaks asuma, tuleb eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus. Määruskaebus
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse täielikult tühistada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik rikkunud ühtegi seadust, on loominguliste kalduvustega 28-aastane naine, kel on vaja veel elus palju saavutada. Puudutatud isiku sõnul tuleb ta rahaga hästi toime ja lõpetas eelmisel aastal ülikooli. Haiglas olemise põhjuseks oli energia puudus, mis tulenes rauaaneemiast. Menetlusosaliste seisukohad
7.Avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja määruskaebust ei toeta. Menetluse edasine käik
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Harju Maakohtu 25.08.2022 määrusega vabastati Tallinna linnavalitsus eestkostja ametist ja määrati puudutatud isiku uueks eestkostjaks Y (puudutatud isiku ema).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
2-21-5415
11.Maakohus põhjendas, miks tuleb puudutatud isikule seada eestkoste ja määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus. Maakohus tugines õigesti kogutud tõenditele (sh eksperdi arvamusele) ja veendus puudutatud isikut ära kuulates eeskoste seadmise vajaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 neid ei korda.
12.Eksperdi arvamusest nähtuvalt diagnoositi puudutatud isikul psühhiaatrilise uurimise tulemusel paranoidne skisofreenia episoodiline süveneva defektiga (F20.01). Ekspertiisi teostamise ajal viibis puudutatud isik haiglaravil psühhiaatriakliinikus ja tema haigustaju oli puudulik, sotsiaalne toimetulek takistatud. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu ja senist kulgu vajab ta kõrvalist abi tervist, elu ja juriidilist ning majandusliku heaolu puudutavates küsimustes.
13.Kaebaja leiab, et saab iseseisvalt hakkama ja soovib seetõttu määruse tühistamist (eestkoste lõpetamist). Kolleegium märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et puudutatud isiku eestkostevajadus oleks ära langenud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest koosmõjus nähtub, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkostet. Avaldust toetas ka puudutatud isikule määratud esindaja. 24.08.2022 ärakuulamise protokolli kohaselt möönab seda ka puudutatud isik. Kaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud isik ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma.
14.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluse kulud on kohtuasja olemust arvestades põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
15.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.