Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-21-13956/30

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-21-13956/30
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.08.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3159

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-09-08

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-08-22

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-06-13

Veeteede Amet · Väljaminev kiri · 2015-01-13

Veeteede Amet · Sissetulev kiri · 2015-01-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TMS § 23 lg 1, 2Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine TsMS § 333 lg 1, 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohta VÕS § 113 lg 1Viivis TMS § 38Täitekulude sissenõudmine võlgnikult TMS § 46 lg 1, 2Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alused TsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKTS § 30 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Novutech OÜ12693623(Avaldaja)United Oil Teenused OÜ14515334(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13956

Kohtuasi

Novutech OÜ (likvideerimisel) kaebus kohtutäituri Elin Vilippuse 27. augusti 2021. a otsusele täiteasjas nr 022/2021/4904

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Novutech OÜ (likvideerimisel) 6. oktoobri 2021. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Novutech OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12693623), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Denis Piskunov ja Maiki Virks Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Puudutatud isik II United Oil Teenused OÜ (registrikood 14515334), lepinguline esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määrus muutmata.

2.Jätta Novutech OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Novutech OÜ (likvideerimisel) kanda.

4.

Sarnased lahendid

Täitmine

19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.07.20262-26-3277/40

KTS § 31 lg 1

KTS § 32 lg 1

TMS § 12 lg 1Täitedokumendi jõustumismärge

TMS § 2 lg 1Täitedokumendid

TMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

TMS § 42 lg 2Täitekulude tagastamine täitedokumendi tühistamise korral

TMS § 8 lg 1Kohtutäituri kohustused

TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 226 lg 1Esindusõiguse kontroll

TsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõud

TsMS § 4771 lg 1

TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Mõista Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) kohtutäituri Elin Vilippuse kasuks välja menetluskulude hüvitis 240 eurot (käibemaksuta). Mõista Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) kohtutäituri Elin Vilippuse kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.

5.Mõista Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) United Oil Teenused OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 360 eurot (käibemaksuga). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuse asjaolud

1.Novutech OÜ (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 27. augusti 2021. a otsusele täiteasjas nr 022/2021/4904 koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, paludes peatada täitemenetlus.

2.Avalduse kohaselt esitas United Oil Teenused OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) kohtutäiturile täitmisavalduse avaldaja vastu täitemenetluse läbiviimiseks. Sissenõudja esitas täitedokumendina Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 6. juuli 2021. a vahekohtu otsuse nr 01-1-1-2021. Kohtutäitur otsustas 7. juulil 2021. a algatada võlgniku suhtes täitemenetluse, koostas täiteasjas nr 022/2021/4904 täitmisteate ja tegi 7. juulil 2021. a tasu väljamõistmise otsuse, nõudes võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 7800 eurot.

3.30. juulil 2021. a esitas võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule avalduse Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu 6. juuli 2021. a otsuse nr 01-1-1-2021 tühistamiseks. Kaebuse esitamise hetkeks on võlgniku avaldus võetud menetlusse, kuid ringkonnakohus ei ole avaldust veel lahendanud. Võlgnik esitas 2. augustil 2021. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik taotles kohtutäiturilt täitemenetluse nr 022/2021/4904 peatamist kuni võlgniku avalduse lahendamiseni kohtuasjas nr 2-21-12056, kohtutäituri poolt täitemenetluse nr 022/2021/4904 algatamise tühistamist ja kohtutäituri 7. juuli 2021. a tasuotsuse tühistamist täiteasjas nr 022/2021/4904. 27. augustil 2021. a tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata.

4.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 27. augusti 2021. a otsus täiteasjas nr 022/2021/4904 täies ulatuses, kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 2. augusti 2021. a kaebus täitemenetluse nr 022/2021/4904 algatamisele ja kohtutäituri 7. juuli 2021. a tasuotsusele täiteasjas nr 022/2021/4904 ning jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Võlgnik nõustus, et TsMS § 753 lg 11 alusel on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsus tunnustatav ja täidetav vahetult, ilma et kohus seda tunnustaks ja täidetavaks tunnistaks. Samas on kohtutäitur jätnud otsuse tegemisel ebaõigesti arvesse võtmata, et võlgnik on esitanud Tallinna Ringkonnakohtule avalduse vahekohtu otsuse tühistamiseks, sest vahekohtumenetlus ei vastanud reglemendile ja see mõjutas oluliselt otsust, arbitraažikohtul puudus pädevus asja sisuliselt lahendada, sest võlgniku ja sissenõudja vahel puudus vahekohtu kokkulepe ning

arbitraažikohtul puudus pädevus asja sisuliselt lahendada, sest sissenõudjal puudus võlgniku vastu nõue.

5.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse mh kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. Tallinna Ringkonnakohtu poolt vahekohtu otsuse tühistamisel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetama. Olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohus otsustab täitedokumendi kehtivuse üle, oleks kohtutäitur pidanud otsused tühistama või täitemenetluse nr 022/2021/4904 TMS § 46 lg 2 p 1 alusel peatama, et välistada võlgnikule pöördumatu kahju tekkimine. Täitemenetluse jätkamise korral tekib olukord, kus võlgnikul puuduvad võimalused enda õiguste ja vara kaitsmiseks. Menetlusosaliste seisukohad

6.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ning välja mõista avaldajalt õigusabikulud 660 eurot ning viivised menetluskuludelt. Kaebuse esitaja heidab kaebuses kohtutäiturile ette TMS § 42 lg 2 p 1 kohaldamata jätmist. Täitemenetlus tuleks peatada, kuna kaebuse esitaja taotleb täitedokumendi tühistamist. Kaebuse esitaja taotleb täitemenetluse peatamist aluse tõttu, mis ei ole TMS nimetatud. Täitedokumendi kehtivuse vaidlustamine ei ole täitemenetluse seadustikus nimetatud täitemenetluse peatamise alus. Antud küsimus on esialgse õiguskaitse küsimus ja kuulub Tallinna Ringkonnakohtu pädevusse, kus kaebuse esitaja vahekohtu otsuse tühistamist taotleb. Kaebuse esitaja väide, et täitemenetluse jätkamise korral tekib olukord, kus võlgnikul puuduvad võimalused enda õiguste ja vara kaitsmiseks ei ole põhjendatud. Kui ringkonnakohus leiab, et vahekohtu otsus tuleb tühistada, võib võlgnikul tekkida õigus nõuda alusetult saadud raha tagastamist sissenõudjalt. Kohtutäitur ei saa keelduda täitemenetluse läbiviimisest vaid selle tõttu, et täitedokument tulevikus võib-olla tühistatakse ja siis kohtutäitur vastutab. Kohtutäitur on tutvunud ka avaldaja menetluskulude nimekirjaga ja leiab, et tunnitasu 195 eurot, arvestades asja keerukust, ei ole põhjendatud ega vajalik.

7.Sissenõudja ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. Asja läbivaatamisel kohtutäituri juures leidis sissenõudja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus

8.Harju Maakohus jättis 21. septembri 2021. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulu 660 eurot ning määras, et avaldajal tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.

9.Maakohus selgitas, et täitemenetluse saab läbi viia, kui on olemas täitedokument ning TMS § 2 lg 1 p 61 järgi on täitedokumendiks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu jõustunud otsus. Täitemenetluse eelduseks on täitedokumendi jõustumine TMS § 12 lg 1 mõttes. Vahekohtu otsus jõustub TsMS § 746 lg 1 alusel selle tegemise päeval. Järelikult oli olemas täitedokument, mille alusel täitemenetlust alustada ning kohtutäituril ei olnud õigust TMS § 23 lg 1 järgi täitemenetluse alustamisest keelduda. Täitemenetluse alustamisel teeb kohtutäitur ka TMS § 38 ja KTS § 30 lg 2 tulenevalt kohtutäituri tasu otsuse, sest täitemenetluse kulud tasub võlgnik. Tasuotsuse tegemine on samuti seadusest tulenev kohustus. Asjaolu, et täitedokumendi kehtivus on vaidlustatud, ei too kaasa olukorda, et kohtutäitur ei saaks menetlust alustada.

10.Täitemenetluse peatamise alused loetleb TMS § 46 lg 1 ja 2. Täitedokumendi kehtivuse vaidlustamine ei ole täitemenetluse seadustikus nimetatud täitemenetluse peatamise alusena, selleks on TsMS § 378 lg 1 ette nähtud kohased hagi tagamise abinõud. Kohtutäitur ei saa keelduda täitemenetluse läbiviimisest vaid selle tõttu, et täitedokument tulevikus võib-olla tühistatakse. Kohtutäitur võib täitemenetluse peatada, kui esitatakse kaebus kohtutäituri tegevusele. Kaalutlusõigus on sättes selleks, et välistada menetluse peatumine alusetult esitatud kaebuste puhul. Õige ei ole kaebaja väide, et tal puudub täitemenetluse jätkamisel võimalus tekkinud kahju hüvitamiseks. Täitemenetluse alustamise riski ja kahju hüvitamise kohustust olukorras, kus täitedokument on vaidlustatud, kannab sissenõudja. Määruskaebus

11.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ja tühistada kohtutäituri 27. augusti 2021. a otsus täiteasjas nr 022/2021/4904 täies ulatuses; kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 2. augusti 2021. a kaebus kohtutäituri Elin Vilippus poolt täitemenetluse nr 022/2021/4904 algatamisele ja kohtutäituri 7. juuli 2021. a tasuotsusele täiteasjas nr 022/2021/4904; jätta avaldaja menetluskulud kogu ulatuses kohtutäituri kanda ning puudutatud isikute menetluskulud jätta nende enda kanda. Lisaks palus avaldaja rahuldada määruskaebuse tagamise taotlus ja peatada täitemenetlus nr 022/2021/4904 kuni avaldaja kaebuse lahendamiseni ning märkida määruskaebuse tagamise määruses, et see kuulub viivitamata täitmisele.

12.Kohus on leidnud, et täitedokumendi vaidlustamine ringkonnakohtus ei ole TMS § 46 lg-s 1 ja 2 nimetatud täitemenetluse peatamise aluseks. Samas ei ole kohus analüüsinud, kas antud juhul võis esineda alus täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 1 alusel. Kohus ei ole kontrollinud, kas kohtutäitur on teinud otsuse täitemenetluse peatamata jätmiseks kaalutlusvigadeta, ega andnud kohtutäituri põhjendustele sisulist hinnangut. Puudub vaidlus, et avaldaja on esitanud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mis annab kohtutäiturile õiguse peatada täitemenetluse TMS § 46 lg 2 p 1 alusel. Võttes arvesse, et täitemenetluse peatamata jätmisel kaasneb avaldajale suures ulatuses kahju ning avaldaja õigusi ei ole muul viisil kaitsta võimalik, oleks kohtutäitur pidanud jõudma järeldusele, et täitemenetluse peatamine on TMS § 46 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.

13.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sissenõudja on sisuliselt varatu äriühing, kes on omandanud nõude avaldaja vastu väidetava loovutamise teel. Isegi, kui sissenõudja vastutab õiguslikult avaldajale tekkiva kahju eest, on avaldajale kahju hüvitamine sissenõudja poolt viimase varalise seisukorra tõttu ebatõenäoline.

14.Alusetu on kohtu poolt avaldatud seisukoht, et kohane meede avaldajal oma õiguste kaitseks oleks olnud hagi tagamise abinõu rakendamine kohtuasjas nr 2-21-12056. Avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks kohtuasjas nr 2-21-12056 vaadatakse läbi hagita menetluses. TsMS § 4771 lg 1 alusel saab hagita menetluses kohaldada esialgset õiguskaitset üksnes seaduses sätestatud juhul. Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse läbivaatamise puhuks seadus esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise võimalust ette ei näe. Seetõttu ei ole avaldajal võimalik maakohtu poolt soovitatud meedet enda õiguste kaitseks kasutada.

15.Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et täitemenetluse alustamisel kohustub kohtutäitur tegema koheselt TMS § 38 ja KTS § 30 lg 2 alusel kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Olukorras, kus kohtutäitur on saanud teada, et avaldaja ei pruugi olla võlgnik ning

täitedokument võidakse tühistada, on põhjendatud kohtutäituri kulude osas otsuse tegemine alles siis, kui vaidlus täitedokumendi kehtivuse üle saab lõplikult lahendatud. Menetlusosaliste seisukoht

16.Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Võlgnik vaidlustas algselt täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu otsuse tulenevalt asjaolust, et ta on taotlenud täitedokumendi (vahekohtu otsuse) tühistamist Tallinna Ringkonnakohtult. Määruskaebuses heidab avaldaja kohtule ette küsimust, et kohus ei ole kontrollinud TMS § 46 lg 2 p 1 alusel (kohtutäituri õigus täitemenetluse peatamiseks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral), kas kohtutäitur pole mitte teinud sätte kohaldamisest keeldumisel diskretsiooniviga. Arvestades võlgniku algset kaebust keskendub kohtutäituri arvates keskendub määruskaebuse esitaja tema nõude seisukohalt kõrvalistele küsimustele. Oluline oleks keskenduda küsimusele, miks täitemenetluse algatamise ja tasu otsuse tühistamata jätmine oli ebaseaduslik.

17.Sissenõudja palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning leidis, et kohtutäituri tegevus oli kooskõlas seadusega. TMS § 46 lg 2 p 1 on märgitud teatamine, kui kohtutäituri õigus, mitte kohustus. Kaebusest ei selgu, millistele kaalutlusvigadele kohus oleks pidanud tähelepanu pöörama. Avaldaja väide, et menetluse peatamata jätmisel tekib avaldajale kahju, on tõendamata ning ei ole asjakohane, sest antud juhul on tegemist jõustunud kohtulahendi täitmisega. Avaldaja taotlus peatada kuni määruskaebuse lahendamiseni täitemenetlus tuleb jätta rahuldamata, sest selleks puudub alus. Antud juhul tuleb arvestada, et täitmise aluseks on jõustunud kohtulahend. Menetluse edasine käik

18.Sissenõudja lepinguline esindaja esitas maakohtule kohtunõudel 26. oktoobril 2021. a haridust ning esindusõigust tõendavad dokumendid. Avaldaja leidis 27. ja 28. oktoobri 2021. a maakohtule adresseeritud kirjades, et sissenõudja lepingulise esindaja volikiri ei ole usaldusväärne ega tõenda esindusõiguse olemasolu, sest kuupäev volikirja päises ning tegelik volikirja allkirjastamise kuupäev ei klapi, pealegi allkirjastati volikiri pärast maakohtule määruskaebusele seisukoha esitamist. Seetõttu tuleb sissenõudja seisukoht avaldaja määruskaebusele jätta tähelepanuta.

19.1. novembri 2021. a määrusega jättis maakohus avaldaja 6. oktoobri 2021. a taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, sest avaldaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud ega ole tasunud määruskaebuse tagamise taotluselt riigilõivu.

20.5. novembril 2021. a esitas avaldaja vastuväite maakohtu tegevusele, sest kohus jättis 1. novembri 2021. a määruses määruskaebuse tagamise taotluse alusetult analüüsimata ja rahuldamata, mistõttu on jõudnud ebaõigele järeldusele, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on määruses heitnud ette, et avaldaja ei ole määruskaebuse tagamise taotluselt tasunud riigilõivu, kuid seadus ei näe ette määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustust. Avaldaja palus ringkonnakohtul lahendada 6. oktoobri 2021. a määruskaebuse tagamise taotlus sisuliselt ning see rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus lahendi tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

22.Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 27. augusti 2021. a otsuse täiteasjas nr 022/2021/4904 täies ulatuses ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama Novutech OÜ (likvideerimisel) 2. veebruari 2021. a kaebust kohtutäituri poolt täitemenetluse nr 022/2021/4904 algatamisele ja kohtutäituri 7. juuli 2021. a tasuotsusele täiteasjas nr 022/2021/4904. Seega vaidlustas avaldaja 2. veebruari 2021. a kaebusega täitemenetluse algatamist ja kohtutäituri tasuotsust ning taotles täitemenetluse peatamist.

23.Kolleegium märgib, et TMS § 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Tulenevalt täitemenetluse läbiviimisel kehtivast formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril õigust lahendada materiaalõiguslikke küsimusi. Seega tuleb kohtutäituril üldjuhul alustada täitemenetlust, kui TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud, st talle on esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument. Maakohus leidis käesoleval juhul õigesti, et kuivõrd sissenõudja on täitmiseks esitanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 6. juuli 2021. a vahekohtu otsuse nr 01-1-1-2021, mis jõustus TsMS § 746 lg 1 alusel selle tegemise päeval ning mis on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 61 järgi, ei olnud kohtutäituril õigust TMS § 23 lg 1 järgi täitemenetluse alustamisest keelduda. Kolleegium juhib tähelepanu, et kohtutäitur on õigesti enda 27. augusti 2021. a otsuses selgitanud, et kui täitemenetlusosalistel on vaidlus täitmisele esitatud nõude olemasolu üle, on võlgnikul täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. Ei kohtutäitur ega käesoleva tsiviilasja menetlemisel kohus ei saa hinnata võlgniku vastuväidet vahekohtu otsuse võimaliku tühistamise osas. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alustanud täitemenetluse õiguspäraselt ning täitemenetluse lõpetamine ei ole ühelgi TMS §-s 48 sätestatud alusel põhjendatud.

24.Mis puudutab kohtutäituri tasu otsust, selgitab kolleegium, et kuigi TMS § 38 ega KTS 30 lg 2 ei kohusta otsesõnu kohtutäiturit tegema kohe täitemenetluse alustamisel kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (KTS § 32 lg 1, 2). Seetõttu tuleb kohtutäituril teha tasu sissenõudmiseks otsus (KTS § 31 lg 1) täitemenetluse alustamisel ning toimetada see täitmisteatega võlgnikule.

25.Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei analüüsinud, kas võis esineda alus täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 1 alusel. Muuhulgas ei kontrollinud kohus avaldaja hinnangul, kas täitur tegi täitemenetluse peatamata jätmisel kaalutlusvea. Asjaolu, et kohtutäitur võib täitemenetluse peatada TMS § 46 lg 2 p 1 järgi kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral, ei tähenda, et kohtutäituril oleks ka vastavasisuline kohustus. Tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega, nagu on õigesti märkinud maakohus.

Kohtutäituril on eelkõige kohustus täitemenetluse läbiviimisel arvestada lisaks võlgniku õigustele ka sissenõudja õigusega efektiivsele täitemenetlusele. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa võlgniku kaebuse lahendamisel asuda ise sisustama (st täiendavalt põhjendama) täituri otsust. Samas on kolleegiumi hinnangul nii kohtutäitur enda 27. augusti 2021. a otsuses kui ka maakohus vaidlustatud määruse piisavalt põhjendanud, miks täitur ei pidanud TMS § 46 lg 2 p 1 alusel täitemenetlust peatama. Maakohus on õigesti toonud esile, et täitedokumendi kehtivuse vaidlustamine ei ole täitemenetluse seadustikus nimetatud kohustusliku täitemenetluse peatamise alusena ning täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamise kohustus lasub sissenõudjal. Kolleegiumi hinnangul ei anna eelkõige TMS § 8 lg-s 1 sätestatud põhimõte, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, alust täitemenetluse peatamiseks ka avaldaja hinnang, et sissenõudja kehva majandusliku olukorra tõttu on sissenõudja poolt kahju hüvitamine ebatõenäoline. Arvestades lisaks asjaolu, et Kohtute Infosüsteemi kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 3. veebruari 2022. a määrusega jäänud avaldaja avaldus Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu 6. juuli 2021. a otsuse asjas nr 01-1-1/2021 tühistamiseks rahuldamata ning kõnealune määrus on jõustunud, ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.

26.Määruskaebemenetluses esitas avaldaja vastuväite maakohtu tegevuse peale, täpsemalt 1. novembri 2021. a määrus peale, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja määruskaebuse tagamise taotluse. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. TsMS § 333 lg 2 grammatiliselt tõlgendades on hagejal praegusel juhul õigus esitada vastuväide kohtu tegevusele, kuid see peaks olema suunatud kohtule, kellele eksimust ette heidetakse, et kohus saaks selle parandada. Arvestades, et praegusel juhul on tegemist edasikaebusega lõpplahendile, ei ole see võimalik ning kolleegium käsitab seda määruskaebuse väitena. Samas arvestades, et ringkonnakohus lahendab määruskaebuse, ei ole määruskaebuse tagamise taotluse lahendamine TsMS § 665 lg 2 alusel vajalik.

27.Seoses avaldaja kahtlusega sissenõudja esindaja esindusõiguse olemasoluga märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 226 lg 1 alusel on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida esindusõiguse olemasolu. Käesoleval juhul on sissenõudja esindaja esitanud 26. oktoobril 2021. a maakohtu palvel enda volikirja (tl 141). Arvestades asjaolu, et sissenõudja lepinguline esindaja on esitanud kohtule esindatava digitaalselt allkirjastatud volikirja, mh põhjendanud, miks volikirja päises olev kuupäev ei kattu volikirja allkirjastamise kuupäevaga (tl 145 p), ei anna avaldaja väited alust kahelda sissenõudja esindaja esindusõiguse olemasolus. Menetluskulud

28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kanda.

29.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30.Kohtutäituri 14. juuli 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetluse kuludeks esindajakulu 360 eurot: 12. oktoobril 2021. a tutvumine määruskaebusega, nõupidamine kliendiga 1 tund; 21. oktoobril 2021. a seisukoha koostamine määruskaebusele ja selle kohtule esitamine 2 tundi. Kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades arusaama, et professionaalsel esindajal võiks kuluda 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele ca 40 minutit kuni tund ning seisukoht määruskaebusele on ca 2 lehekülge, määruskaebemenetluse olemust ja uute seisukohtade puudumist ning kohtutäituri seisukoha sisu, tuleb kolleegiumi hinnangul vähendada määruskaebuse seisukohale koostamise aega 1 tunni võrra. Muud kohtutäituri esindaja menetlustoimingud ning sellele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Ka kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega tuleb avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõista 240 eurot (120 eurot x 2 tundi). Kohtutäitur on menetluskulude nimekirjas märkinud, et menetluskuludele käibemaksu ei lisandu. Ringkonnakohus rahuldab kohtutäituri TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse ning mõistab avaldajalt kohtutäituri kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

31.Sissenõudja esitas menetluskulude nimekirja koos vastusega määruskaebusele 25. oktoobril 2021. a, mille kohaselt on tema määruskaebemenetluse esindajakulu 300 eurot: kaebusega tutvumine 1 tund; õiguslik analüüs 1 tund; seisukoha koostamine 1 tund. Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et sissenõudja esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik arvestades mh seda, et maakohtu menetluses sissenõudja seisukohti ei esitanud, seega ei korda sissenõudja enda varasemaid seisukohti. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Ka lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) peab ringkonnakohus põhjendatuks. Kuivõrd sissenõudja seaduslik esindaja täpsustas 11. augustil 2022. a vastuseks kohtunõudele, et soovib menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ning kinnitas, et sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista 360 eurot (100 eurot x 3 tundi, käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja

09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium