Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022 Tallinn Kohtuasja number
2-22-9665
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras X suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 2.07.2022 määrus (esialgse õiguskaitse rakendamine) Harju Maakohtu 5.07.2022 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marian Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 2.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 tsiviilasjas nr 2-22-9665 esialgse õiguskaitse rakendamise kellaaja osas ning kohaldada X suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva alates 2.07.2022 kell 16.37 kuni 6.07.2022 kell 16.37. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.Sõnastada Harju Maakohtu 2.07.2022 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-9665 tervikuna järgmiselt.
3.1.Rakendada esialgset õiguskaitset ja lubada kohaldada X suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva alates 2.07.2022 kell 16.37 kuni 6.07.2022 kell 16.37.
2-22-9665
3.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt psühhiaatrilise ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
3.3.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
4.Tühistada Harju Maakohtu 5.07.2022 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 tsiviilasjas nr 2-22-9665 tähtaja osas ning pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 2.07.2022 kell 16.37 kuni 10.08.2022 kell 16.37. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
5.Sõnastada Harju Maakohtu 5.07.2022 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-9665 tervikuna järgmiselt.
5.1.Pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 2.07.2022 kell 16.37.
5.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt psühhiaatrilise ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 10.08.2022 kell 16.37 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
5.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
5.5.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
6.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 2.07.2022 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Samuti palus avaldaja lubada puudutatud isikule vajaliku ravi manustamiseks haiglatingimustes eelneva nimetatud aja vältel. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 2.07.2022 ning samal päeval kell 7.02 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2-22-9665 Psühhiaatrite IR, VL ja KE 2.07.2022 arvamuse (psühhiaatrite arvamus) kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10), mis piirab olulisel määral puudutatud isiku võimet oma käitumist juhtida. Tulenevalt oma terviseseisundist vajab puudutatud isik ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas, milleta jäädes püsib ta ettearvamatu käitumise tõttu ohtlikuna enesele ja ümbritsevatele. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole puudutatud isik võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus ravil kuuendat korda. Esmakordselt oli puudutatud isik ravil ägeda psühhoosiga aprillis 2008. aastal, kui ta avaldas luululisi mõtteid, et teda tahetakse tappa ning keegi ajab teda taga. Väljakirjutamisel haiglaravilt diagnoositi puudutatud isikul äge skisofreenia taoline psüühika häire - ägeda stressita (F23.2 RHK-10). Seejärel käis puudutatud isik regulaarselt ambulatoorsetel visiitidel ja võttis ravimeid. Kuni 2011. aastani oli puudutatud isik paar korda haiglas sama diagnoosiga, millele oli lisandunud generaliseerunud ärevushäire (F41.1 RHK-10). 2011. aastal diagnoositi puudutatud isikul paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10). Puudutatud isik käis ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõttudel kuni 2019. aastani, kuid ravimeid võttis ja retsepte pikendas perearsti kaudu. Retseptikeskusest nähtub, et puudutatud isikul oli ravimeid kuni 2022. a maikuuni. Puudutatud isik toodi psühhiaatriakliinikusse 2.07.2022 oma kodust agressiivse käitumise tõttu. Kiirabi väljakutse tegid naabrid. Puudutatud isik oli ähvardanud naabreid ära tappa, kuna puudutatud isiku arvates olid nad lärmakalt pidutsenud. Psühhiaatrikliiniku valvetoas oli puudutatud isik napisõnaline ja ei esitanud ka mitmekordselt küsitlemisel kaebusi. Puudutatud isik vastas küsimustele väga erinevalt – vahel latentsiga, vahel küsimust lõpuni kuulamata. Puudutatud isik istus apaatselt ega arendanud spontaanset vestlust. Ajuti on puudutatud isikul suhtlemises katkestused – ta näib kuulatavat või pikemalt mõtlevat. Puudutatud isik ise eitab kuulmis- ja nägemismeelepetete esinemist. Puudutatud isik seletas psühhiaatriliste ravimite kohta, et võtab neid vaid vajadusel või seetõttu, et magada, kuid praegu pole unega probleeme. Puudutatud isiku haigusteadlikkus on osaline – puudutatud isik teab, et tal on varem olnud psühhoos, kuid praegu olevat kõik hästi. Puudutatud isik on emotsionaalselt tuimenenud. Suitsiidimõtete esinemise osas küsitlemisel puudutatud isik ei vastanud, vaid kordas „kajakõnena suitsiidimõtteid“. Seetõttu jäi kahtlus puudutatud isiku aktiivsele dissimileerimisele. Harju Maakohtu 2.07.2022 määrus
2.Harju Maakohus kohaldas 2.07.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku alates 2.07.2022 kell 7.02 kuni 6.07.2022 kell 7.02 psühhiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks.
2.1.Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10) ning tema käitumine on psühhootilisest seisundist juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ohustab nii tema enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Haiglaravita jäädes püsib puudutatud isik ohtlikuna nii endale kui ka ümbritsevatele. Puudutatud isik on varasemalt avaldanud luululisi mõtteid, et teda tahetakse tappa ning keegi ajab teda taga.
2.2.Võttes arvesse puudutatud isiku psüühilist seisundit ei ole ta suuteline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Haigusest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega
2-22-9665 ravivajadust. Psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu võib ta ohustada enda elu ja tervist. Varasemalt on esinenud haiguse ägenemisel füüsilist agressiivsust teiste isikute suhtes, samuti suitsiidikavatsusi. Menetluse edasine käik
3.Puudutatud isiku raviarst esitas 4.07.2022 kohtule arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Seetõttu esineb vajadus tahtest olenematu haiglaravi jätkamiseks.
4.Dr PV selgitas 4.07.2022, et puudutatud isikul oli hospitaliseerimisele eelnevalt ilmselt psühhoosi ägenemisest tingitud segasusseisund. Ka haiglas nõudis puudutatud isik vereanalüüsiga enda isiku tuvastamist. Hiljem oli puudutatud isik rahulikum.
5.Harju Maakohus kuulas 4.07.2022 puudutatud isiku psühhiaatriakliinikus ära. Harju Maakohtu 5.07.2022 määrus
6.Harju Maakohtu 5.07.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 2.07.2022 kell 7.20 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest ning määrati ravi lugeda lõpetatuks 10.08.2022 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Samuti andis kohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt psühhiaatrilise ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.
6.1.Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel ning pikendada seda 40 päevani. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10). Puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ta ohustab nii enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Ravita jäämisel ei ole puudutatud isik suuteline hoolitsema iseenda vajaduste eest, seades oma elu ja tervise ohtu. Seisundi halvenedes võib puudutatud isik psühhootilistel ajenditel tegutsedes seada ohtu ka teisi isikuid, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii enesele kui ümbritsevatele. Psüühilise seisundi tõttu pole puudutatud isik võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut.
6.2.Eeltoodut kinnitab asjaolu, et varasemalt on puudutatud isik vajanud haiglaravi viiel korral. Luululisi mõtteid, et teda tahetakse tappa ning keegi ajab teda taga, on puudutatud isik ka varem avaldanud. 2.07.2022 toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse oma kodust politsei poolt agressiivse käitumise tõttu. Kiirabi väljakutse tegid naabrid. Puudutatud isik oli ähvardanud naabreid ära tappa, sest tema arvates olid nad lärmakalt pidutsenud. Varasemalt on puudutatud isiku haigusteadlikkus olnud osaline. Puudutatud isik eitab, et ähvardas naabreid tappa ning ütles, et kutsus ise politsei, aga politseinikud oma soovil kõik tegid tagurpidi ning seetõttu on ta haiglas. Vestlusel kohtunikuga eitas puudutatud isik konflikti naabritega ja selgitas, et kutsus politsei ise, sissemurdmise tõttu.
6.3.Puudutatud isiku seisundit arvestades pole tõenäoline tema seisundi paranemine ega tema iseseisev, ohutu toimetulek kodustes tingimustes neljapäevase ravi järgselt. Kolm päeva kestnud ravi tagajärjel pole puudutatud isiku seisund paranenud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et tema seisund paraneb oluliselt järgmise ööpäeva jooksul. Kohus leidis, et puudutatud isiku ohutuse ja ravi tagamine on võimalik vaid haiglakeskkonnas. Haiglaravita püsib ta ohtlikuna
2-22-9665 nii enda kui ka teiste elule ja tervisele oma ettearvamatu ja haiguslikest elamustest ajendatud käitumise tõttu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 2.07.2022 ja 5.07.2022 määrused ning vabastada ta haiglast.
8.Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei esine psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 ettenähtud asjaolusid. Puudutatud isik kinnitab, et teda toimetati haiglasse ainult isiku tuvastamiseks, mistõttu ta algselt selle vastu ei olnud. Nüüd on aga puudutatud isiku isik tuvastatud ja põhjust tema jätkuvaks haiglas hoidmiseks ei ole. Politsei saabumise põhjuseks oli see, et puudutatud isiku elukohta murti sisse. Puudutatud isik võtab kodus ravimeid ja ta ei ole endale ega teistele ohtlik.
9.Avaldaja leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine kuni 40 päevaks oli põhjendatud ja vajalik ning täidetud olid kõik tahtest olenematu statsionaarse ravi tingimused.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määrused TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uued määrused. Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi. Muus osas ei anna määruskaebus alust maakohtu määrusi tühistada.
12.Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on lõpetatud puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse ning pikendas seejärel esialgse õiguskaitse tähtaega.
14.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest
2-22-9665 aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
15.Nõustuda ei saa puudutatud isiku hinnanguga, et tema puhul ei esinenud PsAS §-s 11 ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud dokumendid ja tõendid vastupidist. Puudutatud isik on varasemalt viiel korral viibinud psühhiaatrilisel ravil. Psühhiaatrite 2.07.2022 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10), mis piiras olulisel määral tema võimet oma käitumist juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Tulenevalt oma terviseseisundist vajas puudutatud isik ravi tugevalt kontrollitud keskkonnas, milleta jäädes oleks puudutatud isik oma ettearvamatu käitumise tõttu olnud ohtlik endale ja teistele. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt ei olnud puudutatud isik võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega andma haiglaraviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku raviarsti 4.07.2022 esialgse õiguskaitse pikendamise kohta esitatud arvamuse järgi ei olnud puudutatud isiku seisund pärast hospitaliseerimist muutunud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul oli psühhiaatrite arvamus küllaldane kinnitamaks puudutatud isikul psühhikahäire esinemist. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli ka esialgse õiguskaitse pikendamise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.
17.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses.
18.PsAS § 11 lg 1 p-s 2 toodud eelduse esinemise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Praegusel juhul toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse politsei poolt oma kodust agressiivse käitumise tõttu. Kiirabi väljakutse tegid naabrid, keda puudutatud isik oli ähvardanud tappa. Maakohtu määrusest nähtuvalt selgitas dr Peeter Valvur 4.07.2022, et puudutatud isikul oli hospitaliseerimisele eelnevalt ilmselt psühhoosi ägenemisest tingitud segadusseisund. Ka haiglas nõudis puudutatud isik vereanalüüsi kaudu enda isiku tuvastamist. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik esmakordselt ravil ägeda psühhoosiga, avaldades ka siis luululisi mõtteid, pärast mida on puudutatud isik korduvalt viibinud ravil ja kuni 2019. aastani käinud regulaarselt ambulatoorsetel visiitidel. Puudutatud isik ise on politsei kutsumise põhjusena märkinud asjaolu, et tema korterisse murti sisse. Samuti on puudutatud isik eitanud naabrite ähvardamist. Määruskaebuses on puudutatud isik leidnud, et kuna ta toimetati haiglasse üksnes isiku tuvastamiseks, ent isik on nüüd tuvastatud, pole mingit põhjust tema jätkuvaks haiglas hoidmiseks. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et puudutatud isik oli episooditi väga düsfooriline, pinges, agiteeritud, üleolev ja ägestuv, korraldustele allumatu ja verbaalselt ähvardav ning ravikoostöö osas negativistlik. Seetõttu oli nii hospitaliseerimisele vahetult eelnenule kui ka varasemale kogemusele tuginedes pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik oli esialgse õiguskaitse pikendamata jätmise korral endale ja teistele ohtlik. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada (vt ka RKTKm 2-15-3662, p 14 teine lõik). Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et haiglaravi katkestamisel võib puudutatud isik olla ohtlik endale ja teistele, käitudes psühhootilistel ajenditel ettearvamatult ja impulsiivselt.
19.Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Psühhiaatrite arvamuse järgi ei olnud puudutatud isik oma psüühilise seisundi tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku haigusteadlikkus oli osaline – puudutatud isik küll teadis, et tal on varasemalt olnud psühhoos, kuid arvas, et sel korral oli kõik hästi. Ka 4.07.2022 ärakuulamisel leidis puudutatud isik, et on terve ja võib talle määratud ravimit võtta vastavalt vajadusele, mille üle ta ise otsustab.
2-22-9665 Puudutatud isiku raviarsti 4.07.2022 arvamuse kohaselt puudus puudutatud isikul jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel oleks puudutatud isik olnud raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Määruskaebuses on puudutatud isik küll märkinud, et võtab kodus ravimeid vastavalt ettekirjutusele, ent ringkonnakohus ei pea eelnevalt käsitletud tõendite alusel siiski veenvaks, et puudutatud isikul oli kaebuse esitamise ajaks kujunenud välja haiguskriitika ja ravisoostumus. Asjaolu, et puudutatud isik ei suutnud mõista ravivajadust ega oma haiguskriitikat ning see ei olnud ka kaebuse esitamise ajal muutunud, kinnitab ka määruskaebuses avaldatu, mille kohaselt toimetati puudutatud isik haiglasse üksnes isiku tuvastamiseks. Ka asjaolu, et puudutatud isik on eitanud tema hospitaliseerimisele eelnenult politsei kutsumise tegelikku põhjust, leides, et politsei saabumise põhjuseks oli tema elukohta sissemurdmine, näitab, et puudutatud isik ei suutnud täiel määral mõista oma psüühikahäire tõsidust ega seda kohaselt ravida. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et puudutatud isik ei ole oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma adekvaatselt ravivajadust ega juhtima oma käitumist, mistõttu võib ravi katkestamisel olla ohtlik iseendale ja teistele, käitudes psühhootilistel ajenditel ettearvamatult ja impulsiivselt. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut ravi osutades.
20.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Samas eksis maakohus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja määramisel. Selles osas on määruskaebus osaliselt põhjendatud.
21.Maakohtu esialgse õiguskaitse rakendamise määruses on esialgset õiguskaitset ja tahtest olenematut ravi kohaldatud alates puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse paigutamisest 2.07.2022 kell 7.02 kuni 6.07.2022 kell 7.02. Kohaldatud esialgset õiguskaitset on maakohus 5.07.2022 määruses pikendanud 40 päevani samuti alates puudutatud isiku psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 2.07.2022 kell 7.20 ning määranud lugeda ravi lõpetatuks 10.08.2022 ilma kellaajalise täpsuseta. Selline tähtaja määramine ei ole korrektne. Maakohus tegi määruse puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ajaliselt hiljem kui puudutatud isiku suhtes kohaldati psühhiaatri otsusega tahtest olenematut ravi. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ega legaliseerida juba kohtulahendita toimunud kinnipidamist (RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.2). Sellest järeldab ringkonnakohus, et kui isik on esialgse õiguskaitse määruse alusel paigutatud kinnisesse asutusse tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile, tuleb kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega hakata lugema selle määruse tegemisest, mille alusel isik kinnisesse asutusse paigutati. Maakohus sai seega esialgset õiguskaitset kohaldada määruse tegemisest, so 2.07.2022 kell 16.37. Enne kohtuloa saamist (mis tuleks teha kellaajalise täpsusega) toimub kinnipidamine ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi halduskorras. Kohtumääruseta toimunud kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkust saab kontrollida eelkõige PsAS § 11 lg 2 teise lause ja § 13 lg-te 2 ja 3 ning TsMS § 534 lg 6 nõuete täitmise kontrollimise teel halduskohtumenetluses (RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.2). Ringkonnakohtu arvates on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob kaasa maakohtu määruste tühistamise esialgse õiguskaitse kohaldamise ja pikendamise tähtaja osas olenemata määruskaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lg 2 koostoimes §-iga 659). Ringkonnakohus saab selle vea ise parandada.
22.Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määrused osas, millega maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset alates 2.07.2022 kell 7.02 ja 7.20 ning teeb uued määrused, millega kohaldatakse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 2.07.2022 kell 16.37 (s.o maakohtu määruse allkirjastamise kellaaeg). Ringkonnakohus täiendab kellaajaliselt ka maakohtu 5.07.2022 määruses toodud tähtpäeva, milleni puudutatud
2-22-9665 isiku suhtes tahtest olenematut ravi esialgse õiguskaitse korras kohaldati. Ülejäänud osas jäävad vaidlustatud määrused muutmata.
23.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
24.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.