Võlgnik V.E, isikukood XXX, Võlausaldajad 1) Monefit Estonia OÜ, 2) Bondora AS, e-post XXX 3) Ferratum Bank p.l.c, e-post [email protected] 4) Creditstar Estonia AS, 5) Aktiva Finance Group OÜ, 6) Swedbank AS, Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlustoiming
Eve Grass
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada V.E (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada V.E kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12.08.2020. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Vabastada V.E usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade V.E kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
Pärnu Maakohtu 23.08.2021 määrusega lõpetati võlgniku V.E pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.22.08.2025 esitas võlgnik lõpparuande, taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgniku taotlusest nähtuvalt võlgadest vabastamise menetluse jooksul pole võlgnikul olnud vara, mida müüa ning sellest pole raha ega tulu saanud. 23.08.2021 – 22.08.2025 on võlausaldajatele tasutud kokku 923,07 eurot. Võlgnik selgitab, et usaldusisikuna ta iga kuu jälgis, et usaldusisiku ja eraisiku ehk võlgniku pangaarved ja maksed oleksid lahus, üks kord aastas tegi aruande kohtule võlgniku tulude ja kulude kohta koos kõigi lisadega (pangakonto väljavõtted), kord aastas jaotas kohtumäärusega vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele kogutud summa võlausaldajate vahel ning kandis nende pangakontoarvele kuuluva summa ja 22.08.2025 tegi lõpparuande kohtule. Aruandest nähtuvalt on võlgnik töötanud järgnevatel perioodidel: 18.11.2021-15.02.2022 xxxxxxx konsultant 28.02.2022-23.08.2024 xxxxxxxxxx 28.08.2024-10.06.2025 xxxxxxxxxx. Võlgniku selgituste kohaselt on ta hetkel töötuna arvel, sest töötas juuni keskpaigani tähtajalise lepinguga. Alates 01.09.2025 saab samasse ettevõttesse uuesti tööle. Võlgnik on jooksvalt teavitanud muutustest või küsimuste korral pöördunud kohtu poole, on hoidnud oma maksed ja arved usaldusisiku arvest lahus, on vabatahtlikult teinud usaldusisiku kontole suuremaid makseid, kui on ette nähtud, kord aastas on tasunud võlausaldajate pangaarvele laenujäägi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele. Võlgnik kasvatab ühte last vanuses 5 aastat. Võlgnik palub vabastada ennast tasumata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on kogu menetluse käigus täitnud kohusetundlikult kõiki kohtumäärusest tulenevaid kohustusi.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 18.09.2025 esitas Monefit Estonia OÜ enda seisukoha, millest nähtuvalt on võlausaldaja seisukohal, et V.E ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata 2 aasta võrra või võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd V.E ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Samal Päeva esitas enda seisukoha ka võlausaldaja Creditstar Estonia AS, kes samuti leiab, et V.E ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada, kuna võlgnik ei ole oma kohustusi rahuldanud arvestatavas ulatuses. 22.09.2025 teatas võlausaldaja Swedbank AS ja 07.10.2025 teatas võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 193 3 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. 2
2-20-11197
5.Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 23.08.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga 01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 23.08.2026. Seega kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 (kuni 30.07.2022 kehtinud) kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
8.Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.
9.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi aga alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähem tasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.
10.Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et ta on kogu menetluse kestel omanud igakuist sissetulekut. 22.08.2022 esitatud aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik omas töökohta ja sai igakuist sissetulekut ning kandis usaldusisiku kontole erinevaid summasid. 21.08.2023 esitatud aruandest nähtub samuti, et võlgnik töötas ja 23.08.2024 ning 22.08.2025 esitatud aruannetest nähtuvalt omas võlgnik töökohta. Kuigi lõpparuandest nähtuvalt lõppes tal töösuhe tööandja juures 10.06.2025, märgib võlgnik, et ta jätkab sama tööandja juures alates 01.09.2025. Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealise lapse kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on üks ülalpeetav. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest piisavalt väljamakseid teha, olukorras, kus võlgnikul on üks ülalpeetavat.
11.Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt töötasu ja toetused. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel üks alaealine laps. Siinkohal märgib kohus sedagi, et võlgnik ei 3
2-20-11197 pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodule vaatamata on võlgnik võlausaldajatele neljal aastal väljamakseid teinud ja tasunud kokku 923,07 eurot. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.
12.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik on kogu menetluse kestel omanud töökohta ja saanud sissetulekut, ta kasvatab alaealist last ja omanud sissetulekuid, millest ei oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid võlgnik on neid siiski oma võimete piires teinud, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Seega ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
14.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel. Võlausaldajate seisukoht sellest, et menetlust tuleks pikendada, on vastuolus kehtiva seadusega, kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on käesoleval juhul kestnud juba 4 aastat.
16.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4
2-20-11197
17.Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
18.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.