nende Hageja: S S (registrikood XXX; elukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: Aivar Haava Kostja: ABC Express OÜ (registrikood 12622758; asukoht: Kuuse tee, 9-9, Vaela küla, Kiili vald) Kostja seaduslikud esindajad: Jaanus Meriküll (isikukood XXX; e-post:) Tarmo Noot (isikukood XXX; e-post:)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada S S hagiavaldus ABC Express OÜ vastu osaliselt.
2.Lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates
16.augustist 2021. Parandada kanded S S töötamise kohta töötamise registris.
Välja mõista ABC Express OÜ-lt S S kasuks saamata jäänud töötasu 3754,20 eurot (bruto).
4.Välja mõista ABC Express OÜ-lt S S kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 292 eurot (bruto).
5.Välja mõista ABC Express OÜ-lt S S kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 132,14 eurot.
6.Välja mõista ABC Express OÜ-lt S S kasuks viivis alates 13. jaanuarist 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlasumma (4046,20 eurot) tasumiseni.
7.ABC Express OÜ menetluskulud jätta ABC Express OÜ kanda. 73% S S menetluskuludest jätta ABC Express OÜ kanda, 27% S S menetluskuludest jätta S S kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast 1/7
2-22-521 kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kohtueelne menetlus
1.Töövaidluskomisjoni on S S avalduse ABC Express OÜ vastu osaliselt rahuldanud. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu lõppemise töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.08.2021, mõistis ABC Express OÜ-lt S S kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 3754,20 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 1752 eurot, viivise summas 89,31 eurot ja viivise alates 27.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 8% aastas. Töövaidluskomisjon kohustas tööandjat parandama kanded S S töötamise kohta töötamise registris.
2.ABC Express OÜ eitas taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavaldus ja hageja seisukohad
3.S S (hageja) esitas hagiavalduse ABC Express OÜ (kostja) vastu, milles palub tuvastada töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 13.08.2021, välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 3754,20 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitis 1752 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 26.10.2021 summas 89,31 eurot ning viivis alates 27.10.2021 kuni põhivõla (5506,20 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel.
4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu nr 1/01/2021-2 alusel veokijuhina alates 04.01.2021. Kuna kostja viivitas oluliselt töötasu maksmisega, ütles hageja töölepingu üles alates 13.08.2021 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja edastas kostjale 13.08.2021 töölepingu ülesütlemise avalduse tema äriregistris märgitud e-posti aadressile. 2/7
2-22-521 Kostja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu TLS § 35 alusel. Töölepingu kohaselt oli töötasu suuruseks 584 eurot. Tööandja poolt on tasumata veebruarist 2021 kuni juulini 2021 töötasu 3504 eurot. Augustist on tööpäevi 9, mistõttu kujuneb augusti töötasu suuruseks 250,20 eurot. Seega on kostjal kokku tasumata töötasuna 3754,20 eurot. Kuna tööleping on üles öeldud tööandjapoolse rikkumise tõttu, siis on hagejal õigus saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Keskmise töötasu kohta andmete puudumisel lähtub avaldaja hüvitise arvestamisel palga alammäärast. Seega on avaldajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist summas 1752 eurot bruto (3 x 584). Hageja leiab, kuna kostja on viivitanud tasude väljamaksmisega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel.
5.Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtajad. Kostja omapoolseid seisukohti ei esitanud. Kohus taastas menetluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist ning andis täiendavad tähtajad. Kostja seisukoht
6.Kostja esitas 10.06.2022 seisukoha, milles märgib, et täiendavaid tõendeid esitada ei ole. Kostja selgitab, et hagejale sai antud allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkulepe, millega hageja lubas tutvuda ja tagastada, kuid seda ei teinud. Hageja ei ole nõudnud tööd peale seda. Kostja leiab, et hageja käitumine on vastuoluline ja pahatahtlik. Hageja lõplik seisukoht
7.Hageja selgitab, et kostja väited hageja vastuolulise ja pahatahtliku käitumise kohta ei ole tõesed, samuti ka väide, justkui oleks kostja andnud hagejale kostja allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkuleppe. Töölepingut saab kokkuleppel lõpetada üksnes mõlema poole nõusolekul.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Töölepingu lõppemine
9.Poolte vahel oli sõlmitud 1.01.2021 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle veoautojuhina (dtl 31-34). Hageja esitas kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse 13.08.2021 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (dtl 28). Kostja on 2.11.2021 teinud töötamise registrisse taotluse, milles soovib maha võtta töötamise registrist hageja tagasiulatuvalt alates 1.03.2021 (dtl 45).
10.TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kooskõlas TLS § 95 g 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
11.Hageja ei ole töölepingu ülesütlemisel rikkunud vorminõuet, kuna on töölepingu ülesütlemisavalduse esitanud kirjalikult ning edastanud selle kostja e-posti aadressile, mis on 3/7
2-22-521 äriregistris. Ülesütlemisavalduses on välja toodud töölepingu ülesütlemise põhjus, seega on hageja ka põhistanud omapoolset tahteavaldust. Kostja ei ole hagejapoolset ülesütlemisavalduse tühisust palunud tuvastada ei töövaidluskomisjonis ega kohtus. Kostja ei ole ka kohtule esitanud vastuväiteid, et talle ei ole hageja tahteavaldus kätte toimetatud, kuid on eitanud töölepingu ülesütlemist töötaja poolt ja väitnud, et on tööleping on lõpetatud juba talvel 2021.
12.Kohus selgitab kostjale, ainuüksi töötamise registris töösuhete lõpetamise kande tegemisega ei ole täidetud TLS § 95 lg 1 nõuded töölepingu ülesütlemiseks. Kostja on palunud teha kande tagasiulatuvalt, kuid tagasiulatuv töölepingu lõpetamine on algusest peale tühine. Lisaks töölepingu ülesütlemiseks tuleb teisele poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus, mida kostja ei ole teinud. Kostja väide, et on varasemalt hagejale antud töölepingu ülesütlemise kokkuleppe on tõendamata ning paljasõnaline.
13.Seega on hagejapoolne tahteavaldus, lõpetada pooltevaheline töösuhe, algusest peale kehtiv. Kohus selgitab, et kehtivat lepingu ülesütlemist ei pea kohus eraldi tuvastama. Seega loeb kohus, et pooltevaheline tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.08.2021. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Töölepingu ülesütlemisavaldus on TsÜS § 68 lg 2 kohaselt otsene tahteavaldus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.12.2007 otsuse nr 3-2-1-123-07 punktis 12 leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule saadetud e-kirjaga on isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. 13.08.2021 oli reede. E-kirja saabumisele järgnev päev langes nädalavahetusele, siis saab mõistlikult eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib mõistlik võimalus sellega tutvuda järgmisel tööpäeval. Seega tuleb lugeda töölepingu ülesütlemisavaldus vastaspoole poolt kättesaaduks 13.08.2021 järgnevale tööpäeval ehk 16.08.2021.
14.Kohus selgitab lisaks kostjale, et maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt tuleb tööd võimaldaval isikul ehk antud juhul tööandjal märkida töötamise registrisse hageja töölepingu lõpetamisega seotud andmed.
15.Kohus luges töölepingulised suhtes lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.08.2022. Seega on kostja kohustatud tegema vastava kande tegema töötamise registris. Saamata jäänud töötasu
16.Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu TLS § 35 alusel. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
17.Vastavalt töölepingu p-le 6.5 tuli töötasu maksta üks kord kuus iga kuu 10. kuupäeval pangaülekandega. Avaldaja pangakonto väljavõttest nähtub, et avaldajale tehti töötasu väljamakse üksnes 15. veebruaril 2021 jaanuari eest summas 309,64 eurot (neto) ning hilisemad töötasu väljamakseid ei ole tehtud (dtl 28).
18.Hageja arvestuste kohaselt on kostjal tasumata töötasu alates veebruar kuni juuli 2021 ning augusti 9 päeva eest (kuni 13.08.2021) kokku 3754,20 eurot. Kostja ei ole kohtule 4/7
2-22-521 omapoolseid arvestusi esitanud. Samuti ei ole kostja vastuväiteid saamata jäänud töötasu osas kohtule esitanud, välja arvatud asjaolu, et tööandja on väitnud, et töötaja ei ole alates veebruarist 2022 tööd teinud, mille tõttu puudub tal ka alus saada töötasu. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud, töötajal endal otseselt kohustust tööd nõuda ei ole (Riigikohtu 7.12.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-117-11, p 19). Kohus leiab, et töötaja oleks võinud küll oma ülesütlemise avalduse varem esitada, kuid samas ei saa tööandja vastutust töösuhte lõpetamise osas kuidagi panna töötajale. Tööandja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks tööd olnud anda, kui töötaja oleks tööle tulnud, vastupidiselt, kostja on väitnud, et töösuhe oli nende hinnangul lõppenud, kuigi formaalselt oli see lõpetamata. Seega leiab kohus, et kostja peab hagejale saamata jäänud töötasu välja maksma.
19.Kohus lähtub hageja poolt esitatud arvestustest ning rahuldab saamata jäänud töötasu nõude täies ulatuses, kokku 3754,20 eurot. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
20.Hageja palub kostjalt välja mõista töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1752 eurot. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
21.Osapoolte vahel on töölepingulised suhtes lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.08.2021, seega on tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega hageja poolt, mis annab aluse töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudeks.
22.Analoogia korras TLS § 109 lg 1 peab kohus vajalikuks ka TLS § 100 lg 4 tõlgenduse osas lisada Riigikohtu 15.06.2022 selgituse tsiviilasjas 2-20-16369, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohalduvad TLS § 1 lg 3 alusel ka võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätted, st mh VÕS §-d 127, 128, 134 ning 139 ja 140. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Samuti on kolleegium selgitanud, et töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 kohaldamisel mõistma otsuse resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid põhjendama selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas (vt Riigikohtu üldkogu 14.05.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.3 ja 32.4).
23.Kostja on viidanud, et asjaolule, et hageja kuritarvitab oma lepingust tulenevaid õigusi ja ei käitu vastavalt hea usu põhimõttele. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostjal lasub töölepingu ülesütlemise vormistamise kohustus ning ka kohustus tagada kehtiva töösuhte ajal töötajale töö tegemise võimalus, siis juhul, kui töötaja kuue kuu jooksul sisuliselt tööd ei teinud, siis tuleb TLS § 100 lg 4 hüvitist vähendada. Töötaja oleks võinud töölepingu varasemalt üles öelda ning 5/7
2-22-521 vähendada tööandjale sisuliselt tekkivat kahju. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning kuigi töötajal on formaalselt õigus saada töötasu, siis võtab kohus nimetatud asjaolu arvesse TLS § 100 lg 4 määratava hüvitise juures ning vähendab töötajale välja mõistetavat hüvitist. Kohus leiab, et töötajale välja mõistetava hüvitise suurus on 292 eurot, mis on pool töötaja kokkulepitud ühe kuu töötasust. See võtab arvesse tööandja vastutust nimetatud olukorra tekkimisel ja ka võimalikku töötajale tekkinud kahju. Hüvitise vähendamine on põhjendatud ka arvestades hageja ülilühikest tööstaaži ja sisulist võimalust alates märtsist 2021 muud tööd teha.
Viivis
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis kuni kohustuse täitmiseni.
25.TLS § 84 lg 1 alusel töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lg 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimääraks alates 01.07.2021 on 0,00%. Seega loetakse seadusjärgseks viivise määraks alates 01.07.2021 VÕS § 113 lg 1 kohaselt 8% aastas. Seega kohaldub seadusest tulenev viivise määr, milleks on 8% aastas.
26.Kohus luges töölepingu lõppenuks 16.08.2021, Töölepingu lõppemisega muutusid sissenõutavaks kõik saadaolevad tasud. Kohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud saamata jäänud töötasu 3754,20 eurot ning töölepingu ülesütlemise hüvitise 292 eurot.
27.Hageja palub viivise välja mõista alates 14.08.2021 kuni 26.10.2021 kindla summana 89,31 eurot. Arvestades, et kohus vähendas väljamõistetavat summat ja muutis ka töölepingu lõppemise kuupäeva, siis on vajalik ümber arvestada ka viivised. Kohus leiab et sissenõutavaks muutunud viivis tuleb arvestada alates 17.08.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni (kostja poolt taotluse esitamiseni) st kuni 12.01.2022. Seega kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise summaks 132,14 eurot. Alates 13.01.2022 arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 alusel teise lause alusel kuni võlasumma tasumiseni.
Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, 6/7
2-22-521 kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kohus rahuldab hagi ligikaudu 73% ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi 73% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus kostja menetluskulud kostja kanda ning jätab 73% hageja menetluskuludest kostja kanda. 27% hageja menetluskuludest jääb hageja kanda.
30.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.