Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. august 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-3000
Kohtuasi
waiwai OÜ hagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks X vastuhagi waiwai OÜ vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja waiwai OÜ (registrikood 14167643), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-21-3000 tehtud Harju Maakohtu 25. aprilli 2022. a otsus muutmata.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata waiwai OÜ hagi X vastu kasutuseelise väljamõistmise nõudes, ning osas, milles maakohus rahuldas X vastuhagi waiwai OÜ vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.
5.Määrata kindlaks waiwai OÜ ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt välja waiwai OÜ kasuks menetluskulud 480 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni
kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.waiwai OÜ (hageja) esitas 26. veebruaril 2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi (täpsustatud 15. juunil 2021 ja 6. detsembril 2021) paludes: 1) lõpetada hageja ja kostja ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud XXX, Tallinn korteriomandi (korteriomand) suhtes; 2) võõrandada korteriomand kaasomanikevahelisel enampakkumisel või alternatiivselt võõrandada korteriomand avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast kanda esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning ülejäänud ostuhind jagada ühisomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1⁄4 ja 3⁄4; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud kasutuseelised 2047,87 eurot, kasutuseelised alates 13. novembrist 2021. a 186,17 eurot ühes kuus kuni korteriomandi ühisomandi lõppemiseni, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2047,87 eurot) summas 65,94 eurot ning edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja ühisomandis korteriomand. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva korteriomandi jagamise viisi suhtes, mistõttu taotleb hageja kaasomandi lõpetamist võõrandades korteriomandi kaasomanikevahelisel enampakkumisel või avalikul enampakkumisel, millest saadud tulemist tasutakse esmalt enampakkumise kulud ning ülejäänud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt poolte osade suurusele. Hageja hinnangul on ühisomandi lõpetamine korteriomandi võõrandamisega enampakkumisel õiglane ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna korteriomandil puuduvad igasugused koormatised ning et enampakkumise tulemusena saab hageja enda käsutusse ca 3⁄4 suuruse osa korteriomandi müügihinnast, siis on kostjal võimalik 3⁄4 suuruse korteriomandi turuväärtuse eest soetada endale uus eluase. Ühisomandi lõpetamist ei välista ka see, et kostja peab enda omanikuks olemist või omanikutunnet sedavõrd oluliseks, et omandiõiguse kaotus toob talle kaasa hingelist valu, mis võib mõjutada tema tervist. Korteriomand on alates 13. jaanuarist 2021 hageja ja kostja ühisomandis. Kostja kasutab korteriomandit kui enda ainuomandit ning ei ole seejuures võimaldanud hagejal talle omandiõiguse alusel kuuluvat osa kasutada. Seeläbi on kostja saanud kasutuseeliseid (ja
hoidnud kokku oma kulusid) ning hagejal on õigus nõuda kostjalt korteriomandi ainukasutuse eest kasutuseelise hüvitamist, võttes aluseks korteri keskmise üürihinna 11 eurot/m2. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlusalune korter kuulus kostja ja kostja abikaasa ühisvara hulka. Pärast kostja abikaasa surma läks pärimistunnistuse kohaselt abikaasa vara 1⁄2 mõttelises osas kostjale ja 1⁄2 mõttelises osas kostja ja abikaasa pojale. Kostja poja suhtes toimunud täitemenetlustes toimus kordusenampakkumine, mille raames müüdi kostja pojale kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest hagejale. Ühisomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei ole õiglane ega hea usu põhimõttega kooskõlas. Korteriomandi näol on tegemist kostja koduga, kus kostja on elanud üle 44 aasta. Kostja on 79-aastane ning ühisomandi lõpetamine viisil, mille tulemusena võib kostja jääda ilma oma kodust ning peab leidma uue elukoha, on ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal puudub mistahes seos (sh emotsionaalne) vaidlusaluse korteriomandiga ning kaaludes ühisomanike huve, ei ole õiglane lõpetada ühisomand viisil, mille tulemusel kostja kaotab oma kodu seoses hageja eesmärgiga teenida kasumit. Kostja võimalused hagejale kuuluva ühisomandi osa omandamiseks on piiratud, sest tema kõrge ea tõttu ei ole kostjal võimalik kasutada ka laenuvahendeid. Sisuliselt toimuks ühisomandike vaheline enampakkumine vaid hageja poolt märgitud hinnaga, milline võib olla oluliselt alla turuhinna. Kuivõrd hageja ei ole avaldanud soovi korteriomandit kasutada, ei ole tal õigust nõuda kostjalt saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist.
3.Kostja esitas 6. detsembril 2021 vastuhagi, milles palus seada korteriomandile kostja kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse ning kohustada hagejat andma selleks nõusoleku. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuhagi kohaselt on kostjal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist korteriomandile pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 3 kohaselt. Korteriomandi näol on tegemist kostja koduga. Kostja soovib veeta enda vanaduspõlve tema pikaajalises kodus. Hageja vastuväited kostja vastuhagile
4.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja on juba kompromissi läbirääkimiste raames pakkunud kostjale võimalust isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga, mistõttu jääb kostja käitumisest mulje, et kostja sisuliseks sooviks ei ole mitte tagada talle endale korteriomandi kasutamist elu lõpuni, vaid vaielda vastu kõikidele ettepanekutele vaidlemise pärast. Kostja nõue isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei välista hageja nõuet ühisomandi lõpetamiseks. Lisaks säilib kostjal isikliku kasutusõiguse sisust tulenevalt korteriomandi enampakkumisel müümisel õigus korteriomandit tasuta vallata ja kasutada, mistõttu ei saa korteriomandi müümine halvendada kostja heaolu. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 25. aprilli 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi osaliselt ning lõpetas hageja ja kostja ühisomandi korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus määras, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb kanda kõigepealt enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning järelejäänud raha tuleb jagada hageja ja kostja vahel nii, et kostja saab 3⁄4 rahast ja hageja 1⁄4 rahast. Maakohus jättis rahuldamata hageja kasutuseelise hüvitamise nõude. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi ning seadis
korteriomandile kostja kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Maakohus kohustas hagejat andma nõusoleku isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise eeldused PärS § 16 lg 3 järgi täidetud. Maakohus märkis, et tulenevalt PärS § 152 lg-st 1 kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, arvestades muuhulgas ka asjaoluga, et kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Maakohus nõustus kostjaga, et olukorras, kus kaasomanikevahelisel enampakkumisel teevad pooled oma pakkumised, kuid kuna kostjal on oma ea tõttu rahalised vahendid piiratud ja hageja teab seda, oleks sellise pärandvara jagamise viisi korral kostja õigus saada kaotatud omandi eest õiglast hüvitist, riivatud. Maakohus asus seisukohale, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu hageja taotletud alternatiivse ühisomandi lõpetamise viisi vastuolu hea usu põhimõttega. Maakohtu hinnangul on just nimelt hageja poolt alternatiivina pakutud ühisomandi lõpetamise viis kostja suhtes kõige õiglasem, sest ühisomandi lõpetamine korteriomandile selle avalikul enampakkumisel müügiga ja raha poolte vahel jagamisega arvestab mõlema ühisomaniku huve, kusjuures enampakkumise käigus saadud rahast saab kostja osta soovi korral omale uue eluaseme. Isikliku kasutusõiguse sisust tulenevalt säilib kostjal õigus korteriomandit tasuta vallata ja kasutada, mistõttu ei saa korteriomandi müümine halvendada kostja heaolu. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine võib mõjutada asja avalikul enampakkumisel müümise korral saadava ostuhinna suurust, kuid kostja ise taotles selle seadmist ega palunud ühisomandi lõpetamist mõnel muul viisil, nt korteriomandi kostja omandisse jätmise ja hagejale tema osale vastava summa hüvitamise teel. Kostja valikute tõttu ei saa panna hagejat ebasoodsamasse olukorda ning eelistada kostja huve hageja huvidele. Maakohus leidis, et ühisomandi lõpetamisest keeldumise alused puuduvad. Hageja kasutuseelise väljamõistmise nõude osas leidis maakohus, et hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks rikkunud hageja õigust valdusele. Sellest tulenevalt ei ole täidetud eeldused kasutuseelise hüvitamise nõude esitamiseks. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1–3 ja 9 ning teha nende osas uus otsus, millega jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole korteriomandi ühisomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel õiglane ega hea usu põhimõttega kooskõlas. Maakohus ei ole arvestanud kostja poolt esitatud vastuväiteid. Samuti ei arvestanud maakohus, et avalikul enampakkumisel võõrandatakse korteriomand alla turuhinna ning vara väärtus väheneks. Ühisomandis oleva korteriomandi müük avalikul enampakkumisel ja raha jagamine poolte vahel ei arvestaks ühisomanike huvidega. Eriti on see ebaõiglane kostja suhtes, kuivõrd kinnisasja näol on tegemist kostja koduga, kus kostja on elanud juba üle 44 aasta. Kostjal puuduvad vahendid, et kinnisasja osa hagejalt välja osta. Maakohus ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, millest saaks järeldada, et ühisomandi lõpetamise edasilükkamine ei ole hageja huvides ning ei oleks kostja suhtes õiglane. Ka ei ole maakohus esitanud ühtegi põhistust ega viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et ühisomandi lõpetamine hiljem, ehk peale kostja elupäevade lõppu, kahjustaks hagejat.
Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning kostja vastuhagi täies ulatuses, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaasomandi lõpetamise nõude õiguspäraselt lahendanud, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid hageja kanda, tuleks juhinduda sellest, et hagi on rahuldatud 25% ulatuses ning vastuhagi 100% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
9.Hageja esitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel hagi, milles palus lõpetada kaasomandi viisil, millega müüa korteriomand ühisomanikevahelisel enampakkumisel või müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada raha ühisomanike vahel vastavalt nende osale. Kostja vaidles vastu kõigile hageja nõutud kaasomanike lõpetamise viisidele. Kostja peamise vastuväite kohaselt ei ole kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisidel õiglane ega hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja esitas vastuhagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks.
10.Apellatsiooniastmes on vaidluse all kaasomandi lõpetamine. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagiavalduses esitatud kasutuseelise väljamõistmise nõude, ning osas, milles maakohus rahuldas vastuhagis esitatud isikliku kasutusõiguse seadmise ja tahteavalduse andmise kohustamise nõude.
11.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on W (võlgnik) kui W kaaspärija mõtteline osa pärandvara ühisusest võõrandatud täitemenetluses toimunud sundenampakkumisel ning võlgniku asemel sai hageja kui pärandvara ühisuse osa omandaja korteriomandi ühisomanikuks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda pärandvara jagamist PärS § 152 alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui PärSist ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 3).
12.Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Riigikohus on varem leidnud ka seda, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20).
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kaasomandi lõpetamisel ja lõpetamise viisi valikul kaalunud ühisomanike huvisid ning jõudnud õigele järelduseni, et ühisomand tuleb lõpetada ning viis – müüa korteriomand avalikul enampakkumisel – vastab kõige paremini ühisomanike huvidele. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on
ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt ka Riigikohtu
27.septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22).
14.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on kõiki kostja väiteid kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 hinnanud ning piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt arvestab ühisomandi lõpetamine korteriomandi avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte vahel jagamisega mõlema ühisomaniku huve. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esiletoodud asjaolud ei anna alust pidada ühisomandi lõpetamist vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja väidab, et avalikul enampakkumisel võõrandatakse korteriomand alla turuhinna. Nimetatud väidet pole kostja kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, sest hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud ning tegemist ei ole üldtuntud asjaoluga. Kuna enampakkumisel saavad osaleda kõik huvilised, siis saab eeldada, et läbi selle müüakse korteriomand õiglase turuväärtusega. Kostja väide, et ta on korteris elanud üle 44 aasta, ei anna samuti alust jätta ühisomand lõpetamata. Maakohus on õigesti arvestanud kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega ning leidnud põhjendatult, et kostja esiletoodud asjaoludest ei selgu, kuidas halvendab korteriomandi müümine kostja heaolu ning on seetõttu ebaõiglane. See, et kostja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Ühisomandi lõpetamise tagajärjel ei pea kostja oma kodust lahkuma ning asjaolu, et kostja pikaaegse kodu müümine on kostjale emotsionaalselt koormav, ei anna alust jätta ühisomand lõpetamata. Kaasomandi lõpetamist ei takista ainult asjaolu, et üks kaasomanik on lõpetamise vastu (Riigikohtu 4. septembri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-97). Kuna kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand lõpetamata, siis on alusetud kostja apellatsioonkaebuses esitatud etteheited, et maakohus pidi ennekõike hindama (ja hageja tõendama), et kaasomandi lõpetamise edasilükkamine hageja huve ei kahjusta. Maakohus on põhjendanud, miks kostja kaasomandi lõpetamise edasilükkamise väide ei saa olla kaasomandi lõpetamist välistavaks asjaoluks. Kuna hageja esitas kaasomandi lõpetamise nõude, siis pidi kohus selle nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumise teel ning valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Seda on maakohus ka nõuetekohaselt teinud.
15.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta menetluskulud hageja kanda või jaotada kulud võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, põhjendades seda sellega, et hagi ja vastuhagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud hageja. Seega võttis maakohus menetluskulude jaotamisel aluseks TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väited alust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Üldjuhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusest. Praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt (TsMS § 163 lg 1) ja vastuhagi täies ulatuses (TsMS § 162 lg 1). Hageja pakkus kostjale asja lahendamist kompromissiga selliselt, et ühisomand lõpetatakse (hageja omandab kostja osa 55 000 euro eest) ning kostjal on võimalik korteris elu lõpuni elada (tl 57). Kostja kompromissiga ei nõustunud (tl 75). Maakohus on sellesarnases ulatuses hagi ja vastuhagi rahuldanud, mis annab aluse TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks. TsMS § 169 lg 3 kohaldamise eeldusi kolleegiumi hinnangul ei esine.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi kostja on maakohtu menetluskulude jaotust vaidlustades leidnud, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane, siis kolleegiumi hinnangul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotamisel aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning kulude poolte endi kanda jätmiseks või hageja kulude osaliselt tema enda kanda jätmiseks.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puudusid, siis määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
17.1.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 578,67 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 37 minutit tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
17.2.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks 22 minutit, maakohtu otsuse analüüsimiseks ja edasikaebamise perspektiivi hindamiseks 45 minutit ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et pooled vaidlesid samade küsimuste üle alates menetluse algusest, peab kolleegium maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi ning vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kolleegium ei pea vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 37 minutit, mis seisnes hagejale vastuapellatsioonkaebuse perspektiivi selgitamises.
17.3.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnihinda 160 eurot (käibemaksuta) peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud 480 eurot (= 3 tundi × 160 eurot). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.