Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Tambet Laasik (e-post [email protected]) Kostja: Y (end. Y, isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepingulised esindajad: Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja (SPB Estonia Õigusbüroo OÜ, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 07.07.2022.a, osalesid hageja, ja tema lepinguline esindaja, kostja ja tema lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus 2.1 Jätta kostja Y menetluskulud hageja X kanda. 2.2 Jätta kostja poolt 14.07.2022.a hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri tähelepanuta ning jätta kostja menetluskulud maakohtus kindlaksmääramata. 2.3 Mõista hagejalt Xlt riigituludesse välja 900 eurot, s.o summa mille tasumisest oli hageja riigipoolse menetlusabi taotluse raames hagi esitamisel vabastatud. 2.4 Mõista hagejalt Xlt riigituludesse välja 1000 eurot, s.o summa mille tasumisest oli kostja riigipoolse menetlusabi taotluse raames kaja esitamisel vabastatud. 2.5 Menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktides 2.3 ja 2.4 osundatud rahalised kohustused tuleb hagejal täita 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-18-19630 2.6 Riigituludesse välja mõistetud summa 1900 eurot tuleb hagejal kanda ühele järgnevatest Maksuja Tolliameti arvelduskontodest (viitenumber 99922700026415): − SEB Pank – IBAN EE351010052031000004; − Swedbank – IBAN EE522200221013264447; − Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300; − LHV Pank – IBAN EE957700771001523585.
3.Kohtuotsuse menetluskulude jaotuse resolutsiooni p-de 2.3 ja 2.4 täitmiseks tuleb kohtuotsus kätte toimetada Rahandusministeeriumile.
Edasikaebekord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
1.X esitas 31.12.2018.a Harju Maakohtule hagi Y vastu kinnistusraamatus omanikukande muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 04.01.2018.a sõlmitud korteriomandi (asukohaga XXX, eluruumi nr xx, Tallinn; kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx) kinkeleping. Kinkelepingu p 3.3 lepiti kokku, et kingisaaja koormab kinkija kasuks korteriomandi tähtajatu ja tasuta üürilepinguga koos allüürimise õigusega kolmandatele isikutele. Lepingu p 5.4 lepiti kokku, et 3 kuu jooksul sõlmitakse omavahel korteriomandi üürileping (kinkija on üürnik) ning samuti sõlmitakse kokkulepe praeguse üürnikuga, mille tulemusena muutub praegune üürileping allüürilepinguks (kinkija – üürileandja ja praegune üürnik – allkasutaja) ning lepingu p 2.1.2 nimetatud üürilepingust tulenevad rahalised õigused ja kohstused (sh üür, maamaks, kõrvalkulud jne) kuuluvad kuni kokkulepe sõlmimise päevani kinkijale. Lepingu p 7 sisaldas ka kinnistamisavaldust tulevikus sõlmitava üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Märke kandmine hageja kasuks on oluline tingimus kinkelepingu sõlmimisel, ilma milleta ei oleks hageja kinkelepingut sõlminud. Hagejale korteri üürimine koos allüürimise õiguste andmisega põhjuseks on hageja üsna halb majanduslik olukord, sest hageja sissetulekuks on üksnes pension 350 eurot. Sellest summast kulus oluline osa hageja omandis oleva kinnistu YYY majandamiseks. On selge, et üüriraha omab hageja jaoks olulist tähtsust, sest just selle eest tuleb hageja igapäevaste hädavajalike vajadustega toime. Kostja keeldus üürilepingu sõlmimisest kohe pärast seda, kui hageja ei toetanud teda enam rahaliselt. Lisaks, kostja käitumine hageja suhtes muutus alandavaks, julmaks ja agressiivseks. Mh ähvardas kostja hagejat, et ta teeb hageja paljaks ning hageja sureb kerjusena kraavis. Kostja kaebas AS-le Eesti Energia, et hageja varastab elektrit (mis on vale) ning hageja pidi taluma alandavat kontrolli, mis mingit elektrivargust ei tuvastanud. Seetõttu taganes hageja kinkelepingust 9. juulil 2018. a jämeda tänamatuse ning kinkega seotud kohustuse täitmata jätmise tõttu. 09.07.2018.a teavitas hageja notariaalselt tõestatud avaldusega kostjat sellest, et taganeb 04.01.2018.a kinkelepingust ning tegi kostjale ettepaneku sõlmida Tallinna notari Tea Türnpuu notaribüroos 27.07.2018 kell 13.00 lepingu vaidlusaluse korteriomandi omandi tagasikandmiseks (asjaõigusleping AÕS § 641 tähenduses). Hageja soovil edastas notar eeltoodud notariaalakti notariaalselt
2-18-19630 kinnitatud ärakirjana tähitud postiga kostja elukoha aadressile. 27.07.2018.a kinnitas Tallinna notar Tea Türnpuu kirjalikult, et kostja ei ole notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimiseks selleks broneeritud ajal ilmunud. Kostja küll väidab, et ta ei ole teinud üürilepingu sõlmimisele takistusi. Ometigi ei ole ta hagejaga üürilepingut sõlminud. Kinkelepingu p 5.4 kohaselt tuli see sõlmida kolme kuu jooksul ehk hiljemalt 4. aprillil 2018. a. Kostja ei teinud seda. Selle asemel teatas ta 18. juunil 2018. a, et ta kavatseb ise korterisse elama minna, muutes sellega sõlmitava üürilepingu täitmise võimatuks. Ka 27. juulil 2018. a (st pärast kinkelepingust taganemist) ei pakkunud kostja, et ta on nõus üürilepingu sõlmima, vaid teatas paljasõnaliselt, et ta on sellega nõus. Tegemist on levinud taktikaga, kus kohustuse täitmise vältimiseks väidetakse, et ollakse nõus kohustust täitma, kuid seda ikkagi ei tehta. Pealegi ei oma kostja väidetav, kuid paljasõnaline nõusolek üürilepingu sõlmimiseks peaaegu 3 kuud pärast kohustuse täitmise tähtaja möödumist ja peaaegu kuu aega pärast kinkelepingust taganemist, enam mingit tähendust. Kostja viivitus oli selleks hetkeks pikaajaline ning ka
27.juulil 2018.a (ning ei enne ega pärast seda) ei teinud kostja hagejaga üürilepingu sõlmimiseks mitte midagi. Kirjalikest dokumentidest nähtub, et kohe pärast seda, kui kostja sai viimase elatissummana 200 eurot kätte, esitas ta 17.06.2018 avalduse, mis sisaldas selgesõnaliselt tahet jätta täitmata kinkelepinguga võetud kohustused. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja isegi püüdnud täita võetud kohustust ehk sõlmida hageja üürilepingut vaidlusaluse korteriomandi üürimiseks, ehkki see tingimus oli kinkelepingu sõlmimise eeltingimusena oluline. Seega jättis kostja õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse VÕS § 267 p 3 tähenduses. VÕS § 267 p 1 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja tegi alati, nii abielu kestel kui ka pärast selle lahutamist, kõik endast oleneva selleks, et kostja ei tunneks end majanduslikult nõrgana. Eelkirjeldatud asjaoludest ja neid kinnitavatest dokumentidest nähtub, et kõik teenitud raha anti alati kostjale või tema emale üle. Hagejale jääb arusaamatuks kostja käitumine hageja suhtes, sest sellist alandamist ja agressiivsust ei ole hageja kindlasti ära teeninud. Kostja oli teadlik sellest, et hagejal rohkem raha ei ole, seepärast tuleb hageja vastu tsiviilasjas nr 2-18-8340 esitatud hagi hinnata vahendina hageja viimaste sissetulekute hõivamiseks. Hageja tunneb end väga alandatuna, sest kostja käitumisest on ilmselge, et hageja oli vajalik üksnes siis, kui tal oli raha. Lisaks asetas kostja hageja väga alandavasse olukorda, esitades nõude tõsta eluruumist välja vanaprouast üürniku. Hageja, olles kindel kinkelepingus sisalduvate tingimuste kehtivuses üürilepingu kohta, garanteeris üürnikule, et viimane saab rahulikult elada vaidlusaluses eluruumis ka edaspidi, st pärast kinkelepingu sõlmimist. Arvestades üürniku vanust ja temal uue eluruumi üürimiseks vajaliku raha puudumist, on selge, et eluruumist väljatõstmine on tema jaoks katastroof, hageja aga on vanaproua silmis inimene, kes ei vääri usaldust. Hageja jaoks on selline situatsioon väga alandatav Hageja leiab, et kostja on kinke saajana näidanud üles jämedat tänamatust hageja kui kinkija vastu ning jättis õigustamatult täitmata kinkega seotud tingimused, mille kohane täitmine oli kinkelepingu sõlmimise oluliseks tingimuseks. Hageja palub kohtult lugeda X 09.07.2018.a taganemine kostjaga 04.01.2018.a sõlmitud kinkelepingust toimunuks. Lisaks palub hageja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx teise jakku sisse kantud korteriomandi nr xx asukohaga XXX xxx linnaosa Tallinn, Harju Maakond omanikuna Y ning kanda registriosa II jakku ainuomanikuna X. Hageja palub asendada Y tahteavalduse asjaõiguse
2-18-19630 üleandmiseks ja X tahtevalduse asjaõiguse vastuvõtmiseks ning kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks jõustunud kohtuotsusega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja etteheited on tegelikkuses suunatud endise abikaasa, aga mitte tütre vastu. Suhted tütrega ei takistanud hagejal kinkelepingu sõlmimist. Seega ei saa hageja väidetud halvad suhted olla lepingust taganemise põhjuseks. Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult ning pahatahtlikult moonutanud fakte. 08.11.2017.a sõlmisid hageja ja tema endine abikaasa Q kompromissi, millega korteriomand XXX jääb hageja ja kostja ühiste laste Y (kostja) ja W kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. Kokkuleppe oli sõlmitud 08.11.2017 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-17-9663. 04.01.2018 notari juures loobus W oma osast ning andis selle üle õele (kostjale). 04.01.2018.a sõlmisid hageja ja Q (kostja ema) hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr 15). Lepingu punktis 2.1. on sätestatud, et Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses on Q hagiavaldus X vastu ühisvara jagamise nõudes ja X vastuhagi samuti nende ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-17-9663). Vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja hüpoteegi seadmise lepingule Y vabastab hiljemalt 30.06.2018.a kinnistu asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, YYY.(lepingu punkt 4.1.1.), X kohustub andma nõuetekohase, notariaalselt kinnitatud nõusoleku käesoleva lepingu alusel seatava hüpoteegi kustutamiseks Korteriomandilt või hüpoteegi üleandmiseks omaniku poolt näidatud hüpoteegipidajale hiljemalt kahe nädala jooksul Q ja Y poolt kinnistu vabastamise kohustuse täitmisest alates ning nimetatud kohustuse rikkumisel kohustub X tasuma Qle leppetrahvi viisteist tuhat eurot. 06.06.2018 võttis Harju Maakohus menetlusse Q (kostja ema) hagi hageja vastu leppetrahvi 15 000 EUR nõudes (tsiviilasi nr 2-18-8340). 09.07.2018 pöördub hageja notari poole 04.01.2018 sõlmitud kinkelepingust taganemiseks. Kostja sai sellest lepingust taganemise avaldusest teada alles 2020 aastal. 11.12.2018 sõlmisid Q (kostja ema) ja hageja tsiviilasjas nr 2-18-8340 kompromissi, et Q loobub rahalisest nõudest tingimusel, et hageja annab nõusoleku kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kantud märke tasuta üürilepingu kohta kustutamiseks ning esitab vastava sisuga avalduse hiljemalt 10.01.2019.a. Ajal, kui hageja allkirjastas kompromissi, oli tema juba taganenud kinkelepingust, millest ei olnud teatanud kohtule, kostjale, ega kostja emale. Sisuliselt allkirjastas Hageja kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-8340 juba eelnevalt teades, et ta soovib tagastada korterit endale. 31.12.2018. a esitas X Harju Maakohtule hagi Y vastu kinnistusraamatus omanikukande muutmise nõudes. Selline hageja käitumine näitab tema tahtlikku sihikindlat ning otsest pahausksust mitte ainult tema enda tütre vastu, vaid ka kohtu vastu, kuna hageja on teinud kompromissi ning eksitanud kõiki osapooli. Seega ei saa kostjal olla mingit tänamatust isa suhtes, kuna hageja ei ole kunagi plaaninud kinkida korterit oma tütrele. Algusest peale oli hagejal plaan jätta korter endale ning mitte kinkida seda oma lastele. Kostja soovib selgitada, et pole isaga kunagi oma suhteid rikkunud. Kostja oli sunnitud isa juurest ära kolima emaga ning toetama ema raske ning pikka lahutusprotsessi ajal. Tegemist on loomuliku tütre käitumisega, kes hoolib mõlemast vanemast. Ema jaoks lahutus oli tunduvalt raskem, kui isa jaoks. Ema oli koduperenaine, kellest hageja soovis lahutada. Kostja jaoks osutus vanemate lahutus väga dramaatiliseks ning raskeks elu etapiks. 2 aastat põdes kostja rasket depressiooni ning vajas vastavat ravi. Depressiooni põhjuseks oli just vanemate vaheline konflikt ning asjaolu, et kostja pidi kolima elama välja oma
2-18-19630 majast. Peale vanemate lahutust kostja elu muutus, muutus elukeskkond. Kostja pidi olema pidevalt vanemate vahelises konfliktis osaline. Kostja ei ole kunagi rikkunud oma suhteid hagejaga ning armastab teda kui isa. Seda tõendavad ka kostja ning hageja vahelised kirjavahetused, kus hageja on tundnud huvi Kostja tervise kohta ning pakkunud enda abi nt juhiloa koolituse läbimiseks. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et sellel ajal, kui hageja oli juba kutsunud tagasi kinkelepingu väidetavalt kostja tänamatuse pärast, hageja suhtles oma tütrega, pakkus abi ning tundis muret tema tervise pärast. Kostja ei saa aru, milles tema tänamatus hageja vastu seisneb. Kostja enda arvates ei ole olnud tänamatu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. . Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Hageja kinkis 04.01.2018.a kinkelepinguga kostjale korteriomandi asukohaga XXX, eluruumi nr xx, Tallinn; kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx (I, lk 12-15).
5.09.07.2018.a taganes kostja kinkest lepingust ülesütlemise avaldusega (I, lk 17-18). Hageja väitel oli lepingust taganemine õiguspärane, kuna kostja ei täitnud kinkelepingust tulenevat kohustust ja kuna kostja ilmutas hageja suhtes üles jämedat tänamatust.
6.VÕS §-de 267 p 1 ja 3 ning 268 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kohus analüüsib, kas kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud.
7.Kinkelepingu punktis 5.4 lepiti kokku, et 3 kuu jooksul sõlmitakse omavahel korteriomandi üürileping (kinkija on üürnik) ning samuti sõlmitakse kokkulepe praeguse üürnikuga, mille tulemusena muutub praegune üürileping allüürilepinguks (kinkija – üürileandja ja praegune üürnik – allkasutaja) ning lepingu p 2.1.2 nimetatud üürilepingust tulenevad rahalised õigused ja kohustused (sh üür, maamaks, kõrvalkulud jne) kuuluvad kuni kokkulepe sõlmimise päevani kinkijale. Hageja hinnangul jättis kostja nimetatud tingimuse täitmata ning tingimuse täitmata jätmine on üks kahest alusest kinkelepingust taganemiseks.
8.Kohtu arvates kinkelepingu punkti 5.4 täitmata jätmine ei ole etteheidetav kostjale. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on alati vähemalt kahepoolne. See, et kinkelepingu punktis 5.4 nimetatud üürileping jäi sõlmimata, on samavõrra kui kostja ka teise lepingupoole ehk hageja tegevusetusest tulenev tagajärg. Kostja ei saanud üksi üürilepingut sõlmida. Kinkelepingust tulenev kohustus oli hagejale samuti kohustuslik, mitte ainult kostjale. Hageja oleks pidanud esitama kostjale üürilepingu omapoolselt juba allkirjastatuna või vähemalt üürilepingu projekti. Sellisel juhul oleks võimalik asuda analüüsima, kas kostja on keeldunud üürilepingu sõlmimisest. Praegusel juhul hageja üürilepingut kostjale
2-18-19630 esitanud ei ole ning seetõttu ei ole isegi mitte võimalik kaaluda, et ehk kostja on keeldunud.
9.Teise alusena kinkest taganeda nimetas hageja kostja jämedat tänamatust hageja suhtes. Hageja kannatusi, mis tulenesid hageja arvates kostja jämedast tänamatusest, tõendavad hageja enda ja tunnistaja Z ütlused. Hageja oli tema enda ja tunnistaja ütluste kohaselt kostja käitumisest väga alandatud ja väga suures stressis.
10.Hageja arvates näitas kostja hageja vastu üles jämedat tänamatust alljärgnevalt: 1) soovis hageja üüritulust ilma jätta; 2) jätkas kostjalt raha nõudmist; 3) saatis Eesti Energia hageja elukohta kontrollima, et ega hageja elektrit ei varasta. Hageja ei varasta elektrit ning pidi taluma alandavat kontrolli; 4) Hageja arvates oli ta kostjale vajalik üksnes materiaalselt. Kõigest eeltoodust tulenevalt talus hageja kostja tegevuse tagajärjel väga suuri kannatusi.
11.Hageja on esitanud tõenditena kostja kirjalikud paberkandjal sõnumid korteris elavale üürilisele 17.06.2018.a (I, lk 45) ja kostjale endale 19.06.2018.a (I, lk 46). Sõnumis korteri üürilisele on kostja kirjutanud: „Olen teie korteri uus omanik ja soovin teiega vestelda; Kuna minuga ei ole sõlmitud lepingut, siis hoiatan teid kaks kuud ette, et mina kolin siia sisse (XXX)“. Sõnumis hagejale on kostja kirjutanud: „Seoses sellega, et ma ei saa majas elada, olen sunnitud sõitma oma XXX korterisse; Kuna teie (sina ja sinu rentnik) ei ole minuga sõlminud uut lepingut, võin ma korteri omanikuna katkestada teie lepingu, hoiatades teid selles kaks kuud ette; Sinu rentnikku olen juba hoiatanud 17.06.2018.a; Nii et kolin kahe kuu pärast XXX“.
12.Hageja arvates tõendavad kostja ülaltoodud sõnumid kostja jämedat tänamatust temale XXX korteri kinkinud hageja suhtes. Kohtu arvates sõnumid ei ole märk tänamatusest. Pooled ei olnud kolme kuu jooksul kinkelepingu sõlmimisest ehk hiljemalt 04.04.2018.a sõlminud kinkelepingu punktis 5.4 nimetatud üürilepingut ja hageja ei olnud sõlminud samas punktis nimetatud allüürilepingut. Eeltoodust tulenevalt oli kostja korteri XXX Tallinn omanikuna õigustatud avaldama korteris elavale üürnikule ning korteri kinkijale/üürileandjale, et ta soovib ise asuda korterit kasutama.
13.Harju Maakohtu 31.08.2017.a määrusega on kinnitatud hageja ja kostja vaheline kompromiss, millise kohaselt tasub kostja hagejale igakuist elatist alates 01.09.2017.a kuni 30.06.2018.a summas 200 eurot kuus. Hageja arvates ilmnes kostja jäme tänamatus ka selles, et peale seda, kui kostja sai hagejalt viimase elatisemakse, esitas ta 17.06.2018.a avalduse, mille väljendas selgesõnalist tahet jätta kinkelepingust tulenev kohustus täitmata. Kohtu arvates siiski ei ole tegemist jämeda tänamatusega. Hageja täitis oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning kostja asus samaaegselt või vahetult peale ülalpidamiskohustuse lõppu realiseerima oma õigust temale kuuluvat omandit kasutada.
14.Hageja arvates tõendab kostja jämedat tänamatust ka see, et ka peale kinkelepingu sõlmimist jätkas hageja temale nõudlike ja üleolevate sms-de saatmist, nõudes raha.
15.Kostja jämeda tänamatuse tuvastamisel või tuvastamata jätmisele on oluline periood, mis oli kinkelepingu sõlmimise ja ülesütlemise vahel s.o ajavahemikus 04.01.2018.a kuni 09.07.2018.a. Kohus peab aga hindama hageja ja kostja käitumist, arvestades ka kinkelepingu sõlmimisele eelnevat poolte tavalist suhtlust. Kohtu arvates ei olnud kostja poolne raha küsimine hagejalt kostja jäme tänamatus. Nii hageja kui ka kostja ütlustest ilmnes, et kostja on harjunud hagejalt raha küsima ning
2-18-19630 hageja on harjunud kostjale raha andma ning on elus teinud palju pingutusi selleks, et kostjal oleks materiaalselt kõik vajalik olemas. Sellises olukorras oleks hageja pidanud kostjale teada andma, et peale kinkelepingu sõlmimist ei või kostja enam hagejalt raha küsida st et hageja materiaalne panustamine kostja abistamiseks on kinke kui väga suure materiaalse panusega lõppenud. Kostja oli nii kinke saamise kui ka kinkest taganemise ajal 18-aastane ning ta ei võinud, eeldades poolte varasemat kogu elu kestnud suhtlemist eeldada, et enam ei tohi raha küsida.
16.Hageja väited selles, et kostja kutsus hageja elukohta Eesti Energia kontrolli väitega, et hageja varastab elektrit, ei ole tõendamist leidnud.
17.Kohus jätab täielikult otsuses käsitlemata endiste abikaasade (hageja ja kostja ema) vahelised isiklikud suhted, varasuhted ja varavaidlused, kuna nimetatud suhted ja vaidlused ei ole käesoleva kohtuasja esemeks.
18.Eeltoodu põhjal tuvastas kohus, et kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
19.Hageja on käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse täitnud enne selle jõustumist. Kohus selgitab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused (TsMS § 474 lg 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on käesolevas asjas hagiavalduse jätnud rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja on 14.07.2022.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja on enda seisukohas märkinud, et kostja on menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult ehk päev hiljem pärast Harju Maakohtu antud tähtaega. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Riigikohus on selgitanud, et hilinenult esitatud avalduse menetlemine on kohtu diskretsiooniõigus. Kolleegium lisab, et hilinenult esitatud taotluse lubatavust hinnates peab kohus hindama nii menetluse viibimise võimalikkust kui ka hilinemise põhjendatust (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendid asjades nr 3-2-1-113-11, p 57 ning 3-2-1137-07, p 12). Antud juhul leiab kohus, et kostja esindaja ei järginud talle antud tähtaega ja esitas menetluskulude nimekirja hilinemisega, mistõttu on kostja kaotanud õiguse nõuda maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamist. Kohus on 07.07.2022.a kohtuistungil määranud pooltele tähtaja enda menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus on määranud, et menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaeg on 13.07.2022.a. Kõnesoleval kohtuistungil osales ka kostja lepinguline esindaja, mistõttu ei ole alust leida,
2-18-19630 et esindaja poleks määratud tähtajast teadlik olnud. Kuigi menetluskulude nimekirja vastuvõtmine ei põhjustaks kohtu hinnangul menetluse lahendamise viibimist, siis ei ole kostja esindaja esitanud ühtegi põhistust menetlusdokumendi hilisemaks esitamiseks. Samuti ei ole kostja tähtaegselt ega ka hiljem taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Eeltoodud põhjendusi ning Riigikohtu seisukohti arvesse võttes tuleb kostja 14.07.2022.a menetluskulude nimekiri jätta tähelepanuta ning jätta kostja menetluskulud maakohtus kindlaksmääramata.
21.TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus on 08.03.2019.a määrusega rahuldanud hageja X taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks osaliselt. Kohus on vabastanud X hagi esitamisel riigilõivu 900 euro tasumise kohustusest. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista TsMS § 190 lg 4 teise lause alusel 900 eurot, s.o summa millest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. Kohus on 22.12.2021.a määrusega rahuldanud kostja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks. Kohus vabastas kostja kaja esitamisel tasutava kautsjoni 1000 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 5 teine lause näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt mõista riigituludesse TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel välja 1000 eurot, s.o mille tasumisest oli kostja riigipoolse menetlusabi taotluse raames kaja esitamisel vabastatud. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused selleks, et vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). Võttes arvesse riigituludesse välja mõistetud summade suurist, määrab kohus, et hageja peab lahendi täitma 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 179 lg-st 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustavas lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-18-19630 Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.