lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-2160/22

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-2160/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1676
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 108 lg 7Sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemistTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 422 lg 2Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-2160/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

A. Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2160

Tsiviilasi

A. Š. ja Oriental General Trading Inc. hagi V. A.i, S. A. ja Tallinna kohtutäitur Risto Sepa vastu nõude tunnustamiseks täitemenetlustes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I A. Š. (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ilma-Erik Aavakivi ja vandeadvokaadi abi Jaanus Stern Hageja II Oriental General Trading Inc. (Dubai filiaali kaudu; registrinumber OVR-3900) Kostja I V. A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja II S. A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja III Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata A. Š. ja Oriental General Trading Inc. 13.07.2022 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta läbi vaatamata A. Š. ja Oriental General Trading Inc. hagi nõude tunnustamiseks täideasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
1.A. Š. (hageja I) ja Oriental General Trading Inc. (hageja II) esitasid 09.02.2022 hagi V. A.i (kostja I), S. A. (kostja II) ja Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks täitemenetlustes. Hagejad palusid jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja II ja A LLP (edaspidi A) 29.04.2015 laenulepingu, mille alusel andis hageja II mainitud äriühingule laenu 694 000 USA dollarit. Laenulepingu sõlmimist vahendas hageja I. Laenulepingust tulenevaid kohustusi tagasid A. Z. ja S. Z.ga sõlmitud käenduslepingud. Viimased olid A üle kontrolli omavateks isikuteks. Hageja I ja A sõlmisid 10.05.2015 laenulepingu, milles hageja I määratleti hageja II õiguste hoidjana ja võlgnikuna määratleti A. Lepingu kohaselt lepiti kokku laenusummas vähemalt 500 000 USA dollarit ja laenu järgi maksis laenu välja õiguste hoidja delegeeritud kolmas isik ehk hageja II. S. Z., olles üheks A üle kontrolli omavaks isikukus, nõustus seadma enda korteriomandile aadressil XXX hüpoteegi, et tagada 10.05.2015 laenulepingu tagasimakseid. Pooled leppisid kokku, et hüpoteek seatakse hageja I nimele. Hageja I ja S. Z. sõlmisid 30.07.2015 notariaalse lepingu hüpoteegi seadmise kohta. Hageja I ja S. Z. sõlmisid 03.08.2017 notariaalse kokkuleppe, millega täpsustasid korteriomandile xxx seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kokkuleppe järgi jäi hüpoteek tagama 10.05.2015 laenulepingust ja selle muudatust tulenevaid nõudeid ning lisaks sellele leppisid pooled kokku selles, et hüpoteek tagab ka järgmiseid nõudeid: hageja I nõuded A vastu 29.04.2015 laenulepingust ja selle muudatustest; hageja II nõuded A vastu 29.04.2015 laenulepingust ja selle muudatustest; hagejate I ja II nõuded A. Z. vastu, mis tulenesid 30.04.2015 käenduslepingust ja selle täiendusest; hageja II nõuded S. Z. vastu, mis tulenesid 30.04.2015 käenduslepingust ja selle täiendusest. S. Z. võõrandas korteriomandi 20.01.2021 kostjatele I ja II. Hageja I kasuks seatud hüpoteegist eespool asunud hüpoteegi pidaja Eesti Inkasso OÜ (edaspidi Eesti Inkasso) algatas täitemenetlused hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, mille käigus pööras kostja III sissenõude hüpoteegiga koormatud korteriomandile. Täitemenetluses kuulus tasumisele kokku 181 318 eurot. Kohtutäitur korraldas enampakkumise hüpoteegi realiseerimiseks ning 11.11.2021 koostatud enampakkumise akti kohaselt võitis enampakkumise Eesti Inkasso hinnaga 230 000 eurot. Hageja I teatas novembrisdetsembris 2021 ja jaanuaris 2022 kostjaga III toimunud kirjavahetuses sellest, et hageja I ütles 29.04.2015 laenulepingu üles ja et tal on nõue, mida tagab korteriomandile seatud hüpoteek. Kostja III avaldas, et kuivõrd laenuleping on üles öeldud 11.01.2022, siis ei ole selle ülesütlemisest möödunud 30 päeva ning nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kohtutäitur ei saa kõnealust nõuet arvestada ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 järgi, sest võlgnik on avaldusele vastu vaielnud. Kohtutäitur selgitas, et hagejal I on võimalus esitada kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Hagejad palusid hagis tunnustada nende poolt täiteasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603 esitatud solidaarnõuet 48 682 eurot järgmiselt: esimese alternatiivina tunnustada hageja I poolt täiteasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603 esitatud nõuet summas 48 682 eurot; teise alternatiivina tunnustada hageja II poolt täiteasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603 esitatud nõuet summas 48 682 eurot. Hagejad palusid kohustada kostjat III täiteasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603 tegema väljamakse enampakkumise tulemist hagejale I või alternatiivselt hagejale II.
2.Kostjad I ja II palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostjad tõid välja ka selle, et hagi on perspektiivitu, sest kohtutäitur maksis välja korteriomandi võõrandamisel saadud raha.
3.Kostja III palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta hagejate kanda. Kohtutäitur avaldas, et ta võõrandas vaidlusaluse korteriomandi

2021. a novembris toimunud enampakkumisel. Vara müügist saadud raha maksis täitur 09.02.2022 võlgnikule välja. Kohtumääruse põhjendused

4.Hagejad esitasid 13.07.2022 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus jättis rahuldamata hagejate taotluse tsiviilasjade nr 2-22-2160 ja nr 2-22-4149 liitmiseks. Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus jääb 01.07.2022 määruses esitatud seisukohtadele, et asjade liitmine ei ole põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hagejate 13.07.2022 vastuväite kohtu tegevusele.
5.Kohus leiab, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hagejate väitel on neil rahaline nõue A vastu, mida tagas korteriomandile aadressil xxx seatud teise järjekoha hüpoteek. Korteriomandit koormanud esimese järjekoha hüpoteegi pidaja Eesti Inkasso esitas kohtutäiturile taotluse alustada täitemenetlust ja pöörata sissenõue kinnisasjale hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluses kuulus tasumisele kokku 181 318 eurot. Kostja III korraldas enampakkumise hüpoteegi realiseerimiseks ning 11.11.2021 koostatud enampakkumise akti kohaselt võitis enampakkumise Eesti Inkasso hinnaga 230 000 eurot. Hageja I teatas kohtutäiturile, et tal on nõue A vastu, mida tagab korteriomandile seatud hüpoteek. Hageja I kui teise järjekoha hüpoteegi pidaja palus kostjal III maksta talle enampakkumise tulemist välja täitemenetluses rahuldatud nõude (181 318 eurot) ja korteriomandi müügihinna (230 000 eurot) vahe summas 48 682 eurot. Kohtutäitur keeldus raha maksmisest, sest tema hinnangul ei olnud hageja I nõue sissenõutavaks muutunud ning lisaks vaidles võlgnik hageja I avaldusele vastu. Kostja III selgitas hagejale, et tal on võimalus esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagejad esitasidki hagi, milles palusid tunnustada nende poolt täiteasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603 esitatud solidaarnõuet 48 682 eurot järgmiselt: esimese alternatiivina tunnustada hageja I poolt täiteasjades esitatud nõuet summas 48 682 eurot; teise alternatiivina tunnustada hageja II poolt täiteasjades esitatud nõuet summas 48 682 eurot. Hagejad palusid kohustada kostjat III tegema väljamakse enampakkumise tulemist hagejale I või alternatiivselt hagejale II. Kostja III avaldas hagivastuses, et ta maksis 09.02.2022 võlgnikele (kostjad I ja II) välja korteriomandi müügist saadud 48 682 eurot (täitemenetluses rahuldatud sissenõudja nõude 181 318 eurot ja kinnisasja müügihinna 230 000 eurot vahe).
7.Hagejad on esitanud TMS § 108 lg 7 alusel hagi nõude tunnustamiseks täitemenetluses. Tegemist on nn menetlusliku hagiga (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, V. Kõve jt, Tallinn, 2017, lk 368-369). Hagi eesmärgiks on tagada hagejatele täitemenetluses toimunud kinnisasja võõrandamisest saadud vara jagamisel soovitud õiguslik positsioon ning saada osa rahast. Määruse eelmises punktis esitatud andmetest nähtub, et kostja III on võõrandanud kinnisasja enampakkumisel hinnaga 230 000 eurot. Kohtutäitur on maksnud müügihinnast 181 318 eurot Eesti Inkassole ja ülejäänud osa enampakkumise tulemist summas 48 682 eurot on kostja III maksnud võlgnikele (kostjatele I ja II). Eeltoodust nähtub, et hagiga taotlevat ühte eesmärki – kohustada kostjat III tegema väljamakse enampakkumise tulemist hagejale I või alternatiivselt hagejale II – ei ole võimalik saavutada.
8.Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hagejate seadusega kaitstud huvi – tunnustada hageja I või alternatiivselt hageja II nõuet täitemenetlustes summas 48 682 eurot – kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hagejatel oleks eriline huvi nõude

tunnustamiseks täitemenetlustes. Hagejate huvi nõude tunnustamise vastu on seotud eelkõige enampakkumise tulemisest väljamakse saamisega. Viimast ei ole praegu võimalik saavutada, sest kostja III on juba võõrandanud korteriomandi enampakkumisel ning on teinud väljamaksed enampakkumise tulemist sissenõudjale ja võlgnikele. Kuna enampakkumise tulem on juba välja makstud, ei ole hagejatel ka eraldi huvi nõude täitemenetluses tunnustamise vastu, millele riik peaks õiguskaitset andma.

9.Seoses eelmises punktis välja toodud hagejate huvide puudumisega märgib kohus ka järgmist. Kostjate 05.04.2022 menetlusdokumendist (tl 98–100) ja hagejate 16.05.2022 taotlusest (tl 170–172) nähtuvalt on hagejad esitanud tsiviilasjas nr 2-22-4149 samade kostjate vastu hagi täitemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejad väidavad, et viidatud tsiviilasjas eeldab kahju hüvitamise nõude üle otsustamine seda, et kohus võtaks seisukoha küsimuses, kas hagejatel on täitemenetluse asjades tunnustamisele kuulunud nõue ja seeläbi ka õigus saada oma osa enampakkumise tulemist (mida kostjad on eiranud). Eeltoodust nähtub, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleks hinnata ka seda, kas hagejatel oli täitemenetluses tunnustamisele kuulunud nõue. Kuna märgitud asjaolu tuleks tuvastada ühe kahju hüvitamise nõude eeldusena, puudub hagejatel eraldi huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset, et taotleda käesolevas tsiviilasjas nõude tunnustamist täitemenetluses.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata hagejate poolt 09.02.2022 esitatud hagi TsMS § 422 lg 2 p 2 alusel.
11.Kuigi kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja III on küll juba 25.01.2022 kirjas selgitanud hagejale I, et ta ei arvesta hageja I avaldust enampakkumise tulemi jaotamisel. Samas kirjas selgitas kohtutäitur, et hagejal on võimalus esitada kohtusse hagi nõude tunnustamiseks (tl 89). Hagejad ei saanud aga hagi kohe esitada, sest neil ei olnud teada võlgnike (kostjate I ja II) nimesid, kes peavad olema kaasatud menetlusse kostjatena. Kohtutäitur teatas hagejatele võlgnikute nimed 07.02.2022 (tl 87). Kuivõrd võlgnikute nimede teadasaamise ja enampakkumise tulemi väljamaksmise aja (09.02.2022) vahe oli üks päev ja hagejad ei saanud mõjutada väljamakse tegemist, oleks kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejatelt nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
12.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
13.Kohus selgitab, et hagejatel on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb hagejatel esitada avaldus, märkides kellele ja mis kontole paluvad hagejad riigilõivu tagastada. A. Kondrašov

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium