2-20-3595/112 - Asjaõigus - Omandiasjad - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Kostjad hagi ei tunnista, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kostjatel õigus vaidlusalust kinnisasja vallata ja kasutada. Hageja kinnitab hagiavalduses, et kostjatel on olnud õiguslik alus kinnistut vallata ja kasutada. Kostjad leiavad, et see õigus ei ole lõppenud ning et nende valdus on jätkuvalt seaduslik. Y selgitab, et ta on Qiga suuliselt sõlminud ühise tegutsemise lepingu kinnistul olevate hoonete ümberehitamiseks, parendamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks korraldamaks ühist pereelu ja majapidamist. Y on seal elatud ja ühise tegutsemise lepingu kehtivuse jooksul, st aastakümnete jooksul, kulutanud raha kinnistu ehitus-, parendus- ja ümberehitustööde jaoks vajalike materjalide soetamiseks, panustanud töö tegemisega (ehitus-, remont- ja parendustööde tegemised: katuse vahetus, akende vahetus, kanalisatsi-ooni-, vee- ja elektrisüsteemide väljaehitamine ning vahetamine, kütmine, lume lükkamine, muud jooksvad kinnistu hooldamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud tööd), kandnud kõiki jooksvaid kulusid (elekter, vesi, telekommunikatsioon, küttepuud jms) kinnistu ja seal olevate hoonete säilitamiseks ja majandamiseks. Y leiab, et nimetatud seltsingleping ei ole lõppenud ning seega on temal õigus kinnistut kasutada. Lisaks ei ole hageja kordagi pärast kinnistu omanikuks saamist väitnud või avaldanud, et kostjate valdus oleks ebaseaduslik. Kostjad isegi ei teadnud, et hageja sai 2007 kinnistu omanikuks. Alternatiivselt leiavad kostjad, et Y’i ja Q’i kokkulepe on käsitletav tasuta vara-kasutuse lepinguna. Tasuta varakasutuse leping läheb omanikuvahetusel üle uuele omanikule. Seega, on taoline leping läinud üle hagejale ning hagejal on kohustus lepingut täita, muuhulgas võimaldada Y’il kinnistut vallata ja kasutada. Täisealiseks saades (W sai täisealiseks xx.xx.xxxx) kehtib samasisuline tasuta kasutamise leping W’i ja hageja vahel. Hageja kui uus omanik ei ole neid lepinguid lõpetanud või üles öelnud.

3.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel on õigus kinnistut vallata või mitte. Kostjad on tuginenud väidetava õigusliku alusena kasutada kinnistut Y’i ja Q’i vahel sõlmitud seltsingulepingule. Hageja on asunud seisukohale, et sõltumata sellest, kas kostja ja Qi vahel oli või ei olnud seltsinguleping, ei tulene sellest kostjatele õiguslikku alust hagejale kuuluvat kinnistut vallata ja kasutada. Kostjate ja hageja vahel puudub seltsinguleping. Kostjate käsitlus selle kohta, et hageja on üle võtnud Q’i ja Y’i vahel sõlmitud ühisest tegutsemise lepingust tulenevad õigused ja kohustused, on ainetu – hageja ei ole vastavaid õigusi ja kohustusi üle võtnud. Kohtu hinnangul puudub vajadus tuvastada, kas Y’i ja Q’i vahel on sõlmitud seltsinguleping, kuivõrd Q kinkis kõnealuse kinnistu juba 2007.aastal oma x C’ile ehk hagejale, kes sellest ajast on kinnistu omanik. Kostjad on asunud väitma, et neile ei olnud teada fakt, et alates 2007.aastast on kinnistu omanik hageja. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav et kostjatele, kes aastakümneid elavad vaidlusalusel kinnistul, pole teada kellele kuulub kinnistu, millel nad elavad. Ka ei ole tõendatud seltsingu olemasolu Y’i ja kinnistu omaniku vahel. Puuduvad veenvad tõendid, et kinnistu omanik ja Y vahel on/oli sõlmitud seltsinguleping, et neil on/oli kokkuleppe saavutada ühine eesmärk ning et neil on/oli ühine tahe teostada elu ja majapidamist just seltsingu juhtimise ja aru-andluse alusel. Kostjad ei ole esitanud seltsingulepingu tuvastamiseks vastuhagi. Seetõttu jääb kohus seisukohale, et seltsingulepingu sõlmimine ega olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Alternatiivselt tuginevad kostjad väitele, et neil on õigus kasutada kinnistut tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja väitel ei ole tema sõlminud kostjatega tasuta kasutamise lepinguid, samuti ei ole talle üle läinud ka tema ema Q’i poolt kostjatega väidetavalt sõlmitud tasuta varakasutuse lepingud. Lisaks erinevalt üürilepingust ei lähe omaniku vahetumisel kinnisasja tasuta kasutamise leping üle uuele omanikule (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-15 p 20). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud ka kinnistu tasuta kasutamise lepingu olemasolu ega sõlmimine. Kostjad ei ole selleks esitanud mitte ühtegi veenvat tõedit. Kohtu hinnangul oli Y ja hageja ema Q’i vahel traditsiooniline kooselu, kus on tavaTsiviilasi nr 2-20-3595 line, et kasvatatakse ühiseid lapsi, tehakse kulutusi ja panuseid. Pealegi, alates 2007.aastast kuulub

4.Kuivõrd vindikatsioonihagi lahendamisel, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole asja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust asja vallata või mitte. Kuna seltsingulepingu ega ka kinnisasja tasuta kasutamise lepingu sõlmimine ega olemasolu ei ole tõendamist leidnud, asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei olnud õigussuhet, mis annab kostjatele õiguse vaidlusalust asja vallata. Hageja on põhinõudena taotlenud mõista hagejale kuuluv kinnisasi välja kostjate valdusest hageja valdusesse. Samas - kinnistule on seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus hageja ema Q’i kasuks. Riigikohus on lahendi nr 2-14-61664 p-s 23 toonitanud, et asja lahendamisel tuleb arvestada, et AÕS § 80 lg-st 2 tulenevalt saab vindikatsioonihagi olla suunatud asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest omaniku valdusse. Järelikult juhul, kui asja omanikul ei ole asja valdamise õigust, ei saa ta ka AÕS § 80 alusel nõuda asja oma valdusse. Samas juhul, kui asja omanik on andnud asja teise isiku otsesesse valdusse ning ta ise on seetõttu muutunud sama asja kaudseks valdajaks, on tal AÕS § 47 lg-t 2 analoogia alusel kohaldades õigus nõuda vindikatsioonihagiga asja üldjuhul otsese valdaja valdusse. Juhul aga, kui kinnisasja omanikul on, vaatamata isikliku kasutusõiguse seadmisele, jätkuvalt õigus kinnisasja vallata kaasvaldajana (AÕS § 50), on tal AÕS § 50 lg-st 1 tulenevalt õigus AÕS § 80 alusel nõuda kinnisasja enda ja isikliku kasutusõiguse omaniku kaasvaldusse. Kuivõrd kinnistu osas on sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkulepe osa kinnistu kasutamiseks teise isiku poolt (käesoleval juhul on Q’il õigus elada elamu esimese korruse ruumides ja kasutada maatükki suurusega umbes 800 m2 ja sellel paiknevaid teisi hooneid), saab kinnistu omanik ehk hageja nõuda AÕS § 80 alusel kinnisasja enda ja isikliku kasutusõiguse omaniku kaasvaldusse. Seda on hageja alternatiivselt ka taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõude, mõista hagejale kuuluv kinnistu kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse, rahuldamata ning rahuldab hageja alternatiivse nõude, milles hageja palub välja mõista hagejale kuuluv kinnistu kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja ja Q’i kaasvaldusesse. Seega tuleb mõista Y’i ja W’i ebaseaduslikust valdusest välja C’i ja Q’i kaasvaldusesse x x x x asuv kinnistu (registriosa nr x) koos kinnisasjal asuvate hoonete ning nende võtmetega.