Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Fränk Valdmann
1.Keelduda Y 13. juuni 2022. a apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12. mai 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-16753 menetlusse võtmisest.
2.Jätta Y apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-21-16753 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas Y (kostja) vastu 26. oktoobril 2021 hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on korteriomandi XXX (registriosa nr XXXXXXX) (korteriomand, kinnistu) kaasomanikud e-kinnistusraamatu kohaselt hageja 1/2 osas ja alates 19. maist 2021 kostja 1/2 osas. Hageja ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimustes. Hageja palus lõpetada kaasomand selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt.
2.Kostja palus 17. novembril 2021 esitatud vastuses jätta hagi rahuldamata. Hageja on pöördunud hagiavaldusega kohtusse ennatlikult ning kostja ei ole nõus hageja nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Hageja ei ole kostjaga kaasomandi lõpetamise osas suhelnud ega püüdnud saavutada kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimustes. Isegi kui kohus peaks tegema otsuse kostja kahjuks, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu palus kostja kohtul hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi hageja kanda. Oma 31. detsembril 2021 esitatud täiendavas seisukohas märkis kostja, et nõustub kaasomandi lõpetamisega viisil, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel.
3.Harju Maakohus tegi 12. mail 2022 otsuse, millega rahuldas hagi ja lõpetas kaasomandi selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike, s.o hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus viitas otsuse põhjendustes asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-le 1 ja § 77 lg-le 2. Maakohus tuvastas, et korteriomandi kaasomanikud on hageja, kellele kuulub 1/2 kaasomandist, ja kostja, kellele kuulub alates 19. maist 2021 1/2 kaasomandist. Hageja on soovinud kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Kostja vaidles esialgu nõudele vastu, kuid
31.detsembril 2021 esitatud dokumendis kinnitas, et ta on nõus kinnistu müümisega enampakkumisel.
3.2.Maakohus leidis, et kaasomand tuleb lõpetada hagis taotletud viisil. Kohus selgitas, et saab lõpetamisel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Kostja ei ole vastuhagi esitanud ning on asunud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil. Seega poolte vahel sisuliselt puudub vaidlus kaasomandi lõpetamise ja selle viisi osas.
3.3.Menetluskulude jaotuse osas viitas maakohus TsMS § 162 lg-le 1 ja § 162 lg-le 4. Kohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on püüdnud leida kaasomandi lõpetamise osas kokkulepet esmalt kohtuväliselt. Seda tõendab 28. aprilli 2021. a e-kiri hagejale. Kuigi 28. aprillil 2021 ei olnud kostja veel kinnistu kaasomanik, on e-kiri saadetud nii C (kaasomanik 28. aprilli 2021 seisuga) kui ka kostja nimel. Kirjast nähtuvalt ei sobi kummalegi hageja pakutud variant kaasomandi jagamiseks. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja soov kaasomand lõpetada oleks tulnud kostjale üllatusena või et hageja oleks pöördunud kohtusse ennatlikult. Ennatlikkuse välistab ka asjaolu, et kostja on esialgses vastuses hageja nõudele vastu vaielnud. Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohale, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda 2 (5)
2-21-16753 kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7010). Kuna maakohtu hinnangul oli kaasomandi lõpetamine ka praegusel juhul poolte huvides, siis leidis kohus, et põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
4.Kostja esitas 13. juunil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus täies ulatuses hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ja tuvastanud olulisi asjaolusid ühekülgselt, mille tõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud menetluskulude jaotust reguleerivaid õigusnorme.
4.2.Kostja on seisukohal, et hagi esitamine oli ennatlik. Hageja ei olnud kostjaga kaasomandi lõpetamise teemal kordagi suhelnud ega püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimustes. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi siis, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet. Praegusel juhul ei olnud hageja isegi proovinud kostjaga kokkulepet saavutada. Kostja on seisukohal, et kui hageja oleks kohtuväliselt kostja poole pöördunud sooviga kaasomand lõpetada, oleksid pooled kindlasti jõudnud ilma kohtumenetluseta kokkuleppele, mille alusel korraldanud kinnistu müümise avalikul enampakkumisel. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole õiglane. Hageja on põhjustanud kostjale põhjendamatult õigusabikulusid.
4.3.Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja püüdu saavutada kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälist kokkulepet tõendab 28. aprilli 2021. a e-kiri hagejale. Hageja ei ole kostjale ühtegi e-kirja saatnud, mistõttu kostja ei ole saanud hagejale ka vastata. Kostjale tuli üllatusena see, et kinnistu eelmine kaasomanik oli kohtu viidatud e-kirjas hagejale kasutanud kostja nime. Eelmine kaasomanik ei olnud kirja kirjutamist, selle sisu ega ka saatmist kostjaga kooskõlastanud ning kostja ei teadnud kirjast kuni praeguse kohtumenetluseni. Seetõttu ei saanud selles kajastuda kostja tahteavaldusi. Kostjal ei olnud võimalik mõjutada seda, et kolmas isik kasutas õigustamatult tema nime.
4.4.Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja kohtusse pöördumise ennatlikkuse välistab ka see, et kostja on esialgses vastuses hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja esmane ja ideaalne nägemus kaasomandi lõpetamisest ei olnud selle müümine avalikul enampakkumisel, kuid see ei tähenda, et kostja mõistliku inimesena ei oleks selle kaasomandi lõpetamise viisi ainuvõimalikkusest aru saanud ilma kohtumenetluseta. Kui hagejal oli soov kaasomand lõpetada, piisanuks sellest, kui hageja oleks kostja poole pöördunud. Kindlasti oleksid pooled, hinnates oma tegelikke võimalusi ja tehes vastastikkuseid järeleandmisi, saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Kostja vaidles esialgses vastuses hageja nõudele vastu, sest kinnisasja avalikul enampakkumisel müümine ei ole pooltele kõige soodsam kaasomandi lõpetamise viis. Avalik enampakkumine saab toimuda üksnes täitemenetluse seadustiku alusel ning see tekitab kaasomanikele vältimatuid kulutusi kohtutäituri tasu näol, mis nt kaasomandi lõpetamisel kinnisasja jätmisega ühe kaasomaniku omandisse ja teisele kaasomanikule hüvitise määramisega jääksid olemata. Ka kohtupraktikas on peetud kaasomandi lõpetamist kinnisasja jätmisega ühe kaasomaniku omandisse ja teisele kaasomanikule hüvitise määramisega sobivamaks kaasomandi lõpetamise viisiks. Kostja ei olnud esialgses vastuses kaasomandi jagamise viisile vastu vaieldes teadlik, et mõni muu kaasomandi jagamise viis ei olnud võimalik. Pärast läbirääkimiste pidamist selgus, et eluliselt oli võimalik üksnes hageja nõutud viis, mille järgselt võttis kostja hagi selles osas koheselt õigeks.
4.5.Eeltoodud põhjustel ei nõustu kostja maakohtuga ka selles, et vastavalt Riigikohtu praktikale on ka praeguses asjas põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3 (5)
2-21-16753 Lisaks on kostja seisukohal, et kaasomandi lõpetamine oleks olnud mõlema poole huvides üksnes kohtuväliselt, kuid mitte kohtu kaudu. See põhjustas kostjale asjatult õigusabikulusid, sest kostja oleks olnud valmis kaasomandit ka kokkuleppel, ilma kohtumenetluseta lõpetama.
4.6.Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et menetluskulude tema kanda jätmine mis tahes ulatuses on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu palub kostja teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes maakohtus kantud menetluskulude jaotuse, mistõttu ringkonnakohus saaks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kontrollida maakohtu otsust üksnes nimetatud osas (TsMS § 651 lg 1).
8.Maakohus rahuldas hageja hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, viidates TsMS § 162 lg-tele 1 ja 4 ning Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtus kantud menetluskulud tuleks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda, kuna hageja pöördus kaasomandi lõpetamiseks ennatlikult kohtusse. Kostja arvates oleksid pooled saanud kaasomandi lõpetada ka kokkuleppel, ilma kohtumenetluseta, kuid hageja selleks kostja poole ei pöördunud. Seetõttu peab kostja menetluskulude mis tahes ulatuses tema enda kanda jätmist ebaõiglaseks.
9.Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul ongi maakohus jätnud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 ei võimalda jätta kostja menetluskulusid hagi rahuldamise korral täielikult hageja kanda. Seega ei ole kostja apellatsioonkaebus TsMS § 162 lg 4 alusel õiguslikult perspektiivikas.
10.Kolleegium selgitab, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmiseks võib TsMS § 168 lg 6 järgi anda alust see, kui kostja võtab hagi kohe õigeks olukorras, kus kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul aga ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud. 4 (5)
2-21-16753 Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja kohtusse pöördumise ennatlikkuse välistab mh asjaolu, et kostja vaidles esialgses vastuses hageja nõudele vastu (vt maakohtu otsuse p 6). Apellatsioonkaebuses toob kostja ka ise välja, et ta vaidles esialgses vastuses hagile vastu, põhjendades seda sellega, et kostja hinnangul ei olnud kinnistu avalikul enampakkumisel müümine pooltele kõige soodsam kaasomandi lõpetamise viis (vt apellatsioonkaebuse p 2.4). Asja materjalidest nähtuvalt palus kostja 17. novembri 2021. a vastuses hagile jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning avaldas, et ta ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu, mh seetõttu, et ta ei ole nõus hageja nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Alles 31. detsembri 2021. a menetlusdokumendis avaldas kostja, et ta on nõus kinnisasja kaasomandi lõpetamisega viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel. Oma 26. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis täpsustas kostja, et ta ei ole võtnud hagi õigeks, vaid on nõustunud üksnes kaasomandi lõpetamise ja jagamise viisiga. Eelnevast tulenevalt ei oleks praegusel juhul võimalik ka TsMS § 168 lg 6 järgi kostja menetluskulusid hageja kanda jätta. Kuna kostja ei ole hagi kohe õigeks võtnud (ega ole ka väitnud, et ta oleks seda teinud), ei ole selle sätte kohaldamise eeldused igal juhul täidetud, mistõttu ei ole oluline, kas kostja oli oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks või mitte. Siiski märgib kolleegium, et sellest, et kostja vaidles hagile, sh hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisile vastu, saab järeldada, et poolte vahel olid vähemalt menetluse alguses kaasomandi lõpetamise ja jagamise osas erimeelsused. Seega ei saa kohtusse pöördumist pidada selgelt asjatuks.
11.Muid norme, mis võiksid kostja välja toodud asjaoludel võimaldada jätta kostja maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda, kolleegiumi hinnangul ei ole. Eelnevast tulenevalt on kostja apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
13.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida kostjalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.
14.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 ja § 3401 lg 2 teise lause kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.