Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 9. ja 12. mai 2022 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 9. ja 12. mai 2022 määrused jätta muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
4.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 8. mail 2022 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle nelja päeva puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik toodi 7. mail 2022 kell 16.06 psühhiaatriakliinikusse tagasi EMO-st, kuhu ta oli suunatud generaliseerunud krambihoo tõttu. EMO-s diagnoosti aktiivne luululine psühhoos. Puudutatud isik juhtunut ei tunnista, enda hinnangul pole ta teadvuseta olnud.
Jalgade tõmblusi põhjendas jõuetusega, jalad ei kandnud. Seetõttu võeti 7. mail 2022 kell 16.06 tema suhtes vastu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamise otsus.
3.Psühhiaatrite arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta lisaks järgmine.
3.1.Seekordne hospitaliseerimine on teine, esmakordselt viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus 14. juulist – 23. augustini 2021 orgaanilise luululise psühhoosi diagnoosiga.
3.2.Eelmisele EMO-kaardile kantud teabe kohaselt elab puudutatud isik üksi, tema juures käib sotsiaaltöötaja, vahel ka lapsed. Kodu on räpane. Juba pikemat aega kurdab, et jalad ei kanna. Kaebuste põhjuseks peab ta naabrimeest, kes laseb korterisse heeliumit ja seetõttu kukub ega saa kõndida. Lisaks teeb heelium kurdiks. Raske on WC-s käia jalgade nõrkuse tõttu. Muid kaebusi pole.
3.3.Pojalt saadud andmete kohaselt on puudutatud isik aastaid alkoholi kuritarvitanud, viimased 15 aastat rohkelt, mistõttu jäi tööst eemale. Nüüd elab asotsiaalset elu, kuid keeldub hooldekodusse minemast.
3.4.Varasemast on teada, et puudutatud isik on kõrgharidusega, töötas keskkooli direktorina, hiljem vallavanemana. Alkoholi rohke tarvitamise tõttu suundus eelpensionile. Viimastel aastatel on ta muutunud kahtlustavaks, eriti poja, aga ka tütre suhtes. Süüdistab neid absurdsetes asjades, mh vargustes. Selline seisund on lainetav. Lapsed on temast distantseerunud just joomise ja süüdistava hoiaku pärast. Tütar teab eelneva haiguloo andmete põhjal, et puudutatud isiku emal ja emaemal esines kõrges eas kahtlustamist ja süüdistamist. Puudutatud isik elab üksinda, vajadusel käinud abistamas sotsiaaltöötaja, kelle sõnul on puudutatud isik asotsiaalse eluviisiga, rigiidne, manipulatiivne, keeldunud seni hooldekodust. Varasemalt kuulmislangust pole esinenud, aga enne haiglaravile sattumist kirjutas hulgaliselt paberkirju, et teda heeliumiga mürgitatud ja enam ei kuule.
3.5.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire: orgaaniline luululine psühhoos ja sõltuvus alkoholist, kaasuvana diagnoositud EMO-s pneumoonia ja südame rütmihäire. Tal puudub haigusteadvus ja arusaam ravi vajalikkusest, samuti ei ole ta võimeline iseseivalt ravimeid manustama. Ravita jäämisel on puudutatud isik eelkõige ohtlik enese elule, mida ilmestavad kaks rasket krambihoogu valvetoas.
4.Ärakuulamisel rääkis puudutatud isik, et ta haiglas viibib, sest kaotas kodus teadvuse. Ta teab teadvuse kaotamise põhjust, aga ei ütle seda, sest niikuinii ei usutaks. Teadvuse kaotus tekib hapniku puudusest ajus ja hapniku puudus tekib omakorda sellest, kui lasta heeliumit kõrva. Temale lasti heeliumit kõrva ja varem lasti ka muud gaasi kõrva. Üks põhjus, miks gaasitatakse, on see, et veearved esitati ebaõiglaselt ja tema vaidles arvetele vastu. Teine põhjus on see, et gaasitaja tütar on kunagi saanud viletsa hinde ja nüüd gaasitaja maksab kätte.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja leidis, et tahtevastane ravi on vajalik.
6.Maakohus rakendas 9. mai 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning määras paigutada puudutatud isik tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 7. maist 2022 kell 16.06 kuni 11. maini 2022 kell 16.06.
6.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi
2 (4)
kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
6.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
6.3.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et ravita jäämisel võib puudutatud isik ohtu seada nii enda kui ka ümbritsevate isikute turvalisuse. Puudutatud isiku käitumine lähtub psühhootilistest elamustest, mille tulemusel võib ta seada ohtu enda elu. Samas võib ta sattuda konflikti ümbritsevatega ja sellises olukorras võib käitumine olla ettearvamatu. Oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega suuteline määratud toetusravist kinni pidama. Võttes arvesse puudutatud isiku tervislikku seisundit, siis vajab ta psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarsetes tingimustes.
7.Puudutatud isiku raviarst teavitas 10. mail 2022 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.
8.Maakohus pikendas 12. mai 2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 16. juunini 2022 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel 24. mail 2022 ühes dokumendis mõlema eelviidatud määruse peale määruskaebused, milles palub määrused tühistada. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tal puudub igasugune psüühikahäire, mistõttu on tema haiglasse paigutamine ja ravi kohaldamine alusetu. Puudutatud isik selgitas, et korteriühistu esimees peab ilmselt tema peale viha. Neid põhjusi on mitu. Võib olla ta ei pannud ühistu esimehe tütrele koolis nii häid hindeid kui oodati. Teiseks juhtis ta tähelepanu, et korteriühistu esimees ümardab arvetel summasid valesti. Ühistu esimees laseb tema korterisse heeliumit. Heeliumit kasutatakse keevitamisel ja see on kättesaadav. Heelium võtab ära kõrvakuulmise. Temaga juhtuski nii. Ükskord ta nägi, kuidas ühistu esimees tuli tema trepikojast välja, see on ilmne tõend, et just tema käib mürgitamas. Kukkus ta just selle heeliumi pärast. Tema koht pole haiglas, sest psüühikahäiret tal ei ole.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning andis avaldajale tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. juunil 2022.
3 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebustele tuleb märkida järgmist.
12.Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (orgaaniline luululine psühhoos ja sõltuvus alkoholist). Puudutatud isiku enda arvamus, et ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg 1 tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades ja kaebustes pole põhjendatud, miks pole viidatud seisukohad meditsiiniliselt korrektsed.
13.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haigusteadvus ja arusaam ravi vajalikkusest ning ta ei ole võimeline iseseisvalt ravimeid manustama, mistõttu haiglaravita on ta eelkõige ohtlik enesele. Ohtlikkus avaldus mh krampides, mis tal esinesid ka kliinikusse saabumisel. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Puudutatud isiku on korduvalt avaldanud, et ravi ta ei vaja. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
14.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle ka tähtaja pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
15.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.
16.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.