Saneerimine › Saneerimisasjad

Saneerimiskava kinnitamine

RESOLUTSIOON

XXXXXXXXXXXXXX.

(sh haigestumine), tarneraskused ning müügimahu järsu kukkumise ja sellest tingitud likviidsete vahendite puudumise tõttu on avaldajal tänaseks tekkinud ajutised makseraskused. Kirjeldatud asjaolud on loonud olukorra, kus avaldajal on likviidsuskriis ning avaldaja ei suuda jooksvalt ja tähtaegselt rahuldada krediidiandjate ning hankijate nõudeid. Tänaseks on tekkinud olukord, kus lepingute sõlmimisel prognoositud hindadega ei ole võimalik materjale hankida ja seega töövõtulepinguid täita. Avaldaja on pöördunud lepingupartnerite poole maksete ajatamise kokkulepete sõlmimiseks, kuid lahendused ehitussektoris venivad. Avaldajal on 14.04.2022 seisuga lühiajalisi laenukohustusi kokku summas 305 270 eurot. Samuti on avaldajal muid lühiajalisi kohustusi summas 1 861 301 eurot, millest hankijatele 1 485 286 eurot. Kokku on avaldajal lühiajalisi kohustusi summas 2 166 571 eurot. Avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on ilma saneerimismenetluseta on tõenäoline. Kuigi avaldaja täna tegutseb ja teenindab olemasolevat kliendibaasi, ei ole tal koheselt olemas piisavalt vahendeid, et rahuldada kõiki oma võlausaldajate nõudeid. Seega on avaldaja ajutiselt makseraskustes ning saneerimiseta ilmneb oht makseraskuste süvenemiseks ja püsiva maksejõuetuse väljakujunemiseks lähikuude perspektiivis. Avaldaja ärimudeli toimimiseks ning kasumlikuks tegevuseks on äärmiselt oluline müügimahu taastamine ja kasvatamine. Avaldajal on täna olemas lepinguline baas, mille täitmisest tekkivate vahenditega saab avaldaja katta oma jooksvaid kohustusi ning asuda rahuldama ümberkujundatavaid võlausaldajate nõuded. Lisaks pooleliolevatele neljale suuremale projektile on avaldaja 08.04.2022 võitnud Saku Vallavalitsuse tellitud hanke Saku, Teaduse 13 administratiivhoone rekonstrueerimiseks , mille lepingu maksumus on maksimaalselt 1 838 054 eurot (sh käibemaks). Lisaks on avaldaja osalenud uue Maardu sotsiaalmaja rajamise projekteerimis- ja ehitustööde hankel (tellija Maardu Linnavalitsus, lepingu hind 3 926 405 eurot, sh käibemaks) ja Laagri Ärimaja laienduse pakkumisel (lepingu hind 2 445 102 eurot, sh käibemaks), mille pakkumiste tulemused selguvad lähiajal. Avaldaja kvalifitseeritud personal annab ettevõttele võimekuse osutada nii ehitus- kui ka projektijuhtimisteenust nii suurtel, keerukatel riigihangetel kui ka mitmesugustel erasektori hangetel. Samuti on avaldajal olemas Eesti ehitusturul haruldane oskusteave militaarobjektide ehitamiseks, kuivõrd avaldaja tööjõul on varasemalt sarnaste objektide ehitamisest olemas vastavad referentsid ning load. Just kvalifitseeritud tööjõud ning oskusteave militaarobjektide ehitamiseks annavad avaldajale võimaluse osaleda pakkumistel, kus paljud Eesti ehitusettevõtted osaleda ei saa. Arvestades tänast olukorda seonduvalt Ukraina sõjaga, siis on suur tõenäosus, et vajadus selliste objektide vastu suureneb ning seega ka vajadus spetsiifilisi teadmisi omavate ehitajate järele, mistõttu on avaldaja referentse arvestades avaldajal suur konkurentsieelis, võrreldes teiste ehitusettevõtetega. Seega on avaldajal hea tulevikuväljavaade ning konkurentsieelis suuremahuliste ehitusobjektide hangete võitmiseks ning ehitamiseks. Samuti on avaldaja ajutiste makseraskuste leevendamiseks kaasamas finantsinvestorit, kellega läbirääkimised käivad ning kelle poolt investeeringu tegemine sõltub suuresti nii Ukrainas sõja osas selguse saamine kui ka asjaolust, kas avaldaja suhtes algatatakse saneerimismenetlus või mitte. Avaldaja müügimahtude järskude kukkumiste analüüsi tulemusena on avaldaja veendunud, et maandada tuleb ka oma toodete asendatavuse riski. Eelnevalt väljatoodu annab alust pidada avaldaja finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Avaldaja on seisukohal, et ta on võimeline jätkusuutlikuks majandamiseks pärast seda, kui saneerimise kaudu on leevendatud avaldaja kohustusi, mille täitmine on osutunud problemaatiliseks. Avaldaja palus algatada saneerimismenetlus ja nimetada saneerimisnõustajaks Toomas Saarma. 03.05.2022 määrusega algatas kohus saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustajaks Toomas Saarma, kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 02.07.2022 ja esitama kava kohtule kinnitamiseks samuti hiljemalt 02.07.2022. Kohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks 7200 eurot. Avaldaja tasus saneerimisnõustaja tasu katteks 7200 eurot kohtu deposiiti 13.05.2022.

04.07.2022 esitas saneerimisnõustaja kohtule kinnitamiseks saneerimiskava. Saneerimisnõustaja saatis 16.05.2022 ja 17.05.2022 Pro Ehitus OÜ võlausaldajatele saneerimisteated, milles palus võlausaldajatel, juhul kui nad ei nõustu nõude summaga, esitada kirjalik avaldus, milles märkida, mis osas nad nõudega ei nõustu ja esitada neid asjaolusid tõendavad tõendid. Saneerimismenetluses koostati saneerimiskava, mis saadeti saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele 16.06.2022 ja kordusteated 28.06.2022 e-kirja teel tutvumiseks ja ning seisukoha kujundamiseks, hääletamiseks. Saneerimiskavaga koos edastati saneerimiskava teade ja üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks ning hääletussedel. Saneerimiskava, teate ja üleskutse saatmisel oli saneerimiskavaga hõlmatud 112 võlausaldajat, kelle hääled moodustasid kokku summas 2 281 165,13 eurot. Saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad olid jaotatud kahte rühma ning hääletamine saneerimiskava osas toimus kahes rühmas – pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad moodustasid ühe rühma (kolm võlausaldajat) ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad teise rühma (ükssada üheksa võlausaldajat). Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid oli kokku kolm (Wind Energy OÜ, Eesti Seeme OÜ, Elpec Energy OÜ), kelle hääled moodustasid kokku 384 045,42 eurot. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik, et kolmest võlausaldajast hääletaksid poolt kaks võlausaldajat, kelle hääled moodustaks kokku vähemalt 256 030,28 eurot. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid oli kokku 109, kelle hääled moodustasid kokku 1 897 119,71 eurot. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik, et 109-st võlausaldajast hääletaksid poolt 55 võlausaldajat, kelle hääled moodustaks kokku vähemalt 1 264 746,47 eurot. Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletas ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 2 võlausaldajat (üle 66,66% pandiga tagatud võlausaldajatest), kellel oli kokku üle 70,07% rühma häältest, kelle hääled moodustasid 269 101,66 eurot. Vastu hääletas 1 (üks) võlausaldaja, kelle hääled moodustasid 114 943,76 eurot, kokku 29,93% rühma häältest. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletas ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 57 (viiskümmend seitse) võlausaldajat (52,30% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest), kellel oli 66,81 % rühma häältest, kelle hääled moodustasid 1 267 605,62 eurot. Pärast saneerimisnõustaja ettenähtud tähtaega, s.o. 02.07.2022 kell 12:00 esitasid kolm võlausaldajat hääletussedelid saneerimisnõustajale: 1) HJVM OÜ esitas 02.07.2022.a. 14:53 poolt hääle. Vastavalt võlausaldaja selgitavalt avaldusele jäi tehnilistel põhjustel avaldus õigel tähtajal esitamata. Tulenevalt asjaolust, et saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastuvõetud ka ilma HJVM OÜ poolt hääleta, arvestab saneerimisnõustaja HJVM OÜ häält, mis on protokollis välja toodud selgitavalt tumekollase värvina tulenevalt asjaolust, et hääl on esitatud samal päeval paari tunnise hilinemisega; 2) AS KONE esitas 04.07.2022.a. 07:53 saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääle. Saneerimisnõustaja on võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes arvestanud võlausaldaja häält, mis on esitatud pärast ettenähtud tähtaega; 3) Valnes AS esitas 04.07.222.a. 07:28 saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääle. Saneerimisnõustaja on võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes arvestanud võlausaldaja häält, mis on esitatud pärast ettenähtud tähtaega. Saneerimisnõustaja selgitab, et AS Cramo Estonia poolt on esitatud tähtaegselt hääletussedel krediidiosakonna juhataja poolt. Saneerimisnõustaja palus esitada volikirja või juhatuse liikme poolt allkirjastatud hääletussedeli. AS Cramo Estonia esitas 04.07.2022.a. juhatuse liikme poolt allkirjastatud hääletussedeli. Saneerimisnõustaja arvestab AS Cramo Estonia poolt esitatud hääl tähtaegselt kuna tahteavaldus poolt hääle osas on antud tähtaegselt. Tulenevalt eeltoodust on pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletanud ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 59 võlausaldajat (üle 54,13% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest), kellel oli 67,94% rühma häältest, kelle hääled moodustasid 1 288 821,69 eurot. Kakskümmend võlausaldajat esitas saneerimiskava vastuvõtmise vastuhääle, kelle hääl moodustas 24,48% rühma häältest ning kelle hääled moodustasid 464 353,98 eurot. Kakskümmend üheksa võlausaldajat ei osalenud hääletamisel, jättes oma hääle esitamata. Üks võlausaldaja esitas pärast tähtaega saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääle, kelle hääl moodustas 7948,20 eurot. Kokku hääletas saneerimiskava poolt 61 võlausaldajat (sealhulgas 2 pandiga tagatud nõudega võlausaldajat ja 59 pandiga tagamata nõudega võlausaldajat) 112-st ehk 54,46% võlausaldajatest, kelle häältega oli esindatud üle 68,30% võlausaldajatest. Mõlemas rühmas hääletasid enam kui pooled võlausaldajatest kava poolt. Kui saneerimiskava alusel on võlausaldajad jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas

esindatud häältest. Võttes arvesse, et saneerimiskava poolt hääletas 68,30% võlausaldajatest ning kõik võlausaldajad esitasid oma poolt hääle tähtaegselt, on saneerimiskava saneerimisseaduse § 24 lg 4 mõttes vastu võetud. Saneerimisnõustaja palub tasuks määrata ajavahemikus 03.05.2022 kuni 02.07.2022 tehtud töö eest summa 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot, kokku 7200 eurot. Tasu palub saneerimisnõustaja välja maksta OÜ Haldur arvelduskontole Swedbank AS-is XXXXXXXXXXXXXX, käibemaksukohuslasena registreerimise number EE101596374. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustajale Toomas Saarma tasu saneerimiskava kinnitamisest kuni 31.12.2027 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot. Pro Ehitus OÜ ja saneerimisnõustaja leppinud kokku saneerimiskava täitmise järelevalve tasus saneerimiskava kinnitamisest kuni 31.12.2027, s.o 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot. Võlausaldaja Tester Invest OÜ seisukohad ja taotlus, saneerimisnõustaja seisukoht Võlausaldaja Tester Invest OÜ esitas 21.06.2022 kohtule seisukoha saneerimiskavaga mittenõustumiseks ning taotluse jätta Pro Ehitus OÜ saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja Tester Invest OÜ ei nõustu saneerimisteates toodud võlgnevuse summaga 1895 eurot. Vastavalt tööde üleandmis-vastuvõtmisaktile nr 5 ja arvele nr 2903 on võlgnevuse summa 14 299,60 eurot. Akt nr.5 on nii Pro Ehituse OÜ kui Tester Invest OÜ poolt allkirjastatud 25.03.2022. Akt nr.5 ja arve 2803 on saneerimisnõustajale edastatud. Samas ei ole Tester Invest OÜ-le selge, millise Tester Invest OÜ nõudega on saneerimisnõustaja arvestanud ja millisel põhjusel ei pööra saneerimisnõustaja tähelepanu dokumentidele, millised ühemõtteliselt kinnitavad nõude suurust. Nimelt saatis saneerimisnõustaja ilma selgitusteta võlausaldajale Pro Ehitus OÜ poolt ühepoolselt koostatud akte ja eelduslikult lähtub põhjendamatult nendest dokumentidest. Eeltoodud põhjustel on võlausaldaja seisukohal, et tema nõude menetlemisel on tema varalisi õigusi oluliselt rikutud. Võlausaldaja leiab, et saneerimiskava kinnitamine ei ole põhjendatud, kuna ei ole eluliselt usutav, et saneerimine õnnestub. Saneerimisnõustaja ei nõustu Tester Invest OÜ poolt esitatud seisukohtadega ja taotlusega jätta saneerimiskava kinnitamata. Kuna saneerimismenetlus on alatatud, siis on järeldatud, et Pro Ehitus OÜ jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Tester Invest OÜ ei ole tõendanud oma väidet, et saneerimismenetlus on mh algatatud eesmärgil, et koormata vara kolmandate isikute kasuks vältimaks selle võõrandamist kohustuste katteks. Eesti Seeme OÜga sõlmiti leping, mille alusel loovutati juba olemasolevad hüpoteegid Eesti Seeme OÜ-le, enne saneerimismenetluse algatamist (hüpoteekide loovutamise leping on sõlmitud 19.04.2022, saneerimismenetlus algatati 03.05.2022). Tester Invest OÜ ei ole välja toonud ega tuginenud, et Eesti Seeme OÜ ja Pro Ehitus OÜ oleksid seotud isikud. Seda ei nähtu ka avalikest andmetest. Saneerimisnõustajale avaldatud info kohaselt tagavad hüpoteegid Eesti Seeme OÜ poolt antud laenusid. Võlausaldaja Eesti Seeme OÜ nõue oli 17.05.2022 seisuga 219 101,66 eurot ning saneerimisnõustaja on võlausaldajale edastanud saneerimisteate. Kinnistutele seatud hüpoteekide loovutamine ei olnud tehingu sõlmimisel piiratud. Kinnistute käsutamine ei ole piiratud ka tänase seisuga, küll aga näeb saneerimiskava ette abinõud, et tagada võlausaldajate kaitse saneerimismenetluse kestel. Saneerimisnõustaja ülesandeks vastavalt SanS § 16 lg 2 järgi teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Samuti teostab saneerimismenetluses järelevalvet, olles kohustatud igal poolaastal esitama kohtule ja võlausaldajatele saneerimisnõustaja aruande, tuues välja vastavalt SanS § 50 ettevõtte majandusliku seisundi, kontrollib saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Tulenevalt eeltoodust on olemas rahaline ja ajaline kontroll äriühingu osas. Tester Invest OÜ on toonud välja, et Eesti Seeme OÜ ja Pro Ehitus OÜ asuvad samal asukohal. Paevälja pst 5, Tallinn asub avalike andmete järgi hoone, kus tegutseb mitmeid

äriühinguid, sellest tulenevalt ei ole väide seisukohas asjakohane. Samuti ei ole seos Eesti Seeme OÜ müügitulu (avalike andmete järgi 2022 I kvartalis 17 569.56 eurot) ja hüpoteekide sõlmimise lepingu vahel saneerimisnõustajale selge. Avalikest andmetest nähtub, et Eesti Seeme OÜ-l puuduvad maksuvõlgnevused ning äriühing omab kinnisvara Saaremaal. Selgituseks Tester Invest OÜ seisukohale nõude osas, on vastavalt Pro Ehitus OÜ poolt esitatud andmetele teostatud tööde akt 8 summas 0,00 eurot ning Tester Invest OÜ poolt esitatud viimane arve, ei tugine tööde aktile. Samuti ei ole viimane arve nr. 2734 kooskõlas kogu eelnevalt esitatud arvete summa ja lepingu hinnaga (arvete summa on suurem, kui lepingu hind). Tester Invest OÜ-le on tasutud kõik eelnevad arved, välja arvatud lepingu järgne 2% täitmistagatist. Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimismenetluse eesmärki silmas pidades prognooside tegemine tulevikku suunatult ning nende realiseerumine nii rahaliselt kui ajaliselt kontrollitav, mistõttu Pro Ehitus OÜ poolt esitatud riigihanked, milledele on esitatud pakkumused ajaliselt realiseeruvad. Sellest tulenevalt on Pro Ehitus OÜ esitanud saneerimiskavas abinõud, misläbi proovitakse majandustegevust parendada ning tasuda seeläbi võlausaldajatele osamaksetena nõudesummad. Juhul, kui Pro Ehitus OÜ riigihangetel ei kvalifitseeru on tõenäosus ning võimalikkus teiste tööde teostamisele ning äriühing on esitanud saneerimisavalduse ning saneerimiskava kirjeldades abinõusid majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimiskavas toodud riigihanked ning prognoosid ei ole ebarealistlikud, Pro Ehitus OÜ on saneerimiskava (viie aasta jooksul) planeerinud majandustulemusi kasvatada ning on lähtunud eeldusest, et viie aasta jooksul tegevuskulud ja tööjõukulud ei suurene, et täita saneerimiskava. Võlausaldajate nõuded on ajatatud viie aasta peale, mis ei ole ebamõistlikult pikk ning võlausaldajaid koormav või saneerimise eesmärkidega kooskõlas tulemus. Võlausaldaja Elpec Energy OÜ seisukohad ja taotlus, saneerimisnõustaja seisukoht Võlausaldaja Elpec Energy OÜ esitas 01.07.2022 kohtule seisukoha saneerimiskavaga mittenõustumiseks ning taotluse jätta Pro Ehitus OÜ saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja leiab, et saneerimiskava on koostatud pealiskaudselt, sisaldab vastuolusid ning pankrotihinnang on sisult ebaõige. Kava eesmärkide saavutamine on seotud põhjendamatult positiivsete prognoosidega, mis tõenäoliselt ei realiseeru ja mistõttu ei ole kava võimalik täita. Võlausaldaja arvates ei ole alltöövõtjad tõenäoliselt nõus Pro Ehitusele alltöövõttu tegema ilma ettemakseteta, mida Pro Ehitusel saneerimiskavaga esitatud andmete kohaselt ei ole võimalik tasuda. Tundub ebatõenäoline, et Pro Ehitusel praegu juulikuus arvetel üldse raha on. Saneerimiskavast ei selgu, kust leiab Pro Ehitus vahendid selliste tagatiste tasumiseks, et riigihangetes üldse osaleda. Kavas mainitakse küll põgusalt finantsinvestori kaasamise võimalust, kuid kavast ei selgu võimaliku investeeringu maht. Kavas on märgitud, et finantsinvestori poolt investeeringu tegemine sõltub sellest, kas Pro Ehitus saneerimine jätkub edukalt vastavalt saneerimiskavale. Alusetult optimistlik on kogu saneerimiskava õnnestumine üles seada lootusele leida investor. Kui Pro Ehitusel ka tegelikkuses oleks võimalik selline investor leida, on eluliselt usutav et selline investor oleks kaasatud juba enne makseprobleemide tekkimist või koheselt nende tekkimisel. Saneerimiskava rajaneb osaliselt oletustel (ei ole teada, kas täiendav investeering ning mis summas tehakse või mitte) ning kuulub kinnitamata jätmisele. Võlausaldaja ei saanud saneerimisnõustajalt vastust küsimusele, kuidas kavatseb Pro Ehitus maksta oma seitsmele töötajale töötasusid kuni esimese ehituslepingu võitmiseni ja antud projektidest tasu saamisega saneerimiskavas märgitud hangetel. Saneerimiskavast ei selgu, kust peaks Pro Ehitus leidma katte ehituskulude hinnatõusuks fikseeritud hindadega ehituslepingus, kui tal peaks õnnestuma mõni hange võita. Kava täitmise tähtaeg on põhjendamatult pikk. Võttes arvesse saneerimiskavas ettenähtud võlgnevuse tasumise aega viis aastat, oleks intressimäära puhul pidanud arvesse võtma ka Euroopa Keskpanga intresse, mis tõenäoliselt lähiaastatel oluliselt tõusevad. Saneerimiskavas ei ole piisavalt arvestanud raha väärtuse eeldatavat vähenemist ajast ning selle hüvitamiseks pakutavad meetmed ei ole praeguse kõrge inflatsiooniga piisavad. See rikub otseselt ja oluliselt Elpeci huve ja õiguseid. Pro Ehituse omakapital on negatiivne ning nagu eeltoodult põhistatud, ei ole tõenäoline et Pro Ehitus suudab tegelikkuses uusi ehitusobjekte teostada. Seega ei ole saneerimiskavas toodud positiivsed

tulevikuootused realistlikud. Pro Ehituse bilansis toodud andmed ei klapi. Ebarealistliku saneerimiskava kinnitamine Pro Ehitusele „ajapikenduse“ andmiseks enne pankrotti rikub oluliselt Elpeci õigusi. Seetõttu ei saa saneerimiskava kinnitada. Saneerimisnõustaja leiab, et Elpeci avalduses esitatud väited on spekulatiivsed ega tugine ühelgi tõendil. Avaldaja võlausaldajad on avaldaja saneerimiskava vastu võtnud ning Elpeci poolt kohtu ette toodud väited ei anna alust SanS § 28 lg 5 kohaldamiseks. Saneerimisnõustaja möönab, et tänane majandussituatsioon võib olla heitlik tulenevalt Ukraina sõjast ja Covid19 haiguse tagajärgedest, kuid arvestades avaldaja konkurentsieelist ning pikaaegset kogemust ehitusturul, on avaldaja positsioonil, et saneerimiskava täitmine ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamine on tõenäoline. Saneerimisnõustaja leiab, et avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu, ettemaksuga ehituslepingud on tänases ehitussektoris tavapärased, enamikul võlausaldajatel on avaldaja osas usaldus, avaldajal on võimekus tasuda riigihankeseaduses sätestatud tagatis, investori kaasamine on perspektiivne, avaldaja on võimeline tasuma töötasusid, inflatsioon mõjutab ehitussektorit tervikuna, mitte ainult avaldajat, viieaastane saneerimiskava tähtaeg on põhjendatud, saneerimiskava näeb võlausaldajatele ette intressimaksed ja tänane negatiivne omakapital ei ole püsiva maksejõuetuse tunnuseks. Arvestuslik eksimus bilansis ei too kaasa saneerimiskava kinnitamata jätmist. Pro Ehitus OÜ pankrotihinnangus on arvesse võetud varasid ja kohustusi 31.03.2022 seisuga. KRTL OÜ tegevuse lõppemine ei ole seotud avaldajaga. Saneerimismenetlust ei ole alustatud eesmärgiga saada lisaaega kinnistute avaldajast väljaviimiseks. Kinnistute võõrandamine vajab saneerimisnõustaja nõusolekut. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et saneerimiskava kuulub kinnitamisele. Saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 1 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega. SanS § 24 lg 1 ja 3 sätestab, et saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Avaldajal on 112 võlausaldajat, kelle hääled moodustasid kokku summas 2 281 165,13 eurot. Saneerimisnõustaja arvamusest nähtuvalt oli kaks hääletusrühma. Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletas ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 2 võlausaldajat (üle 66,66% pandiga tagatud võlausaldajatest), kellel oli kokku üle 70,07% rühma häältest, kelle hääled moodustasid 269 101,66 eurot. Vastu hääletas 1 võlausaldaja, kelle hääled moodustasid 114 943,76 eurot, kokku 29,93% rühma häältest. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletas ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 59 võlausaldajat (üle 54,13% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest), kellel oli 67,94% rühma häältest, kelle hääled moodustasid 1 288 821,69 eurot. Kakskümmend võlausaldajat esitas saneerimiskava vastuvõtmise vastuhääle, kelle hääl moodustas 24,48% rühma häältest ning kelle hääled moodustasid 464 353,98 eurot. Kakskümmend üheksa võlausaldajat ei osalenud hääletamisel, jättes oma hääle esitamata. Üks võlausaldaja esitas pärast tähtaega saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääle, kelle hääl moodustas 7948,20 eurot. Kokku hääletas saneerimiskava poolt 61 võlausaldajat (sealhulgas 2 pandiga tagatud nõudega võlausaldajat ja 59 pandiga tagamata nõudega võlausaldajat) 112-st ehk 54,46% võlausaldajatest, kelle häältega oli esindatud üle 68,30% võlausaldajatest. Mõlemas rühmas hääletasid enam kui pooled võlausaldajatest kava poolt. Saneerimiskava võeti vastu. SanS § 28 lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul

osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. SanS § 21 lg 1 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. SanS § 28 lg 5 sätestab, et kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Kohus leiab, et saneerimiskava on koostatud seaduse nõuetele vastavalt. See on saadetud saneerimisnõustaja poolt võlausaldajatele ning võlausaldajad on oma seisukohad esitanud. Võlausaldajate seisukohad on kohtule edastatud. Kohus on seisukohal, et seadusest tulenevaid nõudeid on täidetud, võlausaldajaid on koheldud võrdselt, sest mõlema rühma nõuete rahuldamise määr on kõikidel võlausaldajatel sama. Avaldaja saneerimine on tõenäoline ning muid asjaolusid, mis õigustaksid saneerimiskava kinnitamata jätmist ei esine. Hääletusprotokollist ei nähtu rikkumisi hääletuse korraldamisel ega muid menetlusnormide rikkumisi, võlausaldajaid on teavitatud menetlusest. Kohus leiab, et võlausaldajate Tester Invest OÜ ja Elpec Energy OÜ taotlused jätta saneerimiskava kinnitamata, ei ole põhjendatud, mistõttu jätab kohus taotlused rahuldamata. Saneerimisnõustaja on vastused antud taotlustes märgitud seisukohtadele esitanud. Kohus nõustub saneerimisnõustaja poolt märgitud põhjendustega ega hakka neid kordama. Saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava täitmine on realistlik ning saneerimiskava tuleb kinnitada. SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja. SanS § 50 lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. SanS § 50 lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. SanS § 18 lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Lõike 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 4 lg 1 kohaselt on saneerimisnõustaja ja eksperdi tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Saneerimisnõustaja palub tasuks määrata 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot. Saneerimisnõustaja on esitatud tegevuse ja kulude aruandes ära märkinud teostatud toimingud ja toimingute teostamise kuupäevad. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja on oma ülesanded täitnud ja tulenevalt Pro Ehitus OÜ ja saneerimisnõustaja kokkuleppest on

põhjendatud, arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi, saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses. Tasu mahub piirmääradesse. Kohus määrab saneerimisnõustaja tasuks 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot, kokku 7200 eurot, mis välja maksta OÜ Haldur arvelduskontole Swedbank AS-s XXXXXXXXXXXXXX. Kohus määrab lähtudes „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 9 lg-test 1 ja 2 saneerimisnõustaja poolt saneerimiskava täitmise järelevalve ülesannete täitmise eest tasu ning kohustab Pro Ehitus OÜ-d tasuma alates saneerimiskava kinnitamisest kuni 31.12.2027 saneerimisnõustajale Toomas Saarma tasu 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot. SanS § 37 lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Lõike 3 kohaselt võib määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, esitada määruskaebuse ettevõtja või võlausaldaja. SanS § 18 lg 6 kohaselt võib tasu määramise osas määruskaebuse esitada ettevõtja või saneerimisnõustaja.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.