Jätta menetluskulud 97,56% ulatuses kostja Arvila OÜ kanda ning 2,44% ulatuses hageja Arlen invest OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
2-22-6401 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et Arlen invest OÜ (edaspidi hageja) omandas 06.01.2022. a täitemenetluses nr 022/2020/5486 läbiviidud enampakkumisel kinnistu aadressil Uuetalu põik 30 (registriosa nr 11623102). Kinnistut koormasid osahüpoteegid summades 40 000 eurot ja 10 000 eurot, kusjuures sissenõudja Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) kasuks kaaskoormatud kinnistuteks samade hüpoteegisummadega olid Kullapõllu kinnistu (registriosa nr 1401302) ja Mummesaare kinnistu (registriosa nr 102702).
2.Hüpoteegipidaja Renovum OÜ oli nimelt 10.05.2019 jaganud enne viidatud täitemenetlusi kinnistuid koormava ühishüpoteegi osahüpoteekideks selliselt, et Mummesaare, Kullapõllu ja Uuetalu põik 30 kinnistuid koormavate hüpoteekide summas 50 000 eurot jagamise tulemusel tekkis igale kinnistule kaks osahüpoteeki - järjekorras eespool 40 0000 eurot ja teisel järjekohal 10 000 eurot.
3.Hüpoteegipidaja poolt alustatud täitemenetlustes nr 022/2020/5486 ja 022/2020/5487 toimus hüpoteegipidaja Renovum OÜ nõuete osaline rahuldamine 10 000 euro suuruse osahüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kaaskoormatud kinnisasjade enampakkumiste kaudu, mille tulemusel on kõigilt kinnisasjadelt aadressil (Uuetalu põik 30, Kullapõllu ja Mummesaare kinnistult) tänaseks kustutatud 10 000 euro suurused hüpoteegid.
4.Kullapõllu kinnistu (registriosa nr 1401302) ja Mummesaare kinnistu (registriosa nr 102702) omanikuks sai pärast täiteasjades nr 022/2020/5486 ja 022/2020/5487 toimunud enampakkumisi Arvila OÜ (edaspidi kostja).
5.Hageja tasus enampakkumisel Uuetalu põik 30 kinnistu eest 5020 eurot, mille arvelt tasuti 4000 euro ulatuses täitemenetluse kulud ja rahuldati osaliselt hüpoteegipidaja nõue, mis oli tagatud 10 000 euro suuruse osahüpoteegiga, ning mille järel kustutati kinnistult 10 000 euro suurune osahüpoteek. Hageja poolt tasutud summast ülejäänu ehk 1020 eurot kanti kolmandast isikust sissenõudja nõude täitmiseks, kuna hüpoteegipidaja oli esitanud avalduse üksnes 10 000 euro suuruse osa hüpoteegi sundtäitmiseks ning ajaliselt varasemalt toimunud Mummesaare kinnistu enampakkumisel oli kostja juba tasunud kaaskoormatud kinnistu eest 6000 eurot, mille arvelt tasuti täitemenetluse kulud ja rahuldati 5308,66 euro ulatuses hüpoteegipidaja nõue. Kuna kahel eelneval enampakkumistel oli laekunud 10 000 euro suuruse hüpoteegiga tagatud nõuete katteks üle 10 000 euro, siis nii Mummesaare kui Uuetalu põik 30 kinnistut koormanud osahüpoteegid summas 10 000 eurot kustutati.
6.Kullapõllu kinnistu müüdi enampakkumisel viimasena 3000 euro eest ning kuna kahe teise kaaskoormatud kinnistu müügist saadu arvelt oli juba 10 000 euro suuruse osahüpoteegiga tagatud nõuete katteks varasemates täitemenetlustes väljamaksed tehtud, siis tõenäoliselt ei tehtud Kullapõllu kinnistu müügist saadud rahast hüpoteegipidajale
2-22-6401 täiendavaid väljamakseid ning saadud summa arvelt kaeti mõne teise sissenõudja nõuet. Kullapõllu kinnistut koormanud 10 000 euro suurune osahüpoteek on samuti kustutatud.
7.Läbiviidud enampakkumiste tagajärjel jäi kaaskoormatud kinnisasju koormama 40 000 euro suurune ühishüpoteek, mis tagab Renovum OÜ nõudeid, mis tulenevad Harju Maakohtu 08.07.2021. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-20-14905. Kohtuotsuse kohaselt Aikuto OÜ laenuvõtjana ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenuandjana sõlmisid 27.12.2017 kaks laenulepingut, mille alusel sai laenuvõtja laenu kokku 47 200 eurot. Laenulepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste tagamiseks andis X isikliku käenduse. Samuti lepiti kokku hüpoteekide seadmises Aikuto OÜ-le ja Xle kuulunud Mummesaare, Kullapõllu ja Uuetalu põik 30 kinnistutele. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu loovutas 27.02.2019 nii laenulepingutest tulenevad nõuded kui ka hüpoteegid Renovum OÜ-le.
8.Renovum OÜ arvamuse kohaselt ületasid kohtuotsusega Xlt ja Aikuto OÜ-lt solidaarselt Renovum OÜ kasuks välja mõistetud põhivõlg ning kõrvalnõuded isegi pärast punktis 4 toodud täitemenetlusi kaaskoormatud kinnisasju koormama jäänud hüpoteegisummat ning asus hagejalt tagatisvara arvelt nõuet sisse nõudma.
9.Renovum OÜ esitas 24.01.2022. a hagejale nõude 40 000 euro tasumiseks. Hageja tegi 11.03.2022. a hüpoteegipidajale päringu täitemenetlustes nõude katteks laekunud vahendite täpsustamiseks ning omapoolse ettepaneku nõude rahuldamiseks vastavalt hagejale kui osavõlgnikule langevas osas ja sellega seoses vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Hageja pakkus, et tasub Renovum OÜ-le kompromissi korras kokku 13 300 eurot ning Renovum OÜ annab notariaalse nõusoleku hagejale kuuluvat Uuetalu põik 30 kinnistut koormava 40 000 euro suuruse hüpoteegi kustutamiseks. Renovum OÜ keeldus kokkuleppe sõlmimisest ning teatas, et esitab hageja vastu täitmisavalduse.
10.Hageja leidis, et vaatamata sellele, et Renovum OÜ ei olnud kokkuleppe sõlmimisest huvitatud, on võimalik kokku leppida võla omavahelises jagunemises ja tasumises Renovum OÜ-le ka osavõlgnike vahel kahepoolselt. Seega hageja tegi 21.03.2022. a kostjale ettepaneku võla ühiseks tasumiseks vastavalt osavõlgnikele langevatele proportsioonidele eesmärgiga vältida ühelt poolt nii sundtäitmist kui ka osavõlgnike vahelist kohtuvaidlust, mis paratamatult tekib olukorras, kus üks osavõlgnikest tasub teisega võrreldes suurema osa hüpoteekidega tagatud võlanõudest. Kostja ei ole hageja ettepanekule käesoleva hetkeni vastanud, millest saab järeldada, et kostja ei ole osavõlgnikuna nõus kohustuse ühise täitmisega või tal puuduvad selleks vahendid.
11.24.03.2022 esitas Renovum OÜ hageja vastu täitmisavalduse, kus märgib, et laenulepingust tulenev kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-14905 väljamõistetud võlg on 54 669 eurot, millest 47 200 eurot võla põhiosa, 209 eurot intress, 60 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 7200 eurot viivis. Väljamõistetud võlast tasutud kokku 8944 eurot, mis liigitub esmalt sissenõudmisega seotud kuludeks 60 eurot, seejärel viivis 7200 eurot, seejärel intress 209 eurot ning põhiosa 1475 eurot. Tasumata võla jääk on põhiosa 45725 eurot (54669 – 8944 = 45725 ; 47200 – 1475 = 45725).
12.Hageja järeldab muude tõendite puudumise tõttu, et 10 000 euro suuruse osahüpoteegiga kaaskoormatud kinnistute müügist saadu arvelt on täiteasjades nr 022/2020/5486 ja 022/2020/5487 rahuldatud hüpoteegipidaja nõuded kokku 8944 euro suuruses summas, kusjuures 5308,66 eurot sellest laekus kostjale kuuluva Mummesaare kinnistu enampakkumiselt ja ülejäänu ehk 3635,34 eurot hagejale kuuluva Uuetalu põik 30
2-22-6401 kinnistu enampakkumiselt. Hüpoteegisumma 10 000 eurot täitumise tõttu Kullapõllu kinnistu müügist saadud rahast hüpoteegipidajale täiendavaid väljamakseid ei tehtud.
13.Kaaskoormatud kinnistute omanikud vastutasid 10 000 euro suuruse hüpoteegisumma ulatuses sissenõudja ees solidaarselt ning on omavahelises sisesuhtes osavõlgnikeks. Kuna kinnistud olid kaaskoormatud 10 000 euro suuruse hüpoteegisummaga, siis jagunes vastutus omanike vahel järgmiselt: hagejal 1/3 hüpoteegisummast, so 3 333,33 eurot ning kostjal kui kahe kaaskoormatud kinnistu omanikul 2/3 hüpoteegisummast, so 6 666,67 eurot. Kostja on kandnud nimetatud summast 6000 eurot ehk 666,67 eurot vähem ning hageja 4000 eurot ehk samavõrra rohkem. Tekkinud vahe summas 666,67 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks osavõlgnike sisesuhtest tulenevalt väljamõistmisele.
14.Hageja täitis hüpoteegipidaja nõude täiendavalt hageja kinnistut koormava hüpoteegisumma ulatuses ning tasus 27.04.2022. a Renovum OÜ-le 40 000 eurot. Hageja poolt täiturile ekslikult enam tasutud summa 1278 eurot kuulub hagejale tagastamisele. Kostjaga võla ühisel tasumisel oleks vastavalt osavõlgnikele langevatele proportsioonidele tulnud hagejal kui ühe kaaskoormatud kinnistu omanikul tasuda mitte rohkem kui 1/3 hüpoteegisummast, so 13 333,33 eurot, ning kostjal kui kahe kaaskoormatud kinnistu omanikul 2/3 hüpoteegisummast, so 26 666,67 eurot.
15.Arvestades, et hageja ja kostja vastutavad võla tasumise eest solidaarselt, kuid hageja on tasunud kaskoormatud kinnisasja omanikuna täitemenetlustes kokku 44 000 eurot, siis on hagejale kui solidaarkohustuse täitnud isikule üle läinud Renovum OÜ nõue kostja kui kahe teise kaaskoormatud kinnistu omaniku vastu. Eeltoodust tulenevalt hageja esitab tagasinõude solidaarvõlgnikust kostja vastu summas 27 333,34 (666,67+26 667,67) eurot. Tulenevalt VÕS §-st 69 lg 1 ja lg 2 on Arlen invest OÜ ́l õigus seega esitada Arvila OÜ vastu nõue summas 27 333,34 eurot.
16.Hageja palub: Arvila OÜ ́lt Arlen invest OÜ kasuks välja mõista võlg summas 27 333,34 eurot; jätta kõik menetluskulud Arvila OÜ kanda.
17.Hageja leiab, et kostja vastuväited hagile on alusetud. Hageja on nõus kostja täpsustusega, et hageja poolt Uuetalu põik 30 kinnistu omandamise hetkel oli ühishüpoteegiga summas 10 000 eurot kaaskoormatud vaid Kullapõllu kinnistu, st Mummesaare kinnistult oli ühishüpoteek summas 10 000 eurot kustutatud. Lisaks koormas Uuetalu kinnistut ja kostjale kuuluvaid Kullapõllu ja Mummesaare kinnistuid ühishüpoteek hüpoteegisummaga 40 000 eurot. Hageja selgitab, et kaaskoormatud kinnistutele seatud hüpoteegid tagasid üht ja sama Harju Maakohtu 08.07.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-20-14905 tulenevat kohustust ning kinnistute müügist saadud raha arvelt on erinevatel ajahetkedel rahuldatud hüpoteegipidaja Renovum OÜ nõudeid põhivõlgniku vastu. Põhivõlgniku, st kinnistute endise omaniku, ega ostjate, st hageja ja kostja, mõjusfääris ei ole olnud, kellelt saadud summade arvelt ja millises ulatuses on täitemenetlustes hüpoteegipidaja nõudeid rahuldatud. Hüpoteegipidaja on keeldunud hagejale detailse info jagamisest, vaatamata sellekohastele korduvatele päringutele.
18.Kostja leiab, et osavõlgnike vahel jaguneva kohustuse õige proportsioon on 1⁄2 ja 1⁄2. Hageja ei nõustu kostja nägemusega. Kuna kostja on omandanud kaks kaaskoormatud kinnistut, mis mõlemad olid omandamise hetkel kaaskoormatud 10 000 euro suuruse ühishüpoteegiga, siis tuleb lugeda kohustus jagunenuks selliselt, et sellest 1/3 langeb hagejale ning 2/3 kostjale. Hüpoteegipidaja OÜ Renovum nõude osalise rahuldamise
2-22-6401 tulemusel erinevatel ajahetkedel ühelt või teiselt kaaskoormatud kinnistult hüpoteegi kustutamine ei muuda osavõlgnike omavahelisi suhteid ning vastutuse ulatust. Vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga oleks tulemus, kus ühelt kaaskoormatud kinnistult hüpoteegi kustutamine võtaks hüpoteegipidaja ees täies ulatuses kohustuse täitnud hagejalt ära õiguse nõuda teiselt osavõlgnikult kohustuse täitmist.
19.Hageja vaidleb vastu kostja teoreetilisele arutluskäigule, et enampakkumisel kinnistu eest ostuhinna tasumine ei kujuta endast hageja (nagu ka kostja) poolt kolmanda isikuna võlgniku võla tasumist, ostuhind kuulub justkui omandi kaotamise eest endisele kinnistu omanikule, seega ei saa sellest tuleneda ka mingeid hüvitamise nõudeid 10 000 eurose ühishüpoteegiga koormatud olnud kinnistute omaniku suhtes. Hageja kordab, et nii hageja kui ka kostja osalesid Renovum OÜ hüpoteekidega tagatud nõude realiseerimiseks korraldatud kinnistute enampakkumistel ning nad kõik omandasid erinevatel ajahetkedel osahüpoteekideks jagatud ühishüpoteekidega koormatud kinnistud. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et alles pärast hageja ja kostja poolt ostuhinna tasumist ning kinnistute omandi üleminekut toimus Renovum OÜ nõude osaline rahuldamine, mille järel kustutati kinnistutelt 10 000 euro suurune ühishüpoteek, st kaaskoormatud kinnistute omanikud, nii hageja kui ka kostja, vastutasid 10 000 euro suuruse hüpoteegisumma ulatuses sissenõudja Renovum OÜ ees solidaarselt ning on seetõttu omavahelises sisesuhtes ka osavõlgnikeks. Seega täiesti asjakohatud on kostja väited, et ostuhind kuulub vanale kinnistu omanikule, st põhivõlgnikule, ning ostuhinna tasumisest mingisuguseid kaaspantijate sisesuhteid tekkida ei saa. Eeltoodust tulenevalt hageja ei nõustu kostjaga, et kõikvõimalikud kaaspantijate vastastikused hüvitamiskohustused saavad põhimõtteliselt kõne alla tulla vaid seoses 40 000 eurose ühishüpoteegiga.
20.Kostja väide, et hageja poolt hagi lisana 7 esitatud 21.03.2022 e-kirja ei ole kostja kätte saanud, ei ole tõsiseltvõetav. Nimetatud e-kiri on saadetud kostja e-posti aadressile, mis on avalikes andmebaasides (teatmik.ee, e-krediidiinfo.ee, inforegister.ee jne) märgitud kostja kontakt e-posti aadressiks, mistõttu tuleb lugeda, et kostja on e-kirja hiljemalt selle saatmisele järgneval tööpäeval kätte saanud.
21.Hageja on nõude esitanud seadusega lubatud ulatuses ja isiku vastu ning kinnitab siinkohal, et ei põhivõlgnik ega käendaja pole hagejale mistahes osas nõuet rahuldanud.
22.Kostja seisukoht, et ta ei pea õiguspäraseks, et hageja esitab nõude kostja vastu, kui ta ei ole proovinudki nõuet põhivõlgnikult või käendajalt sisse nõuda, on täiesti asjassepuutumatu. Hagejal on tulenevalt VÕS §-st 69 õigus esitada nõue kostja vastu, seejuures ühestki õigusnormist ei tulene eeldust või kohustust, et hageja peab esmalt esitama nõude põhivõlgniku või käendaja vastu. Juhul kui kostja arvab, et nõue tuleks esitada nimetatud isikute vastu, siis kostja võib sellise nõude ise esitada. Antud juhul ei oma mingisugust tähtsust põhivõlgniku või käendaja varaline seis, mille arvelt kostja hinnangul saaks vabalt nõudeid sisse nõuda.
23.Hageja märgib, et 06.01.2022 toimunud kordusenampakkumisel oli Uuetalu kinnistu alghinnaks 3000 eurot ning pakkumiste tulemusel ostis hageja kinnistu hinnaga 5 020 eurot. Ostuhinna tasumisel ning osahüpoteegiga koormatud kinnistu omandamisel ei ole hageja saanud mingisugust hüvitist. Sarnaselt võiks hageja väita, et kostja on enampakkumistelt omandanud kaks kinnistut neid koormava jäävate hüpoteekide võrra madalama hinnaga, saanud seeläbi hüvitise ning nüüd solidaarvõlgniku kohustusest keeldumisega püüab hageja arvelt rikastuda.
2-22-6401
24.Kostja märgib, et hagi lisast 10 nähtub, et hageja tasus kohtutäiturile 41 278 eurot, millest tõenäoliselt täitur tagastab hagejale enamtasutud 1 247 eurot ja 40 000 eurot jääb hüpoteegi tasumiseks, kuid see pole kindel. Hageja parandab kostjat, et enamtasutud summa on 1 278 eurot ning kinnitab, et kohtutäitur on 16.05.2022 hagejale tagastanud 1 278 eurot. Ilmselt on kohtutäiturile laekunud summast kinni peetud täitekulud, kuid pole mingit põhjust arvata, et kohtutäitur jätab hüpoteegipidajale väljamakse tegemata.
25.Kostja nõustub, et hagejale on üle läinud Renovum OÜ nõue, kuid eksib väites, et see nõue saab olla ainult põhivõlgniku, mitte kostja vastu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
26.Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu ja hagi tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta.
27.Kostja juhib tähelepanu ebatäpsusele hageja faktiväites, et ajal kui hageja enampakkumiselt Uuetalu põik 30 kinnistu omandas, koormasid nii Uuetalu kui nüüdseks kostjale kuuluvaid Kullapõllu ja Mummesaare kinnistuid ühishüpoteegid hüpoteegisummadega 40 000 ja 10 000 eurot. Hagi lisana 1 esitatud enampakkumise aktist nähtub, et hageja poolt Uuetalu kinnistu omandamise hetkel oli ühishüpoteegiga 10 000 eurot tegelikult kaaskoormatud vaid Kullapõllu kinnistu. Ühishüpoteek 40 000 eurot koormas ja jäi koormama kõiki kolme kõnealust kinnistut. Kuivõrd hageja on oma hagi nõude arvestusse kaasanud ka enampakkumisel ostuhinnana tasutud summa (mis kostja arvates ei ole õige ega põhjendatud), millest osa hüvitamist lähtuvalt proportsioonist 1/3 ja 2/3 soovib hageja kostjalt, ei ole hageja arvestuses lähtutud õigest proportsioonist, vaid õige oleks 1⁄2 ja 1⁄2 , kui hagejal sel alusel nõue siiski eksisteerima peaks. Arvestama peab ka, et ühishüpoteek 10 000 eurot sai täitemenetluses täidetud juba Mummesaare ja Uuetalu kinnistu müükidega enampakkumisel, kuna nende müügihinnad kokku ületasid 10 000 eurot (5020 + 6000), ja Kullapõllu kinnistu müüdi juba muu nõude täitmiseks.
28.Kostja arvetes ei ole õige, et hageja on oma nõude kujunemisse kaasanud tema poolt Uuetalu kinnistu ostuhinnana tasutud summa. Ostuhind on tasu kinnistu omandi saamise eest. Hageja tasutud ostuhind (nagu ka kostja poolt tasutu) kuulub omandi kaotamise eest põhimõtteliselt vanale kinnistu omanikule. Vana omaniku raha arvelt tasuti võlga, mis enampakkumise tingis, ja täitekulusid. Ostuhinna tasumine ei kujuta endast hageja poolt kolmanda isikuna võlgniku võla tasumist, seega ei saa sellest tuleneda ka mingeid hüvitamise nõudeid 10 000-eurose ühishüpoteegiga koormatud olnud kinnistute omanike kui kaaspantijate suhtes. Ostuhinna tasumise (ja ka enampakkumise toimumise) ajal ei olnud hageja isik, kelle varaga oleks olnud tagatud kolmanda isiku võlakohustus, sest kinnistu ei kuulunud veel hagejale. Hagejal puudus sel hetkel alus ja vajadus kolmanda isikuna võlga tasuda. Hagejal oli soov kinnistu osta. Hagejal puudub alus käsitleda end isikuna, kes oma pandiga koormatud vara päästmiseks pidi või oli õigustatud võõrast võlga tasuma. Kinnistut ostes pidi hageja teadma, et 10 000-eurone ühishüpoteek kustutatakse ja ta saab omandi kinnistule, mida jääb koormama vaid 40 000-eurone ühishüpoteek. Nii ka läks. Seega kõikvõimalikud kaaspantijate vastastikused hüvitamiskohustused saavad põhimõtteliselt kõne alla tulla vaid seoses 40 000-eurose ühishüpoteegiga, kuid kostja arvates ei tulene ka sellest alusest hagejal kostja vastu nõuet. Ostuhinna tasumisest mingeid kaaspantijate sisesuhteid tekkida ei saa.
2-22-6401
29.Kostja arvates käsitleb hageja valesti oma nõude alusena summat, mille ta tasus, mitte summat, mille ulatuses hüpoteegiga tagatud nõudeid kustutati. Nii Uuetalu kinnistu ostuhinnana tasutud summa (5020 €, millest 4000 läks hüpoteegi katteks) kui ka hageja vastu algatatud täitemenetluses tasutud summa (40 000 €) sisaldavad nii võlausaldaja võlanõuet kui täitekulusid. Hagejal pole mingit alust nõuda kaaspantijatelt täitekulude hüvitamist. Hageja oleks võla tasumisega saanud tema vastu algatatud täitemenetluse (nr 022/2022/2150) täitekulude tekkimise täielikult ära hoida, kui oleks võlausaldaja nõude peale (vt hagi lisa 4 ja kostja tõendina lisatud e-kirjad) nõude nõutud ulatuses (40000 €) täitnud. Kuna hageja võlausaldaja esitatud nõuet ei täitnud, alustas võlausaldaja 24.03.2022 täitmisavaldusega täitemenetlust hageja vastu, mis tõi kaasa ka täitekulud. Seega tulenesid täitekulud hageja enda käitumisest. Kuivõrd hageja vastu täidetav nõue koos täitekuludega ei võinud ületada hageja kinnistut koormanud hüpoteegisummat (40 000 €), sisaldas hageja poolt täiturile tasutud 40 000 eurot nii võlga kui täiekulusid. Ebaselge on milline on nende proportsioon. Seega on hageja nõue väär ja selle kujunemine ebaselge. Väära ja ebaselget nõuet ei või rahuldada.
30.Kostja selgitab ja tõendab, et enne võlausaldaja Renovum OÜ poolt hageja vastu täitmisavalduse esitamist käis hageja ja võlausaldaja vahel pikk suhtlus võla tasumise teemal, mis algas alates hageja kinnistu omanikuks saamisest telefonitsi ja jätkus alates 24.01.2022 e-kirjade teel kuni 17.03.2022. 24.01.2022 e-kirjaga saatis võlausaldaja hagejale jõustunud kohtuotsuse, millega hüpoteegiga tagatud võlg põhivõlgnikelt välja mõisteti ning palus hagejal 40 000 eurot tasuda. Sellele järgnes pikk kirjavahetus võla tasumata osa tasumise teemal esmalt hageja juhatuse liikmega ning seejärel hagejat esindava advokaadiga, kus läbivalt pidi hagejale selge olema, et ta vastutab tasumata võla eest omandatud kinnistuga hüpoteegisumma 40 000 eurot ulatuses ja tal on võimalik täitemenetlust tasumisega vältida. Suhtluse ja kirjavahetuse tulemuseks oli, et hageja raha ei maksnud, vaid tegi võlausaldajale 11.03.2022 ettepaneku vaid 13 300 euro tasumiseks tema nimetatud tingimustel toimuva tehingu käigus, milles nõudis 40 000-eurose hüpoteegi kustutamist ehk soovis võlausaldaja ees täita oma hüpoteegiga seotud kohustust vaid 1/3 ulatuses ja tingimustel, milleks võlausaldaja ei olnud nõustumust väljendanud. Võlausaldaja mõistagi sellest keeldus, ja põhjusega. Seega on hagejal enam kui piisavalt olnud võimalust võlg tasuda ja täitekulusid vältida ning kostjale täitekulude hüvitamise osas nõuete esitamine on täiesti põhjendamatu.
31.Kostjale kulude vältimiseks õigeaegset võimalust ei antud. Hageja poolt hagi lisana 7 esitatud 21.03.2022 e-kirja ei ole kostja kätte saanud ega hageja selle kostjani jõudmist tõendanud. Lisaks, e-kirjast nähtuvalt andis hageja kostjale reageerimiseks ülilühikese tähtaja kuni 25.03.2022, st 4 päeva alates kirja koostamisest, mis pole kindlasti piisav ootamatu ettepaneku peale reageerimiseks ega nõude täitmiseks, isegi kui poolte vahel oleks olnud üksmeel. Seejuures hagi p 12 kohaselt esitas võlausaldaja hageja vastu täitmisavalduse juba 24.03.2022, ehk enne hageja määratud tähtaja (25.03.2022) möödumist ehk juba 3 päeva pärast hageja e-kirja (mis kohale ei jõudnud) koostamist. Seejuures pärast pikka edutut kirjavahetust oli võlausaldaja 17.03.2022 hagejale teatanud, et esitab täitmisavalduse. Kostjale 21.03.2022 kirja koostamise ajal pidi hagejale teada olema, et võlausaldaja on juba täitmisavalduse esitanud või seda kohe esitamas, kuivõrd hageja oli saanud selle kohta teate 17.03.2022. Hagejal oli 2,5 kuud aega nõude täitekuludeta täitmiseks, kostjale täitekulude vältimiseks õigeaegselt mõistlikku võimalust ei antud.
32.Kostja on seisukohal, et seaduse järgi saab hagejale üle minna ainult võlanõue hagejale
2-22-6401 kuulunud kinnistut koormava hüpoteegiga (40 000 €) tagatud võla tasumiseks tasutud summade ulatuses, mitte nõue täitekulude osas, ja seegi nõue, mis hagejale üle läheb, on nõue põhivõlgniku, mitte kaaspantija vastu (AÕS § 349 lg 3). Seega kuulub hagejale nõue põhivõlgniku, mitte kostja vastu.
33.Lisaks arvab kostja, et hagejal tema vastu nõuet ei ole, kuivõrd kostja on hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik, kellel on hüpoteegist tulenev kohustus taluda hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses, mitte võlakohustus võlausaldaja ega kaaskoormatud kinnisasja omanikust hageja ees. Asjaolust, et hageja tasus mingis ulatuses hüpoteegiga tagatud võlga, ei tulene, et kostja kohustus taluda hüpoteegi realiseerimist võiks muutuda raha maksmise kohustuseks. Pantimise olemusest ei tulene seda, et kaaspantijad peaks kohustuse täitma võrdsetes osades VÕS § 69 lg 1 tähenduses. Pantimise olemusest tuleneb, et pantija peab taluma pandi müüki pandiga tagatud võla sissenõudmiseks.
34.Kostja vastutus võõra võla eest piirdus kinnisasja(de)ga, st rahalises väljenduses hüpoteegisummaga, mis omakorda on objektiivselt piiratud kinnisasja väärtusega. See tähendab, et kostja ei saa mingil juhul vastutada suuremas ulatuses kui on hüpoteegisumma ega suuremas ulatuses kui on kostjale kuuluvate kinnisasjade väärtus. Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt põhjendamatut rahasummat arvestamata seejuures vähimalgi määral kostjale kuuluvate kinnisasjade väärtusega või kõigi kaaskoormatud kinnistute väärtuste omavaheliste proportsioonidega. See ei ole õiguspärane. Kostja ei ole iial võtnud endale asjassepuutuva võlaga seotud rahalist kohustust ega ole arvestanud sellega, et tema hüpoteegist tulenev asjaõiguslik vastutus võiks muutuda raha maksmise kohustuseks. Seega ei saa hageja kostjalt võlga/hüvitist nõuda.
35.Lisaks sellele, et hageja ei ole kolmanda isikuna makstud summa tagasinõudes pöördunud põhivõlgniku (laenusaaja) poole, pole ta pöördunud ka käendaja poole, kellelt samuti on kohtuotsusega võlg põhivõlgnikuga solidaarselt välja mõistetud. Kostja ei pea õiguspäraseks, et hageja esitab nõude kostja vastu, kuid ei ole proovinudki nõuet põhivõlgnikult või käendajalt sisse nõuda. Seejuures kohtuotsuse järgsele solidaarvõlgnikule, käendaja Xle kuulub hetkel kaks kinnistut, st tema varaline seis on selline, et hageja saaks vabalt oma nõuded käendaja vara arvelt sisse nõuda. Kolmanda isikuna võla tasunud hagejale läks tasutud ulatuses üle nii varasema võlausaldaja võlanõue kui selle tagatised, st ka käendusest tulenevad õigused.
36.Asjas omab tähendust ka see, et hageja omandas kinnistu enampakkumiselt kinnistut koormama jääva hüpoteegi võrra madalama hinnaga. Hüpoteegisummaga oli täitur täitemenetluses arvestatud kinnistu arestimishinna määramisel ja hageja on tegelikult juba kinnistu koormatisteta väärtusest hüpoteegisumma võrra madalama ostuhinna tõttu saanud hüvitise hüpoteegi täitmiseks tasutud summa eest. Seega nõude kostja vastu esitamine kujutab endast püüdu kostja arvelt rikastuda.
37.Väär on hageja hagi punktis 15 öeldu, et hageja tasus 27.04.2022 Renovum OÜ-le 40 000 eurot. Hagi lisast 10 nähtub, et hageja tasus hoopis täiturile 41 278 eurot. Tõenäoliselt täitur tagastab hagejale enamtasutud 1247 eurot ja 40 000 eurot jääb hüpoteegi tasumiseks, kuid see pole kindel. Kui suures ulatuses sisaldab see summa täitekulusid ja kui palju jääb võla tasumiseks, st kui palju saab võlausaldaja, ei ole selge. Kuivõrd hagejal ei ole nõuet kaaspantijate vastu täitekulude osas, ei ole ka seetõttu hageja nõue põhjendatud ega õige.
2-22-6401
38.Kostja ei nõustu hageja nõudega, sh summade arvestusega ega ka hageja väidetud kaaspantijate solidaarse ja ühetaolise vastutusega. Lisaks, hageja on hagi punktis 16 asunud seisukohale, et talle on üle läinud Renovum OÜ nõue kostja kui kahe kaaskoormatud kinnistu omaniku vastu. Renovum OÜ-le võla tasumiseks tasutud summade ulatuses läks nõue hagejale tõepoolest üle, kuid nagu eespool öeldud, see nõue saab olla ainult põhivõlgniku, mitte kostja vastu. Kui kostja selles eksib, siis saab hageja nõue seisneda ainult hüpoteekide realiseerimise nõudes, mitte raha nõudes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
39.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
40.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a) 10.05.2019 jagati Mummesaare (registriosa nr 102702), Kullapõllu (registriosa nr 1401302) ja Uuetalu põik 30 (registriosa nr 11623102) kinnistuid koormav ühishüpoteek summas 50 000 eurot osahüpoteekideks selliselt, et edaspidi koormas: i) Mummesaare, Kullapõllu ja Uuetalu põik 30 kinnistuid esimese järjekoha ühishüpoteek summas 40 0000 eurot; ja ii) Kullapõllu ja Uuetalu põik 30 kinnistuid teise järjekoha ühishüpoteek summas 10 000 eurot; b) 06.01.2022 omandas hageja täitemenetluses nr 022/2020/5486 läbiviidud enampakkumisel Uuetalu põik 30 kinnistu (tlk 5-9 – enampakkumise akt); c) hageja tasus enampakkumisel Uuetalu põik 30 kinnistu eest 5020 eurot (tlk 6 pöördel – enampakkumise akt), mille arvelt tasuti 4000 euro ulatuses täitemenetluse kulud ja 1020 eurot kanti kolmandast isikust sissenõudja nõude täitmiseks; d) 08.03.2022 sai kostja Kullapõllu kinnistu omanikuks sai pärast täiteasjades nr 022/2020/5486 ja 022/2020/5487 toimunud enampakkumisi (tlk 10-11 – kinnistusraamatu väljavõte); e) 09.12.2021 sai kostja Mummesaare kinnistu omanikuks pärast täiteasjades nr 022/2020/5486 ja 022/2020/5487 toimunud enampakkumisi (tlk 12-14 – kinnistusraamatu väljavõte); f) Mummesaare kinnistu eest tasus kostja 6000 eurot, mille arvelt tasuti täitemenetluse kulud ja rahuldati 5308,66 euro ulatuses hüpoteegipidaja nõue (tlk 33 – maksekorraldus) ning Kullapõllu kinnistu eest tasus kostja 3000 eurot; g) Uuetalu põik 30, Kullapõllu ja Mummesaare kinnisasjadelt on tänaseks kustutatud 10 000 euro suurused hüpoteegid (tlk 10-14 – kinnistusraamatu väljavõtted); h) enampakkumiste tagajärjel jäi kaaskoormatud kinnisasju koormama 40 000 euro suurune ühishüpoteek, mis tagab Renovum OÜ nõudeid, mis tulenevad Harju Maakohtu 08.07.2021. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-20-14905; i) 24.01.2022 tegi Renovum OÜ hagejale nõude 40 000 euro tasumiseks (tlk 24); j) 11.03.2022 tegi hageja hüpoteegipidajale päringu (tlk 25-26) täitemenetlustes nõude katteks laekunud vahendite täpsustamiseks ning omapoolse ettepaneku nõude rahuldamiseks vastavalt hagejale kui osavõlgnikule langevas osas ja sellega seoses
2-22-6401 vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid Renovum OÜ keeldus kokkuleppe sõlmimisest (tlk 27); k) 21.03.2022 tegi hageja kostjale ettepaneku (tlk 29) võla ühiseks tasumiseks vastavalt osavõlgnikele langevatele proportsioonidele, kuid kostja hageja ettepanekule ei vastanud; l) 24.03.2022 esitas Renovum OÜ hageja vastu täitmisavalduse (tlk 31-32), kus märgib, et laenulepingust tulenev kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-14905 väljamõistetud võlg on 54 669 eurot, millest 47 200 eurot võla põhiosa, 209 eurot intress, 60 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 7200 eurot viivis. Väljamõistetud võlast tasutud kokku 8944 eurot, mis liigitub esmalt sissenõudmisega seotud kuludeks 60 eurot, seejärel viivis 7200 eurot, seejärel intress 209 eurot ning põhiosa 1475 eurot. Tasumata võla jääk on põhiosa 45725 eurot (54669 – 8944 = 45725 ; 47200 – 1475 = 45725). m) 27.04.2022 tasus hageja täiteasja nr 022/2022/2150 (sissenõudja Renovum OÜ) raames 41 278 eurot (tlk 34 - maksekorraldus; kohtutäitur on 16.05.2022 hagejale tagastanud enamtasutud 1 278 eurot, vt tlk 77 - maksekorraldus; jääk 40 000 eurot); n) põhivõlgnik ega käendaja pole hagejale mistahes osas nõuet rahuldanud.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista 27 333,34 eurot.
42.Kostja nõuet ei tunnista. Kostja märgib, et: (i) ei ole õige, et hageja on oma nõude kujunemisse kaasanud tema poolt Uuetalu kinnistu ostuhinnana tasutud summa ostuhinna tasumisest mingeid kaaspantijate sisesuhteid tekkida ei saa; (ii) enampakkumisel Uuetalu kinnistu ostuhinnana tasutud summa, millest osa hüvitamist lähtuvalt proportsioonist 1/3 ja 2/3 soovib hageja kostjalt, ei ole hageja arvestuses lähtutud õigest proportsioonist, vaid õige oleks 1⁄2 ja 1⁄2, kuna ühishüpoteek 10 000 eurot sai täitemenetluses täidetud juba Mummesaare ja Uuetalu kinnistu müükidega enampakkumisel, kuna nende müügihinnad kokku ületasid 10 000 eurot (5020 + 6000), ja Kullapõllu kinnistu müüdi juba muu nõude täitmiseks; (iii) hageja poolt tasutud summad sisaldavad täitekulusid - hagejal pole alust nõuda kaaspantijatelt täitekulude hüvitamist, need tulenesid hageja enda käitumisest - hagejal on piisavalt olnud võimalust võlg tasuda ja täitekulusid vältida; (iv) kostjale kulude vältimiseks õigeaegset võimalust ei antud; (v) 21.03.2022 e-kirja ei ole kostja kätte saanud ega hageja selle kostjani jõudmist tõendanud; (vi) hagejale kuulub nõue põhivõlgniku, mitte kostja vastu (AÕS § 349 lg 3), kuid hageja ei ole kolmanda isikuna makstud summa tagasinõudes pöördunud põhivõlgniku (laenusaaja) ega ka käendaja poole.
43.Hageja leiab, et tal on nõue 666,67 eurot kostja vastu seoses asjaoluga, et ta on enampakkumisel soetatud Uuetalu põik 30 kinnistu ostuhinna tasumisega panustanud Kullapõllu ja Uuetalu põik 30 kinnistuid koormanud ühishüpoteegi summas 10 000 eurot kustutamisse (s.o hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisse) rohkem kui oleks pidanud. Kohtu hinnangul ei kohaldu siinkohal AÕS § 349 lg 3, mis sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samuti ei kohaldu VÕS § 173 lg-s 3 toodu. Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise korral on asja müüjaks TMS § 78 lg 1 järgi kohtutäitur, kes koostab enampakkumise kohta enampakkumise akti. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (TMS § 156). Seega ei sõlmita kohtutäituri
2-22-6401 korraldataval enampakkumisel eraõiguslikku müügilepingut, vaid müüdav kinnisasi omandatakse avalik-õigusliku toimingu alusel tehtava kande tulemusel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-84-04, p 15; RKTKo nr 3-2-1-131-12, p 12). Hageja sooritus, milleks oli üksnes Uuetalu põik 30 kinnistu ostuhinna tasumine enampakkumise akti kohaselt, oli suunatud kinnistu omandamisele, mitte seda koormava hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmisele. Hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisega tegeleb enampakkumise järgselt üksnes kohtutäitur TMS § 174 sätestatud korras. Seega ei ole ostuhinna tasumist võimalik käsitada võla tasumisena kolmanda isiku poolt. Asjaolu, et pooled soetasid täitemenetluses toimunud enampakkumistelt kaaskoormatud kinnistud ja poolte poolt tasutud ostuhindade tulemusel sai hüpoteegiga tagatud võlgnevus rahuldatud ja ühishüpoteek summas 10 000 eurot kustutatud, ei tähenda, et poolte vahel oleks tekkinud sisesuhe, sh AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg-s 3 alusel. Seega jääb hageja nõue Uuetalu põik 30 kinnistu ostuhinnaga seonduvalt 666,67 euro ulatuses rahuldamata.
44.Järgnevalt soovib hageja saada hüvitist 26 666,67 eurot, kuna tasus 27.04.2022. a Renovum OÜ-le 40 000 eurot, s.o hageja kinnistut koormava ühishüpoteegi summa, kuigi pidanuks kaaskoormatud kinnistute omanikele kui osavõlgnikele langevate proportsioonide kohaselt tasuma mitte rohkem kui 1/3 hüpoteegisummast, so 13 333,33 eurot. Riigikohus on märkinud, et kohustuse täitnud kolmandast isikust pantijal võib olla nõudeid tagatud nõude võlgniku vastu AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 78 lg 4, § 173 lg 3 pde 2 ja 3 alusel (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 16; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p-d 10, 14). Käesoleval juhul ongi tegemist ülalviidatud olukorraga – hageja, olles kolmandast isikust pantija, on täitnud võlgniku eest hüpoteegiga tagatud kohustuse. Sellises olukorras läheb talle AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 78 lg 4, § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel üle nõudeõigus võlgniku vastu, mitte teiste tagatise andjate vastu. Pooled ei vaidle, et hageja kui panditud kinnisasja mittevõlgnikust omanik on tasunud ühishüpoteegiga tagatud võlgnevuse. AÕS § 359 lg 1 sätestab, et ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Siiski on Riigikohus asjas 3-2-1-91-16 leidnud, et VÕS § 173 lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. VÕS § 69 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad (sh käendaja ja kolmandast isikust pantija või mitu kolmandast isikust pantijat) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 19). Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus (Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10, p 10). VÕS § 69 lg 7 eesmärk on jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees. Tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 20).
2-22-6401 Õiguskirjanduses on märgitud, et kui võlga, mille kinnisasja omanik tasus, on taganud mitu isikut (pandiga või käendajana), kohaldatakse VÕS § 69 lg 7 järgi vastavalt VÕS § 69 lg-tes 1-6 sätestatut, on tal tagasinõue nende isikute vastu (Asjaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne 2014, P. Varul, I. Kull jt, lk 615, p 3.2.5 ja lk 707, p 3.3.2.b). Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu nõue 26 666,67 eurot, kuna tasus 27.04.2022. a Renovum OÜ-le 40 000 eurot, kuigi pidanuks kinnistuomanike osavastutusest tulenevalt tasuma üksnes 1/3 sellest. Seega tuleb vastav summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
45.Kohtu hinnangul tuleb vahet teha võlgnevusega seotud suhete eritasanditel – kui võlgnikuks mitteolev kaaskoormatud kinnisasja omanik tasub ühishüpoteegiga tagatud kohustuse hüpoteegisumma ulatuses, tekib tal seaduse alusel võlasuhe nii (i) teiste kaaskoormatud kinnisasjade omanikega kui (ii) võlgnikuga. Võlgnevuse tasunud isikul on vabadus valida, kas ta pöördub tagasinõudega otse võlgniku vastu või pöördub esmalt osavastutusest tulenevalt kaaspantijate vastu. Olukorras, kus kostja hagejale käesolevas asjas väljamõistetud rahasumma tasub, läheb talle üle samas ulatuses nõue võlgniku vastu. Seega pärast käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmist on hagejal võlgniku vastu tagasinõue summas 13 333,33 eurot ning kostjal summas 26 666,67 eurot.
46.Kostja on vaidlustanud asjaolu, et hageja poolt tasutud summad sisaldavad täitekulusid. Kohus leiab, et kostja vastuväited on alusetud. Võlausaldaja alustas hageja suhtes täitemenetlust kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimiseks, kusjuures pooled ei vaidle, et võlgnevus ületas märkimisväärses ulatuses hüpoteegisummat (45 725 eurot vs 40 000 eurot). AÕS § 346 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Seega tuleneb, et seadusest tulenevalt on hüpoteegiga tagatud mh täitekulud ning hageja on hüpoteegisummat olulisel määral ületava nõude hüpoteegisumma ulatuses tasunud. Puudub vajadus teha vahet, milliste nõuete katteks hageja tasutu arvestati, kuivõrd hageja vastutus piirnes hüpoteegisummaga.
47.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 26 666,67 eurot.
48.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud 97,56% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 97,56% ulatuses kostja kanda ning 2,44% ulatuses hageja kanda.
2-22-6401 Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
51.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtulahendis, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.