Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-21-6036 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

EELNEV MENETLUS

2-21-6036 korrusel ning teisel korrusel asuvad eluruumid. Hageja on pöördunud tööandja poole, et talle antaks tööd, kuigi Riigikohtu seisukoha järgi ei kohusta seadus töötajat tööandjalt tööd nõudma. Tööandja sulges ka hageja e-posti XXX. Hagejale ei ole alates 16.08.2020 tööd võimaldatud. Töö andmata jätmist alates 16.08.2020 ei ole põhjustanud hageja.

2-21-6036 teinud (haigus või puhkus), so 10 päeva. Seega on kalendripäevi kokku 170. Töötaja töötasu pidanuks sel perioodil olema 7065,22 eurot, mistõttu keskmine kalendripäeva tasu on 41,56 eurot. Seega puhkusetasu 21 päeva eest on 872,76 eurot. Üksnes juhul, kui kohus asub seisukohale, et eelnevas summas nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest hageja osas tuleb alates 16.08.2020 kohaldada keskmist töötasu, palume kostjalt välja mõista hüvitis 706,32 eurot. Põhipuhkuse tasu 872,76 eurot eest tuleb välja mõista viivis 20,28 eurot. Kostja pidanuks hüvitise tasuma hiljemalt 31.12.2020. Seega on kostja viivitanud kuni hagi esitamiseni tasu maksmisega 106 päeva. Hageja viivisenõue nimetatud aja eest on 20,28 eurot (8%*872,76€/365*106).

2-21-6036 asjas tähtsust töövaidluskomisjoni otsuses märgitu, sest, esiteks, hageja ei ole kinnitanud osalist tööaega, sj on esindaja poolt istungil märgitu ebaõige ja väär, ning, teiseks, töövaidluskomisjoni otsuse põhjendavas osas märgitu ei ole kohtule siduv. Samuti lisame, isegi, kui pooled oleksid kokku leppinud osalises tööajas, siis ei ole kostja esile toonud ega tõendanud koormuse ulatust. Hageja lisab, et kostja opereeris suvel 2020 Kadriorus tennisekooli ja tenniseklubi territooriumil toitlustuskohta Kadrioru S, kus hageja samuti tööd tegi. Kostja juhatus oli teadlik sellest, et hageja teeb tööd ning jagati tööülesandeid. Seega tagantjärele kostja väited, et hageja ei ole tööd teinud on väär ja alusetu ning kohut eksitav. Tegelikkuses tegi hageja kõike, mis oli vajalik klientidele teenuse osutamiseks – õmbles ja triikis laudlinasid, teenindas kliente, valmistas klientidele sööke jne. Ilma hageja tööta ei oleks kostjal saanud tekkida maksustatavat käivet. Seega ainuüksi nimetatud asjaolu lükkab ümber kostja väite, justkui hageja ei oleks tööd teinud. Kostja ei ole kordagi esitanud hagejale mistahes pretensioone selle kohta, et hageja tööd ei tee. Eluliselt ei ole usutav, et tööandja jätab töötaja tähelepanu töö mittetegemisele juhtimata.

2-21-6036 teadaolevalt ei ole hageja ja kostja töösuhet lõpetanud poolte kokkuleppel, vaid kostja juhatuse liige soovis esmalt hagejaga töölepingu ühepoolselt lõpetada ning kuuldes, et selline tegevus oleks ebaseaduslik, andis U. M.le korralduse teha TÖR-is kostja nimel kanne justkui tööleping oleks lõppenud poolte kokkuleppel.

2-21-6036 osas. Samuti ei ole ega saagi olla töölepingu aluseks asjaolu, et hagejal on sündinud laps. Laps on ajal, kui hageja on tööd teinud, olnud hoitud vanaema poolt. Lisaks märgime, et last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni (TTOS § 10 lg 5) ning lisavaheaegu saab töötaja kasutada iga 3 tunni järel (TTOS § 10 lg 5), kusjuures vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja selle eest makstakse keskmist töötasu, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest (TTOS § 10 lg 6). Seega on väikelapse emal seadusest tulenev õigus tööajal oma väikelast toita. Beebi vanaema jalutas beebiga igapäevaselt Kadrioru pargis ning lapse söögiajal sai hageja last toita vastavalt seaduses ettenähtud vaheaegadel.

2-21-6036 „Sa J.ule ütlesid?“, viidates kostja juhatuse liikme S. K. elukaaslasele J. T.le, kes samuti suvel S töötas. Hageja on esitanud kohtule MTÜ Kadrioru Tennisekooli Ühing esindajate kinnituskirjad, et hageja viibis Kadrioru Si territooriumil, tehes seal tööd. Samuti on MTÜ Kadrioru Tennisekooli Ühing seaduslik esindaja kinnitanud, et „S tegutses Kadrioru Tenniseklubi territooriumil aadressil xxx Tallinnas, OÜ Kesarol ja territooriumi haldaja vahelise lepingu alusel.“ Sellest võib järeldada, et pinda aadressiga Roheline aas 13, Tallinn renditi kostjale. Aadressil asub sisuliselt parkimisplats, kuhu oli püstitatud telk. Lisaks hagejale töötas S ka kostja juhatuse liikme elukaaslane J. T., kes sai kostjalt töötasu. Kostja juhatuse liige S. K. palus U. M.l J. T. registreerida kostja töötajaks ning avaldas talle, et J. T. asub tööle Kadrioru S. J. T. tegi S muuhulgas süüa. Lisaks on kostja tegevusalaks üritustel toitlustamine, mille kostja ise on avaldanud äriregistrile ehk kostja tegeleb ka toitlustusteenuse pakkumisega. Kostjal oli seonduvalt toidukoha käitamisega sõlmitud leping prügi äraveoks prügivedajaga ja turvakaamerate kasutamiseks Valveteenus OÜ-ga (registrikood 12898130). Territooriumi haldaja Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ väljastas kostjale seonduvalt territooriumil Si pidamisega kõrvalkulude arved elektrienergia ja vee eest. Eeltoodu kinnitab üheselt kostja majandustegevuse seotust Kadrioru Siga. Kostja kinnitab, et hageja viibis suvekuudel kuni augusti keskpaik Kadrioru S (kostja küll väidab, et hageja tööd ei teinud, milline väide on ebaõige ja tõendamata). Juhul, kui hageja ei oleks kostja juures töötanud, oleks kostjal pidanud tekkima küsimus, mida hageja teeb Kadrioru S, sest nii-öelda väidetav alus töölepingu ülesütlemiseks ilmnes alles augustis.

2-21-6036

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2-21-6036 Sellest tulenevalt R. M.ga konflikti tekkides vormistati töösuhte lõpetamine ka ametlikult nii nagu R. T. S. tänane ämm U. M. S. K.ele oma 17. augusti 2020. a e-kirjas teada andis: „...R. viisa alusel töötamine lõpetatud 17.08.2020 poolte kokkuleppel.“ Töövaidluskomisjon on oma otsuse p 23.4 õigesti leidnud, et: „Pooled ei vaidle selle üle, et Tööandja raamatupidaja on Tööandja turundusjuhi ema ja avaldaja elukaaslase ema. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja lähikondlane teeb meelevaldselt ning omavoliliselt töötamise registrisse avaldajat (kes ühtlasi on raamatupidaja lapselapse ema) kahjustava kande. Seega on eluliselt usutav, et raamatupidaja, kes töösuhte lõpetamise kande kõnealusesse registrisse tegi, sai sellekohase korralduse turundusjuhilt, kes omakorda oli volitatud poolte töösuhet lõpetama. Eeltoodut tõendab ka Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud 17.08.2020 meilivahetus raamatupidaja ja Tööandja juhatuse liikme vahel...“. Seega märkis Töövaidluskomisjon oma otsuse p 23.3 õigesti, et TLS § 79 järgi võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Töövaidluskomisjon nõustus õigesti Tööandjaga selles, et kuivõrd kehtiv tööõigus ei näe ette poolte kokkuleppe vorminõudeid, siis võivad poolte omavahelise töösuhte kokkuleppel lõpetada mistahes vormis. Veelgi enam – nagu ka töövaidluskomisjon oma otsuse p 23.5 õigesti tuvastas, siis Töötaja sai töösuhte lõpetamise kande tegemisest töötamise registrisse teada viivituseta Maksu- ja Tolliameti 17. augusti 2020. a e-kirjaga, kuid ei pöördunud kordagi tööandja poole selgituse nõudmiseks. Samuti sõlmis töötaja kohaselt peale töösuhte lõppemist Kesarol OÜ-ga töölepingu firmaga X OÜ, kellega küll juba töösuhe lõpeti 10. septembril 2020. a. Lisaks nähtub Töötaja enda poolt esitatud pangakonto väljavõttelt, et ta on 06. novembril 2020. a saanud oktoobri kuu eest töötasu X OÜ-lt, mille juhatuse liige on töötaja elukaaslane ning tööandja varasem turundusjuht R. M.. Veelgi enam: Samal ajal so rasedus- ning sünnituspuhkusel viibides asutas R. T. S. (seejuures Kesarol OÜ pangakontot kasutades) S OÜ (registrikood XXX), mis kanti äriregistrisse 04. detsembril 2019. a. Töövaidluskomisjon leidis õigesti, et: „Seega alustas avaldaja juba töövõimetuslehel viibimise ajal äritegevusega, mis kinnitab kaudselt Töötaja soovi lõpetada palgatöö tegemine.“ Seega pooltel küll oli töösuhe, kuid faktiliselt ei teinud töötaja tööd pärast 03. juunit 2019. a, töösuhe lõpetati ametlikult 17. augustil 2020. a ning töötaja ämm, U. M. vormistas selle vastavalt. Kuna sellele mingit reaktsiooni ei järgnenud, vaid töötaja asus tööle hoopis teises, R. M.le kuuluvas, äriühingus, siis järelikult vastas töölepingu lõpetamine tema tahtele.

2-21-6036 tööga. Samas kinnitas Töötaja enda tunnistaja, kes on ühtlasi Tööandja turundusjuht (s.t. isik, kes peab oma ametikohast tulenevalt Tööandjale tellimusi hankima ja seeläbi Tööandja töötajad tööga kindlustama) ning avaldaja elukaaslane, et Tööandja on siiski kindlustanud avaldaja tööga....“

2-21-6036 veenduda kostja konto 2020. a väljavõttelt, siis sinna kontole pole mingeid kaardimakseid klientidelt laekunud. Seega on valed väited selle kohta, et vastavat Si opereeris kostja – kostja juhatuse liige ei ole Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ-ga sellist lepingut sõlminud ega ole talle seda ka esitatud, mis oleks nt sõlmitud R. M. poolt. Kostja esitas ka päringu Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ-le paludes vastav leping esitada, kuid sellele pole siiani vastatud. Tõsi, kostja juhatuse liige on eraisikuna R. M.t vastavas ettevõtmises aidanud. Nimelt Eestisse tagasi jõudes hakkas juhatuse liige koheselt tegelema Kesarol OÜ-s tööde ja tegemistega. Umbes 10-14 päeva pärast külastas S. K. esimest korda Kadrioru Si kliendina. Seal oli olukord väga halb - toit tuli aeglaselt, serveeriti pool toorelt ja korralagedus oli üldiselt suur. R. M. palus vastavat kriitikat ära kuulates, et äkki saaks S. K. (kui eraisikuna toidukäitlemiseks tervisetõendit omav isik) hagejat kohvikuga aidata, pakkudes kasumi jagamist jne. S. K. tuligi palvele vastu. Olgu lisaks mainitud, et kõnealune, et popup restoran oli avatud väga vähestel päevadel nädalas, kuna nt vihmaga see oli suletud. Seal ei töötanud keegi pidevalt vaid vastavalt võimalustele muu töö kõrvalt ja ilusate ilmadega. Augusti keskpaiku oli kostja ja R. M. konflikt eskaleerunud selleni, et S. K. lõpetas tegevuse Kadrioru S ja teadaolevalt jäi sellega edasi toimetama R. M. või tema sõbra ettevõte. Konflikti eskaleerudes hoidus hageja üldse S. K.ega kohtumast rääkimata sellest, et hageja oleks kostja juures töötanud või kostjalt tööd oodanud. R. M. blokeeris ka S. K.e Facebookis ja ka telefoni nr 2020. a augusti kuus. Jääme selle juurde, et nt S. K. ei ole kunagi isiklikult näinud, et hageja Kadrioru S töötaks – ta küll veetis seal koos lapsega aega ja kasutas välikööki endale ja lapsele söögi tegemiseks, kuid ei teenindanud kliente üheski osas. Samas isegi kui ta seda tegi mingi hetk, ei oma see tähtsust, sest tegemist polnud kostja ettevõttega.

2-21-6036 kinnitab kõnekalt seda, et hageja soovis mh töösuhte lõpetamist kostjaga – seda kinnitabki üheselt ka järgnev kronoloogia.

2-21-6036 töövaidluskomisjoni istungil hageja varasem kaastöötaja pesulaost, R. R., et: „TAT [R. R.] on T-ga [hagejaga] koos töötanud enne T [hageja] raseduspuhkusele jäämist 2019, kuid TAT [R. R.] ei ole 2020 aastal T-t [hagejat] tööl näinud, vahel küll jooksis läbi laost, kuna elas sama hoone II korrusel, TA [kostja] ladu oli I korrusel. Võimalik, et T andis mõne tellimuse 2020.aastal välja, kuid TAT [R. R.] ei näinud, et T [hageja] oleks tööülesandeid täitnud sel ajal TA [kostja] heaks. T [hageja] ei oleks saanud täita tööülesandeid mujal, kui laos. TA-l [kostjal] oli tööd pakkuda, seda oleks jagunud ka T-le [hagejale].“ R. R. jäi samade ütluste juurde, märkides lisaks, et R. T. S. ei ole seejuures kunagi tegelenud laudlinade õmblemisega Kesarol OÜ-le, kuna Kesarol OÜ kasutas alati tööstuslikult toodetud laudlinasid, mida R. R. ja varasemalt ka hageja pesulaos pesid ja triikisid. Kostja selgitab, et tellib laudlinu jm tarvikuid veebileheküljelt www.aliexpress.com. Laudlinu on kostja välja rentinud kogu aeg sh enne hagejaga üldse tutvumist – eeldame, et märgitud asjaolu üle puudub vaidlus; • Kadrioru Si töötaja – mis täpselt, ei olegi selge – kokk, ettekandja, vms? Alles pärast kostja vastuses eelnevate hageja väidete ümberlükkamist so 12. juulil 2021. a arvamuses, konstrueeris hageja teooria, et ta olla töötanud hoopis Kadrioru S. Kunagi varem selle kohta väiteid esitatud ei olnud. Ka selle kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad - ära püüti kasutada tuttavaid (MTÜ Kadrioru Tennisekooli Ühinguga seotud inimesed) ja perekonda –U. M.. Samas ei olnud Kadrioru Si asjaoludest nähtuvalt üldse kostja ettevõte.

2-21-6036 Sealjuures ei ole tunnistaja oma ütlustes järjekindel – nagu ülalpool näeme, siis esmalt väitis tunnistaja, et hageja töötas laos, mis koosnes „nõude-, tekstiililaost ja pesulaost ja nõudepesust.“ Seejärel väidab tunnistaja, et: „Hagejal oli rinnaga toidetav laps ja mina olin see, kes last hoidis. Kesarol väike ettevõte, põhikohaga töötasid seal R. R., kes hoidis nõudeladu korras, R. pesulaos.“ Seega väidab tunnistaja hilisemalt ise erinevalt oma esialgsest ütlusest, et töötaja töötas ainult pesulaos. Samas järgnevalt väidab tunnistaja juba: „Püüdsime R. R. tööd säilitada, ta sai hakkama pesulaos ja nõudepesus.“ Ehk siis lõppkokkuvõttes tuleb ka U. M. enda tunnistustest välja see, et hageja tegelikult ikkagi laos ei töötanud. Töötaja teine väide enda ametikoha osas 16. aprilli 2021. a hagis – teenindusjuht. Teenindusjuhi ametikohal töötamist ei kinnita mitte ükski tõend, sh ei ole seda isegi U. M. väitnud. Siinkohal on märkimisväärne, et hagis ei viidata poole sõnagagi ei õmblustöö tegemisele hageja poolt ega töötamisele Kadrioru S. Vastavad väited esitati hiljem ja nagu all-laotuvalt esile toome, siis samuti mitte korraga. Töötaja kolmas väide enda ametikoha osas 17. mail 2021. a hagi täpsustuses - hageja õmbles lisaks laudlinade pesemisele ja triikimisele. On ümber lükatud U. M. ütlused hageja laos töötamisest. Väidetavalt toimus õmblemine muudes ruumides kui laos ja seetõttu ei olevatki R. R. saanud seda näha. Oma 12. juuli 2021. a menetlusdokumendi p 31.3. väideti isegi, et: „Hageja tegi õmblustööd kostja asukohas II korrusel ja Kadriorus toitlustuskohas,“ kuid seda ei kinnitanud isegi mitte U. M. märkides oma tunnistuses, et: „Kadriorus ta ei teinud õmblustööd, ennem Si ta õmbles.“ Tegelikkuses ei vajanud kostja üldse mingit hageja poolset õmblustööd ega ole temal kunagi käskinud või palunud seda teha. Hageja soetas oma laualinad ja -seelikud mujalt – näiteks AliExpressist. Ometi väidab U. M., et: „Peale sünnituspuhkust 17.03 tuli tagasi tööle ja kuni Kesaroli Si avamiseni (alates 10.06 leidsid aset ehitustööd) õmbles linu ja seelikuid, olen andnud talle selleks õmblusmasina, elektrilise.“ Samas väidab tunnistaja, et seda ei tehtud siiski kogu aeg: „Kui tööd ei olnud all laos, kasutasime aja ära. Tegi üleval oma kodus neid õmblustöid.“ Samas R. R. hagejat 2020. a laos töötamas ei näinud ning ka tunnistaja U. M. enda väitel saigi R. R. ise ladudes hakkama. Tunnistaja väidab lisaks: „R. õmbles linu ja seelikuid kangast, mida R. M. oli ostnud. Suur hulk kangast.[..]“ Nagu oleme varem avanud, siis toimetas R. M. mh kostja selja taga või tegeles ka täiesti avalikult enda muude ettevõtmistega nagu näiteks Kadrioru S. Me ei saa seega väita, et R. M. ei toonud hagejale suurt hulka kangast, kuid kui see on isegi tõsi, siis puudub sellel kostjaga igasugune seos. Võimalik, et hageja õmbleski midagi, kuid mitte kostja palvel ega kostja tarbeks – võimalik, et mõne R. M. ettevõtmise tarbeks, kes lõppkokkuvõttes ju asutaski kostjaga konkureeriva ettevõtte. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et kostja oleks soetanud kangast ja palunud sellest midagi õmmelda. Kui kanga tõi R. M., peaks olema selles osas olemas ka kulutšekk „suurele hulgale kangale“. Asjaolu, et kostja hageja õmblustööd ei vajanud ega kasuta seda, kinnitab mh ka järgmine nüanss. Nimelt kinnitas U. M.: „Andsin oma õmblusmasina Toyota, 1 nõelaga, aga 10 režiimi. Ei olnud overlokki.“ Overloki näol on tegemist masinaga, mis õmbleb korraga 3, 4 või 5 niiti. Peamiselt kasutatakse sellist masinat äärte tegemiseks ehk ääristamiseks. Peaaegu kõik riideesemed, tekid, padjapüürid ning muud kangad on ääristatud overlokiga – samuti ka laudlinad ja lauaseelikud. Kostja poolt kasutatavad laudlinad on minimaalselt

2-21-6036 topeltõmblusega, mille tegemiseks on vaja kahe nõelaga masinat või ääristatud overlokiga. Selliseid ääriseid ei ole võimalik teha 1 nõelaga õmblusmasinaga, mis tunnistaja U. M. enda kinnitusel hagejale andis. Seega oli vastav vale lisaks ka läbi mõtlemata. Töötaja neljas väide enda ametikoha osas 12. juulil 2021.. a menetlusdokumendis – hageja töötas Kadrioru S. Kuigi 2021. a juuni kuus ühtegi uut väidet töötaja enda ametikoha osas ei esitanud, siis juulis 2021. a esitati kogu menetluse jooksul esmakordselt väide, et hageja olevat töötanud Kadrioru S. Esiteks polnud üldse tegemist kostja ettevõttega, kuid teiseks on oluline, et vastav väide esitati esmakordselt pärast mitmeid kuid, nii pärast TVK menetlust kui ka pärast seda, kui hagi oli juba menetluses ning kostja oli sellele ka juba vastanud. Tegemist on lühikese aja jooksul järjekorras juba neljanda väitega hageja poolt väidetavalt tehtud töö osas. Selline asjaolu muudab juba eluliselt ebausutavaks kogu hageja esitatud ja ajas oluliselt täienenud ja muutunud faabula. Samuti kinnitavad vastava teooria ebausutavust ka U. M. vastuolulised ütlused. Tunnistaja väitis nimelt: „R. töötas juuni-august täistööajaga minu teada küll.“ Kuigi hageja tegelikkuses ei töötanud üldse, siis mitte kuidagi ei saanud ta need kolm kuud töötada täistööajaga ja seda mh isegi tunnistaja enda ütlusi (aga ka muid tõendeid) arvesse võttes: 2020.a juuni. Tunnistaja U. M. väidab: „Juuni keskel avati Kadrioru S xxx, ta tegi seal abitöid. [...] Kui S juuni keskel avati, S. atati R. sinna tööle.“ Seega juuni esimeses pooles ta S isegi väidetavalt ei töötanud. Nagu R. R. TVKs antud ütlustest ja lisast 26 selgub, siis ka pesulaos hageja ei töötanud. Samuti on ümber lükatud hageja väited, et ta õmbles. Seega igal juhul juuni kuust vähemalt esimesel poolel puuduvad hageja töötamise kohta igasugused tõendid. Faktiliselt pole tõendatud ka juuni teises pooles S töötamine, kuid tuleme selle juurde täpsemalt tagasi hiljem; 2020.a juuli. Tunnistaja U. M. väidab: „Hageja oli 7.-17. juuli puhkusel, siis ei külastanud grilli.“ Hageja ise toob oma 17. mai 2021. a hagi täpsustuses esile (p 10), et: „Töötaja täpsustab, et viibis 07.07.-10.07. ning 13.07.-16.07. tasustamata puhkusel.“ Erinevalt tunnistaja ütlustest väidab seega hageja, et puhkas juulis kahes osas. Tunnistaja seda aga ei kinnitanud. Veelgi enam – tunnistaja märkis vastuseks küsimusele, kas hageja ja R. M. käisid koos 2020. a juulis Lätis, Leedus, Poolas jne puhkamas, et: „Jah viibis küll. Nad olid koos.“ Sellel puhkusel kasutas R. M. usinalt ka kostja pangakaarti. Tekib küsimus, et kui hageja oli koos R. M.ga 09. juulil Poolas ja 13. juulil 2020. a samuti, siis kuidas ta 11. ja 12 juulil enda väitel sai tööl olla? 17. juulil 2020. a on kasutatud kostja pangakaarti CIRCLE K PALANGAS. Palanga ja Tallinna vahe on ca 580 km, mida sõidab autoga ca 8 tundi. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks sellel päeval veel tööle jõudnud. 17. juulil 2020. a oldi alles Jurmalas (kaardimakse dateeringuga 20. juuli 2020. a, B HOTEL JURMALA). Ülaltoodust näeme, et hageja on isegi oma väidetava puhkuse aja osas valetanud ja ajal, kui ta väidetavalt töötas, olnud hoopis tõendatult R. M.ga Lätis, Leedus ja Poolas. 2020. a august – kuni detsember 2020. a. Tunnistaja U. M. väitel käis hageja Kadrioru S: „...kuni augusti keskpaigani, kui seal enam tööd ei antud.“ Ka hageja hagi täpsustuses väidetakse, et hagejale võimaldati tööd kuni 15. augustini 2020. a. Seega pärast märgitut hageja isegi ei väida, et ta tööd tegi. Märgime selles osas, et kuigi hageja ka varem tööd reaalselt ei teinud, siis Kadrioru S juures asuvas tenniseklubis ta tennist käis mängimas ja S

2-21-6036 oma elukaslase seltsis viibis, lapsega mängis ja aega veetis. Täpselt samasuguse võimaluse pakkus kostja R. M.le ka 05. augustil 2020. a sh koos võimalusega, et hageja võib ka kaasa minna ja sama moodi lapse ja R. M. seltsis aega veeta. Sellisest tööst R. M. aga keeldus. Kui hageja oleks ka päriselt tööl käinud, siis oleks selline keeldumine ja tema nimel esitatud – tegemist on ikkagi elukaaslastega. 11 inimest, kes kõik R. T. S.t teavad, on teda küll Kadrioru S näinud, kuid mitte keegi pole teda töötamas näinud - sh J. T., kes U. M. kinnitusel ise samas töötas. Ülaltooduga on U. M. ütlused ümber lükatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-21-6036 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2-21-6036 sõlmitud, kui pooled on jõudnud olulistes tingimustes kokkuleppele. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Senise kohtupraktika põhjal ei saa tööleping lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega (TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4) (vt ka Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töösuhte lõppemiseks on vaja töötaja poolt selgelt väljendatud tahet. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud olukord, kus üks pool teeb teisele poolele ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kindlal kuupäeval ning teine nõustub sellega.

2-21-6036

2-21-6036

2-21-6036 2020. a juunis kostja seaduslikule esindajale teatanud, et tal on keemiatooteid tarvis (II kd, tlk 34), mis tähendab, et hageja on kostja heaks teinud lepingujärgset tööd – muud eluliselt usutavad selgitused siinkohal puuduvad. Samuti nähtub, et kostja seaduslik esindaja on isiklikult hagejale mitmeid tellimusi täitmiseks edastanud ning nendega seonduvalt kirjavahetust pidanud (II kd, tlk 36-45; III kd, tlk 43). Kostja teise töötaja R. R. kinnitus (II kd, tlk 81), et eelnimetatud tõendid kajastavad osaliselt tema tehtud töid, ei ole veenev, kuivõrd puudub eluline selgitus, miks pidanuks kostja vastavad aruanded hagejale saatma, kui hagejal nendega mingit seost ei olnud. Ka tunnistaja U. M. kinnitab, et pärast lapsehoolduspuhkust asus hageja uuesti kostja juurde tööle, töötades kuni 10.06.2020 kostja laos X kinnistul ning alates 11.06.2020 lisaks Kadrioru S (II kd, tlk 100-101). Kostja seaduslik esindaja on 2020. a juuli keskel palunud hagejal uurida, mida läheb tarvis juustupallide valmistamiseks (I kd, tlk 83) ning palunud supp üles soojendada (II kd, tlk 42) ja võtta valve maha (II kd, tlk 44) – olukorras, kus hagejal polnud mingit puutumust Siga, on vastavasisulised palved kummastavad. Kohus möönab, et nimetatud tõendid ei kajasta, et hageja oleks täistööajaga tööd teinud, kuid kuna töötaja on töösuhtes nõrgem pool, tuleb töötaja suhtes kohaldada kergemat tõendamisstandardit. Seda eriti olukorras, kus töötaja poolt töötegemine on ilmne, kuid tööandja on tema ülesandeks olevat tööaja aruandluse pidamise kohustust rikkunud. Kostja ja tema raamatupidaja vaheline vestlus 2020. a märtsis (II kd, tlk 141) ei oma tähtsust, kuivõrd ei puuduta nõudeperioodi – töötasu nõutakse alates 2020. a aprillist. Kostja seadusliku esindaja elukaaslase kiri kohtule (II kd, tlk 155-156) ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tõend, kuivõrd autor on asja lahendamisest kostja kasuks eelduslikult isiklikult huvitatud. Lisaks on tegemist tavapärase kirjaga, autorile ei kohaldu tunnistajale sätestatud õigused ja kohustused, mistõttu on tõendiväärtus sellevõrra madalam. Kohtu hinnangul on eelnimetatud formaalsel põhjusel ebausaldusväärsed ka teised hageja töötamist kajastavad kirjad (II kd, tlk 158-176; III kd, tlk 45, 48, 50), mis on erinevate isikute poolt kohtule suunatud. Asjaolu, et kolmandad isikud väidetavalt hagejat teavad ning kinnitavad, et ei ole teda Kadrioru S näinud, ei tähenda, et hageja kostja jaoks lepingujärgset tööd ei oleks teinud. Kolmandate isikute teadmise pinnalt ei ole võimalik käesoleval juhul järeldada hageja töötamise või mittetöötamisega seotud asjaolusid.

2-21-6036 Seega on ilmne, et Kadrioru S oli kostja ettevõtmine, mitte mistahes kolmandate isikute ettevõtmine. Tähtsust ei oma, millisele arveldusarvele laekus Kadrioru S müügitulu. Kadrioru S tegutses kuni 2020. a augusti keskpaigani, kinnitas nii tunnistaja istungil (II kd, tlk 100-101) kui ka Kadrioru Tennisekooli haldur kohtule adresseeritud kirjas (I kd, tlk 82). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tegi kostja heaks lepingujärgset tööd 01.04.2020 kuni 15.08.2020.

2-21-6036 eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Hageja on esile toonud hüvitise arvutamise käigu ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Kohus on ülal leidnud, et tööleping kehtis kuni 31.12.2020. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 872,76 eurot.

2-21-6036 loetelu, samas on sellest tähtajast nähtud seadusega ette mitmeid erisusi. Sarnaselt varasemale sätestab TLS § 105 lg 1 töölepingu ülesütlemise vaidlustamise 30kalendripäevase tähtaja ning TLS § 29 lg 9 töötasu nõude esitamise kolmeaastase tähtaja. Lisaks sätestab TLS § 74 lg 4 tööandja kahju hüvitamise nõude 12-kuulise aegumistähtaja, samuti kohalduvad osale töösuhtest tulenevatele nõuetele TsÜS-is sätestatud üldised aegumistähtajad (nt TLS § 40 lg-d 1 ja 5 koostoimes VÕS § 628 lgtega 2-5) ning nt puhkusehüvitise nõude esitamine on seotud põhipuhkuse nõude üheaastase aegumistähtajaga (TLS § 71 ja § 68 lg 6).“ Lahendi p-is 22.2.2 märgib Riigikohus lisaks: „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et töötasult arvutatava viivise nõudele kohaldub TLS § 29 lg-s 9 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 689 lg 5), lisades, et töötasult arvutatud viivise nõudele ei ole põhjendatud kohaldada TLS § 31 ainuüksi seetõttu, et töötasu ja viivise maksmise eesmärk on erinev (vt ka otsuse p-d 22.1-22.2.1).“ Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kostja arutlused, et hageja nõuded on aegunud. TLS § 31 ei kohaldu. Hageja töötasunõue ja sellega seotud viivisenõude aegub TLS § 29 lg 9 kohaselt kolme aasta möödumisel arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Puhkusehüvitise nõue ja sellega seotud viivisenõue aegub TLS § 68 lg 6 kohaselt ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Hageja on arvestanud puhkusehüvitist 2020. a eest, mistõttu aegunuks sellega seotud nõue 01.01.2022.

2-21-6036

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2022.a otsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.