R. T. S. hagi Kesarol OÜ vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
11 148,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R. T. S. (isikukood XXX; aadress XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Asso Prii (e-post: [email protected]) Kostja: Kesarol OÜ (registrikood 11683309; asukoht J. Kunderi tn 15, 10121 Tallinn; e-post: [email protected]);
2.Mõista Kesarol OÜ-lt R. T. S. kasuks välja töötasu perioodi 01.04.2020 – 15.08.2020 eest summas 1 999,41 eurot (bruto), puhkusehüvitis 872,76 eurot (bruto) ning 04.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 413,08 eurot. 3. Mõista Kesarol OÜ-lt R. T. S. kasuks välja edasiulatuv viivis 2 872,17 eurolt (töötasu 1 999,41 eurot + puhkusehüvitis 872,76 eurot) VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras alates 05.07.2022 kuni nimetatud nõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud 28,89% ulatuses Kesarol OÜ kanda ning 71,11% ulatuses R. T. S. kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
2-21-6036 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) jättis 02.03.2021.a otsusega (I kd, tlk 4 jj) hageja avalduse kostja vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõuetes rahuldamata.
2.Hageja sai TVK otsuse kätte 17.03.2021 ning esitas 16.04.2021.a Harju Maakohtule hagiavalduse ja 17.05.2021 selle täpsustused. 01.06.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
3.Hagiavaldusest nähtub, et R. T. S. (edaspidi „hageja“) ja Kesarol OÜ (edaspidi „kostja“ või „tööandja“) sõlmisid 14.05.2018 töölepingu, mille järgi asus hageja kostja juures tööle. Hageja täitis täistööajaga teenindusjuhi ametiülesandeid. Hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, kuid igakuiselt lepiti kokku töötasus 1250 (bruto) eurot. Vastavalt kokkuleppele kestis tööleping tähtajaliselt kuni 31.12.2020.
4.Hageja näol on tegemist Filipiini Vabariigi kodanikuga, kellele kohalduvad VMS §-s 107 märgitud tingimused. Hageja asus Eesti Vabariigis tööle kostja kutsel. Kostja näol on tegemist ettevõttega, kelle majandustegevuseks on eelkõige toitlustusteenuse osutamiseks vajalike seadmete ja tarvikute laenutamine.
5.Töötasu 1250 (bruto) eurot kalendrikuus vastas 2018. a seisuga VMS § 107 lg-le 1. Hagejale väljastati 01.11.2018 Eesti Vabariigis töötamiseks elamisluba kuni 30.12.2020. Hageja viibis alates 03.06.2019 haiguslehel ning vahemikus 29.10.2019-16.03.2020 rasedus- ja sünnituspuhkusel. 17.03.2020 asus hageja täitma töökohustusi (sh laudlinade õmblemine, pesemine, triikimine) ning täitis neid kuni 15.08.2020, so ajani, kui kostja hagejale tööd ei andnud ja viis ootamatult oma toonasest tegevuskohast aadressilt XXX (I korrus) vara (pesumaja, triikimiskeksus, inventari ladu jne) minema. Kostja ei avaldanud hagejale uut tegevuskohta. Hageja selgitab, et kostja tegevuskoht asus kuni augustini 2020. a X kinnistu esimesel
2-21-6036 korrusel ning teisel korrusel asuvad eluruumid. Hageja on pöördunud tööandja poole, et talle antaks tööd, kuigi Riigikohtu seisukoha järgi ei kohusta seadus töötajat tööandjalt tööd nõudma. Tööandja sulges ka hageja e-posti XXX. Hagejale ei ole alates 16.08.2020 tööd võimaldatud. Töö andmata jätmist alates 16.08.2020 ei ole põhjustanud hageja.
6.Kostja on 18.08.2020 teinud töötamise registris kande, justkui töösuhe hagejaga oleks lõppenud poolte kokkuleppel alates 17.08.2020, kuid vastavat kokkulepet töösuhte lõpetamiseks ei ole hageja kostjaga sõlminud. Nimetatud kanne registris on väär. Töösuhe lõppes 31.12.2020 tähtaja saabumisega.
7.Hageja ei ole alates 01.04.2020 töötasu osaliselt ning alates 01.07.2020 kuni 31.12.2020 töötasu tervikuna saanud. Töötukassalt on hagejale laekunud 07.05.2020 554,33 (neto) eurot aprillikuu eest ja 05.06.2020 554,33 (neto) eurot maikuu eest, so vastavalt 718,79 (bruto) eurot aprillikuu eest ja 718,79 (bruto) eurot maikuu eest. Alates juuni 2020 on töötasu tervikuna tasumata. Seega on hageja nõudeks: • Aprilli 2020 eest 376,21 (bruto) eurot (hageja töötasu 1250 eurot, millest kostja on tasunud 155 eurot ja töötukassa 718,79 eurot); • Mai 2020 eest 376,21 (bruto) eurot (hageja töötasu 1250 eurot, millest kostja on tasunud 155 eurot ja töötukassa 718,79 eurot); • Juulikuu 2020 eest 815,22 (bruto) eurot (hageja viibis tasustamata puhkusel 07.07.10.07. ning 13.07.-16.07. ning töötas 15 päeva; tööpäevatasu 54,35€*15) • Juuni, august kuni detsember 2020 kuue kuu eest 8750 eurot (6*1250=7500).
8.Juhul, kui kohus tuvastab, et alates 16.08.2020 on hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu TLS § 35 järgi, leiame, et nimetatud juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu 1250 (bruto) eurot kalendrikuu kohta, sõltumata hageja keskmisest töötasust, sest VMS § 107 lg 1 järgi peab välismaalasest töötajale olema tagatud tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Hageja on positsioonil, et välismaalasele peab tööandja VMS § 107 lg 1 järgi tagama seaduses sätestatud miinimumtasu. VMS näol on tegemist eriseadusega. Statistikaameti avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk august kuni detsember 2020 seisuga oli 1407 (bruto) eurot. Lähtuvalt eeltoodust, on hageja töötasu nõue kostja vastu kokku 9067,64 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab, et alates 16.08.2020 on hagejal õigus nõuda kostjalt keskmist töötasu arvestatuna 865,04 eurot kalendrikuus, siis palub hageja mõista kostjalt välja töötasu 01.04.2020- 31.12.2020 kokku 7335,32 eurot.
9.Perioodi 01.04.2020-31.12.2020 eest oli hagejal õigus saada puhkust 21 kalendripäeva. Perioodil 01.06.2020-30.11.2020 oli 183 kalendripäeva, millest tuleb maha arvata riigipühad ja rahvuspühad, so 3 päeva, ning päevad, mil töötaja mõjuval põhjusel tööd ei
2-21-6036 teinud (haigus või puhkus), so 10 päeva. Seega on kalendripäevi kokku 170. Töötaja töötasu pidanuks sel perioodil olema 7065,22 eurot, mistõttu keskmine kalendripäeva tasu on 41,56 eurot. Seega puhkusetasu 21 päeva eest on 872,76 eurot. Üksnes juhul, kui kohus asub seisukohale, et eelnevas summas nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest hageja osas tuleb alates 16.08.2020 kohaldada keskmist töötasu, palume kostjalt välja mõista hüvitis 706,32 eurot. Põhipuhkuse tasu 872,76 eurot eest tuleb välja mõista viivis 20,28 eurot. Kostja pidanuks hüvitise tasuma hiljemalt 31.12.2020. Seega on kostja viivitanud kuni hagi esitamiseni tasu maksmisega 106 päeva. Hageja viivisenõue nimetatud aja eest on 20,28 eurot (8%*872,76€/365*106).
10.Hageja palub mõista Kesarol OÜ-lt R. T. S. kasuks välja: saamata jäänud töötasu 9067,64 eurot, või alternatiivselt ja üksnes juhul, kui kohus eelnevalt märgitud nõuet ei rahulda, palume välja mõista töötasu 7335,32 eurot; kasutamata jäänud puhkusetasu hüvitis 872,76 eurot, või alternatiivselt ja üksnes juhul, kui kohus eelnevalt märgitud nõuet ei rahulda, palume välja mõista 706,32 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 412,92 eurot; alates 17.04.2021 viivis töötasult ja puhkusetasu hüvitiselt VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras kuni nimetatud nõude tasumiseni.
11.Seonduvalt kostja seisukohtadega märgib hageja järgmist. Hageja töötas täistööajaga, seda eeldatakse (TLS § 43 lg 1). Osalise töökoormuse tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid. Kostja ei ole hageja töötasu TLS § 37 järgi vähendanud. Hageja ei ole kostjale esitanud avaldust töösuhte ülesütlemiseks. Vastupidise tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid. Kostja ei ole väljastanud hagejale avaldust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vastupidise tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid. Hageja ja kostja ei ole töölepingut lõpetanud poolte kokkuleppel ei otsese ega kaudse tahteavalduse tulemusena. Vastupidise tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid.
12.Hageja vaidlustab kostja väite, et hageja asus kostja juures tööle pesulao töölisena. Nimetatu lükkab ümber tööandja poolt Politsei- ja Piirivalveametile esitatud kutse, millest nähtub, et töötaja ametikoht oli teenindusjuht ning töötasuks kalendrikuus 1300 eurot. Sõltumata hageja ametikohast, ei vaidlusta kostja töötasu suurust täistööaja eest, kusjuures hageja nõuab kohtu kaudu väiksemat summat.
13.Kostja märgib, et hageja ei töötanud kostja juures täistööajaga, tema rakendamise otsustas eelkõige R. M. vajadusest lähtuvalt ning hageja ei saanud sellest tulenevalt töötasu täiskohal töötamise eest. Hageja ei nõustu kostjaga. Hageja ja kostja olid kokku leppinud täistööajas. Ainuüksi asjaolu, et hageja oli registreeritud tööandja enda poolt TÖR-is täistööajaga (vt 18.05.2021 avalduse lisa 1, tööaja määr – 1.0) kinnitab, et hageja töötas täistööajaga. Lisaks, TLS § 43 lg 1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku osalises tööajas. Samuti ei oma
2-21-6036 asjas tähtsust töövaidluskomisjoni otsuses märgitu, sest, esiteks, hageja ei ole kinnitanud osalist tööaega, sj on esindaja poolt istungil märgitu ebaõige ja väär, ning, teiseks, töövaidluskomisjoni otsuse põhjendavas osas märgitu ei ole kohtule siduv. Samuti lisame, isegi, kui pooled oleksid kokku leppinud osalises tööajas, siis ei ole kostja esile toonud ega tõendanud koormuse ulatust. Hageja lisab, et kostja opereeris suvel 2020 Kadriorus tennisekooli ja tenniseklubi territooriumil toitlustuskohta Kadrioru S, kus hageja samuti tööd tegi. Kostja juhatus oli teadlik sellest, et hageja teeb tööd ning jagati tööülesandeid. Seega tagantjärele kostja väited, et hageja ei ole tööd teinud on väär ja alusetu ning kohut eksitav. Tegelikkuses tegi hageja kõike, mis oli vajalik klientidele teenuse osutamiseks – õmbles ja triikis laudlinasid, teenindas kliente, valmistas klientidele sööke jne. Ilma hageja tööta ei oleks kostjal saanud tekkida maksustatavat käivet. Seega ainuüksi nimetatud asjaolu lükkab ümber kostja väite, justkui hageja ei oleks tööd teinud. Kostja ei ole kordagi esitanud hagejale mistahes pretensioone selle kohta, et hageja tööd ei tee. Eluliselt ei ole usutav, et tööandja jätab töötaja tähelepanu töö mittetegemisele juhtimata.
14.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kes konkreetselt tegi väljamakseid, ning töötajale ei ole teada, kes konkreetselt on töötajale teinud kostja poolt töötasu ülekandeid. Väljamaksete ja ülekannete korrektse teostamise eest vastutab ÄS § 187, TsÜS § 35 järgi kostja juhatus.
15.Hageja naasis sünnituspuhkuselt 17.03.2020, misjärel soovis asuda tööle. Samas Vabariigi Valitsus oli 12.03.2020 välja kuulutanud eriolukorra, mille kestel olid keelatud avalikud kogunemised, sh üritused, ja mis kestis kuni 01.05.2020. See tähendas omakorda seda, et töötajale tööd kokkulepitud mahus ei tagatud. Vabariigi Valitsus leevendas 18.05.2020 tingimusi, mille tulemusena oli piirangutega avalikud üritused lubatud. Kuivõrd kostja tegevus sõltub otseselt üritustest, siis hakkas kostja majandustegevus, seega ka kostja võimalus hagejale tööd pakkuda, taastuma alles mai lõpust 2020.
16.Kostja märgib, et R. M.ga konflikti tekkides vormistati töösuhte lõpetamine ka ametlikult nii nagu U. M. oma 17.08.2020 e-kirjas teada andis. Hagi vastuses märgib kostja, et töösuhte lõpetamise vormistas U. M.. Hageja leiab, et kokkuleppe sõlmimist ei saa kinnitada ka kolmas isik U. M., sest U. M. ei viibinud ega saanudki viibida sellise kokkuleppe juures (sest sellist kokkulepet ei sõlmitud) ning U. M.l puudus kostja esindusõigus, sh volitus töölepingut lõpetada. Kostja esindaja on 02.03.2021 toimunud töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et raamatupidajal ei olnud õigus sõlmida ega lõpetada töölepinguid olnud õigus sõlmida ega lõpetada töölepinguid. TÖR-is tööandja poolt kande tegemine ei tõenda kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel töölepingu kokkuleppel lõpetamiseks. Hageja esitab kohtule U. M. vastuse järelpäringule (lisa 8), millest nähtuvalt U. M. ei ole vahendanud hageja ja kostja vahelist kokkulepet töölepingu lõpetamiseks ega juures viibinud sellisel kohtumisel ning temale
2-21-6036 teadaolevalt ei ole hageja ja kostja töösuhet lõpetanud poolte kokkuleppel, vaid kostja juhatuse liige soovis esmalt hagejaga töölepingu ühepoolselt lõpetada ning kuuldes, et selline tegevus oleks ebaseaduslik, andis U. M.le korralduse teha TÖR-is kostja nimel kanne justkui tööleping oleks lõppenud poolte kokkuleppel.
17.Kostja märgib, et hageja asus pärast töösuhte lõppemist tööle X OÜ-s (töösuhe kuni 10.09.2020) ning X OÜ-s. Hageja selgitab, kuivõrd hagejale alates augusti keskpaigast tööd ei tagatud ning tööandja oli pikka aega viivitanud töötasu maksmisega ega avaldanud hagejale uut tegevuskohta, siis oli hageja teadmatuses ja tal tekkis põhjendatud hirm, et tekkinud olukord ning töötasu puudumine mõjutab hageja elamisloa kehtivust ning selle pikendamise võimalust. Nimelt kehtis hageja elamisluba kuni 31.12.2020 (vt 17.05.2021 täpsustuse lisa 1), mille pikendamiseks esitas ta taotluse sügisel 2020. Sellest tulenevalt, kuivõrd töösuhtes oli ebaselgus, siis sõlmiti hageja ja X OÜ vahel tööleping, kuid hageja ei ole äriühingus töötasu saanud. Sama põhjendus kehtib X OÜ-ga seonduvalt, sest hageja oli teadmatuses ning äraootaval seisukohal edasise osas.
18.Kostja leiab, et hageja viivisenõue on aegunud, kuivõrd hageja ei ole viivisenõuet esitanud TLS § 31 järgi. Hageja kostjaga ei nõustu. Hageja esitas 08.01.2021 töövaidluskomisjonile avalduse töötasu saamiseks ning 19.01.2021 täpsustuse, sh viiviste väljamõistmiseks. Hageja on positsioonil, et viivise näol on tegemist kõrvalnõudega. Tehingust tulenevad kõrvalnõuded alluvad tehinguliste nõuete aegumistähtaegadele. Nii nt aeguvad perioodilised nõuded (nagu intressinõuded, sh viivisenõuded) TsÜS § 154 järgi, st kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kuivõrd kohustusele vastavad nõuded muutusid sissenõutavaks 2020, siis algas aegumine 2020 lõppemisest. Kuivõrd hageja esitas töövaidluskomisjonile nõude 08.01.2021, siis on nõue esitatud 8 päeva jooksul alates 31.12.2020 ning hageja viivisenõue ei ole aegunud. Isegi juhul, kui kohalduks neljakuuline aegumistähtaeg, ei ole viivis perioodi august kuni detsember eest aegunud, sest augustikuu töötasu muutus sissenõutavaks 10.09.2020 ning aegumistähtaeg oleks saabunud kostja väidete õigsuse korral 10.01.2021, so pärast hageja poolt töövaidluskomisjoni pöördumist.
19.Kostja on positsioonil, et hageja nõue puhkuse eest hüvitise saamiseks on aegunud. Hageja kostjaga ei nõustu. Esmalt märgime, et pooled vaidlevad töösuhte lõppemise aja osas. Hageja on positsioonil, kuivõrd kumbki pool ei ole töölepingut erakorraliselt üles öelnud ning töötaja ei ole ka korraliselt üles öelnud ja pooled ei ole töölepingut lõpetanud poolte kokkuleppel, siis lõppes tööleping 31.12.2020 tähtaja saabumisega. Kuivõrd tööleping lõppes 31.12.2020 ehk hageja nõue hüvitise saamiseks muutus TLS § 71 järgi sissenõutavaks 31.12.2020 ning hageja esitas nõude töövaidluskomisjonile hüvitise saamiseks 08.01.2021 (vt töövaidluskomisjoni 29.01.2021 määrus), siis tuleb lugeda, et hageja on esitanud nõude 8 päeva jooksul alates nõude tekkimisest ning nõue ei ole aegunud.
20.Kolmandate isikute ja kostja juhatuse liikme vahelised erimeelsused ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole põhjustanud kostja juhatuse liikme ning R. M. vahelisi erimeelsusi ning nendest ei saa sõltuda hageja ja kostja vahelise töölepingu täitmine. Väidetavad R. M. teod või tegevusetus ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamiseks hageja
2-21-6036 osas. Samuti ei ole ega saagi olla töölepingu aluseks asjaolu, et hagejal on sündinud laps. Laps on ajal, kui hageja on tööd teinud, olnud hoitud vanaema poolt. Lisaks märgime, et last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni (TTOS § 10 lg 5) ning lisavaheaegu saab töötaja kasutada iga 3 tunni järel (TTOS § 10 lg 5), kusjuures vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja selle eest makstakse keskmist töötasu, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest (TTOS § 10 lg 6). Seega on väikelapse emal seadusest tulenev õigus tööajal oma väikelast toita. Beebi vanaema jalutas beebiga igapäevaselt Kadrioru pargis ning lapse söögiajal sai hageja last toita vastavalt seaduses ettenähtud vaheaegadel.
21.Isegi juhul, kui kostja väited vastaksid tõele, et hageja töötas siis, kui R. M.le sobis (millega hageja ei nõustu), on kostja kinnitanud, et R. M.l olid kõik volitused kostja esindamiseks (vt kostja 25.10.2021 vastuse lk 3, lg 1). Seega, kuivõrd hageja järgis ka R. M., kellel olid kostja sõnul kõik kostja volitused, juhiseid, tuleb lugeda, et hageja on töölepingut korrektselt täitnud. Lisaks märgime, et TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust. Seega lasub tööandjal tõendamiskoormus juhul, kui tööandja väidab, et töötaja on teinud tööd alla täistööaja.
22.Hageja töötas kostja korraldusel Kadrioru S. Kostja väidab, et Kadrioru S oli R. M. projekt, koha pidamisel kasutati kostja vahendeid, kuid kostjat ei saa käsitleda Kadrioru Si pidajana. Hageja kostjaga ei nõustu - hageja töötas S kostja korraldusel. Esmalt, kui S oleks nii-öelda R. M. projekt, siis kostja on ise kinnitanud, et kostja 25.10.2021 vastuse lisast 1 tulenevalt oli R. M.l õigus kostja nimel korraldada töötajate tööd ja sõlmida kostja nimel lepinguid. Samuti ei eita kostja, et Kadrioru S kui toitlustuskoht töötas ning koha käitamisel kasutati kostja vara. Lähtudes eeltoodust, ainuüksi asjaolu, et Kadrioru S kasutati kostja vara, mis tähendab, et nõusid, laudlinasid, tarvikuid oli vajalik anda kasutusse ning neid korras hoida (vajadusel parandada), tõendab, et kostja majandustegevus toimis seonduvalt Kadrioru Siga. Hagejale teadaolevalt oli Kadrioru S 2020 suvel võimalus kostjal majandustegevuse jätkumiseks, sest tulenevalt Covid19 viirusest üritusi varasemaga võrreldavas mahus ei korraldatud. See tähendas, et polnud tellimusi ja kliente tavapärases kostja tegevuses (nõude ja peotarvete laenutus). Kadrioru S oli aga vabas õhus ja seega võimaldas kliente teenindada. Kuna kostjal endal puudusid rahalised vahendid toidukoha töö alustamiseks, siis kostja ja koostööpartner X OÜ juhatuse liige K. S. leppisid kokku, et X OÜ varustab jookide ja söökidega, kostja tagab töötajad (teenindajad) ja koha osalise sisseseade. Tõendamaks asjaolu, et kostja tegevus toimus Kadrioru S, sh töötasid kostja töötajad S, U. M. e-kirja kostjale (XXX) ja R. M.le, mille manuses on ajutiste töötajatega sõlmitava töövõtulepingu projekt. Vastav leping sõlmiti U. M. kinnitusel ka G. R.ga. Seda, et G. R. oli kostja töötaja, kinnitab kostja 25.10.2021 vastuse lisas 23 märgitu, millest nähtub, et G. R. töötamine oli registreeritud 05.07.-17.07.2020 ning U. M. küsis kostjalt: „Kas G.le sai juuli eest augustis midagi üle kantud? Kui ei, siis septembris deklareerida pole midagi.“ Lisaks tõendab kostja tegevust Kadrioru S G. R. sõnumivahetus 11.08.2020 R. M.ga, milles töötaja informeerib, et ta tööle ei tule seonduvalt haigestumisega, mille peale küsib R. M.:
2-21-6036 „Sa J.ule ütlesid?“, viidates kostja juhatuse liikme S. K. elukaaslasele J. T.le, kes samuti suvel S töötas. Hageja on esitanud kohtule MTÜ Kadrioru Tennisekooli Ühing esindajate kinnituskirjad, et hageja viibis Kadrioru Si territooriumil, tehes seal tööd. Samuti on MTÜ Kadrioru Tennisekooli Ühing seaduslik esindaja kinnitanud, et „S tegutses Kadrioru Tenniseklubi territooriumil aadressil xxx Tallinnas, OÜ Kesarol ja territooriumi haldaja vahelise lepingu alusel.“ Sellest võib järeldada, et pinda aadressiga Roheline aas 13, Tallinn renditi kostjale. Aadressil asub sisuliselt parkimisplats, kuhu oli püstitatud telk. Lisaks hagejale töötas S ka kostja juhatuse liikme elukaaslane J. T., kes sai kostjalt töötasu. Kostja juhatuse liige S. K. palus U. M.l J. T. registreerida kostja töötajaks ning avaldas talle, et J. T. asub tööle Kadrioru S. J. T. tegi S muuhulgas süüa. Lisaks on kostja tegevusalaks üritustel toitlustamine, mille kostja ise on avaldanud äriregistrile ehk kostja tegeleb ka toitlustusteenuse pakkumisega. Kostjal oli seonduvalt toidukoha käitamisega sõlmitud leping prügi äraveoks prügivedajaga ja turvakaamerate kasutamiseks Valveteenus OÜ-ga (registrikood 12898130). Territooriumi haldaja Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ väljastas kostjale seonduvalt territooriumil Si pidamisega kõrvalkulude arved elektrienergia ja vee eest. Eeltoodu kinnitab üheselt kostja majandustegevuse seotust Kadrioru Siga. Kostja kinnitab, et hageja viibis suvekuudel kuni augusti keskpaik Kadrioru S (kostja küll väidab, et hageja tööd ei teinud, milline väide on ebaõige ja tõendamata). Juhul, kui hageja ei oleks kostja juures töötanud, oleks kostjal pidanud tekkima küsimus, mida hageja teeb Kadrioru S, sest nii-öelda väidetav alus töölepingu ülesütlemiseks ilmnes alles augustis.
23.Arusaamatuks jäävad kostja käsitlused kuupäevade osas juulis 2020 ning sellest lähtuvad väited, et hageja ei saanudki töötada S. Hageja ongi selgitanud, et grill ei töötanud igapäevaselt ning oli suletud vihmase ilmaga, kuna sellistel päevadel ei olnud kliente. Nendel päevadel ei töötanud grillis hageja ega hoidnud ka hageja last U. M.. Samuti oli päevi, mil grill oli lahti, aga hageja töötas kostja pesulaos.
24.19.11.2021 istungil väljendas kohus seoses kompromissiettepanekuga seisukohta, et Kadrioru S töötamine ei pruukinud olla seotud töölepingus kokku lepitud tööülesannete täitmisega ning töölepingu muutmist tõenditest ei nähtu. Hagejale viitab, et TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega, kui Hageja on asunud täitma Kostja heaks ja korraldusel mistahes tööülesandeid, siis teeb ta seda olemasoleva töösuhte raames ning sellest saab järeldada poolte tahet muuta (laiendada) kokkuleppeliselt tööülesannete loetelu. Ei saa eeldada, et üks isik teeks teise isiku heaks tööpanuseid vastusooritust (tasu) saamata. Isegi juhul, kui tööandjal ei olekski olnud töötajale tööd anda, siis tuleks töötajale maksta keskmist töötasu – tööandja kohustub töötajat tööga kindlustama.
2-21-6036
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
25.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kuigi formaalselt on hageja ja kostja vahelised suhted töötaja ja tööandja vahelised, siis tegelikkuses olid need oluliselt mitteformaalsemad, mis mõjutas mh ka pooltevahelisi suhteid tööalaselt. Nimelt kuulub Kesarol OÜ osa täies ulatuses S. K.ele, kes on ka äriühingu juhatuse liige. Äriühingus on erinevatel ametikohtadel töötanud R. M.. S. K. ja R. M. olid alates 1991. aastast elukaaslased ning abiellusid 2015. a. Poolte kooselu lõppes ning abielu lahutati 2017. a. Samas jäid poolte suhted heaks, R. M. jäi endisel tegutsema Kesarol OÜ-sse (viimati turundusosakonna juhataja ametikohal) olles seejuures volitatud äriühingut esindama. R. T. S. so hageja on R. M. elukaaslane.
26.Hageja teadmisel vormistas R. M. enda elukaaslase Kesarol OÜ-sse tööle, kuid mitte teenindusjuhi ametikohale, vaid pesulao töölisena, kes vajadusel abistas ka väliüritustel.
27.Töövaidluskomisjon on oma otsuse p 23 õigesti tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et nende vaheline töösuhe algas 14. mail 2018. a. Eelkirjeldatud lähedased suhted selgitavad ka seda, et töölepingu kirjalikku dokumenti poolte vahel ei sõlmitud.
28.Tulenevalt poolte mõnevõrra mitteformaalsematest suhetest oli töötajal oluliselt vabam töögraafik ja tema rakendamist otsustas eelkõige R. M. vajadusest lähtuvalt. Seda enam, et Kesarol OÜ tegutses töötaja ja R. M. koduks oleva elamu esimesel korrusel (varasemalt R. M. ja S. K.e ühine kodu). Sellest tulenevalt ei töötanud R. T. S. ka täiskohaga ega saanud sellest tulenevalt ka palka täiskohal töötamise eest. Ka töövaidluskomisjon tuvastas oma otsuse p 26.2 õigesti: „Avaldaja esindaja möönis töövaidluskomisjoni istungil, et avaldaja töötas osalise tööajaga. Sellega nõustus ka vastaspool. Siit tulenevalt ei kohustunud Tööandja tasuma Töötajale Statistikaameti poolt töötamisele eelnevalt avaldatud keskmist töötasu, vaid Eesti vastava aasta keskmise töötasuga proportsionaalset töötasu arvestades Töötaja tööaega. Kumbki pool ei ole täpsustanud, millise koormusega avaldaja töötas.“
29.Kuivõrd töötaja tööarvestust pidas ja esitas raamatupidamisele töötaja elukaaslane R. M. ning väljamakseid tegi töötaja ämm U. M., siis ei ole eluliselt usutav, et seda tehti töötaja huve kahjustavalt.
30.Kui S. K. 2020. a suvel Eestisse tagasi saabus, siis faktiliselt ta töötajat tööd tegemas ei näinud. Töövaidluskomisjonis toimunud menetluse jooksul leidis tõendamist varasemalt teiste töötajate poolt saadud info, et peale rasedus- ja sünnituspuhkust töötaja üldse tööle ei asunudki. Kostja juhatusele teadaolevalt töötas hageja reaalselt kuni 03.juunini 2019. a, kui talle vormistati haigusleht. Märgitu põhjuseks oli töötaja ja mh tema ämma, U. M. kartus, et pesu pesemisel kasutatavad kemikaalid võivad raseda töötaja tervisele halvasti mõjuda. Haiguslehe lõppedes jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele 29. oktoobrist 2019. a kuni 16. märtsini 2020. a. Nagu märgitud, siis pärast rasedus- ja sünnituspuhkust R. T. S. üldse tööle ei asunudki, seega oli poolte töösuhe juba varasemalt faktiliselt lõppenud, kuid R. M. ei pidanud vajalikuks seda vormistada, vaid kasutas Kesarol OÜ vahendeid ka töötajale alusetu palga maksmiseks ning Töötukassalt hüvitiste saamiseks.
2-21-6036 Sellest tulenevalt R. M.ga konflikti tekkides vormistati töösuhte lõpetamine ka ametlikult nii nagu R. T. S. tänane ämm U. M. S. K.ele oma 17. augusti 2020. a e-kirjas teada andis: „...R. viisa alusel töötamine lõpetatud 17.08.2020 poolte kokkuleppel.“ Töövaidluskomisjon on oma otsuse p 23.4 õigesti leidnud, et: „Pooled ei vaidle selle üle, et Tööandja raamatupidaja on Tööandja turundusjuhi ema ja avaldaja elukaaslase ema. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja lähikondlane teeb meelevaldselt ning omavoliliselt töötamise registrisse avaldajat (kes ühtlasi on raamatupidaja lapselapse ema) kahjustava kande. Seega on eluliselt usutav, et raamatupidaja, kes töösuhte lõpetamise kande kõnealusesse registrisse tegi, sai sellekohase korralduse turundusjuhilt, kes omakorda oli volitatud poolte töösuhet lõpetama. Eeltoodut tõendab ka Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud 17.08.2020 meilivahetus raamatupidaja ja Tööandja juhatuse liikme vahel...“. Seega märkis Töövaidluskomisjon oma otsuse p 23.3 õigesti, et TLS § 79 järgi võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Töövaidluskomisjon nõustus õigesti Tööandjaga selles, et kuivõrd kehtiv tööõigus ei näe ette poolte kokkuleppe vorminõudeid, siis võivad poolte omavahelise töösuhte kokkuleppel lõpetada mistahes vormis. Veelgi enam – nagu ka töövaidluskomisjon oma otsuse p 23.5 õigesti tuvastas, siis Töötaja sai töösuhte lõpetamise kande tegemisest töötamise registrisse teada viivituseta Maksu- ja Tolliameti 17. augusti 2020. a e-kirjaga, kuid ei pöördunud kordagi tööandja poole selgituse nõudmiseks. Samuti sõlmis töötaja kohaselt peale töösuhte lõppemist Kesarol OÜ-ga töölepingu firmaga X OÜ, kellega küll juba töösuhe lõpeti 10. septembril 2020. a. Lisaks nähtub Töötaja enda poolt esitatud pangakonto väljavõttelt, et ta on 06. novembril 2020. a saanud oktoobri kuu eest töötasu X OÜ-lt, mille juhatuse liige on töötaja elukaaslane ning tööandja varasem turundusjuht R. M.. Veelgi enam: Samal ajal so rasedus- ning sünnituspuhkusel viibides asutas R. T. S. (seejuures Kesarol OÜ pangakontot kasutades) S OÜ (registrikood XXX), mis kanti äriregistrisse 04. detsembril 2019. a. Töövaidluskomisjon leidis õigesti, et: „Seega alustas avaldaja juba töövõimetuslehel viibimise ajal äritegevusega, mis kinnitab kaudselt Töötaja soovi lõpetada palgatöö tegemine.“ Seega pooltel küll oli töösuhe, kuid faktiliselt ei teinud töötaja tööd pärast 03. juunit 2019. a, töösuhe lõpetati ametlikult 17. augustil 2020. a ning töötaja ämm, U. M. vormistas selle vastavalt. Kuna sellele mingit reaktsiooni ei järgnenud, vaid töötaja asus tööle hoopis teises, R. M.le kuuluvas, äriühingus, siis järelikult vastas töölepingu lõpetamine tema tahtele.
31.Hageja pühendaski ennast ka pärast ametlikku sünnituspuhkuse lõppu lapse eest hoolitsemisele ning tema elukaaslase ja ämma korraldamisel maksti talle siiski mingeid tasusid. Seejuures 2020. a aprilli ja mai kuus küsiti ka toetust riigilt.
32.Ainetud on töötaja viited sellele, et ta küsis, kuid talle ei antud tööd. Töövaidluskomisjon tuvastas oma otsuse p 28.3: „Avaldaja väitis, et Tööandja ei ole kindlustanud Töötajat
2-21-6036 tööga. Samas kinnitas Töötaja enda tunnistaja, kes on ühtlasi Tööandja turundusjuht (s.t. isik, kes peab oma ametikohast tulenevalt Tööandjale tellimusi hankima ja seeläbi Tööandja töötajad tööga kindlustama) ning avaldaja elukaaslane, et Tööandja on siiski kindlustanud avaldaja tööga....“
33.Kuna puudub töötasu nõue, siis ei saa kuuluda rahuldamisele ka viiviste nõue. Kui viivisenõue isegi eksisteeriks, siis oleks see aegunud. Nimelt on Riigikohus juba oma varasemas praktikas selgitanud, nt 13. märtsi 2013 a lahendis asjas nr 3-2-1-7-09 (p 13), et: „...palga- ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus õigesti, et ITVS § 6 lg 1 järgi on viivisenõude esitamise tähtaeg neli kuud...“ Seega isegi juhul, kui hagejal oleks alust viiviseid nõuda, palub kostja vastava nõue osas kohaldada aegumist.
34.Hageja nõuab samuti 872,76 eurot puhkusetasu hüvitist ja viivis hüvitiselt viivis 20,28 eurot. Töövaidluskomisjoni poolt tuvastatust näeme, et poolte töösuhe lõppes 17. augustil 2020. a ja töötaja sai sellest igal juhul teada sama päeva e-kirjaga Maksu- ja Tolliametilt. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samas sätestab TLS § 31 (töösuhtest tuleneva nõude aegumistähtaeg), et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Vastavas normis sätestatud tähtaeg laieneb ka puhkusetasu hüvitisele. Eelviidatud tõenditest näeme, et R. T. S. pidi Kesarol OÜ-ga töösuhte lõppemisest teada saama lõppes 17. augustil 2020. a. Märgitust tulenevalt möödus TLS § 31 sätestatud nelja kuuline aegumistähtaeg väidetavalt rikutud õiguste kaitseks nõude esitamiseks 18. detsembril 2020. a. Märgitust tulenevalt on kõik R. T. S. puhkusetasu hüvitise ja viiviste nõuded aegunud isegi juhul, kui tal neid oleks. Kesarol OÜ on vastava taotluse esitanud Töövaidluskomisjonis ja selle otsuse p 35 nähtuvalt rahuldas Töövaidluskomisjon tööandja taotluse, kohaldas aegumist ning jättis töötaja puhkusehüvitise nõude rahuldamata.
35.Kadrioru Si kui eraldiseisva majandusüksuse näol algusest saadik tegemist R. M. projektiga, milleks ta küll kasutas kostja vahendeid, kuid kostjat ei saa käsitleda Kadrioru Si pidajana juba põhjusel, et kostjal puuduvad nii toidu käitlemise kui alkoholi müügi litsentsid – kostja põhitegevus on catering vahendite – toolid, lauad, nõud, jne – rent ja vahendus, mitte toitlustamine. Kui viimast ka pakutakse, ostetakse see sisse, mitte ei valmistata toitu ise. Ehk siis kostja küll võib toitlustada, kuid mitte ise toitu valmistada. R. M. ise avaldas kostja juhatuse liikmele, et sai seoses suhtluse ja tutvusega Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ-ga kaubale, et seal avatakse hooajaline nö „pop-up“ suvekohvik. Opereerima pidi seda R. M. läbi ühe sõbra ettevõtte, kelle tegevuslubasid kasutati. Teadaolevalt ka näiteks kaardimaksed toimusid läbi selle äriühingu konto – nagu võib
2-21-6036 veenduda kostja konto 2020. a väljavõttelt, siis sinna kontole pole mingeid kaardimakseid klientidelt laekunud. Seega on valed väited selle kohta, et vastavat Si opereeris kostja – kostja juhatuse liige ei ole Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ-ga sellist lepingut sõlminud ega ole talle seda ka esitatud, mis oleks nt sõlmitud R. M. poolt. Kostja esitas ka päringu Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ-le paludes vastav leping esitada, kuid sellele pole siiani vastatud. Tõsi, kostja juhatuse liige on eraisikuna R. M.t vastavas ettevõtmises aidanud. Nimelt Eestisse tagasi jõudes hakkas juhatuse liige koheselt tegelema Kesarol OÜ-s tööde ja tegemistega. Umbes 10-14 päeva pärast külastas S. K. esimest korda Kadrioru Si kliendina. Seal oli olukord väga halb - toit tuli aeglaselt, serveeriti pool toorelt ja korralagedus oli üldiselt suur. R. M. palus vastavat kriitikat ära kuulates, et äkki saaks S. K. (kui eraisikuna toidukäitlemiseks tervisetõendit omav isik) hagejat kohvikuga aidata, pakkudes kasumi jagamist jne. S. K. tuligi palvele vastu. Olgu lisaks mainitud, et kõnealune, et popup restoran oli avatud väga vähestel päevadel nädalas, kuna nt vihmaga see oli suletud. Seal ei töötanud keegi pidevalt vaid vastavalt võimalustele muu töö kõrvalt ja ilusate ilmadega. Augusti keskpaiku oli kostja ja R. M. konflikt eskaleerunud selleni, et S. K. lõpetas tegevuse Kadrioru S ja teadaolevalt jäi sellega edasi toimetama R. M. või tema sõbra ettevõte. Konflikti eskaleerudes hoidus hageja üldse S. K.ega kohtumast rääkimata sellest, et hageja oleks kostja juures töötanud või kostjalt tööd oodanud. R. M. blokeeris ka S. K.e Facebookis ja ka telefoni nr 2020. a augusti kuus. Jääme selle juurde, et nt S. K. ei ole kunagi isiklikult näinud, et hageja Kadrioru S töötaks – ta küll veetis seal koos lapsega aega ja kasutas välikööki endale ja lapsele söögi tegemiseks, kuid ei teenindanud kliente üheski osas. Samas isegi kui ta seda tegi mingi hetk, ei oma see tähtsust, sest tegemist polnud kostja ettevõttega.
36.Kindlasti ei olnud hagejal tahet (ega elukaaslase heakskiitu) kostja juures edasi töötamaks pärast seda, kui R. M. ja S. K.e suhted pingestusid.
37.5. augustil 2020. a avaldas R. M. soovi, et tema ja hageja koondatakse kostjast. R. M. lubas seejuures kõik kulud kinni maksta. Samas kirjavahetuses on oluline veel tähel panna eelpool p 3 avatuga seonduvalt, et S. K. küsis: „Kas toimetad selle Kadrioruga ise edasi?“ Järgmisel päeval so 06. augustil 2020. a avaldas R. M. veelkord soovi, et tema ja hageja R. T. S. koondatakse kostjast. R. M. lubas taaskord kõik kulud kinni maksta. Sama küsimus tõstatati veelkord ka 10. augustil 2020. a nii R. M. kui hageja nimel. Märgituga väljendasid isikud sh hageja selget tahet mitte kostja juures töötada. Seda, et ei R. M.l ega hagejal ei olnud mingit plaanigi kostja juures töötamist jätkata, kinnitab poolte kirjavahetus 06. augustist 2020. a, kus R. M. soovis nii enda kui hageja telefoninumbreid ümber vormistada oma nimele. Kuna hageja telefoni polnud seoses kostja juures mittetöötamisega juba pikka aega kostja huvides kasutatud, siis kostja polnud sellele vastu. Asjaolu, et hageja soovis R. M. vahendusel enda telefoninumbri ümbervormistamist,
2-21-6036 kinnitab kõnekalt seda, et hageja soovis mh töösuhte lõpetamist kostjaga – seda kinnitabki üheselt ka järgnev kronoloogia.
17.augustil.2020. a edastas hageja ämm mitmeid e-kirju, millest nähtub selgelt, et nii hageja kui R. M. soov oli üheselt vormistada töösuhte lõpetamine kostjaga: • Kell 12:36 edastab U. M. e-kirja, kus märgib: „rääkisin just R.ga. R. pakub kokku leppimiseks ja tüli lõpetamiseks ja sõna-sõna vastu vaidlemiseks, et... [...]Kui Sa/Kesarol loobub autost, siis R. ei esita enam mingeid rahalisi ega muid nõudeid ja peab vaidlused lõpetatuks. Selleks ta soovib, et te vormistaksite kokkuleppe omavahel kirjalikult, et edaspidi poleks ka Sul nõudmisi ei talle ega R.le.“ Ehk läbirääkimisi kostjaga pidas hageja ämm U. M., kellele omakorda andis juhiseid R. M. sh ka hageja eest. Nagu ülaltoodust näeme, siis hageja nimel oli R. M. ka varasemalt kostja poole pöördunud; • Kell 14:11 saadab U. M. kirja, kus kinnitab poolte vahel vahepeal kokkulepitut: „....tähtaja lõppemisega R. viisa alusel töötamine lõpetatud 17.08.2020 poolte kokkuleppel.“ Mh kirjutas U. M. ka järgmist: „R.le väljamakseid augustis juulikuu eest pole tehtud, siis septembris pole ka midagi deklareerida.“ See kinnitab seda, et hageja ka nendel kuudel ei töötanud – vastasel juhul oleks tema ämm U. M. vastava teema ka tõstatanud; • Kell 19:44 saadab U. M. ka R. M. osas töölepingu lõpetamise avalduse märkides kaaskirjas: „R. palus küsida, kas see sobib Kesarolile/Sinule.“ Ehk siis vastav kaaskiri näitab, et avaldus saadeti mitte üksnes R. M. teadmisel, vaid ka tema palvel. Täpselt samuti saadeti kiri ja sellega üle kinnitatud kokkulepe hagejaga ilmselgelt viimase teadmisel ja palvel; • 18 augustil 2020. a so juba järgmisel päeval saatis U. M. kostja juhatuse liikmele veel ühe kirja, mis kinnitab, et U. M. tegutses selgelt oma poja so hageja volituste alusel: „Sa pole vastanud R.i lahkumisavaldusele 1.augustist.“ Ehk siis veel järgmine päev korrati U. M. poolt R. M. soov üle töösuhe alates 01. augustist 2020. a lõpetada. Kui U. M. pidas läbirääkimisi juba oma poja R. M. nimel ja edastas viimase tahteavaldusi, siis seda enam on selge, et ta tegi seda ka hageja nimel, kelle eest muidu esines R. M.. Ülaltoodu näitab, et U. M. on otseselt andnud väärkinnitusi (hageja 12. juuli 2020. a arvamuse lisas 8), nagu ei oleks ta hageja ja kostja vahelisi läbirääkimisi vahendanud. Seega hageja nimel on nii tema elukaaslane kui ämm väga selgelt ja korduvalt esitanud mitmeid tahteavaldusi, mis kinnitasid hageja tahte mitte hageja juures töötada.
38.Pärast kaotust töövaidluskomisjonis on hageja “lugu“ tema töötamisest ajas järjest muutunud, mis teeb tema väited eluliselt ebausutavaks. Nii näeme, et hageja erinevatel aegadel esitatud väidete kohaselt töötas ta järgmistel ametikohtadel: • teenindusjuht: hagi p 1.1 väidetakse, et hageja täitis täistööajaga teenindusjuhi ametiülesandeid, kuigi hageja keeleoskus seda ei võimaldanud. Ühtegi tõendit, mis teenindusjuhina töötamist kinnitaks, menetluses esitatud ei ole; • pesulao töötaja: 17. mai 2021. a hagi täpsustuses teenidusjuhi ametikohustuste täitmisest enam ei räägita, samuti ei ole selles poolt sõnagi Kadrioru St, vaid väidetakse, et peale raseduspuhkust: „...17.03.2020 asus hageja täitma töökohustusi (sh laudlinade õmblemine, pesemine, triikimine)...“ Ometi kinnitas 02. märtsi 2021. a
2-21-6036 töövaidluskomisjoni istungil hageja varasem kaastöötaja pesulaost, R. R., et: „TAT [R. R.] on T-ga [hagejaga] koos töötanud enne T [hageja] raseduspuhkusele jäämist 2019, kuid TAT [R. R.] ei ole 2020 aastal T-t [hagejat] tööl näinud, vahel küll jooksis läbi laost, kuna elas sama hoone II korrusel, TA [kostja] ladu oli I korrusel. Võimalik, et T andis mõne tellimuse 2020.aastal välja, kuid TAT [R. R.] ei näinud, et T [hageja] oleks tööülesandeid täitnud sel ajal TA [kostja] heaks. T [hageja] ei oleks saanud täita tööülesandeid mujal, kui laos. TA-l [kostjal] oli tööd pakkuda, seda oleks jagunud ka T-le [hagejale].“ R. R. jäi samade ütluste juurde, märkides lisaks, et R. T. S. ei ole seejuures kunagi tegelenud laudlinade õmblemisega Kesarol OÜ-le, kuna Kesarol OÜ kasutas alati tööstuslikult toodetud laudlinasid, mida R. R. ja varasemalt ka hageja pesulaos pesid ja triikisid. Kostja selgitab, et tellib laudlinu jm tarvikuid veebileheküljelt www.aliexpress.com. Laudlinu on kostja välja rentinud kogu aeg sh enne hagejaga üldse tutvumist – eeldame, et märgitud asjaolu üle puudub vaidlus; • Kadrioru Si töötaja – mis täpselt, ei olegi selge – kokk, ettekandja, vms? Alles pärast kostja vastuses eelnevate hageja väidete ümberlükkamist so 12. juulil 2021. a arvamuses, konstrueeris hageja teooria, et ta olla töötanud hoopis Kadrioru S. Kunagi varem selle kohta väiteid esitatud ei olnud. Ka selle kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad - ära püüti kasutada tuttavaid (MTÜ Kadrioru Tennisekooli Ühinguga seotud inimesed) ja perekonda –U. M.. Samas ei olnud Kadrioru Si asjaoludest nähtuvalt üldse kostja ettevõte.
39.Hageja kinnitas, et: „Hageja ei kasutanud lapsehoolduspuhkust, mistõttu puudub alus Sotsiaalkindlustusametilt tõendite kogumiseks. Hageja lisab, et lapsehoolduspuhkuse aja eest on vanemahüvitist saanud R. M....“ Märgitu on objektiivne fakt, mis on kontrollitav, kuid me ei sea seda kahtlusse alla. Küll ei ole objektiivne fakt hageja väide, et ta käis Kadrioru S tööl ajal, kui ta last rinnaga toitis. Samal ajal olevat U. M. last Kadriorus jalutanud ning hageja oli teinud töös seadusega (TTOS § 10 lg 5) ettenähtud pause lapse toitmiseks. Selle väärväite konstrueerimisel on hageja jätnud aga tähelepanuta TTOS § 10 lg 6 regulatsiooni, mille alusel oleks hageja pidanud saama riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu keskmist töötasu lapse toitmiseks ettenähtud vaheaegade eest. Seda pole isik saanud, sest vastav asjaolu oleks pidanud kajastuma ka kostja raamatupidamises so kostja oleks selle aja osas pidanud maksma vähem palka. Ei ole eluliselt usutav, et kostja raamatupidamist teinud hageja ämm, kes väidetavalt isegi toitmispauside vaheajal Kadriorus lapsega jalutas, sellise olulise riigipoolse soodustuse jättis kasutamata. Asjaolu, et TTOS § 10 lg 6 võimalust ei kasutatud, lükkab üheselt ümber hageja jutustuse sellest, kuidas ta rinnalapse kõrvalt Kadrioru S töötas ja laps vanaemaga Kadrioru pargis jalutas.
40.Tunnistaja U. M. ütlused on töötaja ametikoha osas vastuolulised. U. M. väitis esmalt, et: „...hageja 2020 aastal töötas OÜ Kesarol. Ta töötas laos ja ladu koosnes nõude-, tekstiililaost ja pesulaost ja nõudepesust.“ Samas toimikus olevast TVK 02. märtsi 2021. a istungi protokollist näeme, et istungil andis tunnistusi R. R.. R. R. ja U. M. ütlused on täies ulatuses vastuolus – esimene neist ütleb, et ei töötanud 2020. a hagejaga koos laos, teine väidab, et töötaja töötas laos. Üks isik valetab. R. R.l valetamiseks põhjus puudub.
2-21-6036 Sealjuures ei ole tunnistaja oma ütlustes järjekindel – nagu ülalpool näeme, siis esmalt väitis tunnistaja, et hageja töötas laos, mis koosnes „nõude-, tekstiililaost ja pesulaost ja nõudepesust.“ Seejärel väidab tunnistaja, et: „Hagejal oli rinnaga toidetav laps ja mina olin see, kes last hoidis. Kesarol väike ettevõte, põhikohaga töötasid seal R. R., kes hoidis nõudeladu korras, R. pesulaos.“ Seega väidab tunnistaja hilisemalt ise erinevalt oma esialgsest ütlusest, et töötaja töötas ainult pesulaos. Samas järgnevalt väidab tunnistaja juba: „Püüdsime R. R. tööd säilitada, ta sai hakkama pesulaos ja nõudepesus.“ Ehk siis lõppkokkuvõttes tuleb ka U. M. enda tunnistustest välja see, et hageja tegelikult ikkagi laos ei töötanud. Töötaja teine väide enda ametikoha osas 16. aprilli 2021. a hagis – teenindusjuht. Teenindusjuhi ametikohal töötamist ei kinnita mitte ükski tõend, sh ei ole seda isegi U. M. väitnud. Siinkohal on märkimisväärne, et hagis ei viidata poole sõnagagi ei õmblustöö tegemisele hageja poolt ega töötamisele Kadrioru S. Vastavad väited esitati hiljem ja nagu all-laotuvalt esile toome, siis samuti mitte korraga. Töötaja kolmas väide enda ametikoha osas 17. mail 2021. a hagi täpsustuses - hageja õmbles lisaks laudlinade pesemisele ja triikimisele. On ümber lükatud U. M. ütlused hageja laos töötamisest. Väidetavalt toimus õmblemine muudes ruumides kui laos ja seetõttu ei olevatki R. R. saanud seda näha. Oma 12. juuli 2021. a menetlusdokumendi p 31.3. väideti isegi, et: „Hageja tegi õmblustööd kostja asukohas II korrusel ja Kadriorus toitlustuskohas,“ kuid seda ei kinnitanud isegi mitte U. M. märkides oma tunnistuses, et: „Kadriorus ta ei teinud õmblustööd, ennem Si ta õmbles.“ Tegelikkuses ei vajanud kostja üldse mingit hageja poolset õmblustööd ega ole temal kunagi käskinud või palunud seda teha. Hageja soetas oma laualinad ja -seelikud mujalt – näiteks AliExpressist. Ometi väidab U. M., et: „Peale sünnituspuhkust 17.03 tuli tagasi tööle ja kuni Kesaroli Si avamiseni (alates 10.06 leidsid aset ehitustööd) õmbles linu ja seelikuid, olen andnud talle selleks õmblusmasina, elektrilise.“ Samas väidab tunnistaja, et seda ei tehtud siiski kogu aeg: „Kui tööd ei olnud all laos, kasutasime aja ära. Tegi üleval oma kodus neid õmblustöid.“ Samas R. R. hagejat 2020. a laos töötamas ei näinud ning ka tunnistaja U. M. enda väitel saigi R. R. ise ladudes hakkama. Tunnistaja väidab lisaks: „R. õmbles linu ja seelikuid kangast, mida R. M. oli ostnud. Suur hulk kangast.[..]“ Nagu oleme varem avanud, siis toimetas R. M. mh kostja selja taga või tegeles ka täiesti avalikult enda muude ettevõtmistega nagu näiteks Kadrioru S. Me ei saa seega väita, et R. M. ei toonud hagejale suurt hulka kangast, kuid kui see on isegi tõsi, siis puudub sellel kostjaga igasugune seos. Võimalik, et hageja õmbleski midagi, kuid mitte kostja palvel ega kostja tarbeks – võimalik, et mõne R. M. ettevõtmise tarbeks, kes lõppkokkuvõttes ju asutaski kostjaga konkureeriva ettevõtte. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et kostja oleks soetanud kangast ja palunud sellest midagi õmmelda. Kui kanga tõi R. M., peaks olema selles osas olemas ka kulutšekk „suurele hulgale kangale“. Asjaolu, et kostja hageja õmblustööd ei vajanud ega kasuta seda, kinnitab mh ka järgmine nüanss. Nimelt kinnitas U. M.: „Andsin oma õmblusmasina Toyota, 1 nõelaga, aga 10 režiimi. Ei olnud overlokki.“ Overloki näol on tegemist masinaga, mis õmbleb korraga 3, 4 või 5 niiti. Peamiselt kasutatakse sellist masinat äärte tegemiseks ehk ääristamiseks. Peaaegu kõik riideesemed, tekid, padjapüürid ning muud kangad on ääristatud overlokiga – samuti ka laudlinad ja lauaseelikud. Kostja poolt kasutatavad laudlinad on minimaalselt
2-21-6036 topeltõmblusega, mille tegemiseks on vaja kahe nõelaga masinat või ääristatud overlokiga. Selliseid ääriseid ei ole võimalik teha 1 nõelaga õmblusmasinaga, mis tunnistaja U. M. enda kinnitusel hagejale andis. Seega oli vastav vale lisaks ka läbi mõtlemata. Töötaja neljas väide enda ametikoha osas 12. juulil 2021.. a menetlusdokumendis – hageja töötas Kadrioru S. Kuigi 2021. a juuni kuus ühtegi uut väidet töötaja enda ametikoha osas ei esitanud, siis juulis 2021. a esitati kogu menetluse jooksul esmakordselt väide, et hageja olevat töötanud Kadrioru S. Esiteks polnud üldse tegemist kostja ettevõttega, kuid teiseks on oluline, et vastav väide esitati esmakordselt pärast mitmeid kuid, nii pärast TVK menetlust kui ka pärast seda, kui hagi oli juba menetluses ning kostja oli sellele ka juba vastanud. Tegemist on lühikese aja jooksul järjekorras juba neljanda väitega hageja poolt väidetavalt tehtud töö osas. Selline asjaolu muudab juba eluliselt ebausutavaks kogu hageja esitatud ja ajas oluliselt täienenud ja muutunud faabula. Samuti kinnitavad vastava teooria ebausutavust ka U. M. vastuolulised ütlused. Tunnistaja väitis nimelt: „R. töötas juuni-august täistööajaga minu teada küll.“ Kuigi hageja tegelikkuses ei töötanud üldse, siis mitte kuidagi ei saanud ta need kolm kuud töötada täistööajaga ja seda mh isegi tunnistaja enda ütlusi (aga ka muid tõendeid) arvesse võttes: 2020.a juuni. Tunnistaja U. M. väidab: „Juuni keskel avati Kadrioru S xxx, ta tegi seal abitöid. [...] Kui S juuni keskel avati, S. atati R. sinna tööle.“ Seega juuni esimeses pooles ta S isegi väidetavalt ei töötanud. Nagu R. R. TVKs antud ütlustest ja lisast 26 selgub, siis ka pesulaos hageja ei töötanud. Samuti on ümber lükatud hageja väited, et ta õmbles. Seega igal juhul juuni kuust vähemalt esimesel poolel puuduvad hageja töötamise kohta igasugused tõendid. Faktiliselt pole tõendatud ka juuni teises pooles S töötamine, kuid tuleme selle juurde täpsemalt tagasi hiljem; 2020.a juuli. Tunnistaja U. M. väidab: „Hageja oli 7.-17. juuli puhkusel, siis ei külastanud grilli.“ Hageja ise toob oma 17. mai 2021. a hagi täpsustuses esile (p 10), et: „Töötaja täpsustab, et viibis 07.07.-10.07. ning 13.07.-16.07. tasustamata puhkusel.“ Erinevalt tunnistaja ütlustest väidab seega hageja, et puhkas juulis kahes osas. Tunnistaja seda aga ei kinnitanud. Veelgi enam – tunnistaja märkis vastuseks küsimusele, kas hageja ja R. M. käisid koos 2020. a juulis Lätis, Leedus, Poolas jne puhkamas, et: „Jah viibis küll. Nad olid koos.“ Sellel puhkusel kasutas R. M. usinalt ka kostja pangakaarti. Tekib küsimus, et kui hageja oli koos R. M.ga 09. juulil Poolas ja 13. juulil 2020. a samuti, siis kuidas ta 11. ja 12 juulil enda väitel sai tööl olla? 17. juulil 2020. a on kasutatud kostja pangakaarti CIRCLE K PALANGAS. Palanga ja Tallinna vahe on ca 580 km, mida sõidab autoga ca 8 tundi. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks sellel päeval veel tööle jõudnud. 17. juulil 2020. a oldi alles Jurmalas (kaardimakse dateeringuga 20. juuli 2020. a, B HOTEL JURMALA). Ülaltoodust näeme, et hageja on isegi oma väidetava puhkuse aja osas valetanud ja ajal, kui ta väidetavalt töötas, olnud hoopis tõendatult R. M.ga Lätis, Leedus ja Poolas. 2020. a august – kuni detsember 2020. a. Tunnistaja U. M. väitel käis hageja Kadrioru S: „...kuni augusti keskpaigani, kui seal enam tööd ei antud.“ Ka hageja hagi täpsustuses väidetakse, et hagejale võimaldati tööd kuni 15. augustini 2020. a. Seega pärast märgitut hageja isegi ei väida, et ta tööd tegi. Märgime selles osas, et kuigi hageja ka varem tööd reaalselt ei teinud, siis Kadrioru S juures asuvas tenniseklubis ta tennist käis mängimas ja S
2-21-6036 oma elukaslase seltsis viibis, lapsega mängis ja aega veetis. Täpselt samasuguse võimaluse pakkus kostja R. M.le ka 05. augustil 2020. a sh koos võimalusega, et hageja võib ka kaasa minna ja sama moodi lapse ja R. M. seltsis aega veeta. Sellisest tööst R. M. aga keeldus. Kui hageja oleks ka päriselt tööl käinud, siis oleks selline keeldumine ja tema nimel esitatud – tegemist on ikkagi elukaaslastega. 11 inimest, kes kõik R. T. S.t teavad, on teda küll Kadrioru S näinud, kuid mitte keegi pole teda töötamas näinud - sh J. T., kes U. M. kinnitusel ise samas töötas. Ülaltooduga on U. M. ütlused ümber lükatud.
41.Hageja kinnitab, et temale teadaolevalt sõlmiti leping R. M. poolt. Vastab tõele, et iseenesest olid R. M.l olemas volitused Kesarol OÜ esindamiseks. Samas ei tähenda volituste olemasolu seda, et kõik tehingud, mida R. M. tegi, tegi ta igal juhul Kesarol OÜ nimel. Asjaolu, et kostja on tasunud küsimusele Kadrioru Tennisekooli Ühing MTÜ-le kommunaalkulusid, ei anna alust väiteks, et tegemist oli kostja ettevõttega. R. M. palus S. K. S appi, mida viimane ka tegi. Kokkuleppel registreeriti seal ka seni „mustalt“ töötanud lapsed tööle kostja juurde.
42.Nõutavad summad on paisutatult suured so 1250 eurot bruto (1078.44 neto). Kuni hageja veel töötas, sai ta palka oluliselt väiksemas summas, sest ei töötanud täistööajaga.
43.Palusime OÜ-lt X filtreeritud pangakonto väljavõtte Kadrioru suvekohviku osas, mis kinnitab, et U. M. ütlused olid valed (laekumised üks päev hiljem): a) S ei olnud avatud iga päev – see avati 15. juunil 2020. S oli suletud nt 24. ja 30. juuni, samuti 02; 05; 13; 24; 27, 29 ja 31 juulil ning 03; 04; 06; ja 13 augustil. Viimane päev oli S lahti 22. august 2020. a. Seega oli S avatud kahe kuu ja ühe nädala jooksul, millest 13 päeva oli see suletud. Seega on vale U. M. väide, et „R. töötas juuni-august täistööajaga“; b) Küll oli S avatud 17 juunil 2020. a, kui U. M. oli Elvas ja 05 ja 07. augustil 2020. a, kui ta oli Saaremaal. Seega ei saanud ta ka last hoida, mistõttu on väärad ka tema väited sellest, et ta igapäev seda tegi, kui hageja „täistööajaga“ töötas. Hageja töötamine ei nähtu Kadrioru S töötajate tööajaarvestust. U. M. kinnitas, et S töötas J. T.. Oleme temalt saanud fotod mõnest vihikulehest, kus on kajastatud 2020. a juuli kuu osaline Si töötajate tööarvestus - mitte kuskil ei ole kirjas, et ka hageja oleks mõnelgi päeval tööd teinud. Kuigi Kadrioru S ei olnud kostja ettevõtte, siis isegi kui olnuks, siis hageja seal ikkagi ei töötanud. Tõend lükkab mh täiendavalt ümber U. M. ütlused, nagu oleks hageja töötanud S - eriti veel täistööajaga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
44.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §
2-21-6036 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
45.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: • hageja on Filipiini Vabariigi kodanik; • hageja asus Eesti Vabariigis tööle kostja kutsel (I kd, tlk 75-77). • hageja ja kostja sõlmisid 14.05.2018 suulise töölepingu tähtajaga kuni 31.12.2020, mille järgi asus hageja kostja juures tööle; • hagejale väljastati 01.11.2018 Eesti Vabariigis töötamiseks elamisluba kuni 30.12.2020 (I kd, tlk 27); • hageja tegi kostja juures tööd kuni 03.06.2019. a, mil talle vormistati haigusleht, mis kestis kuni 28.10.2019 (I kd, tlk 29-30); • haiguslehe lõppedes jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis 29.10.2019. a kuni 16.03.2020. a (I kd, tlk 28).
46.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: saamata jäänud töötasu 9067,64 eurot, või alternatiivselt ja üksnes juhul, kui kohus eelnevalt märgitud nõuet ei rahulda, palume välja mõista töötasu 7335,32 eurot; kasutamata jäänud puhkusetasu hüvitis 872,76 eurot, või alternatiivselt ja üksnes juhul, kui kohus eelnevalt märgitud nõuet ei rahulda, palume välja mõista 706,32 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 412,92 eurot; alates 17.04.2021 viivis töötasult ja puhkusetasu hüvitiselt VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras kuni nimetatud nõude tasumiseni.
47.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et (i) pooltevaheline tööleping lõppes kokkuleppel 17.08.2020; (ii) ebaselge on, millisel ametikohal hageja kostja juures töötas ning kokkulepitud brutotöötasu ei olnud 1250 eurot kuus; (iii) hageja ei töötanud täistööajaga, vaid osalise tööajaga, tehes tööd vastavalt vajadusele; (iv) pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu (s.o alates 17.03.2020) ei asunud hageja tagasi kostja juurde tööle; (v) kostja on hagejat tööga kindlustanud, kuid hageja soovis töösuhet lõpetada, mida kinnitab mh 1) töölepingu sõlmimine teise ettevõttega, 2) hageja poolt äriühingu asutamine, 3) lepingu lõppemise kohta tehtud TÖR kande ignoreerimine; (vi) hageja töötasu viivisenõue, puhkusehüvitise nõue ja sellelt arvestatud viivisenõue on aegunud (TLS § 31); (vii) Kadrioru S ei olnud kostjaga seotud ettevõtmine, hageja ei teinud S tööd.
48.Esmalt selgitab kohus välja, kas ja millistel asjaoludel on tööleping lõppenud. Seejärel võtab kohus seisukoha hageja rahaliste nõuete osas. Asjas ei ole esile toodud, et poolte vaheline tööleping oleks hageja või kostja poolt korraliselt või erakorraliselt üles öeldud. Kostja on esile toonud, et pooltevaheline tööleping lõppes kokkuleppel 17.08.2020. Hageja leiab, et leping lõppes tähtaja möödumisel 31.12.2020. TLS § 79 sätestab, et pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut töölepingule. Kokkulepe sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel ja kokkulepe on
2-21-6036 sõlmitud, kui pooled on jõudnud olulistes tingimustes kokkuleppele. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Senise kohtupraktika põhjal ei saa tööleping lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega (TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4) (vt ka Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töösuhte lõppemiseks on vaja töötaja poolt selgelt väljendatud tahet. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud olukord, kus üks pool teeb teisele poolele ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kindlal kuupäeval ning teine nõustub sellega.
49.Asjakohatu on töölepingu kokkuleppel lõppemise kontekstis tugineda töötamise registri (TÖR) kannetele (vt TVK toimik, lk 54) ja nendega seonduvalt adressaatidele laekuvate teavituskirjadega. TÖR kande tegemine ei ole ühelgi juhul võrdsustatav töölepingu kokkuleppel lõpetamise ettepanekuga (offert). Kande tegemine üksnes tööandja mõjuväljas ning töötaja selle tegemist või sisu mõjutada ei saa. Ühepoolse kande tegemisega töösuhte lõpetamist võib äärmisel juhul käsitada töölepingu ühepoolse lõpetamise avaldusena, kuid ka siis oleks selle kehtivus küsitav. Samuti ei saa nimetatud kande vaidlustamata jätmist lugeda töötaja poolseks nõusolekuks (aktseptiks). TÖR kande tegemine järgneb töölepingu lõpetamisele ning omab informatiivset funktsiooni. Seega TÖR kande tegemine ei oma õiguslikku mõju töösuhte kehtivusele. Tähtsust ei oma, kas kande tegija oli töötaja ämm U. M. või mõni muu isik. Tähelepanuta ei saa jätta, et U. M. oli kostjaga käsundussuhtes, mistõttu on vastavasisulise TÖR kande tegemine vaatamata isikute lähikondsusele mõistetav ja tavapärane. Liiati ei olnud U. M.l volitusi töösuhte lõpetamiseks (I kd, tlk 91 – U. M. kiri). Kande tegemise kontekstis ei oma tähendust ka kostja poolt R. M.le 15.02.2010 väljastatud tähtajatu volikiri, millega anti talle juhatuse liikme õigused (I kd, tlk 132). R. M. palved teda ja hagejat koondada (I kd, tlk 109-110) ei ole käsitletavad nõusolekuna või tahteavaldusena hageja tööleping lõpetada. Esmalt, koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine (TLS § 89 lg 1) ning töötaja vastavat avaldust kehtivalt ja õigusmõju omavalt esitada ei saa. Teiseks, R. M.l puudusid volitused hageja nimel kehtivalt töösuhte lõpetamisega seonduvaid avaldusi esitada – vastupidist pole tõendatud. Asjaolu, et hageja on sõlminud töölepinguid teiste tööandjatega või asutanud äriühingu, ei tähenda, et vaidlusalune töösuhe oleks lõppenud või et hageja oleks sellega avaldanud soovi see kokkuleppel lõpetada. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel olnud töösuhe ei lõppenud kostja poolt esile toodud asjaoludel ja põhjendustel. Kohus asub seisukohale, et poolte vaheline töösuhe lõppes seega tähtaja möödumisel 31.12.2020 nagu on märkinud hageja.
2-21-6036
50.Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu aprill 2020 kuni detsember 2020 eest summas 9067,64 eurot. Kohus on ülal tuvastanud, et poolte vahel oli nimetatud perioodil kehtiv töösuhe. Esmalt selgitab kohus välja, kui suur oli hageja töötasu. Puudub vaidlus, et hageja Filipiini Vabariigi kodanik ja et hageja asus Eesti Vabariigis tööle kostja kutsel (I kd, tlk 75-77). Hageja märgib, et kokkulepitud brutotöötasu oli 1250 eurot kuus, kostja vaidleb vastu. VMS § 107 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Riigikohus on 28.05.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 p-s 11 selgitanud, et välismaalaste seadus kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse kohta. Seega kuulub VMS § 178 lg 1 reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus kui ka selle tasu suurus. Tasu suuruse näol on tegemist välismaalase Eestis töötamise ühe tingimusega, mis lepitakse kokku ja kajastatakse töölepingus. Riigikohus märkis, et tööandjal ja välismaalasel tuleb töölepingus kokku leppida tasus, mis vastaks VMS § 178 lg-s 1 sätestatud nõudele, ning tööandja on töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal kohustatud tasu maksma. Kui töölepingus kokkulepitud töötasu arvestuse järgi saab välismaalasest töötaja töötasu vähem, kui on välismaalaste seaduses sätestatud, siis tuleb tööandjal tasuda välismaalasest töötajale töötasu välismaalaste seaduses sätestatud töötasu määrast lähtudes. Tõendatud ei ole, milline oli poolte vahel kokkulepitud töötasu suurus. Puudub kirjalik tööleping ning varasemad töötasumaksed on olnud erinevates summades (III kd, tlk 64). Seega on põhjendatud lähtuda VMS-s sätestatud töötasu minimaalsest suurusest. See, et VMS § 107 lg 1 ja § 178 lg 1 on poolte vahelises suhtes otse kohaldatavad, tuleneb ka nende sätete sõnastusest. Mõlemas sättes on sõnaselgelt kehtestatud tööandja kohustus maksta töötasu vähemalt nimetatud suuruses. Sellele kohustusele vastab töötaja õigus tööandjalt vastavat tasu nõuda. Statistikaameti avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk august kuni detsember 2020 seisuga oli 1407 (bruto) eurot. Vaatamata sellele on hageja esitanud nõude lähtudes 1250eurosest brutopalgast. Kohus lähtub hageja nõudest.
51.Kostja märgib, et pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu (s.o alates 17.03.2020) ei asunud hageja tagasi kostja juurde tööle. Kohus märgib, et kostja väited on alusetud. Hagejale on 2020. a mais ja juunis töötasu makstud (III kd, tlk 67 – TSD kokkuvõte 2020. a eest; TVK toimik, lk 28 – hageja pangakonto väljavõte; tasutud vastavalt aprilli- ja maikuu eest), töötukassalt on hagejale laekunud 07.05.2020 554,33 (neto) eurot aprillikuu eest ja 05.06.2020 554,33 (neto) eurot maikuu eest, so vastavalt 718,79 (bruto) eurot aprillikuu eest ja 718,79 (bruto) eurot maikuu eest. Seetõttu eeldab kohus, et hageja ka tööd tegi. Vastupidine ei ole eluliselt usutav.
2-21-6036
52.Kostja märgib, et hageja ei töötanud täistööajaga, vaid osalise tööajaga, tehes tööd vastavalt vajadusele. Hageja vaidles kostjale vastu ning selgitas, et kostja väited on tõendamata ja tulenevalt TLS § 43 lg 1 tuleb eeldada, et hageja töötas täistööajaga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei töötanud täistööajaga. Seda tõendab ainuüksi asjaolu, et hagejale pole kunagi sellest lähtuvalt töötasu makstud. Ilmekalt kinnitab seda TVK istungil avaldatu, mille kohaselt pooled nõustusid, et hageja töötasu oli 1250 eurot brutosummana ja hageja esindaja kinnitas, et hageja töötas osalise tööajaga graafiku alusel (TVK toimik, lk 73 pöördel). Hageja konto väljavõttelt nähtub, et vahetult enne haiguslehele ja lapsehoolduspuhkusele jäämist (s.o 2019. a märts - juuni) maksti talle töötasu 800 eurot kuus (neto), s.o 907.68 eurot (bruto). Hageja ei ole märkinud, et eelnimetatud maksed oleks olnud ebapiisavad. Hageja väited, mis puudutasid täistööajaga töötamist, ilmnesid alles kohtumenetluses ning pärast professionaalse esindaja (s.o vandeadvokaadi) palkamist. Ühtegi pädevat selgitust, miks TVK istungil avaldatud paika ei pea, hageja kohtumenetluses ei esitanud. Seega ei kohustunud kostja tasuma hagejale Statistikaameti poolt töötamisele eelnevalt avaldatud keskmist töötasu, vaid Eesti vastava aasta keskmise töötasuga proportsionaalset töötasu arvestades hageja tööaega. Siiski ei ole kumbki pool täpsustanud, millise koormusega hageja töötas, kuivõrd poolte positsioonid on olnud absoluutsed – hageja märkis, et töötas täistööajaga ning kostja märkis, et hageja ei tulnud 2020. a üldse tööle. Kuivõrd hageja ise on avaldanud, et töötas osalise koormusega, määrab kohus kindlaks hageja töökoormuse. Kui hageja väitel oli tema töötasu täistööajaga töötamise korral 1250 eurot kuus, siis 907,68 eurot kuus vastab 72,61% töökoormusele. Sellest kohus ka edaspidi lähtub.
53.Hageja märgib, et 17.03.2020 asus hageja täitma töökohustusi (sh laudlinade õmblemine, pesemine, triikimine) ning täitis neid kuni 15.08.2020, so ajani, kui kostja hagejale tööd ei andnud ja viis ootamatult oma toonasest tegevuskohast aadressilt XXX (I korrus) vara (pesumaja, triikimiskeksus, inventari ladu jne) minema. Hageja lisab, et kostja opereeris suvel 2020 Kadriorus tennisekooli ja tenniseklubi territooriumil toitlustuskohta Kadrioru S, kus hageja samuti tööd tegi. Tegelikkuses tegi hageja kõike, mis oli vajalik klientidele teenuse osutamiseks – õmbles ja triikis laudlinasid, teenindas kliente, valmistas klientidele sööke jne. Kohus on ülal märkinud, et 2020. a aprillis ning mais on hageja eelduslikult töötanud, kuivõrd hagejale on töötasu makstud. Juunis ja juulis on hageja samuti tööd teinud. Vaatamata asjaolule, et kostja ja tema raamatupidaja vahelises kirjavahetuses (I kd, tlk 141) ei ole hagejat töötajana mainitud, kuigi on arutletud teiste kostja töötajate juuni ja augusti töötasu osas ning samad asjaolud esinevad ka augustikuu töötasu puudutava kirjavahetuse osas (II kd, tlk 14), kinnitavad tõendid kostjatele esitatud tellimuste osas (II kd, tlk 31-35) hageja töötamist. Hageja on
2-21-6036 2020. a juunis kostja seaduslikule esindajale teatanud, et tal on keemiatooteid tarvis (II kd, tlk 34), mis tähendab, et hageja on kostja heaks teinud lepingujärgset tööd – muud eluliselt usutavad selgitused siinkohal puuduvad. Samuti nähtub, et kostja seaduslik esindaja on isiklikult hagejale mitmeid tellimusi täitmiseks edastanud ning nendega seonduvalt kirjavahetust pidanud (II kd, tlk 36-45; III kd, tlk 43). Kostja teise töötaja R. R. kinnitus (II kd, tlk 81), et eelnimetatud tõendid kajastavad osaliselt tema tehtud töid, ei ole veenev, kuivõrd puudub eluline selgitus, miks pidanuks kostja vastavad aruanded hagejale saatma, kui hagejal nendega mingit seost ei olnud. Ka tunnistaja U. M. kinnitab, et pärast lapsehoolduspuhkust asus hageja uuesti kostja juurde tööle, töötades kuni 10.06.2020 kostja laos X kinnistul ning alates 11.06.2020 lisaks Kadrioru S (II kd, tlk 100-101). Kostja seaduslik esindaja on 2020. a juuli keskel palunud hagejal uurida, mida läheb tarvis juustupallide valmistamiseks (I kd, tlk 83) ning palunud supp üles soojendada (II kd, tlk 42) ja võtta valve maha (II kd, tlk 44) – olukorras, kus hagejal polnud mingit puutumust Siga, on vastavasisulised palved kummastavad. Kohus möönab, et nimetatud tõendid ei kajasta, et hageja oleks täistööajaga tööd teinud, kuid kuna töötaja on töösuhtes nõrgem pool, tuleb töötaja suhtes kohaldada kergemat tõendamisstandardit. Seda eriti olukorras, kus töötaja poolt töötegemine on ilmne, kuid tööandja on tema ülesandeks olevat tööaja aruandluse pidamise kohustust rikkunud. Kostja ja tema raamatupidaja vaheline vestlus 2020. a märtsis (II kd, tlk 141) ei oma tähtsust, kuivõrd ei puuduta nõudeperioodi – töötasu nõutakse alates 2020. a aprillist. Kostja seadusliku esindaja elukaaslase kiri kohtule (II kd, tlk 155-156) ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tõend, kuivõrd autor on asja lahendamisest kostja kasuks eelduslikult isiklikult huvitatud. Lisaks on tegemist tavapärase kirjaga, autorile ei kohaldu tunnistajale sätestatud õigused ja kohustused, mistõttu on tõendiväärtus sellevõrra madalam. Kohtu hinnangul on eelnimetatud formaalsel põhjusel ebausaldusväärsed ka teised hageja töötamist kajastavad kirjad (II kd, tlk 158-176; III kd, tlk 45, 48, 50), mis on erinevate isikute poolt kohtule suunatud. Asjaolu, et kolmandad isikud väidetavalt hagejat teavad ning kinnitavad, et ei ole teda Kadrioru S näinud, ei tähenda, et hageja kostja jaoks lepingujärgset tööd ei oleks teinud. Kolmandate isikute teadmise pinnalt ei ole võimalik käesoleval juhul järeldada hageja töötamise või mittetöötamisega seotud asjaolusid.
54.Järgnevalt märgib kohus, et Kadrioru S oli kostja ettevõtmine, mistõttu on hageja poolset töötamist nimetatud toitlustuskohas võimalik käsitada kostja kasuks töötamisena. Kadrioru Tennisekooli juhataja on kohtunõudele vastates (II kd, tlk 106) kinnitanud, et Kadrioru Tennisekooli omanduses olev maa-ala on antud tasuta kasutada kostjale, mh on Kadrioru Tennisekool esitanud kostjale kommunaalkulude arveid (II kd, tlk 58-59, 61), mis on kostja poolt ka tasutud (II kd, tlk 107). Kadrioru Tennisekooli juhataja kinnitas täiendavale kohtunõudele vastates, et temal oli asjaajamisel teadmine, et R. M. tegutseb kostja nimel (III kd, tlk 4). Kadrioru Si ettekandjad oli lepingulises suhtes kostjaga (II kd, tlk 48-50, 110, 116-117; III kd, tlk 27-33, 35-40). Kostja seaduslik esindaja määras menüü ja hinnastamise (II kd, tlk 54-57). Lisaks viitas Kadrioru S reklaamsilt, et tegemist oli kostja ettevõtmisega (II kd, tlk 60 - foto), kuivõrd täiendava info saamiseks palutakse pöörduda kostja epostiaadressil. Ka suvegrilli kohvik ja selle sisustus oli kostja poolt kindlustatud (II kd, tlk 84-87), kusjuures kindlustatud isikuks oli märgitud samuti kostja.
2-21-6036 Seega on ilmne, et Kadrioru S oli kostja ettevõtmine, mitte mistahes kolmandate isikute ettevõtmine. Tähtsust ei oma, millisele arveldusarvele laekus Kadrioru S müügitulu. Kadrioru S tegutses kuni 2020. a augusti keskpaigani, kinnitas nii tunnistaja istungil (II kd, tlk 100-101) kui ka Kadrioru Tennisekooli haldur kohtule adresseeritud kirjas (I kd, tlk 82). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tegi kostja heaks lepingujärgset tööd 01.04.2020 kuni 15.08.2020.
55.Seega on hagejal õigus saada töötasu TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel perioodi 01.04.2020 – 15.08.2020 eest summas 1 999,41 eurot: • Aprilli 2020 eest 33,84 (bruto) eurot (hageja töötasu 1250 eurot, osakoormusele 72,61% vastab 907,63 eurot, millest kostja on tasunud 155 eurot ja töötukassa 718,79 eurot, kokku 873,79 eurot); • Mai 2020 eest 33,84 (bruto) eurot (hageja töötasu 1250 eurot, osakoormusele 72,61% vastab 907,63 eurot, millest kostja on tasunud 155 eurot ja töötukassa 718,79 eurot, kokku 873,79 eurot); • Juuni 2020 eest 907,63 (bruto) eurot (hageja töötasu 1250 eurot, osakoormusele 72,61% vastab 907,63 eurot); • Juuli 2020 eest 591,90 (bruto) eurot (hageja viibis tasustamata puhkusel 07.07.-10.07. ning 13.07.-16.07. ning töötas 15 päeva; hageja töötasu 1250 eurot, osakoormusele 72,61% vastab 907,63 eurot, tööpäevatasu 39,46€*15); • August 2020 eest 432,20 (bruto) eurot (01.08 – 15.08.2020 on 10 tööpäeva; hageja töötasu 1250 eurot, osakoormusele 72,61% vastab 907,63 eurot, tööpäevatasu 43,22€*10).
56.TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Puuduvad tõendid, et hageja oleks pärast 15.08.2020 tööle ilmunud või teavitanud kostjat sellise tegevuse/tegevusetuse põhjustest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli töö tegemiseks valmis. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja keeldus hagejale tööd andmast või et tööandjal ei olnud tööd anda. Seega on hageja süü, et talle tööd ei antud – hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud valmis tööd tegema, kui seda oleks talle antud. Sellises olukorras puudub alus hagejale töötasu väljamõistmiseks TLS § 35 alusel. Seega tuleb hageja TLS §-l 35 põhinev töötasunõue jätta rahuldamata.
57.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata jäänud puhkusetasu hüvitise 872,76 eurot (21 päeva, keskmine kalendripäeva tasu 41,56 eurot) perioodi 01.04.2020 – 31.12.2020 eest. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt
2-21-6036 eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Hageja on esile toonud hüvitise arvutamise käigu ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Kohus on ülal leidnud, et tööleping kehtis kuni 31.12.2020. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 872,76 eurot.
58.Järgnevalt analüüsib kohus viivisenõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 412,92 eurot; alates 17.04.2021 viivise töötasult ja puhkusetasu hüvitiselt VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras kuni nimetatud nõude tasumiseni. Hageja on märkinud, et töötasu maksmise tähtaeg oli järgmise kuu 10. kuupäev. Kostja nimetatule vastu ei vaidle. Kohus lähtub sellest. Seega muutus 2020. a aprilli töötasu 33,84 eurot sissenõutavaks 11.05.2020, mai töötasu 33,84 eurot muutus sissenõutavaks 11.06.2020, juuni töötasu 907,63 eurot sissenõutavaks 11.07.2020, juuli töötasu 591,90 eurot sissenõutavaks 11.08.2020 ning 2020. a augusti töötasu 432,20 eurot muutus sissenõutavaks 11.09.2020. Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 307,87 eurot (aprilli töötasu 33,84 euro osas viivis 5,82 eurot, sh periood 11.05.2020 - 04.07.2022, viivitatud päevi 785; mai töötasu 33,84 euro osas viivis 5,59 eurot, sh periood 11.06.2020 - 04.07.2022, viivitatud päevi 754; juuni töötasu 907,63 euro osas viivis 143.93 eurot, sh periood 11.07.2020 - 04.07.2022, viivitatud päevi 724; juuli töötasu 591,90 euro osas viivis 89.85 eurot, sh periood 11.08.2020 - 04.07.2022, viivitatud päevi 693; augusti töötasu 432,20 euro osas viivis 62.68 eurot, sh periood 11.09.2020 - 04.07.2022, viivitatud päevi 662). Põhipuhkuse tasu 872,76 eurot eest tuleb välja mõista viivis 105.21 eurot. Kostja pidanuks hüvitise tasuma hiljemalt 31.12.2020. Seega on kostja viivitanud kuni otsuse tegemiseni tasu maksmisega 550 päeva. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 413,08 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 369 kohaselt mõistab kohus välja edasiulatuva viivise 2 872,17 eurolt (töötasu 1 999,41 + puhkusehüvitis 872,76 eurot) VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nimetatud nõuete tasumiseni.
59.Kostja on märkinud, et hageja töötasu viivisenõue, puhkusehüvitise nõue ja sellelt arvestatud viivisenõue on aegunud. TLS § 31 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Riigikohus on lahendi nr 2-19-9129/80 p-is 22.2 märkinud järgmist: „Tegemist on tehingust tulenevate nõuete aegumise erisättega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 ja § 146). Erinevalt ITVS § 6 lg-st 1 ei sätesta alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv TLS § 31 neljakuulisest tähtajast tehtavate erandite ammendavat
2-21-6036 loetelu, samas on sellest tähtajast nähtud seadusega ette mitmeid erisusi. Sarnaselt varasemale sätestab TLS § 105 lg 1 töölepingu ülesütlemise vaidlustamise 30kalendripäevase tähtaja ning TLS § 29 lg 9 töötasu nõude esitamise kolmeaastase tähtaja. Lisaks sätestab TLS § 74 lg 4 tööandja kahju hüvitamise nõude 12-kuulise aegumistähtaja, samuti kohalduvad osale töösuhtest tulenevatele nõuetele TsÜS-is sätestatud üldised aegumistähtajad (nt TLS § 40 lg-d 1 ja 5 koostoimes VÕS § 628 lgtega 2-5) ning nt puhkusehüvitise nõude esitamine on seotud põhipuhkuse nõude üheaastase aegumistähtajaga (TLS § 71 ja § 68 lg 6).“ Lahendi p-is 22.2.2 märgib Riigikohus lisaks: „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et töötasult arvutatava viivise nõudele kohaldub TLS § 29 lg-s 9 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 689 lg 5), lisades, et töötasult arvutatud viivise nõudele ei ole põhjendatud kohaldada TLS § 31 ainuüksi seetõttu, et töötasu ja viivise maksmise eesmärk on erinev (vt ka otsuse p-d 22.1-22.2.1).“ Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kostja arutlused, et hageja nõuded on aegunud. TLS § 31 ei kohaldu. Hageja töötasunõue ja sellega seotud viivisenõude aegub TLS § 29 lg 9 kohaselt kolme aasta möödumisel arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Puhkusehüvitise nõue ja sellega seotud viivisenõue aegub TLS § 68 lg 6 kohaselt ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Hageja on arvestanud puhkusehüvitist 2020. a eest, mistõttu aegunuks sellega seotud nõue 01.01.2022.
60.Eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks töötasu perioodi 01.04.2020 – 15.08.2020 eest summas 1 999,41 eurot (bruto), puhkusehüvitis 872,76 eurot (bruto), kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 413,08 eurot ning edasiulatuva viivise 2 872,17 eurolt (töötasu 1 999,41 eurot + puhkusehüvitis 872,76 eurot) VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras alates 05.07.2022 kuni nimetatud nõuete tasumiseni.
61.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud 28,89% ulatuses (põhinõuded arvestamata viivisenõudeid oli 9067,64 eurot + 872,76 eurot = 9 940,40 eurot, hagi rahuldati kõrvalnõudeid arvestamata 2 872,17 euro ulatuses), mistõttu tuleb menetluskulud jätta 28,89% ulatuses kostja kanda ning 71,11% ulatuses hageja kanda.
2-21-6036
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
63.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
64.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2022.a otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.