lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-5606/19

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-5606/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1361
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5606

Tsiviilasi

N.N-i hagi kohtutäitur Elin mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.N-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja N.N (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Vilippuse

vastu

Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus

RESOLUTSIOON

Jätta vastu võtmata N.N-i poolt 25.06.2025 määruskaebusega ja 30.06.2025 määruskaebuse täiendusega esitatud tõendid. Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Rahuldada N.N-i määruskaebus. 1

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud

1.N.N (avaldaja) esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele (avalduse täiendused esitatud 07.04.2025 ja 02.05.2025). Avalduse kohaselt on kohtutäitur tekitanud avaldajale moraalse kahju 70 000 eurot, mille hüvitamist ta palub. Kohtutäitur viis avaldaja suhtes läbi täitemenetlust kinnisasja valduse vabastamiseks ning ei järginud korteri valduse väljanõudmisel täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 180 sätestatut. Kohtutäitur ei võimaldanud avaldajale 3-kuulist korteri vabastamise tähtaega, vaid kohustas avaldajat korteri valduse vabastama 25 päeva jooksul, jättes avaldaja abitusse olukorda. Kohtutäituri seadusevastaste otsuste tõttu jäi avaldaja korteri arestimisel ilma oma vallasvarast. Nii lühikese aja tõttu ei jõudnud võlgnik oma õiguseid ka kaebuse esitamisega kaitsta. Kohtutäitur koostas võlgnikule täitmisteate 01.06.2016, kuid täitedokumendiks olev kohtuotsus ei olnud selleks ajaks veel jõustunud (jõustus alles 18.06.2016). Lisaks tuli kohtutäituri abi võlgnikule täitmisteadet kätte toimetama koos politseiga, kes tõstis korteri ukse hingedelt maha. Sellise korralduse oli andnud kohtutäitur ning tegemist oli julma ja vägivaldse käitumisega, mis avaldajat traumeeris. Kohtutäituril oli täitmisteate kättetoimetamiseks ka muid võimalusi. Võlgnik ei saanud kohtutäituri tegevust vaidlustada, kuna tal olid terviseprobleemid. Kokkuvõttes on kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel tekitanud avaldajale kahju.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Maakohus andis kohtutäiturile tähtaja avalduse menetlusse võtmise osas seisukoha esitamiseks.
3.Kohtutäitur esitas 02.05.2025 ja 16.05.2025 seisukohad, milles palus jätta kaebuse menetlusse võtmata. Kaebus on esitatud kaebetähtaja möödumisel ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole avaldaja esitanud enne kohtusse pöördumist kaebust kohtutäiturile. Kohtutäitur on täitemenetlused lõpetanud juba 2016. aastal. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile samasisulised kaebused 17.06.2016, 21.06.2016, 12.08.2016 ja 15.09.2016, mille osas on kohtutäitur koostanud otsused ning mida avaldaja on ka vaidlustanud. Lisaks esitas avaldaja 22.08.2014 kohtutäiturile kaebuse selle osas, et kohtutäituri abi sisenes talle kuuluvatesse ruumidesse ilma võlgniku loata ja ette teatamata täitmisteate ja täitedokumendi kättetoimetamiseks. Kohtutäitur jättis 15.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna leidis, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja kaebus on esitatud kaebetähtaja möödumisel (TMS § 217 lg 1 ja TMS § 218 lg 1). Kohtutäitur on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused lõpetanud 2016. aastal. Täitemenetluse jooksul on avaldaja esitanud kohtutäiturile kaebused 17.06.2016, 21.06.2016, 12.08.2016 ja 15.09.2016, millele on kohtutäitur koostanud otsused 2

ning mille vaidlustamine oli kaebajal võimalik TMS § 218 lg 1 alusel. Avaldaja on TMS § 218 lg 1 alusel ka esitanud kaebuse Harju Maakohtule, mille kohus jättis käiguta. Kohtutäituri otsustest ning tegevusest on möödunud ligi üheksa aastat. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. Eelnevast nähtub, et avaldaja ei ole järginud kaebetähtaegu. Avaldajal ei ole esitatud kaebusega võimalik oma eesmärki saavutada. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 14 ja 16). Kohtutäitur on avaldaja kaebused eelnevalt lahendanud ning avaldaja ei ole neid vaidlustanud. Seega ei ole avaldajal võimalik kahjunõude aluseks olevaid eelduseid täita. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Koos määruskaebusega esitas avaldaja ka menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldaja kaebus on esitatud kahju hüvitamise nõudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 alusel ning sellise nõude esitamisel ei pea enne kohtutäiturile kaebust esitama. Nagu avaldaja välja tõi, tekitas kohtutäitur avaldajale kahju ebaseadusliku tegevusega kinnisasja valduse ära võtmisel. Avaldaja on kõik kohtutäituri otsused õigeaegselt vaidlustanud ning ka kohtusse kaevanud. Avaldaja jääb maakohtule esitatud dokumentides välja toodud seisukohtade juurde. Menetluse edasine käik
6.Maakohus andis 25.07.2025 määrusega avaldajale menetlusabi ning vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 euro tasumisest.
7.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning märkis, et kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (KTS § 9 lg 9). Seega ei saa avaldaja enam kahju hüvitamist nõuda. Kuna avaldaja on aktiivselt kõik kohtutäituri otsused vaidlustanud, pidi ta olema väidetavast kahjust teadlik koheselt pärast täitetoimingute teostamist.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

3

10.Avaldaja esitas koos määruskaebuse ja selle täiendusega järgmised tõendid: kohtutäituri 25.04.2011 kiri täiteasja menetlusse võtmisest keeldumise kohta; 20.02.2006 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-05-15818; täitmisteade täiteasjas nr 022/2016/2867; rahalise nõude arestimise akt täiteasjas nr 022/2016/2866; kaebus kohtutäituri 29.08.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/4815; 03.08.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10346; 01.09.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10700; 07.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10346; 13.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10706; 04.08.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 216-10706; 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-8184; 08.01.2007 ja 16.03.2007 kohtumäärused ning abimaterjal kohtutäitur Kaire Põltsilt. Kohus ei hinda hagiavalduse menetlusse võtmisel tõendeid ning samuti ei hinda ringkonnakohus nõude aluseks olevaid tõendeid menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Avaldajal on võimalik esitada oma nõude aluseks olevad tõendid maakohtule asja sisulise lahendamise käigus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.
11.Avaldaja on maakohtule esitatud avaldust käsitanud kohtutäituri vastu esitatud kaebusena. Samas on avaldaja avalduses märkinud, et kohtutäitur on oma tegevusega tekitanud talle mittevaralise kahju, mille hüvitamist ta soovib. Avaldaja on määruskaebuses täpsustanud, et tema kaebuse eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine kohtutäituri vastu KTS § 9 alusel. Seega leidis maakohus ekslikult, et tegemist oli TMS § 218 lg 1 alusel esitatud kaebusega ning määruse põhjendused TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimata jätmise kohta on asjakohatud. Kui maakohtule jäi avaldaja kohtusse pöördumise eesmärk ebaselgeks või kui avaldaja poolt kaebusena esitatud menetlusdokument ei vasta hagiavalduse nõuetele (TsMS § 363), tulnuks määrata avaldajale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja oma nõude täpsustamiseks.
12.Asjas esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et esitatud avalduse (hagi) alusel ei ole võimalik selles taotletud eesmärki saavutada. Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (TsMS II komm (2017), § 371 lg 2, p 3.4.5.2). TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-17716, p 10). Avaldaja on selgitanud, et tema eesmärgiks on nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist KTS § 9 alusel. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. Avalduse asjaolude kohaselt on kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimisel rikkunud seadust ning tekitanud sellega avaldajale kahju. Seega ei saa asuda seisukohale, et avaldaja nõuet ei saaks ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Seda, kas RVastS-s sätestatud eeldused avaldaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on täidetud, tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel. Samuti ei saa kohus menetlusse võtmise staadiumis võtta seisukohta nõude aegumise osas.

4

13.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
14.Ringkonnakohus märgib, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja suhtes algatatud menetlus talle eestkoste seadmiseks. Kui kohus peaks avaldajale eestkostja määrama, esindab eestkostja käesolevas menetluses avaldaja huve ning võib mh otsustada hagi tagasivõtmise või menetluse jätkamise üle.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium