Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
X hagi Y OÜ vastu töövaidluses
Hagihind
2100 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)
2-21-6137
Kostja: Y OÜ (registrikood xxxxxxxxx, asukoht xxx) juhatuse liige LN Resolutsioon
Jätta X hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt 24.08.2020 TLS § 107 lg 2 alusel ning kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 1921,95 euro väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud X kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetlus Töövaidluskomisjonis
1.X (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse Y OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamise ja hüvitise välja mõistmiseks. TVK rahuldas nõude 18.03.2021 otsusega nr 4-1/2277/20, tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 ja p 7 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.08.2020 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 2100 eurot. Y OÜ sai otsuse kätte 19.03.2021 ja vaidlustas kohtus TVK otsuse täies ulatuses, paludes vaadata töötaja avaldus samas töövaidlusasjas läbi hagimenetluse korras ja jätta töötaja nõuded rahuldamata. Haginõue
2.Hageja palus kostja vastu esitatud hagis tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping kohtu poolt 24.08.2020 TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks kolme kuu töötasu ulatuses 2100 eurot.
3.Hageja täpsustas 10.06.2022 keskmise palga suurust ja vähendas oma nõuet paludes kostjalt välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses 1921,95 eurot. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 26.08.2019 õmblejana kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel. Töötaja töötas osalise tööajaga ja töötasuga 700 eurot (bruto) kuus. Tööandja esindaja LM edastas töötajale 24.08.2020 välja prinditud lehed, millel olid näha värvilised fotod riiete elementidest või fragmendid kangastest või tehtud töödest väites, et antud dokument on „praagiakt“, milles on fikseeritud töötajapoolne praagitootmine, millega on tekitatud kahju ning kästi karjuvas kõneviisis anda allkiri aktile, et ollakse tutvunud. Seejärel anti töötajale teada, et töötajaga on aktist tulenevalt tööleping koheselt lõppenuks loetud.
5.Hageja on seisukohal, et ta oleks praagiakti koostamise juures pidanud kindlasti viibima, kuid talle praagiakti koostamisest ei teatatud, akti koostamise juurde ei kutsutud ega näidatud reaalseid tooteid, kus oli tuvastatud praaktöö. Ka ei antud võimalust praagi tekitaja kuludega praak korda teha. Kui töötaja sai ühe akti eksemplari enda kätte märkas ta, et akti viimasel lehel on kirjas, et töölepingu lõpetamise aluseks on lisaks praagile ka tööandja huve mittearvestav töötamisviis ja usalduse kaotus. Enamuses fotodest on täiesti arusaamatu, millise tootega on tegemist, mis perioodi töödega on tegemist ja millal need fotod on üldse tehtud. Suurt osa fotodest ei ole suutnud töötaja tuvastada, ära tunda ega omaks võtta, et ta on üldse olnud nende toodetega kuidagi seotud. Hageja on töötanud ettevõttes alates 26.08.2019, läbinud katseaja edukalt ja teda on premeeritud rahaliselt heade töötulemuste eest. Kogu töötamise aja jooksul pole talle esitatud ühtegi pretensiooni või tööalast märkust, ei suuliselt ega kirjalikult. Samuti pole koostatud mitte ühtegi kirjalikku hoiatust. Antud praagiakti ei saa käsitleda kui tõendusmaterjali ja selle sisu on ilmselgelt fabritseeritud ning selle akti sisu on tuvastamatu ning tõendamatu. Töötajaga käituti tööandja poolt ka alandavalt ja solvavalt. Hageja ei nõustu töölepingu lõpetamisega ja leiab, et ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel, sest mõlemad alused on täitmata. Samuti puudub põhjendus, miks tööandja ei järginud TLS § 97 lg 2 p 1 märgitud etteteatamistähtaega. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral ei soovi avaldaja töösuhte jätkamist, vaid töölepingu lõpetamist kuupäevast 24.08.2020. Töölepingu lõpetamise korral mõistetakse vastavalt TLS § 109 lg 1 töötajale välja 3 kuu hüvitise. Hagejal oli fikseeritud töötasu 700 eurot kuus, seega pole vajalik arvutada 6 kuu keskmist töötasu ja hüvitise suuruseks on 2100 eurot.
6.Hageja täpsustas hüvitise nõuet võttes arvesse asjaolu, et ta viibis töösuhte viimase kuue kuu jooksul ajavahemikul 22.03.2020-06.04.2020 töövõimetuslehel ja esitas kolme kuu keskmise töötasu 640,65 euro alusel hüvitise nõude 1921,95 eurot. Kostja vastuväidete kokkuvõte
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. 24.08.2020 ütles tööandja töölepingu
ühepoolselt üles, kuna töötaja rikkus oma töökohustusi määral, mis ei võimaldanud töösuhet jätkata ja talle oli varasemalt tehtud hoiatus 01.06.2020. Vastavalt ametijuhendile oli töötajal kohustus järgida kvaliteedinõudeid, ohutusnõudeid ja tehnilist dokumentatsiooni, pidada kinni tööajast ja ajakavast. Töötaja ei täitnud töölepingut kohaselt, tegi praaktööd ka varasemalt, nt 02.03 ja 23.03, 01.06 tehti talle kirjalik hoiatus tööandja lubamatu käitumise eest tööruumides, mis takistas teistel oma tööülesannete täitmist, mille vastuvõtmisest töötaja tunnistajate juuresolekul keeldus. Seega ei vasta tõele väide, et töötajale pole varasemalt tööalaseid etteheiteid tehtud. Hageja poolt tehtud praaktooted avastati 18.08.2020, mil tehti talle ettepanek praak parandada. Hageja väited, et tema ei tea, mis tooted need on ja tema pole neid valmistanud, ei vasta tõele. Hageja tähelepanu juhiti korduvalt jakkide valmistamise ajal augusti 2020 jooksul tema poolt töötatud päevadel asjaolule, et toodete välimus ei ole nõuetekohane ja erinevused nõuetest on vaja korrigeerida. Tööandja andis võimaluse tooted nõuetega vastavusse viia. Töötaja venitas sihilikult jakkide valmistamisega, kasutades toodete valmistamiseks 3 korda enam tööaega kui ette nähtud. Töötaja sai akti tutvustamisel väga hästi aru sellest, et valmistatud tooted olid praagid, et ta ei tulnud neid 21.08 parandama põhjustades tööandjale kahju, sest tooted tuli korrastada ja parandada ja selleks tuli teha lisakulutusi. Hageja põhjustas kostjale oma tegevusega oluliselt suurema kahju, klient ähvardas tööandjat telefonivestluses toodete õigeaegse saatmata jätmise puhul välja nõuda saamata müügitulu kokku 5100 eurot, mis oli tööandja jaoks märkimisväärne summa. Kostja kaotas temale olulise kliendi just hageja praaktööst põhjustatud viivituse tõttu. 24.08.2020 koostatud praagiakti tutvustati töötajale ja töötaja nõustus tunnistaja juuresolekul, et tegemist on fotodega tema valmistatud jakkidest ning sellega, et tooted ei ole valmistatud nõuetekohaselt vastavuses ametijuhendis toodule ega näidisele. Praagiaktis olevatelt tootefotodelt ja praagi kirjeldusest on näha, millised on vead, mida kostja töötajale ette heitis. Professionaalne õmbleja ei saa väita, et ta ei saa aru, mis on valesti tehtud. Tööandja oli sunnitud laskma teistel töötajatel praaktooted parandada, sest vastasel korral oleks toodete tellija tooted tagastanud koos kahju- ja saamata jäänud tulu nõudega, sest materjalid olid tellija omad. Kuna tegemist on toodetega, mille müügihind on ca 255 eurot, oleks tekkinud kahju olnud praagi avastamata ja parandamata jäämise korral 5100 eurot. Otsene kahju praagi parandamise tõttu oli 160 eurot. Arvestades, et hageja rikkumine oli korduv ning tööandja hinnangul tahtlik selle tõttu, et töötaja oma tööd tegelikult oskas, pidas tööandja ainsaks lahenduseks töölepingu ülesütlemist, kuivõrd töösuhte jätkamine oli tahtliku ja korduva praagi tekitamise tõttu võimatu. Kostjale jäi mulje, et hageja soovis tööandjaga töösuhtes olla üksnes seetõttu, et see andis talle juurdepääsu tööandja seadmetele ja masinatele, mida oli võimalik isiklikes huvides kasutada. Tööandja ei saanud sellist olukorda aktsepteerida, samuti ka seda, et töötaja viibib tööruumides väljaspool tööaega, see oli ka põhjuseks, miks töötajale ei saanud usaldada töökoha võtmeid. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2019 töölepingu nr 16; et töölepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt töötas hageja õmblejana osalise tööajaga 24 tundi nädalas ja temaga kokkulepitud töötasu oli 700 eurot kuus; et 24.08.2020 ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles; et töötaja on allkirjastanud töölepingu ülesütlemise avalduse/praagiakti.
9.Pooltel on vaidlus töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse üle.
10.TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemine on tühine. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69). Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TLS § 95 lg 2 alusel peab tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendama. Tööandja koostatud praagiaktiga koos esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele, sest töölepingu ülesütlemist on põhjendatud korduva tööandja huve mittearvestava töötamisviisi tõttu ning usalduse kaotuse pärast lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu. Praagiaktis on eelnevalt kirjeldatud nii sõnaliselt kui ka fotodega praaktööd. Töötajale on tahteavalduse isiklikult teatavaks tehtud allkirja vastu 24.08.2020. Hageja väited, et praagiakti kätteandmisega kaasnes karjumine, närvitsemine ja ähvardused, mistõttu võttis ta selle vastu ja andis oma allkirja kätte saamise kohta, on paljasõnaline ja tõendamata. Seega ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine vorminõuete rikkumise tõttu tühine.
11.TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 see ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 järgi, kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib töövaidlusorgan muuta arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
12.Kohtule esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest/praagiaktist nähtuvalt öeldi töötajaga tööleping üles korduva tööandja huve mittearvestava töötamisviisi tõttu ning usalduse kaotuse tõttu. Tööandja on vastuses hagile märkinud ja kohus on seisukohal, et ülesütlemise aluseks olid seega TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7. TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7 sätestavad, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 kohaselt peab tööandja töölepingu üles öelda, kui tööandja on töötajat enne ülesütlemist hoiatanud.
13.TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, lg 2 kohaselt teeb töötaja muuhulgas kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma kohustusi täita või kahjustavad teiste isikute elu, tervist või vara, teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega, hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust kui ka õigusaktidest. Poolte vahel oli 26.08.2019 sõlmitud tööleping, mille p-st 3.3 nähtuvalt olid tööülesanded määratletud ametijuhendis. Vastavalt ametijuhendile oli töötajal
kohustus valmistada õmblustooteid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, järgida kvaliteedinõudeid, ohutusnõudeid, tehnilist dokumentatsiooni, pidada kinni tööajast ja ajakavast, täita tööülesandeid vastutustundlikult. Töötaja ametijuhendis on selgelt kirjas, et töötaja peab kinni pidama etteantud tehnoloogiast ning kvaliteetse toote valmimist takistavatest asjaoludest koheselt tööandjat informeerima.
14.Praagiaktiga ja sellel olevate töötaja allkirjadega igal lehel on tõendatud, et töötajale tutvustati 24.08.2020 tema poolt tehtud ebakvaliteetset õmblustööd. Fotodelt rõivaste kohta ja nende juurde lisatud töö puuduste kirjeldustest on arusaadav igale mõistlikule inimesele, millised on töö puudused ja milles seisneb töö ebakvaliteetsus. Praagiaktis on toote nimetuseks bleiser Polly, tooteid tellimuses 20 tk ja, et tooted on õmmelnud hageja. Järelikult pidid nii tooted, mille kohta akt oli koostatud kui ka õmblemise ebakvaliteetsus olema arusaadavad ja äratuntavad ka hagejale. Praagiaktiga on tõendatud ka töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud etteheide, et töötaja on rikkunud kvaliteedinõuete järgimise ja lojaalsuskohustust. Kohus on seisukohal, et hageja väited, et ta ei saanud aru, et tegemist oli tema õmmeldud rõivastega on täielikult tõendamata ega ole eluliselt usutav, sest ta on andnud igale praagiakti leheküljele oma allkirja. Seejuures ei ole ta lisanud ühtegi vastuväidet ega kommentaari ühegi allkirja juurde, mis oleks aktiga mittenõustumise või ebaselgeks jäämise puhul olnud mõistlik. Kohus tuvastas eelpool, et hageja väited, et praagiakti kätteandmisega kaasnes karjumine, närvitsemine ja ähvardused, on paljasõnaline ja tõendamata. Ka on need vastuolus B kirjaliku seletusega, kes viibis seletuse järgi praagiakti üleandmise juures ja mille kohaselt esitati praagiakt rahulikus kõneviisis, hageja tunnistas praaki ja kirjutas alla kõigile praagiakti lehekülgedele.
15.B kirjaliku seletusega on tõendatud ka kostja vastuväited selle kohta, et hageja sai praagiakti esitamisele eelnevalt juhised praagi paranduste kohta, kuid vaatamata sellele praaki ei parandanud. Seletusest nähtub ka see, et eelnevalt oli hageja tähelepanu juhitud parandamist vajavatele praaktoodetele ning, et hageja parandas praagi tööajal. Hageja väited, et tööandja kasutas töötaja suhtes väljendeid „töötaja ei ole mitte keegi“või „visatakse välja kui tahetakse“ või „kui ei meeldi, siis uks on seal“, mille tõendamiseks on ta esitanud E kirjaliku seletuse, on vastuolus B kirjaliku seletusega, mistõttu ei saa lugeda antud väidet tõendatuks.
16.Hageja kirjeldatud etteheited, justkui oleks kostja rikkunud praagiakti koostamise nõudeid, on põhjendamatud, sest selliseid nõudeid tööandjale seadusest ega muudest õigusaktidest ei tulene. TsMS § 229 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja praagiakt vastab TsMS § 272 dokumentaalse tõendi mõistele. Samuti on põhjendamatud ja alusetud etteheited B kirjalikule seletusele kui tõendile, sest Riigikohus on lisaks TsMS §-s 251 sätestatud tunnistaja ütlustele aktsepteerinud kirjalikke seletusi, kusjuures tunnistajad annavadki ütlusi neile teadaolevate eelnevalt toimunud sündmuste kohta. Hageja on ka ise esitanud tõendina E kirjaliku seletuse. Seega on antud etteheited tõenditele põhjendamatud.
17.01.06.2020 hoiatusega on tõendatud, et hagejale oli enne töölepingu erakorralist ülesütlemist tehtud hoiatus korduva lubamatu käitumise eest tööruumides, mis takistas teistel töötajatel nende kohustuste täitmist ja kahjustas tööandja mainet. Hoiatuses on märgitud, et eeltooduga rikkus töötaja TLS § 15 sätestatud kohustusi, mille kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel nende tööülesannete täitmist või kahjustavad tema või teiste
isikute elu, tervist või vara, täitma tööandja seaduslikke korraldusi õigeaegselt ja täpselt ning teda hoiatati, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 88 lg 1 sätestatule.
18.B kirjaliku seletusega on tõendatud, et hageja keeldus hoiatuse vastuvõtmisest tunnistajate juuresolekul. Seega on hageja väide, et talle ei ole varasemalt tööalaseid etteheiteid tehtud, põhjendamatud ja vastuolus eelpool uuritud tõenditega.
19.Hageja väited, et tööandja ja töötaja vahel tekkisid erimeelsused, mis ei olnud seotud töötaja töökvaliteediga, on tõendamata. Etteheited tööandja rikkumistele seoses palga väljamaksmisega, võtmete äravõtmisega ja väited kostja majandusraskuste kohta ei ole antud vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohased.
20.Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja rikkus korduvalt praaktööd tehes oma töökohustusi ja lojaalsuskohustust, kui ei arvestanud tööandja huvidega valmistada kvaliteetseid õmblustooteid ning põhjustas tööandjale lisakulutusi seoses praaktöö parandamisega. Kostja väide, et antud korduvad rikkumised tõid kaasa usaldamatuse töötaja suhtes ning ohu, et ebakvaliteetsed tooted jõuavad klientideni, mis võib kaasa tuua kostja jaoks suure kahju ja lepingute lõpetamise, oli reaalne. Võttes arvesse, et hageja rikkumine oli korduv ja töötajat oli hoiatatud töölepingu ülesütlemise hoiatusega, siis oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamise tähtajata seaduslik alus. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 nimetatud alustel kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda etteteatamistähtaja lõpuni. Tööandja ei pidanud töölepingu järjepidevat rikkumist enam taluma ja töölepingu lõpetamisest etteteatamine oli põhjendatud. Järelikult olid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud ning töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Seega tuleb hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata ning rahuldamata tulevad jätta ka TLS § 107 lg 2 alusel kohtu poolt töölepingu lõpetamise ja kostjalt hageja kasuks hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1921,95 eurot. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.