Täitmine › Muud täitmisasjad

Kostja II esitas 10.08.2020 nõudeavalduse Tallinna kohtutäitur Risto Sepale nõuete rahuldamiseks laeva Ocean Spirit (IMO nr 8325793) müügist saadavast tulemist, sest kostja II üüris seadmeid merelaevale Ocean Spirit ning ka paigaldas ja hooldas seadmeid. Avalduses on kostja II nõue kui merinõue. Jaotuskavas on kohtutäitur leidnud omaalgatuslikult, et ta ei nõustu C.N.M. esindaja väitega, et tegemist on LAÕS mõistes merinõudega ja käsitlenud kostja II nõuet merivõlana LAÕS § 74 lg 1 p 1 kohaselt ning eelistatud nõude rahuldamisel täitemenetluses, teistele nõuetele. Hageja märgib, et kohtutäitur on selliselt toimides ja nõuet ümberkvalifitseerides ning sisuliselt nõudeavaldust ise muutes, väljunud temale täitemenetluse seaduses ettenähtud pädevuse piiridest ja rikkunud täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet asudes tegutsema nõude esitaja huvides. LAÕS § 74 järgi on merivõlg töötasu, kui töö on teostatud laevapereliikme poolt ja on sõlmitud meretööleping. Kostja II on tegutsenud käsunduslepingu alusel olles laeval iseseisev teenuse osutaja seadmete hooldusel. Vastavalt LAÕS § 781 on merinõe nõue, mis tuleneb laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest. Kostja III ehk laeva hüpoteegipidaja avaldus on esitatud 13.03.2020. Kohtutäitur on rahuldanud laeva hüpoteegipidaja Ackerfield Overseas Limited nõude neljandas järjekorras. Hageja hinnangul ei ole nõude rahuldamisel kohaselt hinnatud nõude alusdokumente. Hüpoteegipidaja nõude alusdokumendid esitati 18.10.2021. Dokumendid sh tagatiskokkulepe ei ole laevaomaniku poolt allkirjastatud. Dokumendi viimasel lehel on näha laevaomaniku nimi, mille juurest puudub allkiri. Alusdokumentide hulgas ei ole maksekorraldust või kontoväljavõtet, millest nähtuks, et laen on antud või tagasimaksmine on toimunud ning mis võiks olla väidetav laenujääk. Pandipidaja ei ole kohaselt täitnud enda nõude tõendamiskohustust. Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle jääksuurust. Hüpoteegi summa on kuni laenu lõpuni ühesuurune ka siis, kui laenujääk väheneb pidevalt. Jaotuskavas esinevate eksimuste tõttu ei jätkunud vahendeid hageja Dan Bunkering merinõude katmiseks isegi mitte osaliselt. Hageja leiab, et tema nõue tuleb rahuldada ja vääralt jaotatud summade arvelt on temal õigus oma nõude katmisele osaliselt. Laenu andmine on tõendamata. Tryggingarbref nimeline dokument on esitatud registrile 27.02.2017, kuid dokument ise sisaldab viidet tulevikus sõlmitavale laenulepingule. Õiguskindla kande aluseks ei saa olla sündmus, mis ei ole veel saabunud. Islandi laevaregistri näol ei ole tegemist õigusekindla registriga ja registrikandel selles registris ei ole konstitutiivset õiguslikku tähendust. Kande tegemise ajal ei olnud laenulepingut allkirjastatud ja laevaregistrile esitatud. Laevaomanik ei ole allkirjastanud hüpoteegilepingut (Deed of Covenants), mistõttu ei ole laeva tegelikkuses hüpoteegiga koormatud, sest koormamistehingut ei ole tehtud. Laenu väljastamise tõendamiseks esitatud maksekorraldus ja swift-sõnum ei tõenda laenu andmist. Swift-sõnumit ei saa aga lugeda lõpetatud makse tõendiks, kuna swift-kinnituse väljastamise ajal on veel võimalik makset nö tagasi kutsuda. Panga kinnituskiri ei ole samuti aktsepteeritav laenumakse toimumise tõendina, kuna selle puudub pangapoolne kinnitus ja väljastaja allkiri. Teiseks esineb selles dokumendis ilmne võltsimise tunnus. Panga kinnitus väidetava makse toimumise kohta on väljastatud kuupäevaga 08.02.2017 Ackerfield Ovearseas Limited nimele aadressiga Küprosel, kuid selle kuupäeval oli Ackerfield Overseas Limited veel Briti Neitsisaarte äriühing ning pangal ei saanud olla teada Ackerfield Overseas Limited Küprose aadress. Ackerfield Overseas registreeriti ümber Küprosele alles 2019 aastal. Ei ole tõendanud, et Ackerfield Overseas Limited asukohaga Küprosel on Ackerfield Overseas Limited asukohaga Briti Neitsisaartel õigusjärglane. Väidetava laenu jääk on tõendamata. Kostja III väitel oli võla põhisumma 1’952’430 USD, põhivõlg

ei ole muutunud. Kostja III arvestustest nähtub, et teatud summade ulatuses on toimunud tagasimaksed intressi katteks. Seejuures ei ole esitatud ühtegi dokumenti tõendamaks, kas üldse, millises summas ja millal on toimunud tagasimaksed, mis omakorda annab alust arvata, et laenu ei ole tegelikkuses antudki. Jaotuskavas hagejale temaga samal järjekohal asuvate nõuete ees omab hageja nõue prioriteeti tulenevalt arestipandiõigusest. Hageja on esitanud merelaevale Ocean Spirit arestimistaotluse 09.04.2021. Kohus rahuldas taotluse 10.04.2019, tsiviilasja nr 2-19-5494. Teised võlausaldajad ei ole laeva arestinud. TMS § 64 lg 1 sätestab, et arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale. Vastavalt viidatud paragrahvi lg-le 3 varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust (või siis nõudest millega seoses ei ole tekkinud arestipandiõigust ja puudub ka muu seaduses tulenev prioriteet – näiteks merivõlg) eespool. Kostjate vastuväited Kohtutäitur Risto Sepp, kostja I, hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtutäitur on 23.12.2021 koostanud parandatud jaotuskava, milles kostja II nõue on liigitatud merinõudena, mitte merivõlana. Kohtutäituril puudub õigus hüpoteegist tuleneva nõude mittearvestamiseks. Kohtutäitur teeb oma tööd formaliseerituse põhimõtte alusel, seega on ta kohustatud arvestama hüpoteegipidaja nõudega, kui talle esitatakse kõik vajalikud dokumendid. TMS § 23 lg 41 sätestab, et TMS § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kõik eelnimetatud kohustuslikud dokumendid on talle ka esitatud. Hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi, sest soovib pandipidaja nõude aluseks olevat pandilepingut olemasolu kõrvaldada. Sellise nõude maksmapanekuks peaks hageja esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mitte vaidlustama jaotuskava ja käesoleva hagi võiks jätta läbivaatamata. C. N. M., kostja II, hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Ta on esitanudoma nõude täitemenetluses ja soovib saada tasu tehtud töö eest. Ackerfield Overseas Limited, kostja III, hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, nagu ei oleks laev (Ocean Spirit) koormatud hüpoteegiga kostja III kasuks või nagu ei oleks seatud hüpoteek mingil põhjusel kehtiv. Kostja III nõude aluseks on 30. jaanuari 2017.a laenuleping, mille p 2 kohaselt andis laenuandja (kostja III) laenusaajale laenu 2’500’000 USD. Laenulepingu on allkirjastanud ka laevaomanik. Laenulepingu p 1.1 lõik „Vessel“ (laenulepingu lk 10) sätestab, et pantija (laevaomanik) on nõustunud laevale Ocean Spirit esimese järjekoha laevahüpoteegi seadmisega. Seega on laevaomanik juba laenulepingus nõustunud laenu tagamisega oma laevale hüpoteegi seadmise teel. Laenulepingu p 1.1 lõik „Tagatisdokumendid (laenulepingu lk 8/9) sätestab laenu tagatisdokumendina ka hüpoteegi seadmise dokumendi – islandi keeles Tryggingarbref. Dokumendist nähtub, et Tryggingarbref on sarnane kinnistamisavaldusega Eesti õiguse järgi. Nimetatud dokumendi on allkirjastanud laevaomanik ja selles ta teatab esimese järjekoha laevahüpoteegi seadmisest tema laevale Ocean Spirit kostja III kasuks tagamaks 30. jaanuari 2017.a laenulepingu alusel antud laenu 2’500’000 USD. Seega on laevaomanik nõusutnud kostja III kasuks laevahüpoteegi seadmisega. Laevahüpoteek on registreeritud Islandi laevaregistris. Kostja pole tõendanud oma väidet, et hüpoteeki pole seatud. Kostja III tasus 09.02.2017.a laenulepingus kokkulepitud laenusumma 2’500’000 USD oma pangakontolt laenusaaja kontole, mille kohta on esitatud kontoväljavõte. Kostja III avalduses oli märgitud üksnes ületähtaegne võla põhisumma 1’952’430 USD, põhivõlg ei ole muutunud. Hageja toob esile, et laenu ülekande teinud pank on selle kohta kirja adresseerinud kostja III Küprose

kontorile ajal, mil kostja III oli registreeritud Briti Neitsisaartel. Briti Neitsisaarte äriühingul ei ole keeldu omada kontoreid ega tegutseda teistes jurisdiktsioonides. Kirja adressaadi aadressist ei saa teha järeldusi laenuandja kohustuste täitmise kohta. Panga kinnitusest nähtub, et kostja III kontolt on laenulepingu p 2 sätestatud laenusumma 2’500’000 USD kantud samale isikule ja kontole (Spf Neptune, konto nr ISXXX), kuhu Laenulepingu järgi tuli laen välja maksta. E-kirjaga on 09.02.2017.a saadetud pangaülekande kinnitus ülekande tegeliku toimumise kohta, milles on kostja III asukohaks märgitud sama asukoht, mis laenulepingu päises (s.t Briti Neitsisaartel). Käibes on tavapärane, et pangateated ja -väljavõtted esitatakse allkirjastamata väljatrükkidena või teatistena Briti Neitsisaarte äriregistri 10.04.2019.a registreeringu ja 24.05.2019.a Küprose registri tunnistusega äriühingu jätkamise kohta on aru saada, et Ackerfield Overseas Limited on registreeritud Küprose registris kui äriühing, mis jätkab tegevust Küprose Vabariigis ja katkestanud oma tegevuse Briti Neitsisaarte äriühinguna, kuna jätkas tegevust Küprose äriühinguna. Menetluse käik 05.04.2022 esitas hageja nõude täpsustuse ja täiendavad seisukohad 05.10.2021 koostatud ja 17.10.2021 ning 23.12.2021 parandatud jaotuskava osaliseks vaidlustamiseks täiteasjas nr 027/2019/1490 ja hagist osalise loobumise avalduse kostja II osas. Avalduse kohaselt tegi kohtutäitur 23.12.2021 parandused jaotuskavas, ja kvalifitseeris kostja II nõude merinõudena, mis liigub jaotuskava viimasele järjekohale. Seega on kostja 1 osaliselt täitnud hagiavaldusega taotletud eesmärgi. Hageja loobub nõudest kostja II osas ning sõlmis kostjaga I selles menetluskulude osas kompromissi, mis on kohtuväliselt ka täidetud. Hageja täpsustas ka oma nõuet ning palus tühistada täiteasjas nr 027/2019/1490 kuupäeval 05.10.2021 koostatud ja 17.10.2021 ja 23.12.2021 otsustega parandatud jaotuskava punktid 14 ja 15; kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava või alternatiivselt kohtul endal muuta jaotuskava allpool taotletud viisil: 1.Kostja III (pandipidaja Ackerfield Overseas Limited) nõue tuleb jätta jaotuskavas arvestamata, st enampakkumisest saadud tulemist mitte teha talle väljamakseid; 2.Hageja Dan Bunkering jaotist tuleb muuta ja võtta arvesse temal tekkinud arestipandiõigusest tulenevat prioriteeti ning teha talle enampakkumisest saadud tulemist merinõude katmiseks väljamakse summas 61 640,57 eurot. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tuvastatud asjaolud ja vaidluse ese Poolte vahel ei ole vaidlust täitemenetluse alustamise ja jaotuskava koostamise asjaolude üle. Kohtutäitur Risto Sepp, kostja I, algatas täitemenetluse nr. 027/2019/1490 võlgniku, IMG EHF suhtes Harju Maakohtu 09.08.2019 tsiviilasjas nr. 2-19-5494 tehtud otsuse ja DAN Bunkeringi avalduse alusel ja 21.06.2021 toimus täitemenetluses laeva Ocean Spirit’i (IMO nr. 8325793) enampakkumine. Enampakkumisel kuulutati parimaks pakkumiseks 327 500,00 eurot ning summa on kohtutäiturile laekunud. Kohtutäitur koostas 05.10.2021 jaotuskava (I kd tl 4-5), mille kohaselt jaotati laeva enampakkumiselt saadud müügitulem ja 17.10.2021 koostas kohtutäitur otsuse 05.10.2021 jaotuskava parandamiseks (I kd tl 8-9), kuna kohtutäitur oli märkinud valesti sissenõudja nime ja sätestas mõningad summad ekslikult. Kohtutäitur parandas jaotuskava ka oma 23.12.2021 otsusega ning muutis kostja II nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Poolte vahel on vaidlus jaotuskavas toodud pandipidaja nõude olemasolu ja selle suuruse osas. Hageja leiab, et pandipidaja ei ole oma pandiõigust tõendanud, kohtutäitur on seisukohal, et hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi, sest jaotuskava vaidlustamisel saab kontrollida vaid formaalsete nõuete järgmist ning pandpidaja on seisukohal, et tema pandiõigus on olemas.

Esmalt võitab kohus seisukoha esitatud hagi lubatavuse osas ning seejärel jaotuskava sisu ja formaalsete nõuete kohta ning teeb menetluslikud otsused. Hagi lubatavus Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 105 lg 1 järgi toimub täitemenetluses asjade müügist saadud tulemi jaotamine sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. TMS § 106 lg 1 järgi jaotatakse tulem jaotuskava alusel, kui tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele. TMS § 106 lg 2 järgi on tulemi jaotamise aluseks pandiõiguste järjekoht. TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus vaidlustatud jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kohtu pädevus jaotuskava vaidlustamisel piirdub jaotuskava koostamise formaalsete nõuete kontrollimisega, seega saab kohus anda hinnangu vaid sellele, kas kohtutäitur on järginud TMS § 106-108 sätestatud nõudeid jaotuskava koostamisel. Sisulise hinnangu täitedokumendi olemasolu või kehtivuse osas saab kohus anda vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et olemas olevat täitedokumenti ei saa sundtäitmisele esitada ja täitedokumenti ei täidetaks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada isiku vastu, kelle avalduse alusel täitemenetlus algatati, seega saab seda esitada ka teine sissenõudja. Kohus on täitemenetluses esitatud hagide puhul seotud asja lahendamisel TMS § 109 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja lg 2 hageja esitatud nõudega. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet vaid jaotuskava vaidlustamise hagi. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul valinud vale õiguskaitsevahendi, millele on kohtutäitur ka oma vastuses menetluse käigus tähelepanu juhtinud. Jaotuskava vaidlustamisega ei saa kõrvaldada sundtäitmise aluseks olevat täitedokumenti. Laenu ja hüpoteegi olemasolu Täitemenetlust alustati kostja III avalduse alusel (I kd tl 15) kostja III ja võlgniku 30. jaanuari 2017.a laenulepingust (I kd tl 138-166) ja tagatiskokkuleppest (I kd tl 125-137) tuleneva kohustuse täitmiseks, mille p 2 kohaselt andis laenuandja (kostja III) laenusaajale laenu 2’500’000 USD. Laenulepingu on allkirjastanud kõik tehingu osapooled sh ka laevaomanik (I kd tl 166 pöördel ja 197). Laenulepingu p 1.1 sätestab, et pantija (laevaomanik) on nõustunud laevale Ocean Spirit esimese järjekoha laevahüpoteegi seadmisega. Seega on laenulepingu pooled (sealhulgas ka laevaomanik) kokku leppinud laenu tagatiseks laevale hüpoteegi seadmisega. Laenu tagatisdokumendina on kohtule esitatud hüpoteegi seadmise dokumendi (islandi keeles Tryggingarbref), mis on ka apostillitud (I kd tl 121-122 ja 123-124). Dokumendi on allkirjastanud laevaomanik ja selles ta teatab esimese järjekoha laevahüpoteegi seadmisest tema laevale Ocean Spirit kostja III kasuks tagamaks 30. jaanuari 2017.a laenulepingu alusel antud laenu 2’500’000 USD. Pole vaidlust, et hüpoteek on kantud Islandi Vabariigi laevaregistrisse, kuid hageja väitel pole tegemist õiguskindla registriga. Islandi Vabariigi laevaregistri kaardi kohaselt on laev Ocean Spirit koormatud hüpoteegiga Ackerfield Overseas (kostja III) kasuks alates 27.01.2017.a, kusjuures registrikandes on hüpoteegi alusdokumendiks märgitud 27.01.2017.a Tryggingarbref. Kohtu hinnangul ei ole hüpoteegi kehtivuse puhul oluline, kas tegemist on õiguskindla registriga või mitte. Samuti ei ole vajalik anda hinnangut, kas esitatud dokument Tryggingarbref, on oma sisult sarnane kinnistamisavaldusega Eesti õiguse järgi. Kohtul ei ole alust kahelda esitatud tõendite õiguses, hageja loobus sõnaselgelt dokumendi võltsituse vastuväitest kohtuistungil, ning seega on leidnud kinnitust, et laevaomanik on teinud avalduse Islandi laevaregistrile laevale Ocean Spirit

hüpoteegi sissekandmiseks avalduse ja see kanne on ka tehtud. Kohtule esitatud panga kinnitustest (II kd tl 10-12) nähtub, et raha on ka tegelikult üle kantud. Kohtu hinnangul on raha ülekandmist võimaik tõendada justnimelt pangaväljavõtetega, see on tavapärane praktika. Kostjal III puudub iseenesest võimalus ligipääseda võlgniku pangakontole, et näidata raha laekumist sellele. Asjaolu, kas ja kus oli kostja III äriühinguna sel hetkel registreeritud, ei tee olematuks tema poolt tehtud tehinguid, sest igal juhul kostja III äriühinguna eksisteeris, järelikult oli sel olemas ka õigusvõim tehinguid teha. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul eiole tegemst õigusjärgluse küsimusega, sest Ackerfield Overseas Limited asukohaga Küprosel on Ackerfield Overseas Limited asukohaga Briti Neitsisaartel on kostja III väitel sama isik. Õigusjärgluse küsimus kerkiks, kui ühingu tegevus oleks ühes kohas lõpetatud ja teises kohas alustatud. Käesoleval juhul ei ole kostja III tegevust Briti Neitsisaartel lõpetatud TsÜS § 39 mõttes vaid selle tegevus on jätkunud teies jurisdiktsioonis. Õigusjärgluse otsustus on eelkõige äriühingu enda teha, näiteks ühinemisel või jagunemisel, seega ei mõjuta seda mitte registrikanne kui selline, vaid osanike või aktsionäride sellekohane otsustus. Jaotuskava formaalsete nõuete täitmine Kostja III esitas 13.03.2020.a avalduse TMS § 108 alusel koos oma nõude aluseks olevate dokumentidega kohtutäiturile. Täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest lähtuvalt ei ole täituril võimalik vaidlustada täitedokumendi olemasolu ega sisulist õigsust vaid ta peab veenduma üksnes sundtäitmise eelduste olemasolus TMS § 12 mõttes. Tulemi jaotamine täitemenetluses toimub TMS § 105 lg 1 järgi pandiõiguse järjekoha järgi. Laeva pandiõiguste järjekord on reguleeritud laeva asjaõigusseaduses (LAÕS), mille § 92 p 1 kohaselt kuulub hüpoteegiga tagatud nõue rahuldamisele pärast sundmüügi ja merivõlaga tagatud nõudeid. Kohtutäitur on kohtu hinnangul kostja III nõude kvalifitseerinud jaotusettepanekus õigesti, kohtutäiturile on esitatud kostja III poolt kõik sissenõudmiseks vajalikud dokumendid ning seega ei ole kohtutäitur eksinud ka sisuliselt TMS § 105 lg 1 nimetatud jaotuskava koostamis põhimõtete vastu. Hageja maksma pandud arestimise nõue on hüpoteegist hilisem, järelikult on kostja III nõue järjekoha mõttes hageja nõudest eespool. Menetluslikud taotlused TsMS § 428 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda sh loobuda osaliselt või mõne kostja suhtes. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja II suhtes ja kohus võtab selle vastu ning lõpetab menetluse kostja II osas. Kohus selgitas kohtu 15.03.2022 istungil kostjale II võimalust nõuda menetluskulusid ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Vastuseks kostja I taotlusele jätta hagi läbivaatamata selgitab kohus, et ka hagi läbivaatamata jätmisel tuleb samuti anda sisuline hinnang hageja nõude olemusele, seega on menetlusökonoomia põhimõttest mõistlikum teha asjas sisuline lahend. Kohus jätab hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata. Tsiviilasja hinna määramine Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleva hagi hinnaks oli algselt 57 095,67 eurot ning menetluse käigus see muutus seoses kostja I poolt jaotuskava korrigeerimisega ja hagi hinnaks on 61 640.57 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. TsMS § 177 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude suuruse kohtulahendis. TsMS § 175 lg 1 järgi peavad lepingulise esindaja kulud olema mõistlikud ja põhjendatud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi tasutus hageja riigilõivu 110 eurot ja talle osutati

hagejale õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta) kogumahus 34,5 tundi, seega on hageja menetluskulud kokku 7310 eurot. Hageja palub TsMS § 177 lg 4 alusel märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja I ja kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja III esitatud menetluskulude nimekirja järgi otsustati kostjale III õigusabiteenust 13,25 tunni ulatuses maksumusega 4637,50 eurot, tõendite tõlkekulu on 70 eurot. Kostja III taotleb tema kindlaksmääratud menetluskulude hagejatelt väljamõistmist koos viivisega TsMS § 177 lg 4 ja VÕS § 88 lg 8 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja III kasuks välja 4707,15 eurot ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjale III osutatud õigusabiteenuse maht ja tehtud toimingud on kooskõlas asja keerukusega ja menetlusele kulunud ajaga. Esindaja ei ole teinud ülemääraseid toiminguid menetluses, tema koostatud menetlusdokumendid on olnud mõistlikus mahus ja asjakohased. Tõlkekulu on põhjendatud, sest kohtumenetluse keel on eesti keel TsMS 32 lg 1 järgi. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.