M. N. ja A. N. hagi M. O. vastu sundtäitmise reservatsiooniga lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I M. N. (isikukood XXX) Hageja II A. N. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja A. E. (OÜ Hugo), e-post: XXX Kostja M. O. (isikukood XXX), e-post: XXX
Asja läbivaatamine
5. jaanuar 2022 eelistungil ja 25. mail 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M. N. ja A. N. hagi M. O. vastu sundtäitmise reservatsiooniga lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX.
2.Tühistada 26. juuli 2021. a Tartu Maakohtu määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
3.Jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-21-11289 Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.M. N. ja A. N. (hagejad) esitasid 17. juulil 2021 hagiavalduse M. O. (kostja) vastu sundtäitmise reservatsiooniga lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kinnistu müügi- ja hüpoteegi seadmise ning asjaõiguslepingu, millega kostja müüs 145 000 euro eest hagejatele XXX asuva kinnistu (elamu), millel puudus XXX. Nimetatud lepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et kostja müüjana on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele XXX saamiseks ning saama lepingu esemele XXX hiljemalt XX.XX.XXXX, kuid kostja ei täitnud tähtajaks lepingust tulenevat kohustust korraldada elamule XXX saamine. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustusid hagejad tasuma kostjale ostuhinnast 12 000 eurot ühe kuu jooksul arvates päevast kui elamule on väljastatud XXX, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2021. Notar K. A. on hoiustanud 12 000 eurot enda ametikontol. Kostjal oli XXX korraldamiseks terve aasta ja hagejate volitus, kuid kostja oma sellekohast kohustust ei täitnud. 1.1 Kostja esitas hagejate vastu avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur O. K. edastas hagejatele kostja avalduse alusel alustatud täitmisteate täiteasjas nr XXX koos tasu väljamõistmise otsusega. Kostjal on hagejate ees lepingust tulenev täitmata kohustus, mistõttu ei olnud kostjal õigust esitada täitemenetluse alustamise avaldust. Hagejatel oli valmisolek ja võimalus täita oma lepinguline kohustus tähtajaks, kuid see sõltus kostja osapoole valmisolekust, st korraldada elamule XXX saamine. Kostja on oma kohustuse täitmisega siiani viivituses. 1.2 Hagejatel on kostja vastu kohustuse täitmise nõue, mis annab neile õiguse XX.XX.XXXX lepingust tulenevalt keelduda 12 000 euro tasumisest ajutiselt, kuni kostja on täitnud omapoolse kohustuse või pakkunud selle täitmise tagatist. Täitemenetluse algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja kasutas oma õigusi pahatahtlikult ja hagejate huve ning õigusi kahjustavalt. Hagejad ostsid XXX seal elamiseks ja lootuses, et kostja täidab oma kohustuse ning nende XXX saab XXX. Keelatud ei ole tunnistada sundtäitmine lubamatuks ka põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu nõue, mis annab talle õiguse sissenõudja ehk kostja suhtes täitmisest keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 ja/või 111 alusel. Sellisel juhul ei pea tunnistama sundtäitmist mitte tervikuna lubamatuks, vaid lähtuda tuleks VÕS § 110 lg-st 5, millega saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks ajutiselt, kuni võlausaldaja on võlgniku nõude rahuldanud või võlgnik on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse. Hagejad võivad keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi 12 000 euro tasumisest, kuni kostja on täitnud oma vastastikuse kohustuse (korraldada XXX saamine) selle täitmist pakkunud või andnud selleks tagatise. 1.3 Koos hagiavaldusega esitasid hagejad ka taotluse hagi tagamiseks, st peatada täitemenetlus eelnimetatud täiteasjas kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus rahuldas 26. juulil 2021 hagejate taotluse ja peatas täitemenetluse.
2-21-11289
Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta müüs hagejatele 145 000 euro eest XXX elamu ning elamul puudus XXX. Lepingu p-s 3.4 on kirjas: „Müüja on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele XXX saamiseks ning saama lepingu esemele XXX hiljemalt kolmekümnendaks juuniks kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (30.06.2021. a).“ Selles punktis lubas kostja teha kõik vajalikud toimingud XXX saamiseks ehitusregistris, millega võib kaasneda XXX saamine. Sellisel oli hagejatega ka varasemalt kokku lepitud. Kostja ei ole kunagi kellelegi lubanud, et kohustub saama elamule XXX. Kostja on XXX saamise suhtes olnud alati kahtleval seisukohal ning kostja oli varem hagejatele teada andnud, et XXX ei ole võimalik saada. 2.1 Kostja ei osanud arvata, et lepingu sõnastuse alusel keelduvad hagejad 12 000 euro maksmisest. Hagejad on varem selgesõnaliselt kinnitanud 12 000 euro tasumist ka siis, kui XXX ei saa. Toimingud XXX saamiseks olid mõeldud dokumentide esitamisena ehitusregistrisse. Kohustus tuletõrje veevõtukoha ehitamise kohta oleks pidanud lepingus olema selgem, arvestades lepingu p-s 3.5 märgitut, et hagejatele ei kaasne mitte mingeid rahalisi kohustusi, sest igasuguse ehitustegevusega kaasneksid kostjale kohustused. Kostjal olid eelsisestatud hulk dokumente ehitusregistrisse ning kostja ootas veel elektripaigaldise sertifikaati, et esitada taotlus XXX saamiseks. Kõik muud toimingud pidid tegema hagejad kui esitatud dokumentidest ei piisa. Lepingus ei ole sõnaselgelt väljendatud, et hagejad võivad jätta 12 000 eurot tasumata, kui XXX ei saa. Kostja saatis hagejale e-kirja, kus ütleb: „Kui olete ikka veel huvitatud tehingust peate ootama, kuni on XXX ja vormistame ost müük nagu tavaliselt. Ja ma ei tea, kas ja kuna ma selle saan.“ Sellele järgnes A. N. telefonikõne kostjale (telefonikõne lindistuse on kostja kohtule esitanud), kus ta lubas muuhulgas raha tasuda ka siis, kui XXX ei saa. Ja kostja ütleb, et ei saa hagejatele XXX lubada. A. N. väitis, et nende XXX seal kõrval sai XXX ja vajadusel maksab või „määrib“ kedagi, et XXX saada. Kostja mõistis lepingu p 3.5 just selliselt, et kui hagejatele tekivad rahalised või muud kohustused, siis kannavad hageja nende eest hoolt. 2.2 Kostja oli valmis kinnistu tagasi ostma kui oli notarilt saanud kinnituse oma kahtlusele sõlmitud lepingu tõlgendamise võimaluses. Hagejad on pärast lepingu sõlmimist tunnistanud, et olid teadlikud tuletõrje veevõtukoha puudumisest, kuid soovisid ikkagi XXX saada, mida aga kostja neile kunagi lubanud pole. Hagejad soovisid ka teha projektiväliseid muudatusi (varikatuse paigaldus), mis tekitanuks kostjale XXX saamisel veelgi probleeme. Hagejad on öelnud, et nad mõistavad kostja seisukohta ja olid valmis lepingu tagasi pöörama, aga millest nad siiski lõpuks loobusid. 2.3 Lepingu p 2.4 kohaselt kohustus ostja ostuhinnast 12 000 eurot tasuma kostja kontole kui elamule on väljastatud XXX, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2021. Hagejatel on kohustus siiani täitmata. See kuupäev on aasta hiljem lepingu sõlmimisest, et anda hagejatele kindel võimalus selleks ajaks raha kokku saada. Kui elamu saanuks XXX, oleks mõistlik aeg olnud XXX üks kuu puudujääva osa tasumiseks. Hageja väitis selle kohta: „Ja kui ei saa, siis meil on üks variant veel, et me saame võtta selle raha ja saame sulle ära maksta aga sellega läheb natuke aega“ – helisalvestuse aeg 1:02. Samuti ütles A. N.: „Kui sa kõik need taotlused sisse annad...“ – helisalvestuse aeg 1.43.
2-21-11289 2.4 Hagejad tasusid 12 000 notari deposiiti. Kostja küsis raha ülekandmise kohta notari käest. Notar keeldus lepingu p 6.2 kommenteerimast, kuna hagejad olid seadnud sellele tingimuseks XXX tõendava dokumendi olemasolu. Notar vastas kostjale, et see ei takista kostjal pöörduda kohtutäituri poole või enda õiguste kaitseks kohtusse. 2.5 Kostja arvates ei saa hagejad jätta raha tasumata, sest raha tasumise tähtaeg on lepingus kirjas. Arvestada tuleb ka seda, et elamu hind oli 145 000 eurot, kui hagejatel olnuks see raha olemas, siis saanuks kostja kogu eseme müügiga saadava raha lepingu sõlmimisel. Hagejad väitsid, et raha neil ei ole ja sellepärast sai antud leping sellisel kujul. Kostja tuli heast tahtest hagejatele vastu ja hagejad kasutavad seda nüüd ära. Kostja arvates tahavad hagejad ära kasutada notari poolt võimalikult lihtsalt kirja pandud kostja ja hageja kokkulepet, millega sai lepingusse kirja kostja kohustus saada XXX, mida kostja lepingu lugemisel ei suutnud mõista, et seda on võimalik tõlgendada kohustusena saada XXX ning see võimaldab hagejatel mingil viisil 12 000 euro tasumisest kostjale loobuda või sellega viivitada. 2.6 Lepingu p 3.1 ja 3.4 asuvad leheküljel nr 6 on lepingu eseme oluliseks osaks oleva kohta kõik väga selgelt ja üheselt kirjas. Kostja kohustused ja hageja õigused on selgitatud ja nende rikkumise tagajärjed. Lepingus ei ole kusagil kirjas, et hagejatel on õigus jätta kostjale 12 000 eurot maksmata, kui kostja XXX ei saa. Kostja hinnangul tuleks lepingu tõlgendamisel silmas pidada VÕS § 14 ja VÕS § 29 sätteid.
Hagejate seisukoht kostja vastusele
3.Pooltevaheline vaidlus seisneb peamiselt selles, kuidas tõlgendada eelkõige lepingu p-e 2.4 ja 3.4, st poolte tahet nende kokkulepete sõlmimisel ja nende käsitlemisel/tõlgendamisel. Lähtudes lepingu (sätete, teksti) grammatilisest tõlgendamisest ehk notari lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on need hagejate jaoks selged ja üheselt mõistetavad ning olid seda ilmselt ka kostja jaoks, kuna justnimelt sellises sõnastuses oli kostja nõus lepingut aktseptima ehk allkirjastama. Kostja ei palunud notaril muuta, täiendada, selgitada eelviidatud lepingu punktide sõnastust ega teksti, kostja allkirjastades lepingu, nõustus sellises sõnastuses tekstilise tahte väljendusega. Seda, et kostjale see enam ei meeldi või ei ole talle enam sobilik, ei tähenda, et ta sellega kohapeal notaris ei oleks nõustunud ja sellekohast tahet ei oleks avaldanud. 3.1 Hagejate arvates ei ole vaadeldava lepingu p 3.4 sõnastuses “Müüja on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele XXX saamiseks ning saama lepingu esemele XXX hiljemalt 30 juuniks 2021“ keeleliselt keeruline ega mitmetimõistetav. Nimetatud lause on tegevuse eesmärki ja aega väljendav liitlause, kus kaks osa- ehk lihtlauset on omavahelises seoses. Soovides kindlust, et hagejad on eesti kirjakeelest õigesti aru saanud ja mõistnud sõnade õiget tähendust (kirjapandud tahte kohaselt), tegid hagejad päringu ka Eesti Keele Instituudi keelenõuande veebilehele. Sealt vastati: „Teises lauses on öeldud väga selgelt, et müüja on kohustatud saama XXX kindlaks kuupäevaks. Esimeses lauses on öeldud, et ostja on kohustatud tasuma rahasumma ühe kuu jooksul alates XXX väljastamisest ja hiljemalt kuupäeval, mis on müüja jaoks XXX saamise viimane tähtaeg. Seega võib küll aru saada nii, et XXX saamine on kohustuslik tingimus“. Keeleinstituudi esindaja on kolmanda isikuna mõistnud lepingusätteid sarnaselt hagejatega. 3.2 Kui kostja väidab, et tema sai lepingust aru nii, et ta peab teostama XXX saamise eelduseks kõik võimalikud toimingud ehk looma kõik eeldused XXX saamiseks, mitte tagajärjena
2-21-11289 korraldama selle saamise, peab kostja, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3 tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Hagejad mõistsid lepingut nii, väljendades ka sellekohast tahet lepingus, et kostja korraldab majale XXX saamise, selleks oli antud kostjale ka vastavassisuline volitus ja piisav üheaastane tähtaeg, et vastavad toimingud teostada ning elamule XXX korraldada. Üheaastane ehk piisavalt pikk tähtaeg, oli kostjale antud selleks, et saada elamule XXX. Kostja väidetu, et ta pidi üksnes tegema toimingud XXX saamiseks, mis seisnesid dokumentide esitamises ehitusregistrile, ei ole kooskõlas lepingu olemuse ega eesmärgiga, sest hagejad soovisid lepingu eseme osta eesmärgiga kasutada seda elukohana. Kostja 12. augusti 2020 e-kirjas on selgitanud, et ta on saanud kinnitust sellele, et XXX saamine ilma kolmandate isikute nõusolekuteta kui ka märkimisväärseid investeeringuid tegemata lepingus sätestatud tähtajaks on võimatu. See aga toimus peale lepingu sõlmimist, mis annab veelkord kinnitust sellest, et kostja sõlmis lepingu tingimustel, milles lepingus kokku lepiti ja selles, et ta korraldab elamule XXX saamise. 3.3 Hagejad on valmis igakülgset abi (va arvatud rahalist nagu lepingu p. 3.5 juures kirjas) osutama XXX saamisel. Oluliseks takistuseks oli XXX eeldusena tuletõrje veevarustuskindluse rajamine, siis tänaseks päevaks on vastav veevõtu koht rajatud ning selle takistuse taha asi seisma ei jääks. Ülejäänud puudused XXX väljastamise eelduseks (paigaldada lipu alus, maja numbrimärk, kanalisatsiooni hoolduskaevu uus teostusmõõdistus, ehitusprojekti muudatus ehitusjärgne topogeodeetiline teostus ja kaasomanike nõusolek) ei ole seotud märkimisväärsete pingutustega ning kindlasti ei too kaasa XXX saamise võimatust. Kui XXX on elamule väljastatud, on hagejad valmis koheselt notaris hoiustatud summa kostjale üle kandma. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 5. jaanuaril 2022 eelistungi. Kohus andis kostjale võimaluse esitada täiendavad taotlused 7. veebruariks 2022. Kohus on 28. märtsil 2022 selgitanud pooltele menetluslikku olukorda ja lepingu tõlgendamisega seonduvat. Kostja täiendavad seisukohad
5.Kostja on oma seisukohti täiendanud 7. veebruaril 2022 ja 20. aprillil 2022. 5.1 Kui poolte vahel on lepingu tõlgendamise osas vaidlus, siis tuleb arvesse võtta ka muid asjaolusid, mis eelnesid lepingu sõlmimisele. Seejuures on väga oluline kostja ja A. N. vaheline telefonivestlus, mis toimus enne lepingu sõlmimist: A. N: „Räägi nihukest varianti, meil on praegu see 133 000 eurot sulle maksta, kas sa oleksid nõus niimoodi, et me maksame sulle 133 000 ära ja ülejäänud saad sa siis, see 12 000 saad sa siis, kui on XXX, me võtame laenu ja maksame sulle ära.“ M. O: „Asi on vaata selles, et ma ei tea, kas ma saan selle...“ A. N: „No peaks ju saama, me uurime oma XXX käest, äkki tuleb midagi maksta või masseerida“. Kostja hinnangul on selle jutuga tõendatud, et hagejatel jäi 12 000 eurot puudu ning A. N. asus otsima võimalusi tehing ikkagi ära teha. Kostja ei ole kunagi saanud aru lepingust nii, et kui XXX ei saa, siis tema raha ka ei saa. Lepingueelsetes läbirääkimistes lubas A. N, et isegi kui XXX jääb mingi asja taha, siis sellest pole probleemi, ta ajab asjad oma XXX kaudu korda vms ja kostja saab puuduoleva raha ikkagi kätte. Kostja pidi omaltpoolt tegema selle, mis oli tema võimuses, aga ta ei lubanud kordagi, et garanteerib XXX. Kostja rõhutab, et telefonivestluses A. N. kinnitas: „Ja kui ei saa, meil on üks variant veel, me saame võtta selle raha ja maksta sulle ära, selle ülejäänud, aga sellega siis läheks natuke aega.“ Edasi küsis A. N: „Miks sa arvad, et sa XXX ei saa?“ M. O: „Ma ei tea seda lihtsalt, vaata ma ei saa sulle....“ A. N: „Ütle ausalt ära,
2-21-11289 sa midagi valesti ei ole teinud?“ M. O: „Asi ongi selles tuletõrje veevõtu kohas, seda ei ole.“ A. N: „Ega sul ei jää see (12 000 eurot) saamata, lihtsalt et sa ise ajaksid siis nii kaugele selle XXX ...“ Selle jutuga on kostja arvates väga selgelt tõendatud, et A. N. ja kostja said üheselt aru, et kui XXX ka ei saa, siis hagejad laenavad selle raha ja maksavad kostjale ära ning kostja annab vajalikud paberid sisse, ehk ajab asja nii kaugele kui saab, aga mingit eraldiseisvat kohutust kostja tol hetkel ega lepingus ei võtnud. 5.2 Kõik hagejate nimetatud puudused nõuavad rahalisi kulutusi, kuid kostja ei võtnud endale ühtegi rahalist kohustust. Kostja pidi tegema võimalikud pingutused, et XXX saada, kuid täiendavaid ehitusi (nt veevõtukoht) ja kulutusi ta tegema ei pidanud. Lepingu p 3.2. ütleb selgelt, et kostja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, so 30. juunini 2020. A. N. on teinud majale muudatusi, mida projektis ei ole. See tähendab, et kui projekt ei vasta tegelikkusele, siis on see põhjus XXX mitte anda. Ka ei ole linnavalitsusest kinnistust, et tuletõrje veevõtukoht oleks olemas.
Kohtuistung
6.Kohus korraldas 25. mail 2022 kohtuistungi, milles kuulas vande all üle hagejad ja kostja. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Hagejad kohtule lõplikke seisukohti ei esitanud.
Kostja viimased seisukohad
7.Kohtuistungil leidis kinnitust tõsiasi, et puuduolev 12 000 eurot ei olnud XXX eest, vaid see oli seetõttu, et hagejatel lihtsalt jäi 12 000 eurot maja hinnast puudu. Kostja saatis 12. aprillil 2022 hagejatele e-kirja, kus tõi välja, et põhimõtteliselt oleks ta nõus XXX teemaga edasi minema, aga on mitmeid lahtiseid küsimusi ning ta palus hagejatelt vastust ja nägemust, et kuidas asjaga edasi minna. 20. aprillil 2022 saatsid hagejad paarirealise vastuse, kuid ühelegi küsimusele, mis puudutasid XXX edasi liikumist, toimingute tegemist ja korraldamist, nad ei vastanud. Kohtuistungil vastasid hagejad kostja sellekohasele küsimusele, et miks nad peaksid andma loa kostjale nende hoovile tulla ja seal toimetama hakata. Lepingueelsetes läbirääkimistes lubas A. N. selge sõnaga, et isegi kui XXX jääb mingi asja taha, siis sellest pole probleemi, ta ajab asja oma XXX kaudu korda vms ja kostja saan oma raha ikkagi kätte. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnega on tõendatud, et A. N. lubas, et ta ei jäta kostjat XXX tegelemisel omapead, vaid aitab kõigiti kaasa. Vande all kinnitas A. N. kohtule järgmist: „Kas lubasid mulle telefonivestluses, et maksad 12 000 eurot ka siis, kui XXX ei saa? V: ju ma siis lubasin, kui see salvestusel kuulda oli.“ Samuti kinnitas vande all M. N: „Kas enne lepingut oli teil kokkulepe selle kohta, et 12 000 jääb maksmata kui ei ole XXX? V: ei ole mina öelnud, et maksmata jääb, ma väitsin kindlasti, et võtan laenu ja maksan raha ära, et kindlasti saab see summa makstud.“ Samuti leidis kohtuistungil kinnitust see, et tegelikult notar ei selgitanud lepinguosalistele, mis saab siis, kui XXX jääb saamata.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus jätab hagi rahuldamata, sest täitemenetlus M. N. ja A. N. suhtes täiteasjas nr XXX ei ole lubamatu.
2-21-11289
9.Täitemenetluseseadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Pooled on XX.XX.XXXX lepingu p-s 5.2 kokku leppinud, et kostja kasuks seatakse lepingu esemele esimesele vabale järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 12 000 eurot ning kinnistu igakordne omanikul on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu arvel.
10.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi olemuse kohta on Riigikohus 27. jaanuari 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Praegusel juhul on hagejad sellise hagi esitanud ning hagejad tuginevad sellele, et neil on kostja vastu kohustuse täitmise nõue, mis annab neile õiguse XX.XX.XXXX lepingust tulenevalt keelduda 12 000 euro tasumisest ajutiselt, kuni kostja on täitnud omapoolse kohustuse või pakkunud selle täitmise tagatist. Hagejad leiavad, et täitemenetluse algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja kasutas oma õigusi pahatahtlikult ja hagejate huve ning õigusi kahjustavalt. Kohus nõustub hagejate märgituga, et keelatud ei ole tunnistada sundtäitmine lubamatuks ka põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu nõue, mis annab talle õiguse sissenõudja ehk kostja suhtes täitmisest keelduda VÕS § 110 ja/või 111 alusel. Sellisel juhul ei pea tunnistama sundtäitmist mitte tervikuna lubamatuks, vaid lähtuda tuleks VÕS § 110 lg-st 5, millega saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks ajutiselt, kuni võlausaldaja on võlgniku nõude rahuldanud või võlgnik on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse. Seda seisukohta on kinnitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 20. märtsi 2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p-s 42. Hagejad märgivad, et nad võivad keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi 12 000 euro tasumisest, kuni kostja on täitnud oma vastastikuse kohustuse (korraldada elamule XXX saamine), selle täitmist pakkunud või andnud selleks tagatise.
11.Kostja on seisukohal, et tulenevalt lepingueelsetest läbirääkimistest ja lepingu sõnastusest, ei olnud tal kohustust saada XXX majale vaid ainult korraldada XXX saamine koos hagejate abiga, mistõttu ei ole hagejatel õigust jätta 12 000 tasumata 30. juuniks 2021. Kostja on nimetatud kohustuse täitmiseks pöördunud kohtutäitur O. K. poole ning algatatud on täitemenetlus nr XXX, mille kohta on 2. juulil 2021 kohtutäitur koostanud täitmisteate hagejatele (tl 25-28). Pooled ei vaidle selle üle, et elamul, mille hagejad ostsid, puudub XXX. See on fikseeritud ka vaidlusaluse lepingu p-s 1.3 (tl 9). Pooled on lepingu p-s 2.1. kokku leppinud elamu hinnaks 145 000 eurot (tl 11). Lepingu p-st 2.3 nähtub, et ostuhinnast 133 000 eurot on hagejad enne lepingu sõlmimist hoiustanud notarikontole ja notar edastab selle kolme pangapäeva jooksul kostjale. Tulenevalt eeltoodust on pooltel vaidlus selle üle, kas kostja kohustus saama 30. juuniks 2021 XXX elamule või üksnes tegema endast oleneva koos hagejatega, et XXX saada ja kas hagejatel on õigus keelduda elamu ostuhinnast puudujääva osa (12 000 euro) maksmisest kostjale.
12.Kostja on õigesti osundanud, et lepingu tõlgendamisel, tuleb hinnata ka seda, milles lepinguosalised enne lepingu sõlmimist kokku leppisid. VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et
2-21-11289 lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
13.VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingu tingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi arvestatakse lepingu tõlgendamisel lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelsed läbirääkimisi.
14.Lepingu punktid, mille sõnastuse ja mõtte üle pooled vaidlevad on järgmised. Lepingu p 2.4: „Ostuhinnast kaksteist tuhat (12 000) eurot kohustub Ostja tasuma M. O. kontole nr ... ühe (1) jooksul arvates päevast kui XXX üksikelamule on väljastatud XXX, kuid mitte hiljem kui kolmekümnendal juunil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (30.06.2021.a).“ Lepingus muude kokkulepete peatükis on vaidlusalune lepingu p 3.4: „Müüja on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele XXX saamiseks ning saama lepingu esemele XXX hiljemalt kolmekümnendaks juuniks kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (30.06.2021).“ Lepingu p 3.3: „Käesolevaga A. N. ja M. N. volitavad M. O. esindama volitajaid kõigi toimingute tegemisel XXX asuvale elamule XXX teatise saamiseks tingimusel, et volitajatele ei kaasne sellega mitte mingeid rahalisi kohustusi.“
15.Tõendite vastuvõtmise koha pealt märgib kohus, et kostja on esitanud enda ja A. N. vahelise telefonikõne lindistuse. A. N. selgitas eelistungil, et see lindistus on saadud ebaseaduslikult. TsMS § 238 lg 3 p 1 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest mh siis, kui tegemist on põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kohus siinkohal hagejatega ei nõustu. Kohtupraktikas on leitud, et enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada (vt Riigikohtu 26. märtsi 2009 otsus asjas nr 3-1-1-5-09, p 10). Kohtu hinnangul ei ole tõend saadud põhiõiguse rikkumisega, mistõttu kohus hindab telefonikõne lindistust tõendina.
16.Kohtule esitatud tõendite alusel järeldab kohus, et 12 000 eurot jäi hagejatel elamu ostuhinnast puudu. Seda kinnitab vaidlusaluse lepingu p 2.4. Samuti on seda kinnitanud kohtuistungil vande all M. N: „Rääkisime, et meil on olemas maksta 133 000, maja maksis 145 000, et 12 000 on puudu.“ (tl 145 pöördel). Sama on kohtule esitatud kostja ja A. N. vahelises telefonikõnes selgitanud A. N: „Räägi nihukest varianti, meil on praegu see 133 000 eurot sulle maksta, kas sa oleksid nõus niimoodi, et me maksame sulle 133 000 ära ja ülejäänud saad sa siis, see 12 000 saad sa siis, kui on XXX, me võtame laenu ja maksame sulle ära.“ Hagejad on vaidlusaluse 12 000 eurot deponeerinud 3. juunil 2021 notari kontol tingimusega, et juhul kui XXX ei ole 31. detsembriks 2021 väljastatud, on notaril kohustus hoiustatud rahasumma tagastada kontodele, millistelt see laekus (tl 10). Seega ei ole kostja 12 000 eurot
2-21-11289 saanud ning vastus tuleb leida küsimusele, kas hagejatel on õiguslik alus nimetatud summa kinni pidamiseks.
17.Kuivõrd pooled on erinevatel arusaamistel omavahelises lepingus kirjapandust hindab kohus esmalt, kas notar on pooltele selgitanud kokkulepete sisu. Lepingu 6. peatükis on sõnastatud notariaalakti tõestaja selgitused. Sellest ei nähtu, et notar oleks lepingupooltega eraldi läbi rääkinud XXX saamisega seonduvat, sh seda mis tagajärjed on sellel, kui kostja ei saa mingil põhjusel XXX. Küll on aga notar selgitanud, et müüjale on ohtlik omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimine enne ostuhinna täielikku tasumist. Samuti on notar selgitanud, et ostuhinna tasumata osas saab tasumise tagamiseks seada hüpoteegi müüja kasuks (tl 14). Seega on notar selgitanud elamu ostuhinna tasumata jätmisega seotud riske. Küll aga ei nähtu lepingust tagajärjed XXX mitte saamise puhuks. Seda, et notari juures ei räägitud eraldi läbi XXX mitte saamine ja sellest, kas hagejatel on õigus 12 000 eurot kinni pidada, on samuti pooled kohtule vande all kinnitanud. Vastuseks kostjale vastas M. N. järgmiselt: „me ei rääkinud sellest, et mis edasi saab, kui XXX jääb saamata.“ (tl 146). A. N. kinnitas vande all: „see ei olegi XXX eest, see on puuduolev raha. See 12 000 on see raha, mis me oleme temale võlgu. Mina ei ole seda raha XXX sidunud, see võib minna tal maksma 1000 eurot või rohkem või vähem. Kui ta ajab korda XXX, siis see raha on tema oma.“ Kohtu küsimusele, kas hageja mäletab, kui palju räägiti notari juures XXX seotusest 12 000 euroga vastas A. N, et ta ei mäleta. Kohtu küsimusele, kas notari juures oli juttu ka sellest, et kui ei saa XXX selleks ajaks, et mis siis saab, vastas A. N, et ei olnud sellest juttu (tl 146 pöördel). Hagejad ei osanud kohtule vande all selgitada, miks nad sidusid XXX saamisega 12 000 euro tasumise. M. N. vastas vande all kohtu küsimusele : „Mis põhjusel te sidusite XXX saamise 12 000 euroga, miks mitte väiksema summaga?“ järgmiselt. „sest see summa oli meil puudu ja maja müüja oli nõus tegema seda notaris. Keegi ei käinud muud summat välja“ (tl 146).
18.Seetõttu leiab kohus, et lepingu sõlmimisel ei pööratud eraldi tähelepanu sellele, millised tagajärjed on siis, kui XXX ei saa. Eraldi vajab märkimist, et kohtul on põhjust arvata, et leping on koostatud kiirustades ning selle üle lugemisel ei ole lepingu kinnitajale silma jäänud, et lepingu punktide numeratsioon on korduses. Lepingus on lepingu eseme valduse üleminek ja muud kokkulepped reguleeritud alajaotises 3. Lepingus on korduses punktid 3.1 kuni 3.4 erinevatel lehekülgedel, kuid nende sisuks on erinevad kohustused ja kokkulepped.
19.Eelkõige on pooltel erinev arusaam lepingu p 3.4 kohta, mille sõnastus on järgmine: „Müüja on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele XXX saamiseks ning saama lepingu esemele XXX hiljemalt kolmekümnendaks juuniks kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (30.06.2021).“ Hagejad on esile toonud, et grammatiline tõlgendus viib selleni, et lausel on kaks osa ning lause teises osas on öeldud selgelt, et müüja on kohustatud saama XXX kindlaks kuupäevaks. Sellekohase kinnituse on hagejad saanud Eesti Keele Instituudilt (tl 109). Kohus leiab, et lepingu p-s 3.4 märgitud lause sõnastus on mõneti eksitav ja vastuoluline. Esmalt on müüjal kohustus teha „kõik vajalikud toimingud lepingu esemele XXX saamiseks“. See sõnastus aga vastab kostja arusaamale tema kohustusest esitada XXX saamiseks dokumendid ehitusregistrisse. Kohtu arusaama järgi, kui keegi kohustub kindlaks tähtpäevaks midagi tegema, ongi see tema kohustus ja tuleb lepingus reguleerida vaid selliselt. Näiteks ei pea mingi soorituse tegija kinnitama, et ta teeb kõik võimaliku vaid ta kinnitab, et ta teeb soorituse kindlaks tähtpäevaks. Juba ainuüksi sõnastus, et kohustus on teha kõik vajalikud toimingud viitab sellele, et kostjal pidi esitama üksnes vajalikud dokumendid, mille esitamine tal võimalik oli. Seda kinnitab ka VÕS § 24 lg 3. VÕS § 24 lg 3 p 4 sätestab, et lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Võlaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et tegemist on
2-21-11289 olulise asjaoluga, millest lähtudes on võimalik kohustuse olemus välja selgitada. Tõenäosus saavutada tulemus tähendab eelkõige riski, mida lepingupool endale võtab, lubades kokkulepitu saavutada. Mida kõrgem on risk, et tulemust ei saavutata, seda tõenäolisem on, et pooled pidasid silmas ainult mõistlikult võimaliku tegemist tulemuse saavutamiseks (Võlaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 138). Pooled on kohtule tõendatult lepingueelsete läbirääkimiste kirjalikult ja ka telefonivestluses läbi rääkinud asjaolu, et müügi objektile XXX saamine ei pruugi olla kostjale võimalik, mistõttu pooltele teadaolevalt oli risk, et tulemust ei saavutata, kõrge. Kostja on esile toonud, et tal olid eelsisestatud hulk dokumente ehitusregistrisse ning kostja ootas veel elektripaigaldise sertifikaati, et esitada taotlus XXX saamiseks. Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et toimingud XXX saamiseks olid mõeldud dokumentide esitamisena ehitusregistrisse. XXX taotlusest nr XXX XX.XX.XXXX nähtub, et M. O. on taotlenud XXX (tl 76). Seega on kostja oma kohustuse täitnud ja teinud mõistlikult võimaliku XXX saamiseks ning hagejatel on ei ole õiguslikku alust 12 000 eurot kinni hoida.
20.Praeguses asjas on oluline hinnata, milles pooled lepingueelselt kokku leppisid, st milline oli lepingueelsete läbirääkimiste sisu ja kas kostja on selgitanud, et tal on raskusi XXX saamisega. M. O. on A. N. kirjutanud 27. juunil 2020 (tl 80): „ Uurisin maja müüki kui sellel puudub XXX. Tulemus on selline. Ma ei saa lubada Teil elada XXX majas kui see kuulub minule. Võin siin ise olla omal vastutusel. Ühesõnaga Te ei saa sisse kolida kuni maja on minu nimel ja XXX pole. Kui olete ikka veel huvitatud tehingust peate ootama kuni on XXX ja vormistame ost müük nagu tavaliselt. Ja ma ei tea, kas ja kuna ma selle saan.“ Pärast seda kirja on telefonikõne salvestisest kuulda, et kostja kordab üle, et ta ei saa XXX lubada ning A. N. ütleb selle peale: „No peaks ju saama, me uurime oma XXX käest, äkki tuleb midagi maksta või masseerida“ /.../ Ega sul ei jää see saamata, lihtsalt et sa ise ajaksid siis nii kaugele selle XXX ...“ Seega kinnitas A. N. telefonikõnes, et kostja saab 12 000 eurot siis kui XXX ei saa. Vande all kinnitas A. N. kohtule järgmist: „Kas lubasid mulle telefonivestluses, et maksad 12 000 eurot ka siis, kui XXX ei saa? V: ju ma siis lubasin, kui see salvestusel kuulda oli.“ Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et lepingueelsetel läbirääkimiste tulemusena mõistis kostja kokkulepitut nii, et A. N. ei jäta kostjat XXX tegelemisel omapead, vaid aitab kõigiti kaasa. Kohus lähtub siinkohal VÕS § 29 lg-s 4 sätestatust, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Samuti võtab kohus arvesse VÕS § 29 lg 5 p 1, mille järgi arvestatakse lepingu tõlgendamisel lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelsed läbirääkimisi. Lepingu sõlmimise asjaolude hindamise kohal on oluline märkida, et kõigest 3 päeva enne notari juures lepingu sõlmimist on kostja selgitanud kirjalikult ja ka telefonivestluses, et ta ei saa lubada XXX saamist, kuid hageja A. N. on siiski arvanud, et XXX saamine „kellelegi makstes või masseerides“ on võimalik ning lausest „lihtsalt et sa ise ajaksid siis nii kaugele selle XXX“ sai kostja aru, et hagejate kaasabi XXX saamisele on olemas ja tema ülesandeks on vaid esitada vajalikud dokumendid. Kohus nõustub kostja tõlgendusega ja selgitab, et selliselt on võimalik mõista mõistliku inimese positsioonilt lepingueelseid läbirääkimisi, st et hageja lubas kasutada XXX saamiseks enda tutvusi, et kostja pidi ajama asja nii kaugele (esitama XXX saamiseks vajalikud dokumendid) ning puuduoleva 12 000 saab kostja kindlasti.
21.Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostja kohustuseks ei ole XXX saamine, on hagejad viivituses 12 000 euro tasumisega. Lepingu p 2.4 järgi kohustusid hagejad tasuma elamu ostuhinnast puudujääva 12 000 eurot ühe kuu jooksul alates XXX väljastamisest, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2021. Kohtu hinnangul vaadeldav lepingu punkti sõnastus kinnitab üheselt, et puuduolev 12 000 tuleb tasuda 30. juuniks 2021. Eelnevalt on kohus märkinud, et hagejad on ise kinnitanud, et kostjal ei jää ostuhinnast puuduolev 12 000 saamata.
2-21-11289
22.Hagejate seisukoha järgi võivad nad keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi 12 000 euro tasumisest, kuni kostja on täitnud oma vastastikuse kohustuse (korraldada elamule XXX saamine), selle täitmist pakkunud või andnud selleks tagatise. Kohus juhib siinkohal tähelepanu sellele, et kostja on soovinud täitmist pakkuda ka kohtumenetluse ajal. Kostja saatis 12. aprillil 2022 hagejatele e-kirja, kus tõi välja, et põhimõtteliselt oleks ta nõus XXX teemaga edasi minema, aga on mitmeid lahtiseid küsimusi ning ta palus hagejatelt vastust ja nägemust, et kuidas asjaga edasi minna (tl 138). 20. aprillil 2022 saatsid hagejad paarirealise vastuse, kuid ühelegi küsimusele, mis puudutasid XXX edasi liikumist, toimingute tegemist ja korraldamist, nad ei vastanud (tl 139). Kohtuistungil vastasid hagejad kostja sellekohasele küsimusele, et miks nad peaksid andma loa kostjale nende hoovile tulla ja seal toimetama hakata. Seega on hagejad ise käitunud vastuoluliselt ega ole võimaldanud kostjale, kes on soovinud vaatamata ebaselgusele lepingu p 3.4 osas, asuda täitma XXX saamisega täiendavaid ülesandeid. Hea usu põhimõte keelab võlasuhte poole vastuolulise käitumise (Riigikohtu 15. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 12).
23.Kostja on pakkunud lepingu tagasi pööramist (lepingust taganemist), millega hagejad on algselt nõus olnud, kuid siiski hiljem sellest võimalusest loobunud. Kostja on 7. augustil 2020 teatanud hagejatele, et XXX ei ole võimalik saada ning ta suhtles notariga ja jõudis järeldusele, et ostu-müügileping pole selline nagu talle notaris selgitati. Kostja selgitas samuti, et ta ei näe võimalust sellist lepingut aktsepteerida ja ta soovis lepingu tagasi pööramist (tl 94 pöördel). M. O. on 12. augustil 2020 kirjutanud hagejatele: „Enne tehingut, so 27. juunil 2020 kirjutasin Teile kinnistul asuva elamu XXX saamisega seonduvatest probleemidest ja riskidest. Väljendasin seda Teile korduvalt ka suuliselt. Vaatamata sellele kirjutas notar (tõenäoliselt XXX seonduvaid asjaolusid adumata) 3.4 müüja kohustuseks XXX saamise. Tänaseks olen saanud kinnitust sellele, et XXX saamine ilma kolmandate isikute nõusolekuta kui ka märkimisväärseid investeeringuid tegemata lepingus sätestatud tähtajaks on võimatu.“ (tl 94 pöördel). M. N. on 12. augustil 2020 vastanud kostjale: „Konsulteerisin sinu kirjas toodut A. ning peale pikka arutelu jõudsime otsusele, et vältida edasisi juriidilisi asjaajamisi, täiendavata aja- ja energiakulu ning tulla ka vastu sulle (mõistame täielikult ka sinu mure ja seisukohta), tuleks see tehing siiski tagasi pöörata, võttes arvesse meiepoolseid nõudmisi. /.../“ Hagejad on esitanud enda poolsed nõudmised, mis ei kuulu nende sõnul apelleerimisele. (tl 94). M. N. on
19.augustil 2020 kirjutanud: „Pean teatama ,et me ei ole tehingu tagasi pööramisega nõus. Olime XXX koos ja arutasime seda pikalt ,et selline otsus kahjustab meie edasist elu. Me ju ostsime endale kodu teadmises, et jääme sinna elama. Uurisin ka XXX jaoks vajaminevate punktide täitmise kohta. Siin pole midagi võimatut. Veevõtukoha rajamisega juba tegeletakse ja seda on siin paljudel vaja. Asjad liiguvad/.../“ (tl 97). VÕS § 223 lg 1 alusel on ostjatel õigus müügilepingust taganeda, kui mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia (p 3) või müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul (p 5). Kostja on avaldanud enne lepingu sõlmimist ja kinnitanud ka pärast lepingu sõlmimist hagejatele, et XXX saamise võimatus on ilmne ja et ta ei saa viia lepingueset lepingutingimustele vastavusse hagejate loodetud ulatuses, mis võib olla aga müüdud elamu puuduseks. Selliselt on kostja ise rõhutanud, et elamu dokumentide puudus võib olla lepingutingimustele mittevastavuse aluseks. Kohtu hinnangul on hagejate käitumine vastuoluline. Kostja on kohe pärast lepingu sõlmimist teatanud, et ta ei saa XXX, st ei vii asja lepingutingimustele vastavusse, kuid vaatamata sellele ei ole hagejad ise kasutanud õigust lepingust taganeda ning on jätnud enda kohustuse, tasuda puuduolev osa ostuhinnast, täitmata.
24.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest täitemenetlus asjas nr XXX ei ole lubamatu.
2-21-11289
Hagi tagamise kohta kohtu seisukoht
25.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldas hageja taotluse ja peatas määrusega 26. juuli 2021 hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr XXX kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus 26. juulil 2021 seatud hagi tagamise. Hagi hinna määramine
26.TsMS § 132 lg 5 näeb ette, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hind on summa, mille täitmisest hageja soovib hagiga vabaneda, aga mitte enam kui 6000 eurot (vt nt Riigikohtu
27.oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689, p 14 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hagejate kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.