Eesistuja Liis Arrak, liikmed Ele Liiv ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-16095
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras X.Q-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2025 määrus (esialgse õiguskaitse rakendamine) Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
X.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), psühhiaatriakliiniku valvearst MR Puudutatud isik X.Q (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X.Q määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 27.09.2025 määrus muutmata. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst MR esitas 27.09.2025 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X.Q-le (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 27.09.2025 ning kell 06.29 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2.Psühhiaatrite 27.09.2025 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – täpsustamata skisofreenia (F20.9), millest tulenevalt on tema käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu ohustab nii enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Ta on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ravil kuuendat korda. Esimest korda oli ta ravil 30.07–03.08.2022, pöördudes valvetuppa ema soovitusel kuulmismeelepetete, ebaharilike tajuelamuste ja suitsiidimõtete tõttu. Puudutatud isikul on pikaajaline alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise anamnees. Järgnevalt viibis puudutatud isik statsionaarsel haiglaravil 2022. aastal veel kolmel korral. Puudutatud isik jätkas alkoholi ning narkootiliste ainete kuritarvitamist. Tema haiguspildis esinesid paranoilised luulumõtted kahjustamisest (teda soovitakse tappa, istus vannis fooliummüts peas) ja jälitamisest, kuulmismeelepetted (jutukõmin peas) ning suitsiidimõtted. Haiglaravi foonil puudutatud isiku mõjutuselamused vähenesid. Tal diagnoositi mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud valdavalt hallutsinatoorne psühhootiline häire (F19.52) ning talle määrati antipsühhootiline toetusravi. Pärast haiglaravi 2023. aasta märtsikuus võttis puudutatud isik enesetapu eesmärgil suures koguses ravimeid, misjärel vajas ravi Lääne-Tallinna Keskhaigla intensiivraviosakonnas. 18.04–17.05.2023 viibis puudutatud isik SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil, ent puudutatud isik katkestas ravi. Tal diagnoositi residuaalne afektiivne häire mitmest või muust psühhoaktiivsest ainest (F19.72). Viimati vajas ta ravi 19.11–13.12.2024, mil puudutatud isik toodi psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel, sest ta märatses alkoholijoobes Kaitsepolitseiameti (KAPO) hoone ees. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik politsei poolt kainestusmajast. Puudutatud isik läks tänaval kiirabibrigaadi juurde ja oli verbaalselt agressiivne, tekitades neis hirmu, mistõttu kaasati politsei. Puudutatud isik süüdistas ja sõimas kiirabitöötajaid mõrvariteks, kes korraldasid KAPO-ga koostöös genotsiidi, ning avaldas rohkelt paranoilisi kahjustus- ja mõjutusluulumõtteid (KAPO vägistab naisi; KAPO mõjutab teda Teslaga, õhutab suitsiidi tegema ja vähendab tema keharakke, tahab teda ära tappa). Esialgu toodi puudutatud isik valvetuppa, kuid joobeseisundi tõttu suunati kainestusmajja. Kainestusmajast tagasi valvetuppa tuues oli puudutatud isik jätkuvalt valjuhäälne, avaldades paranoilisi luulumõtteid KAPO suhtes (KAPO tahab teda suitsiidini viia, KAPO piinab ja vägistab, tema mõtteid kontrollitakse Tesla Coili (Tesla mähise) abil). Haiglasse sattumise asjaolusid ei oska puudutatud isik selgitada. Enda sõnul oli ta rahulik, käis Grossi poes, mil nurga tagant ilmus välja politsei, kes viis ta psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isikul puudub kriitika oma psüühilise seisundi osas ning ta ei näe haiglaravi vajadust. Ta keeldub ravimeid võtmast, öeldes, et ta saab ilma hakkama.
2
2-25-16095 Puudutatud isiku seisund ei ole praeguseks oluliselt paranenud. Ta avaldab jätkuvalt rohkelt paranoilisi luulumõtteid KAPO ja haigla personali suhtes. Tema mõttekäik on laialivalguv ja hüplik, täielikult luulusüsteemist hõivatud. Tunnistab, et teda üritatakse mõjutada suitsiidi tegema. Puudutatud isiku psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek haiglavälistes tingimustes neljapäevase haiglaravi jooksul. Seetõttu taotleb avaldaja kohtult luba puudutatud isikule tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ka pärast seda ning temale psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi ning vajadusel elekterkrampravi teostamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusest. Harju Maakohtu 27.09.2025 määrus
3.Harju Maakohus kohaldas 27.09.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse alates 27.09.2025 kell 06.29 kuni 01.10.2025 kell 06.29, ning andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks ning vajadusel elektrikrampravi teostamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia) ägenemisest tuleneva nii teda ennast kui ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse, ettearvamatu, agressiivsete avaldustega käitumise ja muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 27.09.2025. Praeguseks ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud, ta avaldab jätkuvalt rohkelt paranoilisi luulumõtteid KAPO ja haigla personali suhtes, tema mõttekäik on laialivalguv ja hüplik ning täielikult luulusüsteemist hõivatud. Puudutatud isikul puudub kriitika oma psüühilise seisundi osas, ta ei näe haiglaravi vajadust ja keeldub ravimeid võtmast. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire – täpsustamata skisofreenia (F20.9), millest tulenevalt on tema käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu ohustab ta nii enda (suitsiidikatse anamneesis; luulumõtted on suitsiidile õhutavad; võib kutsuda oma käitumisega esile vägivalda enda suhtes) kui ka ümbritsevate (olnud rahutu ja ründava käitumisega; esinevad paranoilised luulumõtted KAPO töötajate ja meditsiiintöötajate suhtes) turvalisust. Puudutatud isiku psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Puudutatud isikul puudub tahe raviks, mistõttu ei ole võimalik kohaldada vabal tahtel põhinevat ravi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole piisav. Kuna taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi, tuleb anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks ning vajadusel elekterkrampravi teostamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. 3
2-25-16095 Puudutatud isiku seisukoht
4.Puudutatud isik avaldas kohtule 28.09.2025 ärakuulamisel, et talle ei ole mingit ravi määratud ja ta on täiesti toimiv ilma ravimiteta ja saab hakkama. Ta ei ole midagi teinud ja teda ei pea haiglas kinni hoidma. Teda on kogu aeg haiglasse pandud. KAPO kiusab teda. Inimeste peal ei tohi kasutada rahuajal relvi. Inimestele lastakse relvadega pähe. Rahvusvahelise genotsiidi osas lõpetati tema suhtes uurimine ära. KAPO on tapakoer. Kõik on korrumpeerunud, Riigikohus on korrumpeerunud ja kõik lastakse lahti. Tahetakse mürgitada ja see on setup. Inimesi hoiti kinni, tema läks neile appi ja nüüd peab ta haiglas olema. Neid, keda tahetakse tappa, on 2 miljardit. Ta ei taha, et lapsi tapetakse ja naisi vägistatakse. Ta tahab homme tööle minna Ta käib juhutöödel, aga ei saa tööle minna, kuna teda kiusatakse. AI-ga piinatakse relvadega. Arvatakse, et ta on psüühiliselt haige ja tahetakse lisakohti Eesti Vabariigile.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
6.Puudutatud isiku raviarst esitas 30.09.2025 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus
7.Harju Maakohus pikendas 30.09.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani alates psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o kuni 06.11.2025 kell 06.29. Kohus määras, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 06.11.2025 kell 06.29 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, kui puudutatud isik ei manusta vabatahtlikult ravimeid või ei nõustu ravimeetoditega. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire täpsustamata skisofreenia (F20.9), millest tulenevalt on tema käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu ohustab ta nii enda (suitsiidikatse anamneesis; luulumõtted on suitsiidile õhutavad; võib kutsuda oma käitumisega esile vägivalda enda suhtes) kui ka ümbritsevate (olnud rahutu ja ründava käitumisega; esinevad paranoilised luulumõtted KAPO töötajate ja meditsiinitöötajate suhtes) turvalisust. Puudutatud isik on paranoiline KAPO suhtes ja luululine. Esinevad ka kuulmismeelepetted. Puudutatud isiku ohtlikkus enda elule ja tervisele lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Puudutatud isik leiab, et talle ei ole mingit ravi määratud ja ta tuleb toime ilma ravimiteta. Puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 27.09.2025 ja 30.09.2025 määrused tühistada ning vabastada ta viivitamatult haiglast. 4
2-25-16095 Määruskaebuse väidete kohaselt on puudutatud isiku puhul täitmata kõige olulisem eeldus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks PsAS § 11 järgi. Nimelt puudub puudutatud isikul raske psüühikahäire, mida oleks vaja ravida. Seetõttu puudub vajadus kontrollida, kas teised ravile paigutamise eeldused on täidetud.
9.Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite arvamuse ja raviarsti arvamuse põhjal seisukohale, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtevastase psühhiaatrilise ravi määramiseks olid täidetud. Avaldaja lisas, et puudutatud isikul puudus haigustaju, ta ei pidanud enese ravimist vajalikuks ning arvestades asjaolu, et puudutatud isik ei olnud eelneval korral haiglaravilt lahkudes 13.12.2024 pidanud kinni arsti poolt antud ravijuhistest (ei ostnud retseptikeskuse põhjal ravimeid välja ega ilmunud haiglaravi järel planeeritud ambulatoorsele vastuvõtule), ei olnud puudutatud isikule vajaliku psühhoosivastase ravi tagamine väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda teostatav. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS § ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.
12.Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Esialgset õiguskaitset võib TsMS § 534 lg 5 I lause järgi rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib TsMS § 534 lg 5 II lause järgi tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
13.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle pikendamiseks olid täidetud kõik tingimused TsMS § 534 lg-te 1 ja 5 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses.
13.1.Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
5
2-25-16095 Avaldaja taotlusest ja sellele lisatud psühhiaatrite MR ja KT 27.09.2025 arvamusest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – täpsustamata skisofreenia (F20.9). Oma psüühikahäirest tingituna on tema käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja ebaadekvaatne. Haigussümptomitest on tal esinenud erinevad paranoilised luulumõtted ja kuulmismeelepetted. Psüühilise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Raske psüühikahäire esinemist puudutatud isikul ja tema tervisliku seisundi muutumatust on kinnitanud ka puudutatud isiku raviarst CR maakohtule 30.09.2025 esitatud arvamuses. Puudutatud isiku enda arvamus, et tal ei esine rasket psüühikahäiret, ei lükka ümber arstide hinnangut tema tervislikule seisundile.
13.2.Puudutatud isik ohustab oma psüühikahäirest ajendatuna viivitamatu haiglaravita eelkõige iseenda elu ja tervist, aga ka teiste isikute turvalisust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Kolleegiumi hinnangul on tsiviilasja materjalide põhjal võimalik järeldada, et puudutatud isik kujutab reaalset ohtu iseenda elule ja tervisele. Puudutatud isik on psühhiaatrite 27.09.2025 arvamusest nähtuvalt 2023. aasta märtsis sooritanud suitsiidikatse, misjärel vajas ravi LääneTallinna Keskhaigla intensiivraviosakonnas. Samuti nähtub psühhiaatrite arvamusest, et puudutatud isik on suitsiidikatsele eelnevalt viibinud statsionaarsel ravil neljal korral ning kõiki ravil viibimisi ajendasid puudutatud isikul esinevad kuulmismeelepetted, paranoilised luulumõtted kahjustamisest ning suitsiidimõtted. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik politsei poolt kainestusmajast. Hospitaliseerimisel on puudutatud isik avaldanud rohkelt paranoilisi kahjustus- ja mõjutusluulumõtteid KAPO suhtes, mh seda, et KAPO õhutab teda suitsiidi tegema. Samuti avaldas puudutatud isik kohtule 28.09.2025 ärakuulamisel, et KAPO on tapakoer, KAPO kiusab teda ja et inimesi tahetakse tappa. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et neil asjaoludel võis puudutatud isik nii hospitaliseerimise ajal kui ka ravi tähtaja pikendamisel ilmselt kujutada ohtu enda elule ja tervisele. Samuti ei ole kolleegiumil alust kahelda maakohtul pärast isiku ärakuulamist tekkinud siseveendumuses isiku ohtlikkuse kohta, mille kohaselt oli puudutatud isiku käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu on tõenäoline, et ravita jäämisel ohustab ta nii enda kui ka ümbritsevate turvalisust.
13.3.Puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades (PsAS § 11 lg 1 p 3). Psühhiaatriakliiniku arstide arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik varem korduvalt talle määratud ravi katkestanud. Asja materjale arvestades ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isik keeldub ravimeid võtmast, leides, et ta saab ilma hakkama. Kuivõrd puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks, ei oleks saanud puudutatud isikule osutada ambulatoorset ega kodust ravi. Psüühilise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline otsustama enda ravi üle.
14.Neil kaalutlustel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40 päevaks või ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
6
2-25-16095
15.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
16.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.