Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-17398
Tsiviilasi
S B’i ja N K hagi I B’i vastu ühisvara jagamise ja selle avalikul enampakkumisel võõrandamise nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja I S B (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja II N K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); hagejate lepinguline esindaja Krista Paal (e-post [email protected]); kostja I B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas antud asjas menetluse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud
2-21-17398 Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr 2-21-17398 S B’i ja N K hagi I B’i vastu ühisvara jagamise ja selle avalikul enampakkumisel võõrandamise nõudes 16.05.2022 esitas hageja esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, tulenevalt asjaolust, et menetlusosalised on saavutanud omavahelise kohtuvälise kokkuleppe ja probleem on lahendatud. 16.05.2022 palus kohus hagejatel täpsustada oma taotlust ning märkida, kas nad loobuvad hagist või võtavad hagi tagasi. 16.06.2022 täiendatud menetluse lõpetamise taotluses selgitasid hagejad, et tulenevalt TsMS § 429 lg 1 hagejad I ja II loobuvad hagist. Taotluse selgituste kohaselt hagejad I ja II ning kostja on saavutanud kokkuleppe ja hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr 2-21-17398 S B’i ja N K hagi I B’i vastu ühisvara jagamise ja selle avalikul enampakkumisel võõrandamise nõudes 16.05.2022 esitas hageja esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, tulenevalt asjaolust, et menetlusosalised on saavutanud omavahelise kohtuvälise kokkuleppe ja probleem on lahendatud. 16.05.2022 palus kohus hagejatel täpsustada oma taotlust ning märkida, kas nad loobuvad hagist või võtavad hagi tagasi. 16.06.2022 täiendatud menetluse lõpetamise taotluses selgitasid hagejad, et tulenevalt TsMS § 429 lg 1 hagejad I ja II loobuvad hagist. Taotluse selgituste kohaselt hagejad I ja II ning kostja on saavutanud kokkuleppe ja hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus S B’i ja N K hagis I B’i vastu ühisvara jagamise ja selle avalikul enampakkumisel võõrandamise nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hagejad, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
2-21-17398 kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 138 p 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagiavaldusel tasunud riigilõivu kokku summas 370 eurot, millest 300 eurot hagiavalduse esitamiselt ja 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Hagejad ei ole palunud tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad on hagiavaldusel tasunud riigilõivu kokku summas 370 eurot, millest 300 eurot hagiavalduse esitamiselt ja 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Kohus märgib, et hagi tagamise esitamise taotluselt tasutud riigilõivust ei kuulu hagist loobumise korral pool tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi tagamise taotlus on lahendatud. Kuna hagejad on hagist loobunud on neil õigus esitada taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.