Jagada A. E.’i ja Tevell OÜ kaasomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa number XXX) selliselt, et A. E. annab 1⁄4 osa kinnistu kaasomandist Tevell OÜ ainuomandisse.
4.Kohustada A. E.’it andma tahteavaldused kinnistu (registriosa nr XXX) kinnisturegistri II jaos tema suhtes omaniku kande kustutamiseks ning Tevell OÜ ainuomanikuna sissekandmiseks. Asendada TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt kostja A. E.’i tahteavaldus kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja jagamisega seotud vajalike tehingute tegemiseks käesoleva kohtulahendiga. 1 (5)
2-25-12501
5.Kohustada Tevell OÜ-d tasuma A. E.-le hüvitise 1 667 eurot kaasomandi osa omandikaotuse eest.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1 725 (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis) eurot ja 72 senti (sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1 305.72 eurot).
7.Välja mõista kostjalt A. E.-lt hageja Tevell OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 725.72 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjatele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 315 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tevell OÜ esitas 01.08.2025 hagiavalduse A. E. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Tevell OÜ (edaspidi ka hageja) ja A. E. (edaspidi ka kostja) on kinnisasja kaasomanikud, mis asub aadressil XXX. Hagejal ei ole õnnestunud jõuda kostjaga kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.
2.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama paragrahvi 2. lõige annab iseenesest võimaluse välistada kaasomanikevahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamine, kuid hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud sellist kokkulepet, millega oleks kaasomandi lõpetamine välistatud. Järelikult võib hageja kui kinnisasja kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja tal ei pea olema selleks isegi mõjuvat põhjust. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja arvates oleks kõige mõistlikum ja õiglasem lõpetada kinnisasja, asukohaga XXX, mille eriomandi ese on eluruum XXX (registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et A. E. annab 1/4 kinnistu 2 (5)
2-25-12501 kaasomandist Tevell OÜ ainuomandisse ning hageja Tevell OÜ kohustub tasuma A. E.-le hüvitise 1667 eurot kaasomandi osa omandikaotuse eest. Eseme väärtuseks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ise soetas hiljuti oma osa, s.o 3/4 kaasomandist hinnaga 5000 eurot, mis tähendab, et kostja osa kaasomandist, s.o 1⁄4 kaasomandist, on väärt 1667 eurot (5 000 : 3= 1666,66). Menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil ei ole hageja tellinud eraldiseisvat kinnisvara hindamist, kuivõrd kinnisvara hindamine võib maksa ca 1000 eurot, mis on ca 15% kogu kinnisasja väärtusest. Hageja esitas kohtule fotod korterist, millest nähtub, et korter on väga kehvas seisus ning vajab kapitaalremonti.
3.Hageja palub kohtult lõpetada kinnisasja kaasomand selliselt, et A. E. annab 1⁄4 kinnistu kaasomandist Tevell OÜ ainuomandisse. Tevell OÜ kohustub tasuma A. E.-le hüvitise 1 667 eurot kaasomandi osa omandikaotuse eest.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohus võttis 05.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX, kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjal puuduvad andmed Rahvastikuregistris. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2025 vastuse kohaselt A. E. ei ela aadressil XXX. Politseil puuduvad andmed A. E.`i tegeliku viibimis- või elukoha kohta. Seega on hagimaterjalid ja kohtuteade kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (loetud kätte toimetatuks 05.10.2025). Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kohtule esitatud materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
6.Vastavalt TsMS § 407, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai menetlusdokumendid kätte, kuid ei ole hagiavaldusele vastanud. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu hagi tuleb rahuldada hageja poolt nõutud viisil ja ulatuses.
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 3 (5)
2-25-12501 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja õigusabikulud summas 1 406.16 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.
10.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks 180 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu praktikas on leitud, et lubatav on ka lepingulise esindaja tunnihind 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 3.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja taotlustes märgitud tunnitasu mõistliku suurusega.
11.Kuigi kohtu üldine seisukoht on, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud, mis sisaldavad üksnes dokumentide analüüsi või konsultatsiooni, ei ole sellised toimingud, mida kostjad peaks hüvitama ja hageja poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise, leiab kohus, et hageja õigusabikulude suurus on suuremalt osalt põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 lk sisulise menetlusdokumendi koostamisele õigusteadmistega esindajal kulub aega ca 45 minutit, leiab kohus, et menetlustoimingu „hagi koostamine kaasomandi lõpetamiseks“ ajakulu ei ole antud juhul põhjendatud (kogu ajakulu 4 tundi 27 minutit). Kohus leiab nimetatud menetlustoimingu põhjendatud ja vajalikuks kogu ajakuluks 4 tundi. See teeb õigusabi osutamise kogu ajakuluks 5 tundi 51 minutit (5,85 tundi) ja summaarseks kuluks 1 053 eurot (5.85 x 180). Lisandub käibemaks summas 252.72 eurot, õigusabikulud kokku summas 1305.72 eurot.
12.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 01.08.2025 summas 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 725.72 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1 305.72 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4 (5)
2-25-12501
14.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.