Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood lepinguline esindaja Olga Väina
xxxxxxxxxx),
Kostja (apellant) Epifin OÜ (registrikood 12174478), esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Epifin OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-20739 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Epifin OÜ vastu (kostja) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu 8750 euro (bruto) ning puhkuse hüvitise 1384.76 euro hüvitamiseks.
2.TVK rahuldas 7. novembri 2019. a otsusega hageja töövaidlusavalduse kostja vastu osaliselt; jättis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata; luges tuvastatuks, et hageja ning kostja vahel 7. veebruaril 2019. a sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TVK luges tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel 7. veebruaril 2019. a sõlmitud tööleping ei ole lõppenud TLS § 79 alusel 12. juulil 2019. a. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks töötasu summas 5171.86 eurot (bruto) ning jättis hageja poolt kostja vastu esitatud töötasu nõude summas 3578.14 eurot (bruto) rahuldamata. TVK jättis hageja poolt kostja vastu esitatud puhkusehüvitise nõude täies ulatuses rahuldamata.
3.Kostja esitas Harju Maakohtule 27. detsembril 2019. a taotluse vaadata tsiviilkohtumenetluse korras läbi hageja 20. augusti 2019. a avaldus, mida täiendas 20. jaanuaril 2020. a ning palus vaadata läbi hageja töövaidlusavaldus kostja vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks ja töötasu summas 5171.86 eurot (bruto) tuvastamiseks.
4.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. veebruaril 2019. a töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle xxxxxx ametikohal täistööajaga, tööaja algusega 7. veebruaril 2019. a. Kostja on ilma hageja nõusolekuta lõpetanud töösuhte 6. märtsil 2019. a TLS § 79 alusel. 12. juulil 2019. a helistas kostja hagejale ning andis käsu objektile rohkem mitte ilmuda. 23. juuli 2019. a e-kirjast nähtuvalt andis kostja juhatuse liige hagejale teada, et hageja ei ole olnud kostja töötaja. Hageja hinnangul kostja juhatuse liikme 12. juuli 2019. a telefonikõne ega 23. juuli 2019. a e-kiri ei ole käsitletav töölepingu ülesütlemise tahteavaldusena, kuna see ei hõlma kostja tahet vabastada osapooled töölepingu edasisest täitmisest. Hageja hinnangul puudub vaidlus selles, et ta võeti tööandja poolt tööle Xxxxxxxx ehitusobjektile, seega kohaldub pooltevahelisele töösuhtele Xxxxxxxx riigi õigus. Töötaja töötasu suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda Xxxxxxxx Vabariigi majaehitussektori kollektiivlepingust ning seal kehtestatud palgakategooriast – nimetatud valdkonna madalaim palgakategooria määr on 10.73 eurot tunnis (algaja töötaja). Kuna TVK-le ei olnud teada, kas hagejal oli varasem töökogemus selles valdkonnas, siis leidis TVK, et töötaja töötasu suuruseks on 10.73 eurot (bruto) tunnis. Kostja on jätnud maksmata ajavahemikul 1. mai 2019. a kuni 12. juuli 2019. a töötasu hagejale kokku summas 5171.86 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja seisukoha kohaselt ei töötanud hageja ajavahemikul 1. mai 2019. a kuni 12. juuli 2019. a kostja juures. Selleks, et tõendada enda töötamine kostja juures peaks hageja tõendama minimaalselt TLS §-s 5 sätestatud andmeid, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle
2-19-20739 kohta, millisel objektil, mitu tundi ta kõnealusel ajavahemikul Xxxxxxxxs töötas; millist tööd tegi, kas tegemist oli tüki- või ajatööga, kelle alluvuses ta töötas, kes andis talle töökorraldusi jne. Kostja leidis, et kostja töötas kõnealuse vahemiku Montaco OÜ-s, kes on kostja alltöövõtja ja poolte vahel oli sõlmitud renditööjõuleping. Hageja väitele, et pooltel oli kokkulepe töötasus 10.73 eurot tunnis (bruto), vastas kostja, et ei tea, milline oli hageja töötasu kokkulepe Montaco OÜ-ga. Ühtlasi leidis kostja, et kui hageja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu – Eesti keskmiseks brutopalgaks 2019. aastal oli 8.79 eurot töötunni eest. Kostjale ei ole teada, et Montaco OÜ ja hageja vahel sõlmitud töölepingus oli märgitud töötasu suuruseks Xxxxxxxx Vabariigi palga alammäär või keskmine palk. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 31. märtsi 2021. a hagi; tuvastas, et hageja ja kostja vahel 7. veebruaril 2019. a sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning mõistis kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 5171.86 eurot. Menetluskulud jättis kostja poolte kanda.
8.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgnevas: hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 7. veebruaril 2019. a; Montaco OÜ ei tegutsenud Xxxxxxxxs Yyyyyyys nimetatud objektil alltöövõtjana, alltöövõtjana tegutses sellel objektil kostja. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid kirjaliku töölepingu ja hagejale väljastati 27. veebruaril 2019. a iiiiiiiii (isikutunnistus/töötõend) kui kostja töötajale. Montaco OÜ ei olnud selle isikutunnistuse taotluse protsessiga seotud. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja ja kostja vahel sõlmiti ka kirjalik tööleping, mis isikutunnistuse taotluse eeldusena esitati vastavale ametkonnale koos kaardi taotluse ja muude dokumentidega. Vaidlust pole ka selles, et töölepingu sõlmimisest kuni töötõendi väljastamiseni hageja tööd ei teinud.
9.Maakohus leidis, et kostja pole tõendanud oma väiteid, et hageja läks pärast töötõendi saamist tööle Montaco OÜ-sse ega väidet et hageja on sellest hetkest töösuhte kostjaga kokkuleppe alusel lõpetanud. Seaduse kohaselt on võimalik töötada mitme tööandja juures üheaegselt. Seega on võimalik, et hageja töötab ka Montaco OÜ-s. Muuhulgas märkis maakohus, et kostja väited töösuhte lõpetamise osas on olnud menetluse jooksul vastuolulised. Maakohtu hinnangul on tõendamata, et hageja ja kostja lõpetasid töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 mõttes. Pooled ei ole sellist kokkulepet kohtule esitanud. Isegi kui hageja oleks töölepingu suuliselt üles öelnud, oleks see olnud tühine vorminõude rikkumise tõttu, kuivõrd töösuhte lõpetamine tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
10.Maakohus asus seisukohale, et kui kostja väidab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti renditööleping, oleks kostja pidanud seda TLS § 6 lg 5 kohaselt tõendama, kuid ei teinud seda. Samuti tuleb kostjal renditöösuhe töötajaga registreerida majandusja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavas registris, mida kostja samuti teinud pole. Maakohus lähtus TLS § 6 lg-st 9 ning eeldas, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud renditöölepingut.
11.Maakohus hindas asjas tähtsust omavaid tõendeid kogumis, mh ka tunnistaja YYi ütlusi, mille alusel leidis, et on tõendatud, et Montaco OÜ ei tegutsenud Xxxxxxxxs Yyyyyyys oleval objektil; kirjalik tööleping sõlmiti 7. veebruaril 2019. a kostjaga; tööülesandeid jagas telefoni teel kostja esindaja; töö, mida teostati koos hagejaga, oli ärimaja akende vahetus. Isikutunnistus väljastati nii tunnistajale kui ka hagejale, kirjalikku töölepingut hiljem ei tagastatud, pärast töölepingu sõlmimist saabus e-kirjaga kinnitus töösuhte olemasolust kostjaga, töötasuna lepiti
2-19-20739 kokku 14 eurot tunnis. Töösuhe lõppes tunnistajal TVK otsusega. Maakohus tuvastas, et tunnistaja YY ja XX on vennad ning neid koheldi kostja poolt kogu töösuhte jooksul sarnaselt.
12.Maakohus jõudis järelduseni, et hageja ja kostja vahel 7. veebruaril 2019. a sõlmitud tööleping ei ole lõppenud 6. märtsil 2019. a ega 12. juulil 2019. a TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel.
13.Maakohus selgitas, et kuivõrd ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe töölepingule kohalduva õiguse osas ning hageja töö tegemise kohaks oli Xxxxxxxx Vabariik, tuleb töölepingule kohalduva õiguse määramisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 593/2008 (Rooma I määrus) § 8 lg-st 2, mille kohaselt kohaldub pooltele Xxxxxxxx õigus. Xxxxxxxx Vabariigis kehtiva töölepingu seaduse (yyyyyyyyyyy) 2. ptk § 7 alusel peab tööandja järgima töölepingu sõlmimisel vähemalt üleriigilises, vastavas valdkonnas kehtivas kollektiivlepingus (üldkohalduvas kollektiivlepingus) sätestatud tingimusi. Sama paragrahv sätestab põhimõtte, et tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepinguga, on tühine ning selle asemel tuleb järgida kollektiivlepingut. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, mis oli hageja töötasuks tunnis, lähtus maakohus Xxxxxxxx Vabariigi majaehitussektori (wwwwwwwww) kollektiivlepingust ning selles kehtestatud palgakategooriatest. Majaehitussektori kollektiivlepingus on selle valdkonna madalaim palgakategooria nr 1 – 10.73 eurot (bruto) tunnis. Maakohus tõi välja, et TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandjal kohustus pidada tööaja arvestust, mille võiks delegeerida ka töötajale või kolmandale isikule. Kostja ei ole menetluse käigus esitanud selget hageja tööaja arvestust, töötaja peetud ajaarvestust ei ole kostja ümber lükanud. Sellest järeldas maakohus, et hageja esitatud tööaja arvestus ja töötundide arv selles on õiged. Maakohtu arvutuste järgi teenis hageja tööandjaga sõlmitud töösuhte käigus ajavahemikul 1. maist 2019. a kuni 12. juulini 2019. a töötades töötasu kokku summas 5171.86 eurot (bruto) ning kuivõrd kostja ei ole seda hagejale välja maksnud, mõistab kohus selle kostjalt hageja kasuks välja.
14.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 5171 eurot, jätta hagi rahuldamata ning muuta menetluskulude jaotust ja jätta kostja maa- ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks.
16.Kostja tõi esile, et maakohus leidis ebaõigesti, et hageja töötas ajavahemikul 1. mai 2019. a kuni 12. juuli 2019. a kostja juures ning ei andnud hinnangut tõenditele, mis viitavad töötamisele Montaco OÜ-s.
17.Kostja märkis, et hageja ei teinud ajavahemikul 1. mai 2019. a kuni 12. juuli 2019. a kostja juures tööd, mida tõendavad 22. oktoobril 2020. a toimunud kohtuistungil hageja avaldatud seisukohad. Kostja tõi välja, et ei ole kordagi ajavahemikul 7. veebruar 2019. a kuni 12. juuli 2019. a hagejale tasunud töötasu. Kui hageja väidab, et töötas alates 7. veebruarist 2019. a kostja juures ja töötasu jäeti talle maksmata ainult 1. maist 2019. a kuni 12. juulini 2019. a, oleks hageja pidanud tõendama, et eelneva perioodi eest on kostja talle töötasu tasunud. Asjas esitatud tõendid viitavad, et Montaco OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel kostja tasus Montaco OÜ-le tööjõu renditasu (sh hageja eest). Kostja leidis, et kui hageja oleks kostja juures töötanud, siis ei oleks pidanud töötaja tööaja arvestust pidama, sest TLS § 43 alusel eeldatakse,
2-19-20739 et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg) ja eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Muuhulgas on hageja saanud Montaco OÜ-st töötasu alates 14. veebruarist 2019. a kuni 16. juulini 2019. a. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et ühe laevapileti ostmine kostjale hageja poolt tõendab, et hageja töötas kostja juures. Sellisel juhul oleks kostja pidanud ostma terve töötamise perioodi laevapiletid töötajale, kuid tegemist oli ühekordse ostuga, mille eest esitati arve Montaco OÜ-le.
18.Kostja leidis, et maakohus on teinud üllatusliku lahendi osas, mis puudutab Xxxxxxxx Vabariigis väljastatud töötunnistuse analüüsi – puuduvad viited Xxxxxxxx seadustele ja tõendid toimikus. Samuti tugineb maakohus otsuses oletustele. Nt ei ole kumbki menetlusosaline väitnud, et hagejal oli kaks tööandjat; ebaselge on, mille alusel leidis kohus, et KK võis olla kostja töötaja ja et ta on kandnud kostja tööriietust. Kostja tõi esile, et maakohus ei ole kvalifitseerinud hageja ja kostja vahelist õigussuhet ning on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. Kui kostja oli Yyyyyyy ehitusobjektil alltöövõtja ja hageja oli Montaco OÜ-lt renditud tööjõud, siis oli kostjal õigus hagejal keelata ehitusobjektile sissepääs. Samuti TLS § 17 lg 5 esimesest lausest tulenevalt oli kostjal õigus anda hagejale korraldusi. Isegi juhul, kui Montaco OÜ ei täitnud TLS § 6 lg 5 sätestatud kirjalikku teavitamise kohustust, et töötaja täidab tööülesandeid renditööna kostja juures, ei tee nimetatud fakt hagejat kostja töötajaks. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et renditöö tegemist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega.
19.Kostja asus seisukohale, et töötasu suurus ei ole tõendatud ja on ebaõige. Hageja ei ole esitanud tööaja arvestust. Kui töötaja leiab, et tal on õigus 40-tunnisest nädalaarvestusest suuremale tasule, siis ta peab seda tõendama. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi kõigi enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
21.Hageja tõi esile, et maakohus on õigesti tuvastatud, et kostja pole kohtule ega hagejale tõendit kirjaliku renditöölepingu sõlmimise kohta esitanud ja pole renditöölepingu sõlmimist hagejaga seega tõendanud. Seaduses märgitud selget nõuet ja regulatsiooni ei saa tunnistaja ütlustega ümber lükata. Samuti tuleb kostjal renditöösuhe töötajaga registreerida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavas registris, mida kostja teinud ei ole. Kõik kostja väited renditöölepingu sõlmimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
22.Hageja märkis, et TVK toimikus olev TTi seletuskiri, kes väidetavalt oli kostja töödejuhataja Xxxxxxxx ehitusobjektil, ei tõenda poolte selget tahet kaasa tuua töösuhte lõpetamine. Menetluse edasine käik
23.Tallinna Ringkonnakohus otsustas 12. mai 2022. a määrusega, et lahendab kostja apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses ning jättis kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-19-20739
24.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas, et poolte vahel 7. veebruaril 2019. a sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (resolutsiooni p 2), jõustus see TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. Kolleegium märgib lisaks selguse huvides, et kuigi kostja palub apellatsioonkaebuse resolutiivosas tühistada Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a otsuse tsiviilasjas x-xx-xxxxx osas, millega mõisteti osaühingult Epifin XXi kasuks välja töötasu summas 5171 eurot, on võimalik kaebuse sisust mõista, et kostja tahe on suunatud rahalise nõude vaidlustamisele täies ulatuses (maakohtu resolutsiooni p 3), st ka lisaks 86 sendi osas.
26.Hageja on esitanud kostja vastu töötasunõude ning kostja vaidleb apellatsioonkaebuses jätkuvalt vastu sellele, et kostja töötas hageja juures töölepingu alusel. Arvestades, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-is 2 on tuvastatud, et poolte vahel sõlmiti 7. veebruaril 2019. a tööleping, mis ei ole ülesütlemisega lõppenud, on pooltevahelise töölepingu sõlmimine ja kehtivus vaidlusalusel perioodil jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, mistõttu ei saa see olla enam vaidluse all. Eelnevast tulenevalt ei oma tähtsust kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ei olnud kostja töötaja, vaid teda kasutati renditööjõuna ning kolleegium vastavaid väiteid ei analüüsi.
27.Seega on vaidlus asjas sisuliselt üksnes töötasu suuruse üle. Arvestades, et asjas esitatu kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel xxxxxxna Xxxxxxxxs, tõusetus praeguses asjas ka töölepingule ja seega poolte vaidlusele kohaldatava õiguse küsimus, s.o kas kohaldada tuleb Eesti või Xxxxxxxx õigust. Maakohus on vaidlustatud otsuses kohaldatava õiguse küsimust käsitlenud ja leidnud, et kuna ei ole tuvastatud, et pooled oleks kohaldatavas õiguses kokku leppinud, kohaldub töölepingust tulenevale vaidlusele Xxxxxxxx õigus (Rooma I määruse art 8 lg 2). Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust, et kui kostjal on töötasu maksmise kohustus, peab ta Rooma I määruse art 3 lg 1 ja art 8 lg-te 1 ja 2 järgi maksma hagejale töötasu Xxxxxxxx Vabariigis kehtivas majaehitussektori (wwwwwwwww) kollektiivlepingus kehtestatud alammääras. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatut, et majaehitussektori kollektiivlepingus on selle valdkonna madalaim palgakategooria nr 1 summa 10.73 eurot (bruto) tunnis. Kostja ei nõustu, et hagejal on õigus töötasule 2019. a mais töötatud 204 töötunni eest, juunis 2019. a töötatud 178 töötunni eest ning 2019. a juulis töötatud 100 töötunni eest, seega kokku 482 töötunni eest. Seega on maakohus kohaldanud vastavalt jjjjjjjj II ptk §-ile 7 Xxxxxxxx majaehitussektori kollektiivlepingut (üldkohalduv kollektiivleping) ja seal kehtestatud palgakategooriaid töötasu kindlaksmääramisel, kuid tööaja arvestuse osas juhindunud siiski TLS § 28 lg 2 p-ist 4. Kolleegiumi hinnangul ei muuda selles osas Eesti õiguse kohaldamine siiski maakohtu lõppjäreldust, sest Xxxxxxxx asjakohased normid sisaldavad sarnast regulatsiooni. Eelnevast tulenevalt muudab kolleegium vastavas osas maakohtu põhjendusi ning märgib, et vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud Xxxxxxxx kkkkkk (tööaja seadus kuni 1. jaanuarini 2020. a kehtinud redaktsioonis) § 37 kohaselt peab tööandja iga töötaja puhul pidama arvestust töötatud tundide ja nende eest makstud hüvitise kohta. Raamatupidamises peavad olema märgitud kas regulaarse tööaja töötunnid, täiendavad töötunnid, ületunnitöö, erakorralise ja pühapäevase tööaja töötunnid ning nende eest makstud hüvitised või kõik tehtud töötunnid ning eraldi ületunnitöö,
2-19-20739 erakorralise ja pühapäevase tööaja töötundide ning nende eest makstud lisatasud (https://www.xxxxxxxxx/xxxxxxx). Seega tuleneb ka Xxxxxxxx tööaja arvestust reguleerivatest normidest, et töötaja tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja tõendeid tööaja arvestuse kohta ei esitanud, mistõttu tuleb lähtuda töötaja enda arvestusest sh täiendavate töötundide osas. Arvestades vaidlusalusel ajavahemikul Xxxxxxxx Vabariigi majaehitussektori töötajate kollektiivlepingu alusel kehtinud tunnipalga alammäära 10.73 eurot, on seega põhjendatud töötasu nõue 482 tunni eest 5171.86 eurot, nagu leidis õigesti maakohus. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et poolte vahel 7. veebruari 2019. a sõlmitud töölepingust tulenevad hageja kohustused täitis kolmas isik, mistõttu ei ole alust hageja töötasunõudest maha arvata hagejale Montaco OÜ 17. mail, 5. juunil ja 16. juulil 2019. a tehtud makseid.
28.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi rahuldas maakohus õigesti hagi ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud
29.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldatud, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.