Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-15463
Kohtuasi
X hagi Eesti Metsloomaühingu vastu omandiõiguse tunnustamiseks ning looma väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja Eesti Metsloomaühing (registrikood 80422241), lepinguline esindaja Pille Tees
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 20. mai 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28. aprilli 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-15463 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Eesti Metsloomaühingul ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Metsloomaühingu (kostja, ühing) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja looma väljanõudmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt peab hageja tema omandis oleval kinnisasjal miniloomaaeda. Üheks miniloomaaia asukaks oli valge hõberebane. 2021. a juuni alguses kadus rebane hageja kinnistult. Sotsiaalmeedias ja avalikus meedias avaldatu kohaselt märgati rebast esmalt 6. juunil 2021. Rebane püüti 16. juunil 2021 kinni ja toimetati kostja loomade hoiukodusse.
1.2.Kui hageja sai teada, et rebane on kinni püütud, tegi ta meedias avaldatud fotode põhjal kindlaks, et tegemist on tema rebasega. Hageja tütar pöördus 17. juunil 2021 kostja poole sooviga rebane tuvastada ja hoiukodust kätte saada. Kostja ei soostunud rebast tagastama enne, kui hageja on tasunud kostja nõutud 1000 eurot. Hageja ja tema tütar ei olnud nõus seda summat pimesi tasuma. Hageja ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et hüvitada kostjale põhjendatud kulutused. Vaidlus on selles, millised on vajalikud ja põhjendatud kulutused, mille hageja peab hüvitama. Kostja ei ole suutnud kulutusi põhjendada. Pooled vaidlesid looma tagastamise üle kuni hagi esitamiseni.
1.3.Hageja on esitanud kostjale tõendid rebase kuuluvuse kohta. 3. augustil 2021 vastas kostja, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad. Kostja põhjendused on otsitud ja absurdsed. Hagejale jääb mulje, et kostja ei soovi looma tagastada. Hageja nõustus, et ta eksis kuupäevaga. Hageja on varem väitnud, et rebane pääses lahti 5. juunil, kuid tegelikult kadus ta juba 1. juunil. Hagejale jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid kostja aktsepteerib.
1.4.Hageja palus kohustada kostjat andma talle üle kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane. Hageja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg-le 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80.
1.5.Looma omandiõiguse tõendamiseks esitas hageja kohtule samad tõendid, mis ta esitas kostjale. Hageja esitas Läti Vabariigis väljastatud rebase registreerimistunnistuse, millest nähtuvalt on tegu 22. aprillil 2018 sündinud valget värvi rebasega. Rebase nimi oli tema omandamisel Heisa, kuid hageja on nimetanud looma ümber eestipärase nimega Roosi. Samuti esitas hageja rebase endise omaniku Y väljastatud dokumendi, mille kohaselt on hageja omandanud temalt rebase. Dokument täpsustab, et tegemist on emasloomaga. Hageja esitas fotod rebasest hageja kinnistul. Fotodelt on äratuntav meedias avaldatud fotodel olev rebane.
1.6.Tegemist on küllalt haruldase hõberebasega, keda Eestis looduses ei kohta. Kostja väited, et tegu võiks olla mõne muu rebasega, on vähetõenäolised. Olukorras, kus kattuvad rebase kadumise ja leidmise aeg ja koht ning pole teada, et lähiümbruses peaks keegi samasugust rebast, ei saa kostja valduses olla muud rebast. Hageja ei eita, et rebane leiti üles tema kinnistust kümneid kilomeetreid eemal, kuid territoriaalselt langeb rebase kadumise ja leidmise koht kokku. Hageja on rebase ära tundnud ja veendunud, et tegu on talle kuuluva rebasega. Alates sellest, kui hageja esitas looma tagastamise nõude, on kostja valdus omavoliline ja pahauskne. Kostja motiivid looma väljaandmisest keeldumiseks seisnevad üksnes raha nõudmises.
1.7.Kuna sarnaseid loomi Eestis ei müüda, saab rebase hinna määramisel lähtuda kuulutustest Poolas, kus müüdi rebast u 220 euroga.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
2-21-15463
2.1.Kostja vastuse kohaselt tegi kohaliku Jahimeeste Seltsi liige 2. juunil 2021 foto Kamariku karjääri lähedal hulkunud valgest rebasest. 6. juunil 2021 nägi ühingu vabatahtlik Kamariku karjääris valget rebast, kes tundus käitumise poolest olevat kodustatud. Loom ei kartnud inimest ja oli uimane. Järgnevad päevad kinnitasid, et loom ei oska ise endale toitu hankida ja hoiab inimese ligi. Samas ei lasknud ta ennast kinni püüda. Kuna looma elu ja tervis olid ohus, võtsid ühingu vabatahtlikud kasutusele meetmed, et loom kinni püüda, sh paigaldasid lõkspuurid, rentisid drooni ja viisid karjääri alale toitu. Lisaks oli teada, et Keskkonnaamet võib anda jahimeestele korralduse loodusesse pääsenud võõrliigi esindaja hukata. Otsus rebane kinni püüda oli ajendatud ühingu vabatahtlike soovist vältida looma hukkumist või hukkamist.
2.2.14. juunil 2021 andis Eesti Jahimeeste Selts oma kodulehel teada, et Lääne-Virumaal on nendeni jõudnud mitmelt kohalikult jahiseltsilt fotod valgest rebasest. Sotsiaalmeedias levisid fotod samast rebasest. 16. juunil 2021 õnnestus ühingu vabatahtlikel rebane kätte saada ja hoiukodusse toimetada. Selleks ajaks oli rebane karjääri alal ja selle lähiümbruses hulkunud vähemalt kaks nädalat, suure tõenäosusega kauemgi. Kontrollimisel selgus, et rebasel puudub kiip. Ühing andis leitud rebasest teada Keskkonnaametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA), et selgitada, kuidas loom on Eestisse toodud ning kuidas sattus registreerimata ja kiibita loom metsa.
2.3.Pärast rebase kättesaamise teate sotsiaalmeedias levimist pöördus hageja 17. juunil 2021 Facebook Messenger vahendusel ühingu poole ja palus rebasest fotot, et tuvastada, kas tegu võib olla tema loomaga. Hageja märkis samas vestluses, et kui tegemist on tema loomaga, soovib ta looma tagasi saada. Seega ei olnud hageja ise veendunud, et tegu on tema loomaga, ning märkis mikrokiibi paigaldamise küsimuse peale, et „kiipi ei mäleta“. Tõendeid rebase omandiõiguse kohta hageja ei esitanud. Järgnevates vestlustes palus kostja esindaja hagejal tõendada omandiõigust ja saata rebase fotod. Kostja selgitas hagejale, et pärast omandiõiguse tõendamist tuleb looma tagasisaamiseks hüvitada ühingu tehtud kulud püüdmisele, puuride ja transpordivahendite kasutamisele, drooni laenutamisele, hoidmisele ja pidamisele ning veterinaari vastuvõtuga kaasnenud kulud. Telefonivestluses selgitas hageja kostja esindajale, et rebane on olnud tema juures kaks aastat ja tegemist on vana loomaga.
2.4.17. juunil 2021 pöördus ühingu poole hageja tütar C, kes väitis, et rebane on 3-aastane, pere olevat ta alles saanud ja pole jõudnud kiipida. C polnud kindel, kas tegemist on nende pere rebasega. Kostja esindaja palus hageja tütrel saata nende pere rebasest fotod nii näost, kehast, külgedelt kui ka pealt. Hageja tütre väitel tal oma loomast fotosid ei olnud.
2.5.29. juunil 2021 Virumaa Teatajas ilmunud artiklis teatas hageja, et ühingu kinnipüütud rebane kuulub talle, rebane põgenes ööl vastu 5. juunit ning hageja jälgis looma kodu juures olevast valvekaamerast, kuni ta põgenes. Väidetavalt oli hageja pöördunud ka Eesti Jahimeeste Seltsi poole ja palunud abi rebase leidmisel. Kostja kontrollis seda väidet ja tegi järelepärimised kõigile Lääne-Virumaa jahtkondadele. Rahklale lähimad 12 jahtkonda kinnitasid kostjale, et nende poole pole sellise abipalvega keegi pöördunud. Arvestades, et rebast nähti karjääri alal juba enne 5. juunit ning hageja ja tema tütre väited rebase omandamise ajast olid vastuolulised, süvenes kahtlus, et karjäärist kinni püütud rebane ei kuulu hagejale. Kahtlust süvendas asjaolu, et väidetav omanik ei ole rebast otsinud ning puudusid igasugused teated ja kuulutused kadunud rebasest.
2.6.30. juuni 2021. a vastuses selgitas kostja hagejale uuesti kohustust tõendada looma omandiõigust. Ühing palus esitada looma omandamist tõendava dokumendi või veterinaari juures vormistatud dokumendid või arved või fotod, samuti kirjeldada oma rebast, sh välimust, ning selgitada millal ja mis asjaoludel rebane kadus ning kuhu sellest teada anti.
2-21-15463
2.7.2. juulil 2021 pöördus hageja uuesti ühingu poole e-kirjaga ning teatas, et soovib tuvastada ühingu poolt kinni püütud valge rebase. 9. juulil 2021 saabus ühingule juristi vahendusel hageja nõue rebase tagastamiseks. 13. juuli 2021. a kirjaga edastas esindaja hageja nimel kostjale fotod rebasest, foto 22. aprillil 2018 sündinud valge rebase nimega Heisa passist ning nn fototõendi „loomade omandamine Lätist“. Viimasest dokumendist nähtub, et hagejale on tundmatu isik andnud üle erinevaid metsloomi, sh emase hõberebase. Dokumendilt ei nähtu üle antud loomade identifitseerimist võimaldavaid andmeid, sh sünniaegu, nimesid, märgistust, puudub üleandmise aeg ja koht, samuti loomad üle andnud isiku andmed. Tõendid (passi foto ja omandamise dokument) pole omavahel seostatavad.
2.8.3. augusti 2021. a vastuses selgitas kostja, et esitatud tõendid ei tõenda rebase kuulumist hagejale. Kostjale oli teada, et hagejal on ka teisi rebaseid, mistõttu ei saa välistada, et andmed on esitatud teise rebase kohta. Läti registri väljavõte ei võimaldanud looma identifitseerida ei nime, vanuse ega mistahes muu iseloomuliku tunnusega. Valgele rebasele väljastatud passi esilehe fotolt nähtub, et nimi "Roosi“ on hiljem nimele "Heisa" harilikuga juurde kirjutatud. Kostja valduses olev rebane on karvastiku värvilt oluliselt teistsugune. Kõrvaldamata olid vastuolud rebase kadumise aja ning tema omandamise aja vahel.
2.9.Hagejal on kohustus tõendada, et kostja valdab temale kuuluvat asja. Hageja ei ole looma omandiõigust tõendavaid dokumente ka kohtule esitanud ega ole suutnud looma välimust kirjeldada. Hageja tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et kinni püütud rebane on sama, kelle fotod hageja esitas. Hageja on kohut eksitanud väitega, et tuvastas oma looma meedias avaldatud fotode alusel ja pöördus siis kostja poole. Kostja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja küsis kostjalt esimestes 17. juuni 2021. a kirjades fotot, sama tegi hageja tütar. Usutavad ei ole hageja väited, et ta varem eksis looma kadumise kuupäevaga. Jääb selgusetuks, milliseid nn looma kadumise asjaolusid on hageja mitme kuu jooksul üritanud selgeks teha ning miks ta nüüd väidab, et tema loom siiski 1. juunil kadus, mitte 5. juunil, nagu hageja on varem veendunult väitnud. Sama väitis hageja Virumaa Teatajas avaldatud artiklis, kus ta viitas, et jälgis oma looma kadumise hetkel valvekaamerast. Kostjale jääb mulje, et hageja soovib õigusliku aluseta omandada looma, kes pole talle kunagi kuulunud. Hageja ei ole oma väidetavalt kadunud looma kunagi otsinud. Kostja ei ole kohustatud lubama hagejal loomaga tutvuda, kui ta ei suuda isegi kirjeldada kadunud rebase välimust.
2.10.Kostja on hagejale selgitanud, et kui hageja suudab tõendada looma omandiõigust, tuleb tal hüvitada looma püüdmise ja pidamise kulud, samuti tasuda leiutasu. Kostja viitas AÕS § 101 lg-le 1.
2.11.Eksitavad on hageja väited, et tegu on küllaltki haruldase loomaga. Hageja ei ole ainus, kes Eestis sama liiki loomi on pidanud või peab. Ebaõiged on hageja väited, et kattuvad rebase kadumise ja leidmise koht ning aeg. Karjääri ala, kust kostja valduses olev rebane püüti, asub hageja elukohast kümneid kilomeetreid eemal. Hageja on esitanud rebase kadumise aja kohta vastuolulisi andmeid. Puuduvad igasugused andmed, et hageja oleks kadunud looma otsinud.
2.12.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 840 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 80 eurot ja 120 eurot tunnis. Hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 6,5 t ja 520 eurot. Hageja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks ja kohtu pöördumisega tutvumiseks, samuti seisukoha esitamiseks kulus 2,5 t ehk 200 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 120 eurot. Kostja palus mõista menetluskuludelt välja ka seadusjärgses määras viivise. Maakohtu otsus ja põhjendused
2-21-15463
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 840 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus märkis otsuse põhjendustes, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 2. juunil 2021 tegi Jahimeeste Seltsi liige foto Kamariku karjääri lähedal hulkunud valgest rebasest ning vabatahtlike tegevuse tulemusena püüdis kostja rebase 16. juunil 2021 kinni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kinni püütud hõberebane kuulub hagejale ja on kostja ebaseaduslikus valduses, mistõttu peab kostja looma hagejale tagastama.
3.2.Maakohus leidis, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele suutnud menetluses tõendada, et kostja valdab just hagejale kuuluvat rebast. Kohus selgitas 10. detsembri 2021. a pöördumises hagejale vajadust tõendada rebase kuuluvust. Kohtu määratud tähtajaks ja enne eelmenetluse lõppemist hageja vajalikke lisatõendeid ei esitanud. Hageja soovis esitada uusi tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist, kuid ka need tõendid ei oleks nende vastuvõtmisel rebase kuulumist hagejale sisuliselt tõendanud.
3.3.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kohtumenetluse käigus suutnud välja tuua, millised on temale kuulunud looma eritunnused. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel asjaoludel ja millal ta oma looma valduse kaotas. Hageja ei ole vastanud kostja väidetele, mille kohaselt on hageja väited looma kadumise ja looma omandamise asjaolude kohta vastuolulised ja ajas muutunud. Kohus ei loe usutavaks, et lemmiklooma kaotanud isik ei suuda välja tuua ega tõendada, millal loom kadus ning mida ta ise tegi selleks, et looma leida.
3.4.AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 82 lg 1 näeb ette, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Lisaks tuleneb TsÜS § 49 lgst 3, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuli hagejal tõendada, et kostja valdab temale kuuluvat looma, kuid seda hageja teinud ei ole.
3.5.Veterinaarseaduse (VS) § 29 lg 1 järgi on looma identifitseerimise viisideks looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine. VS § 29 lg 2 järgi on looma märgistamine tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse. VS § 29 lg 3 näeb ette, et looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. Eeltoodust tuleneb, et hagejal oleks tulnud temale kuuluv rebane märgistada ehk varustada kiibiga, mis oleks esmase tõendina tõendanud looma talle kuulumist. Samuti oleks hagejal olnud võimalik looma kirjeldada, kuid hageja ei ole suutnud menetluses teha isegi seda.
3.6.VS § 37 lg 1 järgi peavad loomapidaja ja lemmikloomapidaja tagama oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakendama vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks. VS § 37 lg 3 järgi korraldab loomapidaja lahti pääsenud looma püüdmise ning VS § 37 lg 7 järgi kannab looma püüdmisega seotud kulud looma omanik. Seetõttu on iseenesest põhjendatud kostja väide, et kui lahti pääsenud loom kuulub hagejale, oleks hagejal tulnud kanda looma püüdmisega seotud kulud. Hageja ei ole menetluse käigus suutnud välja tuua, millal tema loom kadus, mis asjaoludel ta kadus ja mida hageja on ise teinud selleks, et loom
2-21-15463 lahti ei pääseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks ise looma otsinud. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul isegi eluliselt usutav, et kostja püüdis kinni just hagejale kuuluva rebase.
3.7.Hageja esitas oma nõude tõendamiseks kirjavahetuse tema tütre ja kostja vahel (tl-d 6–9). Kirjavahetuses on räägitud püütud rebasest ja selle seisukorrast, muu hulgas sellest, et tegu oli lõikamata emase loomaga, kes oleks looduses saanud pojad punarebasega. Kirjades on ilmselt hageja tütar nõudnud looma tagastamist omanikule, kuid talle on selgitatud, et omanik on registreerimata, mistõttu ei ole teada, kelle loomaga on tegu. Looma fotosid ei ole hageja tütar saatnud. Hageja tütrele selgitati korduvalt, et rebane tagastatakse, kui on tõendatud tema kuuluvus ja tasutud looma püüdmise ning hoidmisega seotud kulud. Ainuüksi hageja tütre pöördumised ei tõenda, et tegu oli hagejale kuuluva loomaga.
3.8.Hageja esitas kohtule foto lätikeelsest dokumendist (tl 11, tõlge tl 24), millele keegi on teinud eesti keeles juurdekirjutused „Nüüd: Roosi“, „valge rebane“ ja „valge värv“. Samuti lisanud fotole käsitsi rebitud paberile kirjutatud sõnad: „Rebane (Roosi) jooksus“. Dokumendil puuduvad mistahes dokumenti ennast või vaidlusalust looma identifitseerida võimaldavad andmed. Kohus ei saa dokumendi alusel järeldada, et tegemist on rebase passiga, mille alusel ta oli Lätis registreeritud. Seesuguse registreerimise kohta dokumendis andmed puuduvad.
3.9.Hageja on esitanud kohtule lätikeelse allkirjastamata teksti (tl 12, tõlge tl 25), millele on keegi eesti keeles käsitsi juurde kirjutanud erinevate loomade nimetusi, sealhulgas „valge (hõbe) rebane (emane)“. Dokumendi alusel on metsloomade omanik Y andud dokumendis loetletud loomad hagejale üle, kuid ühtegi allkirja dokumendil ei ole. Üle antud loomad ei ole dokumendis identifitseeritud, dokumendil puuduvad allkirjad ning selles ei ole ka andmeid, mille alusel tuvastada Y-t. Tegemist ei ole ostu-müügi lepinguga.
3.10.Hageja esitas kohtule kolm fotot rebasest (tl-d 13–15), mille alusel ei ole võimalik looma identifitseerida ega isegi tuvastada, kas fotodel on kujutatud üks ja sama loom või mitu looma. Looma ennast ei ole hageja kirjeldanud ega selgitanud, miks ta ei suutnud meedias avaldatud fotode alusel oma looma tuvastada, vaid pöördus kostja poole sooviga saada fotot kinni püütud rebasest. Ebaselge on, miks väitis hageja tütar kostjale kohtumenetluse eel, et neil pole kadunud loomast fotosid.
3.11.Ühing on saatnud 3. augustil 2021 e-kirja (tl 10), milles ta on hageja esindajale selgitanud, et esitatud tõendid ehk fotod ja passi koopia ei tõenda looma kuuluvust ega võimalda teda identifitseerida. Kirjas viidati, et hagejale kuulub mitu rebast, mistõttu ei ole teada, millise looma kohta tõendid esitati. Kirjas selgitati, et Läti registri väljavõte ei võimalda looma identifitseerida ei nime, vanuse ega muu tunnuse alusel. Ühingu valduses oleva rebase karvastiku värv on kirja järgi teistsugune.
3.12.Kostja esitas kohtule veebilehel ejs.ee 14. juunil 2021 avaldatud uudise koos fotodega (tld 36–38), milles on kirjeldatud metsast leitud valget hõberebast, kes tundus olevat kodustatud. Kostja esitas kohtule 17. juunil 2021 Facebook Messenger keskkonnas peetud vestluse hagejaga (tl-d 39–40). Vestlusest nähtub, et hageja soovis kostjalt saada rebase pilti, et teada, kas kostja valduses on üldse tema rebane. Hageja väitis kostjale, et ta ei mäleta kiibi olemasolu. Kostja soovis seepeale teada, kas hageja on avaldanud kuulutuse looma kadumise kohta, millele hageja ei vastanud. Kostja selgitas, et rebast ei ole leitud, vaid pikka aega püütud ja loomal puudub kiip. Kohus ei pea usutavaks, et lemmiklooma omanik ei oska vastata küsimusele, kas tema loomal on kiip või mitte. Vestluses hageja tütrega kinnitas viimane, et neil loomast fotosid
2-21-15463 ei ole (tl-d 41–42), mistõttu ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada, millise looma fotod on hageja tegelikult kohtule esitanud (tl-d 56–57).
3.13.18. veebruaril 2022 esitas hageja kohtule ilma selgitusteta ühingu kodulehel avaldatud postituse fotoga (tl 69), kostja avaldatud uudise veebilehelt ejs.ee (tl 70) ja veebilehel postimees.ee avaldatud artikli (tl-d 71–73). Artiklis märgitu järgi oli hageja väitnud Virumaa Teatajale, et rebane kadus ööl vastu 5. juunit, kuid kostja ei olnud veendunud, kas kinni püütud rebane kuulub hagejale, sest püütud rebast jälgiti looduses juba enne 5. juunit ja teda pildistas jahimees 2. juunil.
3.14.Hageja esitas kohtule veebilehel www.virumaateataja.ee ilmunud artikli „Kui te maksate 1000 eurot, siis saate rebase tagasi“ (tl-d 75–78), milles on taas avaldatud fotod kinni püütud rebasest ja kirjeldatud tema püüdmisega seotud sündmusi. Hageja nõudis rebase tagastamist, kuid ei suutnud tõendada tema kuuluvust. Artikli järgi tekitas asjatundjates küsimusi see, kuidas sattus karjääri rebane, kes ligi kahe nädala jooksul ei olnud suuteline iseseisvalt karjääri territooriumilt edasi liikuma. Karjäär asus hageja elukohast 30 km kaugusel ning artiklis avaldati arvamust, et loom oli karjääri hüljatud.
3.15.Eeltoodu alusel ei ole hageja suutnud tõendada isegi väidet, et rebase kuulumist talle tõendavad rebase kadumise ja leidmise aja ning koha kattuvused. Hageja ei ole tõendanud, millal rebane tegelikult kaduma läks ja kuidas ta võis jõuda hageja elukohast 30 km kaugusele. Kõik hageja väited on jäänud üldsõnalisteks ja vastuolulisteks. Kohus ei saa hageja nõuet rahuldada üksnes põhjusel, et hageja soovib kostja valduses olevat rebast endale saada. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on talle kuuluv rebane, puudub kohtul alus hagi rahuldada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane.
3.16.Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus luges kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu ning menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende koostamiseks kulunud aja mõistlikuks ja vaidluse sisuga kooskõlas olevaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 840 eurot, samuti viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 331 lg-t 1. Hagejal oli dokumentide mittetähtaegseks esitamiseks mõjuv põhjus.
4.1.1.Hageja on tavaline maaeluga tegelev inimene ja tal puudub igasugune õigusalane teadmine. Hagejal läks rebane kaduma ja ta pöördus firma Kalashnikov Õigusbüroo OÜ poole enda aitamiseks ja esindamiseks. Õigusbüroo koostas hagiavalduse, kuid lasi hagi allkirjastada ja esitada hagejal endal. Samas lubas õigusbüroo hagejat asja edasisel menetlemisel kohtus esindada. Kui hageja sai kohtust dokumendid, edastas ta need õigusbüroole, kes koostas dokumendid ja edastas hagejale allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Hageja arvas, et asjaajamine kohtus peabki nii käima. Viimane seisukoht koostati talle kohtule esitamiseks 18. veebruaril 2022 ja kuna rohkem dokumente ei liikunud ning õigusbürooga suhelda ei
2-21-15463 õnnestunud, tekkis hagejal 2022. a märtsis kahtlus, kas tema huvid ikka on vajalikul määral kaitstud. Hageja pöördus teise õigusbüroo poole ja selgus, et tegelikult ei olegi jurist teda kohtus esindanud ja vajalikud dokumendid on kohtule esitamata. Hageja selgitas ja tõendas asjaolusid täpsemalt oma 3. aprillil 2022 kohtule esitatud menetlusdokumendis, mida hageja palub käsitada apellatsioonkaebuse osana. Pärast eeltoodud asjaolude selgumist palus hageja kohtult hagejale määratud seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja pikendamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja arvates oli tal dokumentide mittetähtaegseks esitamiseks mõjuv põhjus.
4.1.2.Põhjendatud ei oleks see, kui hageja jäetakse tema teadmatuse tõttu juba enne kohtumenetluse lõpetamist ilma võimalusest oma huve kaitsta. Hageja soovis 3. aprilli 2022. a menetlusdokumendiga ja lisatud tõenditega täita oma kohustust nõuet tõendada. Tegemist oli väga oluliste tõenditega, mis haginõuet tõendavad.
4.1.3.Praegusel juhul ei olnud asi TsMS § 435 lg 1 tähenduses otsuse tegemiseks valmis. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel dokumente, mis ilmselgelt tõendavad haginõude põhjendatust.
4.2.Hageja rebane pääses puurist välja ja läks kaduma 2021. a mai lõpus. Hagejal tekkis kadumise aja osas väike segadus, avalikkusele teatas ta rebase kadumise ajast 5. juuni 2021. Selline segadus ei saa olla aluseks lugeda hagi põhjendamatuks.
4.3.Seda, et kostja valdab hagejale kuuluvat rebast, ja hagejale kuuluva looma eritunnuseid püüdis hageja tõendada maakohtule esitatud tõendite ja taotlustega. Igal rebasel on unikaalsed karva asetuse ja värvi lahendused.
4.4.Maakohus leidis, et hagejal oleks tulnud temale kuuluv rebane märgistada ehk varustada kiibiga ning hageja oleks pidanud täitma veterinaarseaduse nõudeid. Keskkonnaamet käis hageja loomi kontrollimas ja ei tuvastanud sellist viga. Rebane ei pea olema kiibiga ja isegi kui peaks, ei võta see omanikult õigust oma rebane tagasi nõuda. Mingi veterinaarseaduse nõude täitmata jätmine ei ole põhjus hagi rahuldamata jätmiseks.
4.5.Maakohus on toonud välja hulgaliselt põhjuseid, miks hagi ei ole tõendatud. Hagi ei olnud tõesti korralikult tõendatud, kuid selleks esitaski hageja uue esindaja vahendusel taotluse tõendite asja materjalide juurde võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
4.6.Hageja palub võtta apellatsioonkaebuse juurde hageja 3. aprillil 2022 kohtule esitatud taotlus ja lisatud tõendid ning lugeda need taotlused ja tõendid apellatsioonkaebuse osaks. Lisaks palub hageja võtta asja materjalide juurde Keskkonnaameti 5. aprilli 2022. a vastuse päringule koos lisaga. Hageja ei saanud esitada seda dokumenti maakohtule, kuna Keskkonnaameti vastus tuli pärast seda, kui hageja kohtule taotluse esitas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2-21-15463
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane. Vindikatsiooninõue on varaline nõue, mille puhul hagihind määratakse TsMS § 126 lg 1 kohaselt asja väärtusega. TsÜS § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hõberebase väärtuse põhjal, mis hageja väitel on Poolas avaldatud kuulutuste põhjal u 220 eurot (tl 21 pöördel), määras maakohus hagihinnaks 250 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri hagi esitamise ajal, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Otsuse põhjendustes on maakohus märkinud, et kohus ei anna otsuse edasikaebamiseks luba. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, ning kui selline asjaolu esineb, siis hinnata, kas see võis tõenäoliselt mõjutada asja lahendust. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-159-16, p 13).
8.Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, leides, et looma ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude eeldusena pidi hageja tõendama, et kostja valdab hagejale kuuluvat looma (AÕS § 82 lg 1). Praegusel juhul jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud, et kostja valduses on talle kuuluv rebane.
8.1.Hageja omandiõiguse tõendamiseks esitatud tõendite kohta leidis maakohus järgmist: - hageja tõendina esitatud kirjavahetus tema tütre ja kostja vahel (tl-d 6–9) ei tõenda, et kostja valduses oleva rebase näol on tegemist hagejale kuuluva loomaga; - hageja tõendina esitatud foto lätikeelsest dokumendist (tl 11, tõlge tl 24) ei võimalda järeldada, et tegemist on rebase passiga, mille alusel ta oli Lätis registreeritud; dokumendil puuduvad dokumenti ennast või looma identifitseerida võimaldavad andmed; - hageja tõendina esitatud lätikeelne tekst, mille kohaselt on Y andnud hagejale üle dokumendis loetletud loomad (tl 12, tõlge tl 25), ei ole allkirjastatud ning üle antud loomad ei ole dokumendis identifitseeritud; - hageja kohtule esitatud kolm fotot rebasest (tl-d 13–15) ei võimalda looma identifitseerida ega tuvastada, kas fotodel on kujutatud üks ja sama loom;
2-21-15463 -
ebaselge on, miks hageja tütar väitis kohtumenetluse eel, et neil ei ole kadunud loomast fotosid. Seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millise looma fotod on hageja kohtule esitanud (tl-d 56–57).
8.2.Lisaks tugines maakohus hageja nõude tõendamatuse tuvastamisel järgnevale: - hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel asjaoludel ja millal ta valduse oma looma üle kaotas ning mida ta tegi selleks, et looma leida; - hageja ei ole suutnud tuua välja, millised on temale kuulunud looma eritunnused; - hageja ei ole selgitanud, miks ta erinevalt kohtus väidetust ei suutnud meedias avaldatud fotode alusel oma looma tuvastada, vaid pöördus kostja poole sooviga saada fotot kinni püütud rebasest; - kohus ei pidanud usutavaks, et lemmiklooma omanik ei oska vastata küsimusele, kas tema loomal on kiip või mitte; - hageja kohtule esitatud artikli kohaselt oli hageja väitnud Virumaa Teatajale, et rebane kadus ööl vastu 5. juunit, kuid kostja väitel jälgiti püütud rebast looduses juba enne 5. juunit ja teda pildistas jahimees 2. juunil; - hageja kohtule esitatud www.virumaateataja.ee lehel ilmunud artikli „Kui te maksate 1000 eurot, siis saate rebase tagasi“ järgi tekitas asjatundjates küsimusi asjaolu, kuidas sattus karjääri rebane, kes ligi kahe nädala jooksul ei olnud suuteline iseseisvalt karjääri territooriumilt edasi liikuma. Karjäär asus hageja elukohast 30 km kaugusel ning artiklis avaldati arvamust, et loom oli karjääri hüljatud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas rebane võis jõuda hageja elukohast 30 km kaugusele.
8.3.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud ega tõendeid hinnates ja neist järeldusi tehes menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegiumi arvates on maakohus tõendeid õigesti hinnanud ja neist tehtavaid järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja järeldusega, et asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et kostja valdab hagejale kuuluvat rebast. Esitatud väidete ja tõendite põhjal ei ole isegi võimalik selgelt tuvastada, milliste konkreetsete tunnustega rebane hagejale kuulub, ega ka seda, et see rebane on läinud kaduma ja millal. Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuses viitab hageja ka ise, et maakohus on toonud välja hulgaliselt põhjuseid, miks hagi ei ole tõendatud, ning möönab, et enne 3. aprillil 2022 esitatud seisukohta ei olnudki hagi korralikult tõendatud. Hageja ei ole väitnud, et maakohus oleks neid tõendeid, mis pooled olid menetluses õigeaegselt esitanud, valesti hinnanud. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei olnud suutnud menetluses oma väiteid tõendada ja AÕS § 82 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormust täita, mistõttu kohtul ei olnud alust hagi rahuldada.
9.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus rikkus TsMS § 331 lg-t 1, jättes asja lahendamisel arvestamata hageja 3. aprillil 2022 esitatud tõenditega, ning tegi vastuolus TsMS § 435 lg-ga 1 otsuse olukorras, kus asi ei olnud veel otsuse tegemiseks valmis.
9.1.Praeguses asjas selgitas maakohus hagejale tõendamiskoormust enne asja menetlusse võtmist 4. oktoobril 2021 saadetud kirjas ning põhjalikumalt pooltele 10. detsembril 2021 saadetud kirjas. Oma 4. oktoobri 2021. a kirjas (tl 19) soovitas maakohus hagejal juba tollases menetlusstaadiumis esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et hagejale kuulub rebane ning et kostja valduses on just konkreetne hagejale kuuluv rebane. Pooltele 10. detsembril 2021 saadetud kirjas (tl-d 60–61) selgitas maakohus hagejale, et tema väited ei ole tõendatud. Kohus selgitas, et hagejal tuleks tõendada, et talle kuulub hõberebane, mis on õigusliku aluseta kostja valduses. Kohus selgitas, et seni esitatud tõendid ei tõenda, et kostja valduses on just hagejale kuuluv rebane. Hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud, millised eritunnused on talle
2-21-15463 kuuluval loomal. Hageja ei ole välja toonud, millistel asjaoludel ja millal ta valduse looma üle üldse kaotas. Kohus selgitas, miks hageja esitatud registreerimistunnistus, omandivahetuse kinnitus ja fotod ei tõenda seda, millal ja millise rebase hageja on omandanud ning et hagejale kuuluv loom on kostja valduses. Maakohus määras 10. detsembri 2021. a kirjaga hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 10. jaanuarini 2022 ja kostjale neile vastamiseks 11. veebruarini 2022. Kohus märkis, et pärast kostjale antud tähtaja lõppemist loeb kohus eelmenetluse lõppenuks, ning selgitas, et pärast selle tähtaja möödumist ei saa kumbki pool esitada täiendavaid tõendeid ilma hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasoluta. Kohus määras hagejale lõplike kirjalike seisukohtade ja menetluskulude taotluste esitamiseks tähtaja 11. märtsi 2022 ja kostjale 14. aprilli 2022, vastaspoole menetluskuludele vastamise tähtaja 18. aprilli 2022 ning kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 28. aprilli 2022.
9.2.Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja, kes osales menetluses isiklikult, maakohtu 10. detsembri 2021. a kirja e-toimiku vahendusel kätte samal päeval (tl 62). Seega oli hageja teadlik, et tal tuleb hagis esitatud nõuet kinnitavad lisatõendid esitada 10. jaanuariks 2022 ning eelmenetlus lõpeb 11. veebruaril 2022. Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 5. jaanuaril 2022 (tl-d 64–65), kuid ei esitanud uusi tõendeid. Samuti esitas hageja seisukoha 18. veebruaril 2022, millele lisas uute tõenditena väljavõtted Facebookist ja erinevatest meediaväljaannetest (tl-d 68–80).
9.3.3. aprillil 2022 esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel seisukoha, milles palus ennistada talle kohtu poolt määratud tähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hageja põhjendas taotlust sellega, et Kalashnikov Õigusbüroo OÜ, kelle poole hageja oli õigusabi saamiseks pöördunud ja kes valmistas hageja jaoks ette kohtule esitatavaid dokumente, ei olnud hagejale selgitanud, milliseid asjaolusid on vaja kohtule tõendada, ega teinud kõike hagi tõendamiseks vajalikku, mistõttu vajalikud dokumendid jäid kogumata ja kohtule esitamata. Hageja esitas koos seisukohaga uusi tõendeid ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
9.4.Maakohus jättis 4. aprilli 2022. a määrusega hageja taotluse tähtaja pikendamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ning määras jätta hageja 3. aprilli 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõendid tähelepanuta. Maakohus selgitas, et hageja taotluse näol on tegemist TsMS § 64 lg 1 järgse taotlusega menetlustähtaja pikendamiseks, kuid praegusel juhul puudus avalduse rahuldamiseks alus, sest hageja ei olnud toonud esile mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik esitada tõendeid ja taotleda tunnistajate ülekuulamist enne eelmenetluse lõppemist. Maakohus leidis, viidates TsMS § 237 lg-le 1, et uute tõendite ja taotluste menetlemist ei võimalda ka TsMS § 331 lg 1, sest hilinemiseks ei olnud mõjuvat põhjust ning tõendite vastuvõtmise korral oleks tulnud anda hagejale aega põhistada iga tõendi asjakohasust ja esitada võõrkeelsete tõendite tõlked, samuti põhistada tunnistajate ülekuulamise taotlust ning anda kostjale võimalus hageja taotlustele vastata.
9.5.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole 4. aprilli 2022. a määrusega hageja menetlustähtaja pikendamise, uute tõendite vastuvõtmise ja tunnistajate ülekuulamise taotlusi rahuldamata jättes menetlusõiguse normi rikkunud. Maakohus on 4. aprilli 2022. a määruses taotluste rahuldamata jätmist nõuetekohaselt põhjendanud ning kolleegium nõustub nende põhjendustega.
9.5.1.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tal oli tõendite tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuv põhjus. Maakohus oli hagejale kahel korral, neist 10. detsembri 2021. a kirjas väga põhjalikult, selgitanud, mida hageja peab menetluses tõendama ja mille poolest hageja seni esitatud tõendid ei ole piisavad. See, et hagejal võis olla teda menetlusdokumentide koostamisel abistanud õigusbürooga möödarääkimine selle osas, millised on õigusbüroo ülesanded, ei ole mõjuv
2-21-15463 põhjus, mis õigustaks kohtule tõendite hilinenult esitamist. Lisaks nähtub asjaolust, et hageja on esitanud maakohtule seisukohti ja tõendeid ka 5. jaanuaril 2022 ja 18. veebruaril 2022, et hageja koostöö õigusbürooga jätkus ka pärast maakohtu 10. detsembri 2021. a kirja. See, et pärast 18. veebruarit 2022 rohkem dokumente ei liikunud ja õigusbürooga suhelda ei õnnestunud, mistõttu hagejal tekkis kahtlus tema huvide kaitstuse osas, ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna eelmenetlus oli asjas lõppenud juba 11. veebruaril 2022. Kõik tõendid ja taotlused, mida hageja soovis menetluses esitada, oleks pidanud olema esitatud hagejale kohtu määratud tähtajaks 10. jaanuariks 2022, aga hiljemalt eelmenetluse lõpuks 11. veebruariks 2022.
9.5.2.TsMS § 331 lg 1 kohaselt võib kohus menetleda hilinenult esitatud tõendeid ja taotlusi juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja 3. aprilli 2022. a seisukohaga esitatud tõendite ja taotluste puhul ei olnud see eeldus täidetud. Esiteks märkis maakohus 4. aprilli 2022. a määruses põhjendatult, et hagejale oleks tulnud anda tähtaeg oma tõendite vastuvõtmise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste põhjendamiseks ning võõrkeelsete tõendite tõlkimiseks, samuti kostjale tähtaeg taotlustele vastamiseks. Tõendite vastuvõtmine ja tunnistajate ülekuulamine oleks aga tähendanud eelmenetluse taastamist, vajadust võimaldada kostjal tõendite sisu osas seisukohta avaldada ning tunnistajate ülekuulamise korral oleks tulnud korraldada ka kohtuistung. See oleks tähendanud asja lahendamise märkimisväärset viibimist, arvestades, et asjas oli eelnevalt juba paika pandud kohtuotsuse teatavakstegemise aeg 28. aprill 2022. Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul väita, et uute tõendite ja taotluste menetlusse võtmine ei oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist.
9.5.3.Seega ei olnud maakohtul praegusel juhul alust kohtu antud menetlustähtaega pikendada ega hageja hilinenult esitatud tõendeid ja taotlusi menetlusse võtta. Seda ei mõjuta hageja väide, et tegemist oli väga oluliste tõenditega, millega hageja soovis täita oma kohustust haginõuet tõendada. Hagimenetlus on võistlev menetlus (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2) ja menetlusosalised peavad oma nõuet kinnitavad asjaolud esile tooma ning tõendid ja taotlused esitama menetluses selleks ettenähtud ajal (TsMS § 237 lg 1, § 329 lg 1, § 330 lg 1, § 331 lg 1). Menetlusosalised peavad arvestama sellega, et kui mõni oluline tõend jääb õigel ajal esitamata ja seadusest ei tulene alust selle hilinenult esitamiseks, võibki see tõend jääda menetluses esitamata. See ei tähenda, et asi ei oleks TsMS § 435 lg 1 tähenduses otsuse tegemiseks valmis. Praegusel juhul ei esinenud kolleegiumi hinnangul asjaolusid, mis oleks takistanud maakohtul asjas otsust teha. Seejuures ei täheldanud kolleegium, et maakohus oleks pooltele menetlustähtaegu andes, eelmenetlust lõppenuks lugedes ja otsust tehes menetlusõiguse norme rikkunud.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.1.Maakohus ei ole lugenud hagi põhjendamatuks üksnes seetõttu, et hageja väited rebase puurist väljapääsemise ja kadumise aja kohta olid vastuolulised või vastuolus kostja väitega rebase esmakordse märkamise aja kohta. Vastuolud hageja väidetes looma valduse kaotamise asjaolude kohta ning nende väidete ajas muutumine oli vaid üks asjaolu mitmest, millele kohus vaidlustatud otsuses tugines.
10.2.Ehkki maakohus heitis hagejale ette kaotatud rebase kiibiga varustamata jätmist ja veterinaarseaduse nõuete täitmata jätmist, ei olnud need etteheited hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Praegusel juhul ei olnud hageja maakohtu arvates tõendanud seda, milline rebane talle kuulus ja et kostja valduses olev rebane on hageja rebane. Maakohus viitas, et lisaks kiibiga märgistamisele on looma eristamine VS § 29 lg 3 järgi võimalik kirjeldamise teel, kuid
2-21-15463 praeguses asjas ei olnud hageja suutnud oma looma ka kirjeldada (vt maakohtu otsuse p 32). VS § 37 lg-test 1 ja 3 tulenevaid loomapidaja kohustusi võttis maakohus arvesse, hindamaks hageja käitumist rebase väidetava kadumise järgselt ja seeläbi kostja kinnipüütud rebase hagejale kuulumise elulist usutavust (maakohtu otsuse p 33). Seejuures hindas maakohus neid asjaolusid kogumis teiste asjaolude ja menetluses esitatud tõenditega.
11.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei esine praegusel juhul aluseid, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist TsMS § 637 lg 21 järgi.
12.Kolleegium märgib täiendavalt, et oma 3. aprilli 2022. a menetlusdokumendis tõi hageja välja, et rebane on leitud teisest talust, paludes kaasata menetlusse kostjana ka selle talu omanik. Juhul, kui hagejale väidetavalt kuuluv rebane ei ole (enam) kostja otseses või kaudses valduses, ei oleks hagi rahuldamine kostja vastu looma ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes AÕS § 80 alusel ka õiguslikult võimalik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus isiku vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
13.Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlusi (sh tõendite vastuvõtmiseks), mille ta esitas 3. aprillil 2022 maakohtule ja mille on palunud lugeda apellatsioonkaebuse osaks. Samal põhjusel ei lahenda ringkonnakohus ka hageja taotlust võtta asja materjalide juurde Keskkonnaameti 5. aprilli 2022. a vastus päringule koos lisaga.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
15.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.