Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-15463
Tsiviilasi
X hagi Eesti Metsloomaühingu vastu tunnustamiseks ning looma väljanõudmiseks
Hagihind
hagi hind 250 eurot
omandiõiguse
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Cartex, Turu 5-6, 51004 Tartu, e-post: xxx); Kostja: Eesti Metsloomaühing (registrikood 80422241, Harju tn 129, Tallinn 10146);
Jätta rahuldamata hagi nõudes kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja Eesti Metsloomaühingu (registrikood 80422241) kasuks menetluskuludena välja 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja Eesti Metsloomaühingu (registrikood 80422241) kasuks välja viivis menetluskuludelt 840 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Määrata menetluskulude osas kindlaks otsuse täitmise viis ja kohustada hagejat Xt (isikukood xxxxxxxxxxx) kandma välja mõistetud menetluskulud OÜ TWINTES arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt peab hageja tema omandis oleva kinnisasjal miniloomaaeda. Üheks miniloomaaia asukaks oli valge hõberebane. 2021. a juuni alguses kadus rebane hageja kinnistult. Sotsiaalmeedias ja avalikus meedias avaldatu kohaselt märgati rebast esmalt 06. juunil 2021. 16. juunil 2021 püüti rebane kinni ning toimetati kostja loomade hoiukodusse.
2.Kui hageja sai teada, et rebane on kinni püütud, tegi ta meedias avaldatud fotode järgi kindlaks, et tegu on tema rebasega. Hageja tütar pöördus 17. juunil 2021 kostja poole sooviga rebane tuvastada ning see hoiukodust kätte saada. Kostja ei soostunud rebast tagastama enne, kui hageja on tasunud kostja nõutud 1 000 eurot. Seda summat ei olnud hageja ega tema tütar nõus pimesi tasuma. Pooled vaidlesid looma tagastamise üle kuni hagi esitamiseni.
3.Hageja ei ole põhimõtteliselt vastu hüvitada kostjale põhjendatud kulutused. Vaidlus seisneb selles, millised on vajalikud ja põhjendatud kulutused, mille hüvitamiseks hageja kohustatud on. Kostja ei ole kulutusi suutnud põhjendada. Olukorras, milles hageja ei soostunud tasuma kostja nõutud summat ja kostja eiras hageja nõuet loom tagastada, on hageja pöördunud kostja poole esindaja vahendusel ja esitanud kostjale ammendavalt tõendid rebase kuuluvuse kohta.
03.augustil 2021 vastas kostja, et hageja esitatud tõendid ei ole kostja jaoks piisavad.
4.Hageja leidis, et kostja põhjendused on otsitud. Kostja on esitanud absurdseid põhjuseid, muuhulgas viidanud sellele, et hageja ei ole rebast otsinud. Hagejale jääb mulje, et kostja ei soovigi looma tagastada. Hageja samas nõustus, et ta eksis kuupäevaga. Hageja on varem väitnud, et rebane pääses lahti 5. juunil, kuid tegelikult kadus ta juba 01. juunil. Hagejale jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid peab kostja aktsepteeritavateks ja kuidas saaks hageja selliseid tõendeid üldse esitada.
5.Hageja palus kohustada kostjat andma talle üle kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane. Hageja viitas TsÜS § 49 lõikele 3 ja AÕS §–le 80. Kohtul tuleb esmalt lahendada küsimus, kas tegemist on hagejale kuuluva loomaga. Nõude edukuse eelduseks on see, kas kohus hageja omandiõiguse tuvastab. Seega on hageja esmaseks kohustuseks tõendada, et on kostja valduses oleva hõberebase omanik. Hageja esitab samad tõendid, mis ta esitas kostjale ja mis tema omandiõigust kinnitavad.
6.Hageja esitas Läti Vabariigis väljastatud rebase registreerimistunnistuse, millest nähtuvalt on tegu 22.04.2018 sündinud valget värvi rebasega. Rebase nö ristinimeks oli tema omandamisel Heisa, kuid hageja on selle muutnud ja nimetanud looma ümber eestipärase nimega Roosi. Hageja esitas rebase endise omaniku Y väljastatud dokumendi, mille kohaselt on hageja omandanud temalt rebase. Dokument täpsustab, et tegemist on emasloomaga. Hageja esitas fotod rebasest hageja kinnistul. Fotodelt on äratuntav meedias avaldatud fotodel olev rebane.
7.Tegu on küllalt haruldase hõberebasega. Kostja väited, et tegu võiks olla mõne muu rebasega, on vähetõenäolised. Olukorras, kus kattuvad rebase kadumine ja leidmise aeg, kattuvad kadumise ja leidmise kohad ja ei ole teada, et keegi peaks lähiübmbruses samasugust rebast, ei saa kostja valduses olla muud rebast. Kostja ei ole faktiliselt hageja esitatud tõendeid kahtluse alla seadnud.
8.Kostja näol on looma omavolilise ja pahauskse valdajaga. Ajal, mil kostja looma enda valdusse sai, see nii ei olnud, kuid valdus on muutunud omavoliliseks ja pahauskseks alates ajast, mil hageja esitas looma tagastamise nõude. Kostja motiivid looma väljaandmisest keeldumiseks seisnevad üksnes raha nõudmises.
9.Hagiavalduse täienduses 08.10.2021 ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid looma talle kuulumise kohta, kuid leidis, et tegu on hõberebasega, keda Eestis looduses ei kota. Seega oli loomal peremees, kelle juurest ta ära jooksis. Rebase kadumise ja leidmise aeg kattuvad ja kattub territoorium, kust on rebane ära jooksnud ja leitud. Hageja on rebase ära tundnud ja veendunud, et tegu on talle kuuluva rebasega. Kuna sarnaseid loomi Eestis ei müüda, saab rebase hinna määramisel lähtuda sarnasest kuulutusest Poolas, kus müüdi rebast 220 euroga.
10.07.12.2021 leidis hageja, et kostja vastuväited ei võimalda hagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole välja toonud, milliseid tõendeid ta üldse aktsepteerib. Kostja vastuväited on otsitud. Tegu on kodustatud rebasega. Õige ei ole kostja väide, et rebase kadumise ja leidmise kohta ei lange kokku. Hageja ei eita, et rebane leiti üles kümneid tema kinnistust kilomeetreid eemal, kuid territoriaalselt langeb rebase kadumise ja leidmise koht kokku.
11.05.01.2022 seisukohtades tõi hageja välja, et rebane on olnud kostja valduses pea kuus kuud. Loom on temale harjumatus keskkonnas viibides on pideva stressi all. Samuti käib tavapärasest kodust eemal viibimisega paratamatult kaasas võõrdumine oma peremehest. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt tegi 02.06.2021 tegi kohalik Jahimeeste Seltsi liige foto Kamariku karjääri lähedal hulkunud valgest rebasest. 06.06.2021 nägi Eesti Metsloomaühingu vabatahtlik Kamariku karjääris valget rebast, kes tundus oma käitumise poolest olevat kodustatud rebane. Loom ei kartnud inimest ja oli uimane. Järgnevad päevad kinnitasid, et loom ise endale toitu hankida ei oska ning hoiab inimese ligi. Samas ei lasknud ta ennast kinni püüda. Kuivõrd looma elu ja tervis olid ohus, võtsid ühingu vabatahtlikud kasutusele meetmed, et loom kinni püüda, sh paigaldasid lõkspuurid, rentisid drooni, viisid karjääri alale toitu. Lisaks oli teada, et keskkonnaamet võib anda jahimeestelekorralduse loodusesse pääsenud võõrliigi esindaja hukata. Otsus rebane kinni püüda oli ajendatud ühingu vabatahtlike soovist vältida looma hukkumist või hukkamist.
13.14.06.2021 andis Eesti Jahimeeste Selts oma kodulehel teada, et Lääne-Virumaal on nendeni jõudnud mitmelt kohalikult jahiseltsilt fotod valgest rebasest. Sotsiaalmeedias levisid fotod samast rebasest. 16.06.2021 õnnestus ühingu vabatahtlikel rebane kätte saada ja hoiukodusse toimetada. Selleks ajaks oli rebane karjääri alal ja selle lähiümbruses hulkunud vähemalt 2
nädalat, suure tõenäosusega kauemgi. Kontrollimisel selgus, et rebasel puudub kiip. Ühing andis leitud rebasest teada Keskkonnaametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA), et selgitada, kuidas loom on Eestisse toodud ja kuidas sattus registreerimata ning kiibita loom metsa.
14.Pärast rebase kättesaamise teate sotsiaalmeedias levimist pöördus ühingu poole Facebook Messenger vahendusel 17.06.2021 hageja ning palus rebasest fotot, et tuvastada, kas tegu võib olla tema loomaga. Hageja märkis samas messenger vestluses, et kui tegemist on tema loomaga, soovib looma tagasi saada. Seega ei olnud hageja ise üldse veendunud, kas tegu on tema loomaga ning märkis mikrokiibi paigaldamise küsimuse peale, et „kiipi ei mäleta“. Tõendeid rebase omandiõiguse tõendamiseks hageja ei esitanud. Järgnevates vestlustes palus kostja esindaja hagejal tõendada omandiõigust ja saata kostjale rebase fotod.
15.Kostja selgitas hagejale omandiõiguse tõendamise järgset kohustust hüvitada looma tagasisaamise eeldusena ühingu tehtud kulud püüdmisele, puuride ja transpordivahendite kasutamisele, drooni laenutuse renditasule, hoidmisele ja pidamisele ning veterinaari vastuvõtuga kaasnenud kulud. Telefonivestluses selgitas hageja kostja esindajale, et rebane on olnud tema juures kaks aastat ja tegemist on vana loomaga.
16.17.06.2021 pöördus ühingu poole hageja tütar C, kes väitis, et rebane on 3-aastane, pere olevat ta alles saanud ja pole jõudnud kiipida. C polnud kindel, kas tegemist on nende pere rebasega. Kostja esindaja palus hageja tütrel saata nende pere rebasest fotod nii näost, kehast, külgedelt kui pealt. Hageja tütre väitel tal fotosid oma loomast ei olnud.
17.29.06.2021 Virumaa Teatajas ilmunud artiklis teatas hageja, et ühingu kinnipüütud rebane kuulub talle, rebane põgenes ööl vastu 5. juunit ning hageja jälgis looma kodu juures olevast valvekaamerast, kuni ta põgenes. Väidetavalt oli hageja pöördunud ka Eesti Jahimeeste Seltsi poole ja palunud abi rebase leidmisel. Kostja kontrollis viimati nimetatud väidet ja tegi järelpärimised kõigile Lääne-Virumaa jahtkondadele. Rahklale lähimad 12 jahtkonda kinnitasid kostjale, et nende poole pole sellise abipalvega keegi pöördunud. Arvestades, et rebast nähti karjääri alal juba enne 5. juunit ning hageja ja tema tütre väited rebase omandamise ajast olid vastuolulised, süvenes kahtlus, et karjäärist kinni püütud rebane ei kuulu hagejale. Kahtlust süvendas asjaolu, et rebast ei ole väidetav omanik otsinud ning puudusid igasugused teated ja kuulutused kadunud rebasest.
18.30.06.2021 vastuses selgitas kostja hagejale uuesti kohustust tõendada looma omandiõigus ning palus lõpetada avalik laimamine ja ühingu liikmetele ahistavate telefonikõnede tegemine. Omaniku kindlakstegemiseks palus ühing esitada looma omandamist tõendava dokumendi ja/või veterinaari juures vormistatud dokumendid-arved ja/või fotod, samuti kirjeldada oma rebast, sh välimust, selgitada, millal ja mis asjaoludel rebane kadus ning kuhu sellest teada anti.
19.02.07.2021 pöördus hageja uuesti ühingu poole e-kirjaga ning teatas, et soovib tuvastada ühingu poolt kinni püütud valge rebase. 09.07.2021 saabus ühingule jurist Ero Liiviku vahendusel hageja nimel esitatud nõue rebase tagastamiseks. Kostjalt nõuti looma tagastamist. 13.07.2021 kirjaga edastas esindaja hageja nimel kostjale fotod rebasest, foto 22.04.2018 sündinud valge rebase nimega „Heisa“ passist ning nn fototõendi „loomade omandamine Lätist“. Viimasest dokumendist nähtub, et hagejale on tundmatu isik andnud üle erinevaid metsloomi, sh emase hõberebase. Dokumendilt ei nähtu üle antud loomade identifitseerimist võimaldavaid andmeid, sh sünniaegu, nimesid, märgistust, puudub üleandmise aeg ja koht, samuti loomad üle andnud isiku andmed. Tõendid (passi foto ja omandamise dokument) pole omavahel seostatavad.
20.03.08.2021 vastuses selgitas kostja, et esitatud tõendid ei tõenda rebase kuuluvust hagejale. Kostjale oli teada, et hagejal on ka teisi rebaseid, mistõttu ei saa välistada, et andmed on esitatud
teise rebase kohta. Läti registri väljavõte ei võimaldanud looma identifitseerida ei nime, vanuse ega mistahes muu iseloomuliku tunnusega. Valgele rebasele väljastatud passi esilehe fotolt nähtub, et nimi "Roosi" on hiljem lihtsalt nimele "Heisa" harilikuga juurde kirjutatud. Kostja valduses olev rebane on karvastiku värvilt oluliselt teistsugune. Kõrvaldamata olid vastuolud rebase kadumise aja ning tema omandamise aja vahel.
21.Hagejal on kohustus tõendada, et kostja valdab temale kuuluvat asja. Hageja ei ole looma omandiõigust tõendavaid dokumente ka kohtule esitanud ega ole suutnud looma välimust kirjeldada. Hageja tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et kinni püütud rebane on sama, kelle fotod hageja esitas. Hageja on kohut eksitanud väitega, et tuvastas oma looma meedias avaldatud fotode alusel ja pöördus siis kostja poole. Kostja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja küsis kostjalt esimestes 17.06.2021 kirjades fotot, sama tegi hageja tütar.
22.Usutavad ei ole hageja väited, et ta varem eksis looma kadumise kuupäevaga. Jääb selgusetuks, milliseid nn looma kadumise asjaolusid on hageja mitme kuu jooksul üritanud selgeks teha ning miks ta nüüd väidab, et tema loom siiski 01.06 kadus, mitte 05.06 nagu hageja on väga veendunult väitnud varasemalt. Sama väitis hageja Virumaa Teatajas avaldatud artiklis, kus ta viitas, et jälgis oma looma kadumise hetkel valvekaamerast. Kostjale jääb mulje, et hageja soovib õiguslikku alust omamata omandada endale looma, kes pole talle kunagi kuulunud. Hageja ei ole oma väidetavalt kadunud looma ei ole kunagi otsinud. Kostja ei ole kohustatud lubama hagejat loomaga tutvuma, kui ta ei suuda isegi kirjeldada kadunud rebase välimust.
23.Kostja on hagejale selgitanud, et kui hageja suudab tõendada looma omandiõigust, tuleb ta hüvitada looma püüdmise ja pidamise kulud, samuti tasuda leiutasu. Kostja viitas AÕS § 101 lõikele 1. Rahaliste nõuete esitamine oleks aga asjakohane siis, kui hageja tõendaks rebase omandiõiguse.
24.Eksitavad on hageja väited, et tegu on küllaltki haruldase loomaga. Hageja ei ole ainus, kes Eestis sama liiki loomi on pidanud võib peab. Ebaõiged on hageja väited, et kattuvad rebase kadumise ja leidmise koht ning aeg. Karjääri ala, kust kostja valduses olev rebane püüti, asub kümneid kilomeetreid eemal hageja elukohast. Hageja on rebase kadumise aja osas esitanud vastuolulisi andmeid. Kostja valduses olev rebane jäädvustati Kamariku karjääri läheduses kohaliku Jahimeeste Seltsi liikme fotole juba 02.06.2021. Puuduvad igasugused andmed, et hageja oleks kadunud looma otsinud.
24.13.01.2022 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja täiendavaid tõendeid ega selgitusi omandiõiguse küsimuses esitanud. Hageja ei ole kunagi otsinud väidetavalt kadunud rebast ning tundis kostja vabatahtlike poolt kinni püütud rebase vastu huvi alles peale meediakajastusi. Hageja esitatud fotode alusel ei saa teha teistsuguseid järeldusi.
25.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja kulud õigusabile 840 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud hinnaga 80 eurot ja 120 eurot tunnis. Hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus kokku 6,5 tundi ja 520 eurot. Hageja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks ja kohtu pöördumisega tutvumiseks, samuti seisukoha esitamiseks kulus 2,5 tundi ehk 200 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 120 eurot. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja palus kindlaks määrata menetluskulude täitmise viis ning kohustada hagejat kandma kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud OÜ TWINTES arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus
peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 02.06.2021 tegi Jahimeeste Seltsi liige foto Kamariku karjääri lähedal hulkunud valgest rebasest. Pooled ei vaidle selle üle, et vabatahtlike tegevuse tulemusena püüdis kostja hõberebase kinni 16.06.2021. Pooled vaidlevad selle üle, kas kinni püütud hõberebane kuulub hagejale ja on kostja ebaseaduslikus valduses, mistõttu peab kostja hagejale rebase tagastama.
28.Hageja väitis hagiavalduses, et ta on piisavalt tõendanud rebase talle kuulumist. Hageja varem avaldatud andmed rebase kadumise aja kohta olid ekslikud. Kostja omakorda leidis, et hageja ei suutnud tõendada talle rebase kuulumist ega isegi kirjeldanud looma eritunnuseid. Hageja on kohut eksitanud, kui on väitnud, et identifitseeris looma meedias ilmunud fotode alusel ja võttis seejärel kostjaga ühendust. Kui hageja kostja poole pöördus, ei olnud ta kindel, kas kinni püütud rebane talle kuulub. Hageja on väitnud, et tema rebane kadus ööl vastu 05.06.2021, kuigi jahimehed tegid rebasest foto juba 02.06.2021. Väidetavalt kadunud rebast ei olnud hageja ise otsima asunud.
29.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele suutnud menetluses tõendada, et kostja valdab nimelt hagejale kuuluvat rebast. Kohus selgitas hagejale vajadust rebase kuuluvust tõendada 10.12.2021 pöördumises (toimiku lk 60-61). Kohtu määratud tähtajaks ja enne eelmenetluse lõppemist hageja vajalikke täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja soovis esitada uusi tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist, kuid ka need tõendid ei oleks nende vastuvõtmisel rebase kuulumist hagejale sisuliselt tõendanud.
30.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kohtumenetluse käigus suutnud välja tuua, millised on temale kuulunud looma eritunnused. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel asjaoludel ja millal ta valduse oma looma üle kaotas. Hageja ei ole vastanud kostja väidetele, milliste kohaselt on hageja väited looma kadumise ja looma omandamise asjaolude osas vastuolulised ja ajas muutunud. Kohus ei loe usutavaks, et lemmiklooma kaotanud isik ei suuda välja tuua ega tõendada, millal loom kadus ning mida ta ise tegi selleks, et looma leida.
31.AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 82 lg 1 näeb ette, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Lisaks tuleneb TsÜS § 49 lõikest 3, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuli hagejal tõendada, et kostja valdab nimelt temale kuuluvat looma, kuid seda hageja teinud ei ole.
32.Veterinaarseaduse (VS) § 29 lg 1 järgi on looma identifitseerimise viisideks looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine. VS § 29 lg 2 järgi on looma märgistamine on tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse. VS § 29 lg 3 näeb ette, et looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. Eeltoodust tuleneb, et hagejal oleks tulnud temale kuuluv rebane märgistada ehk varustada kiibiga, mis oleks esmase tõendina tõendanud looma talle kuulumist. Samuti oleks hagejal olnud võimalik looma kirjeldada, kuid hageja ei ole suutnud menetluses teha isegi seda.
33.VS § 37 lg 1 järgi peavad loomapidaja ja lemmikloomapidaja tagama oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakendama vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks. VS § 37 lg 3 järgi korraldab loomapidaja lahti pääsenud looma püüdmise ning VS § 37 lg 7 järgi kannab looma püüdmisega seotud kulud looma omanik. Seetõttu on iseenesest
põhjendatud kostja viited sellele, et kui lahti pääsenud loom kuulub hagejale, oleks hagejal tulnud kanda looma püüdmisega seotud kulud. Hageja ei ole menetluse käigus suutnud välja tuua, millal tema loom kadus, mis asjaoludel ta kadus ja mida hageja on ise teinud selleks, et loom lahti ei pääseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks ise looma otsinud. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul isegi eluliselt usutav, et nimelt hagejale kuuluva rebase püüdis kostja kinni.
34.Hageja esitas oma nõude tõendamiseks kirjavahetuse tema tütre ja kostja vahel (toimiku lk 69). Kirjavahetuses on räägitud püütud rebasest ja selle seisukorrast, muuhulgas sellest, et tegu oli lõikamata emase loomaga, kes oleks looduses saanud pojad punarebasega. Kirjades on ilmselt hageja tütar nõudnud looma tagastamist omanikule, kuid talle on selgitatud, et omanik on registreerimata, mistõttu ei ole teada, kelle loomaga tegu on. Looma fotosid ei ole hageja tütar saatnud. Hageja tütrele selgitati korduvalt, et rebane tagastatakse, kui on tõendatud tema kuuluvus ja tasutud looma püüdmise ning hoidmisega seotud kulud. Ainuüksi hageja tütre pöördumised ei tõenda, et tegu oli hagejale kuuluva loomaga.
35.Hageja esitas kohtule foto lätikeelsest dokumendist (toimiku lk 11, tõlge lk 24), millele keegi on teinud eesti keeles juurdekirjutused „Nüüd: Roosi“, „valge rebane“ ja „valge värv“. Samuti lisanud fotole käsitsi rebitud paberile kirjutatud sõnad: „Rebane (Roosi) jooksus“. Dokumendil puuduvad mistahes dokumenti ennast või vaidlusalust looma identifitseerida võimaldavad andmed. Kohus ei saa dokumendi alusel järeldada, et tegemist on rebase passiga, mille alusel oli ta Lätis registreeritud. Seesuguse registreerimise kohta dokumendis andmed puuduvad.
36.Hageja on esitanud kohtule lätikeelse allkirjastamata teksti (toimiku lk 12, tõlge lk 25), millele on samuti keegi eesti keeles käsitsi juurde kirjutanud erinevate loomade nimetusi, sealhulgas „valge (hõbe) rebane (emane)“. Dokumendi alusel on metsloomade omanik Y andud dokumendis loetletud loomad hagejale üle, kuid ühtegi allkirja dokumendil ei ole. Üle antud loomad ei ole dokumendis identifitseeritud, dokumendil puuduvad allkirjad ning selles ei ole ka andmeid, milliste alusel tuvastada Yit. Tegemist ei ole ostu-müügi lepinguga.
37.Hageja esitas kohtule kolm fotot rebasest (toimiku lk 13-15), milliste alusel ei ole võimalik looma identifitseerida ega isegi tuvastada, kas fotodel on kujutatud üks ja sama loom või mitu looma. Looma ennast ei ole hageja kirjeldanud ega selgitanud, miks ta erinevalt kohtus esitatud väidetele ei suutnud tegelikult meedias avaldatud fotode alusel oma looma tuvastada, vaid pöördus kostja poole sooviga saada fotot kinni püütud rebasest. Ebaselge on, miks väitis hageja tütar kostjale kohtumenetluse eelsel ajal, et neil puuduvad kadunud loomast fotod.
38.Eesti Metsloomaühing on 03.08.2021 saatnud e-kirja (toimiku lk 10), milles ta on hageja esindajale selgitanud, et esitatud tõendid ehk fotod ja passi koopia ei võimalda tõendada looma kuuluvust ega teda identifitseerida. Kirjas viidati, et hagejale kuulub mitmeid rebaseid, mistõttu ei ole teada, millise looma kohta tõendid esitati. Kirjas selgitati, et Läti registri väljavõte ei võimalda looma identifitseerida ei nime, vanuse ega muu tunnuse alusel. Ühingu valduses oleva rebase karvastiku värv on kirja järgi teistsugune.
39.Kostja esitas kohtule veebilehel ejs.ee 14.06.2021 avaldatud uudise koos fotodega (toimiku lk 36-38), milles on kirjeldatud metsas leitud valget hõberebast, kes tundus olevat kodustatud. Kostja esitas kohtule FB Messenger keskkonnas peetud vestluse hagejaga 17.06.2021 (toimiku lk 39-40). Vestlusest nähtub, et hageja soovis kostjalt saada rebase pilti, et teada, kas kostja valduses on üldse tema rebane. Hageja väitis kostjale, et ta ei mäleta kiibi olemasolu. Kostja soovis seepeale teada, kas hageja on avaldanud kuulutuse looma kadumise kohta, millisele küsimusele hageja ei vastanud. Kostja selgitas, et rebast ei ole leitud, vaid pikka aega püütud ja loomal puudub kiip. Kohus ei pea usutavaks, et lemmiklooma omanik ei oska vastata küsimusele, kas tema loomal on kiip või mitte. Vestluses hageja tütrega kinnitas viimane, et neil loomast fotosid ei ole (toimiku lk 41-42), mistõttu ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada,
millise looma fotod on hageja tegelikult kohtule esitanud (toimiku lk 56-57).
40.18.02.2022 esitas hageja kohtule ilma selgitusteta Eesti Metsloomade Ühingu kodulehel avaldatud postituse fotoga (toimiku lk 69), kostja juba avaldatud uudise veebilehelt ejs.ee (toimiku lk 70) ja veebilehel postimees.ee avaldatud artikli (toimiku lk 71-73). Artiklis märgitu järgi oli hageja väitnud Virumaa Teatajale, et rebane kadus ööl vastu 5. juunit, kuid kostja ei olnud veendunud, kas kinni püütud rebane kuulub hagejale, sest püütud rebast jälgiti looduses juba enne 05. juunit ja teda pildistas jahimees 02. juunil.
41.Hageja esitas kohtule veebilehel www.virumaateataja.ee ilmunud artikli „Kui te maksate 1000 eurot, siis saate rebase tagasi“ (toimiku lk 75-78), milles on taas avaldatud fotod kinni püütud rebasest ja kirjeldatud tema püüdmisega seotud sündmusi. Hageja nõudis rebase tagastamist, kuid ei suutnud tõendada tema kuuluvust. Artikli järgi tekitas asjatundjates küsimusi asjaolu, kuidas sattus karjääri rebane, kes ligi kahe nädala jooksul ei olnud suuteline iseseisvalt karjääri territooriumilt edasi liikuma. Karjäär asus hageja elukohast 30 km kaugusel ning artiklis avaldati arvamust, et loom oli karjääri hüljatud.
42.Eeltoodu alusel ei ole hageja suutnud tõendada isegi väidet, et rebase kuulumist talle tõendavad rebase kadumise ja leidmise aja kattuvus ning kadumise ja leidmise koha kattuvus. Hageja ei ole tõendanud, millal rebane tegelikult kaduma läks ja kuidas ta võis jõuda hageja elukohast 30 km kaugusele. Kõik hageja väited on jäänud üldsõnalisteks ja vastuolulisteks. Kohus ei saa hageja nõuet rahuldada üksnes põhjusel, et hageja soovib kostja valduses olevat rebast endale saada. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud talle kuuluva rebase asumist kostja valduses, puudub kohtul alus hagi rahuldada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane.
43.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
44.Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu, samuti menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende koostamiseks kulunud aega mõistlikuks ja vaidluse sisuga kooskõlas olevaks. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 840 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis 840 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab kostja taotluse määrata otsuses kindlaks menetluskulude täitmise viis ning kohus kohustab hagejat kandma kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud OÜ TWINTES arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.