Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

menetluskulude

eurot

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Koos töölepingu sõlmimisega sõlmisid pooled varalise vastutuse kokkuleppe, millega hageja võttis täieliku varalise vastutuse talle tööülesannete täitmiseks üleantava inventari säilimise eest ja kostja kohustus maksma selle kokkuleppe eest hüvitist 100 eurot kuus (kokkuleppe p 4.1). Töötamise ajal muudeti suuliselt töötasu kokkulepet. Kuni 2019. aasta maikuuni (st aprill k.a), oli hageja palga baasosa 570 eurot kuus ja lisatasu klientide eest 4 eurot 50 senti iga kliendi kohta kuus. Sellist kokkulepet tõendavad jaanuar–veebruar 2019. a palgalehed. Alates 2019. aasta maikuust oli hageja palga baasosa 600 eurot kuus ja lisatasu 7 eurot iga kliendi kohta kuus. Selline kokkulepe on samuti tõendatud palgalehtedega. Kostja koostatud palgalehed olid ebaselged ja ebapiisavad muu tasu osas, nende järgi ei ole võimalik aru saada, mille eest on neid arvestatud. Kui muu tasu maksmiseks on märgitud „asendamine”, siis ei ole näha ajakulu ega selle eest kohaldatavat tasumäära. Hageja ja tegevusjuhendaja-juhiabi A.A., kelle tööülesannetesse ei kuulunud klientide hooldamine, pidid hakkama 2019. aastal oma tööülesannete kõrvalt asendama hooldajaid. Kuna 2019. aasta juuniks oli tööle jäänud vaid üks hooldaja, pidid hageja, juhiabi ja ainus allesjäänud hooldaja kolmekesi ära tegema seitsme inimese töö. Kuna hooldekodus peab tööl korraga olema kaks hooldajat, siis töötati 48-tunniste vahetustega. Hageja tegi vastavalt töökorralduse reeglitele kl 8.00–17.00 eestöötaja tööd, seejärel ei läinud ta pärast oma tööpäeva lõppu koju, vaid tegi järgmised 15 tundi järgmise hommiku kella 8.00-ni hooldaja tööd, peale mida tegi veel ühe ööpäeva samas rütmis tööd: algul 9 tundi eestöölise tööd (sh tunnine lõuna, mil ta tegi hooldaja tööd) ning siis 15 tundi hooldajana. Kostja esitatud tunnitabel on tsiviilasja lahendamiseks loodud kunstlik tõend, mis ei kajasta hageja tegelikke ületunde hooldajate asendamisel, vaid on esitatud ebaõige palgaarvestuse õigustamiseks. Hageja töötas lisaks enda täistööajaga tööle hooldaja asendajana 2019. aastal jaanuaris 192 töötundi, veebruaris 72 töötundi, märtsis 75 töötundi, aprillis 108 tundi, mais 259 tundi, juunis 204 tundi, juulis 212 tundi, augustis 117 tundi, septembris 168 tundi, oktoobris 96 tundi, detsembris 15 tundi ning 2020. a märtsis 73,5 tundi. Tööajatabeleid koostas kuni jaanuari lõpuni juhiabi A.A., kes edastas andmed asendamiste tundide kohta igakuiselt raamatupidamisele saadetud tööajatabelitega. A.A. ja hageja olid tabelisse märgitud oma põhitöö järgi vaid kalendrijärgsetel tööpäevadel, kuid A.A. kirjutas igale tabelile igas kuus enda ja hageja tehtud hooldaja asendamise töötundide arvud. Kostja maksis ületunnitöö ja asendamise tasu, kuid ebapiisavalt. Töölepingu lõppemisel kostja poolt tehtud augusti palgalehest nähtuv puhkusehüvitise arvestus on väär, selles on kasutatud ebaõiget kalendripäevatasu 21 eurot 43 senti. See on arvutatud baaspalga ja klientide arvult arvestatud lisatasu alusel, kuid ei ole arvestatud tegelikult väljateenitud tasusid, sh asendamis- ning ületunnitöötasusid, mis tuleb keskmise palga arvutuses arvesse võtta. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (kord) § 4 lg 3 kohaselt tuleb puhkusetasu arvestamiseks liita kõik arvestamise aluseks oleval perioodil arvestatud tasud, mitte üksnes lepingus kokkulepitud tasud, kui need on tegelikult arvestatust väiksemad. Välja makstud koondamishüvitis ei vasta töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 nõuetele, mis näeb ette, et tööandja peab töötajale maksma koondamise korral hüvitisena tema ühe kuu keskmise töötasu. Keskmine töötasu arvutatakse korra alusel ja selle § 2 lg 1 näeb ette, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad, st et arvesse tuleb võtta kõik tööülesannete täitmise eest makstud lisatasud, sh asendamistasud ja ületunnitasud. Kostja on maksnud hagejale koondamishüvitisena vaid ühe kuu baastasu, jättes arvestamata isegi klientide arvult makstava lisatasu, rääkimata asendamistasudest ja ületunnitasudest.

Hageja palus mõista välja saamata jäänud töötasu 5720 eurot 35 senti (bruto), puhkusehüvitise 359 eurot 73 senti, koondamishüvitise 612 eurot 24 senti ning nendelt nõuetelt viivise.

MAAKOHTU LAHEND

arvestusega kokku. Menetluse käigus on kostja esitanud erinevaid tabeleid. Kohtumenetluses loobus ta töövaidluskomisjonile esitatud tabelitest ja esitas kohtule tõenditena uued tabelid. Kui hageja on teinud töölepingus kokkulepitud tööd ja asendanud ka hooldajat, on tal õigus saada palka mõlema töö tegemise eest. Vaidlust ei ole, et hageja on asendanud puuduolevaid hooldajaid. Vaidlus on selle üle, kas asendamise eest on hageja palka saanud. Töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet, kuidas asendamist tasustatakse, kohtule esitatud ei ole. Töötaja palgalehtedel ei ole välja toodud asendamise tasu, vaid seal on lahtrid pealkirjaga „muu tasu“. Nendest ei nähtu, mille eest ja kui palju on hagejale arvestatud palka hooldaja asendamise eest. Kohtule on esitatud tõenditena A.A.i poolt koostatud tööajatabelid, kus on märgitud töötamine T tähega, kuid ei ole märgitud töötunde. Kostja esitatud tabelites on lahtrid normtunnid, asendus (24 h) arvuliselt, töötatud tunnid kokku, ületunnid. Näiteks tabelis jaanuar 2019 kohta on märgitud 176 normtundi, asendust (24 h) 8, töötatud tunde kokku 332, ületunde 156 (tl 41). Selle kohta, kuidas sellised arvud ja milliste algdokumentide järgi saadud on, tõendeid esitatud ei ole. Tabeli järgi peaks olema asendustunde 24x8=192, töötatud tunde koos normtundidega 368, töötatud tunde 332. Samasugused erinevused on ka teistes kuudes. Maakohus leidis, et kostja esitatud tõenditest ei ole hageja palga arvestus üheselt ja selgelt arusaadav. Kostja on esitanud tõenditena töötundide tabelid, mille kohta andis tunnistaja A.A. ütlusi, et tema poolt koostatud tabeleid ei ole kohtule esitatud ja kostja poolt koostatud tabelid ei ühti. Tema neid koostanud ei ole. Kuna kostja ei ole usaldusväärselt ümber lükanud hageja poolt esitatud palga ja hüvitiste nõudeid, tuleb hagi rahuldada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

menetluse vältel on kostja vaielnud selgesõnaliselt vastu hageja töötundide arvestuse tabelitele (TVK avalduse lisa 10) ning viidanud korduvalt, et hageja peab oma nõudeid tõendama. Maakohus on jätnud olulised tõendid hindamata ning on teinud tõenditest ebaõiged järeldused. Hageja poolt esitatud nõude arvestused on ebaõiged ja põhjendamatud. Ööpäevas on võimalik töötada täpselt 24 tundi, mitte 32 tundi (8 tundi oma graafikujärgset tööd ja 24 tundi asendamist). Asendustele on automaatselt lisatud juurde kuu normtunnid ning selliselt saadud ületunnid. Tegelikkuses sellisel kujul töötamist ei toimunud ega saanudki toimuda. Kui hageja tegi tööd asendajana 24 tundi, siis ta ei saanud teha oma põhitööd 8 tunni ulatuses. Kostja esitas raamatupidamise algandmetele tuginedes hageja töötamise ja tunniarvestuse graafikud, millest on kuude kaupa võimalik tuvastada, millistel päevadel ja mitu tundi hageja 2019. a jooksul tööd tegi, mitu vahetust tegi hageja hooldaja asendusi ning mitu ületundi. Lisaks on esitatud tööaja ja töötasu arvestuse tabel perioodi 2019–2020 kohta, millest nähtuvad hageja tegelikud töötunnid, asendamised ja tasud ning ka ületundide tasud perioodil 2019–2020. Tabelitest on tuvastatav, kui palju tööd hageja tegi ning millises ulatuses on temale tasu arvestatud. Maakohus ei ole hageja poolt esitatud tabelite ja töötasu arvestamise osas seisukohta avaldanud. Poolte vahel puudub vaidlus (eriarvamusel on pooled ainult juulikuud puudutavas osas), kui palju on hageja teinud hooldaja asenduse tunde. Need on hageja oma hagiavalduses (avaldus TVK-le) välja toonud. Samad tunnid nähtuvad ka kostja poolt esitatud tabelites, v.a juuli 2019, mille puhul on hageja ja kostja arvestuses erinevus 20 tunni osas. Vaidlus on selles, kas nende asenduste kõrvalt tegi hageja ära ka oma põhitöö normtundide ulatuses. Hageja enda arvestuste kohaselt liideti kuu normtunnid täies ulatuses asenduse tundidele juurde ning selle alusel loeti kõik asenduse tunnid ületundideks. Tunnistaja ütluste kohaselt ei pidanud nad arvestust, mitu tundi nad põhitööd tegelikult tegid ja panid automaatselt kirja oma põhitöö normtundide ulatuses. Kostja on kogu menetluse käigus just sellele käsitlusele vastu vaielnud, sellisel kujul ei olnud töötamine võimalik. Asenduse kestvus oli 24 tundi ning samal ajal ei olnud võimalik teha täiendavalt veel 8 tundi oma põhiülesandeid. Hageja ei käinud oma põhitööd 8 tunni kaupa nädalavahetustel järele tegemas, samuti ei töötanud hageja teistel päevadel kauem. Enamikel kuudel ei jätkuks isegi nädalavahetuse päevi, et kõiki normtunde tasa teha ning kuu kõikidel päevadel hageja kindlasti tööl ei käinud. Ühe ööpäeva kohta ei ole võimalik rohkem tööd teha kui 24 tundi, seega kuulub ka tasustamisele vaid 24 tundi, mitte 32, nagu on hageja oma arvestustes näidanud. Hageja poolt esitatud tunnitasuarvestused ei ole allkirjastatud ning lähtuvad teadmata algandmetest. Hageja arvestuste osas ei ole kohus seisukohta kujundanud. Kõik ületunnid on hagejale 1,5 kordsena välja makstud. Töö- ja lisatasud sisaldavad töötasu, varalise vastutuse hüvitist ja ühekordset lisatasu klientide arvelt. Tunnitasu on saadud töö- ja lisatasude jagamisel kuu normtundide arvuga. Hageja arvestuslikuks brutotasuks perioodil jaanuar 2019 kuni aprill 2020 oli 20 381 eurot 42 senti ja välja maksti brutotasuna 20 473 eurot 33 senti. Seega on kostja tasunud hagejale 91 eurot 91 senti rohkem, kui oli hageja arvestuslik brutotasu ning hagejal puuduvad ületunnitasudest tulenevad nõuded kostja vastu. Tunnistaja A.A. ei ole kostja poolt menetlusse esitatud tabeleid näinud, maakohus neid tabeleid talle ei näidanud, seega ei saanud tunnistaja nendele tabelitele ka hinnangud anda. Kostja ei ole ka kordagi väitnud, et nende koostamisel oleks osalenud tunnistaja. Kostja poolsed tunnitabelid ja tunniarvestuse tabelid on koostatud ja kinnitatud kostja seadusliku esindaja (juhatuse liikme) poolt ning vastavad raamatupidamisandmetele. Ühelgi teisel isikul puudub pädevus ettevõttes tunniarvestustabeleid koostada ja kinnitada. Kohus ei ole oma otsuse põhjendustes viiviste kujunemist ja väljamõistmist puudutanud. Kuidas jõudis kohus väljamõistetud viivisteni, seda ei ole otsuses võimalik tuvastada.

Kohus ei ole hagi rahuldades kohaldanud ebaõigesti TLS § 28 lg 2 p-i 2 ega § 29 lg-t 1. Töötasus ega kokkulepitud tasu suuruses vaidlust ei ole. Vaidlus on tööaja arvestuses ja selle tõendatuses. Kohus ei ole hagi rahuldades kohaldanud ebaõigesti TLS § 44 lg-d 1 ja 7. Tööandja kohustus hüvitada töölepingu lõppemisel töötajale tema poolt kasutamata põhipuhkus on sätestatud TLS §-s 71. Kostja on seda kohustust tunnistanud ning lõpparve osana hüvitist 397 eurot (bruto) maksnud, kuid maksta tuli puhkusehüvitist 756 eurot 73 senti (bruto), seega maksmata on 359 eurot 73 senti. Pooled ei vaidle kasutamata puhkuse suuruse (18,52 päeva) üle, vaid keskmise töötasu ja sellest arvutatava keskmise kalendripäevatasu üle, mis sõltub hageja õigusest saada hüvitist ületunnitöö eest ja selle hüvitise suurusest. Kostja kohustus maksta töötajale töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel (koondamise tõttu) hüvitist ühe keskmise palga ulatuses tuleneb TLS § 100 lg-st 1. Kostja ei ole seda kohustust vaidlustanud, vaid on töölepingu lõppemisel lõpparve osana maksnud koondamistasu palga baastasu ulatuses, jättes tähelepanuta, et hüvitise aluseks oleva keskmise palga arvutamisel tulnuks juurde arvata ka klientide arvult arvestatav lisatasu ja keskmise palga arvutamise perioodil makstud ületunnitöö hüvitised. Vaidlust ei ole tööandja kohustuses koondamishüvitist maksta, vaid vaidluse all on hageja keskmise töötasu suurus, mis sõltub ületunnitöö hüvitistest, mis sõltub tööaja arvestusest. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1. Maakohus ei ole jätnud otsust põhjendamata ega pööranud ringi tõendamiskoormist. Kostja ei ole hageja nõuetele muudel põhjendustel vastu vaielnud, kui et kõik tasud ja hüvitised, mida kostja hagejale maksma pidi, on makstud. Kostja pole esitanud endapoolseid puhkusehüvitise ja koondamishüvitise arvestusi ega selgitanud, miks on koondamishüvitis arvestatud ainult palga baasosa järgi, mitte aga keskmise töötasu alusel, mille puhul tuleks arvestada ka klientide arvult maksmisele kuuluvaid lisatasusid ja ületunnitöö hüvitisi. Peamiselt taandub vaidlus tööaja arvestusele, ületunnitöö aja arvestusele ja õigusele saada ületunnitöö eest hüvitist. Hageja ületunnitööd hooldajana ja selle ulatust erinevatel kalendrikuudel tõendavad tööaja arvestust pidanud juhiabi A.A. kirjalikud märkmed; juhiabi A.A. poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused; töövaidluskomisjoni istungi protokoll juhiabi A.A. poolt töövaidluskomisjoni istungil antud seletuse osas. Kui apellant väidab, et hageja palgaarvestus on ebaõige, siis oleks korrektne ka täpselt näidata, millise veeru ja rea andmete osas, kas vale on kohaldatud tasukokkulepe või ajakulu. Kohus on põhjendatult ja õigesti jätnud ebausaldusväärsetena kõrvale kostja esitatud palgaarvestustabelid ning tööajatabelid. Palgaarvestuslehed on olemuslikult loodavad tõendid, mis luuakse tööaja ja palgaandemete alusel. Seetõttu saavad need lehed tõendada üksnes toimunud palgaarvestust, mitte aga alusandmeid, sh tööaega, mille eest töötasu arvestatakse. Palgaarvestuslehtedel puuduvad andmed tööaja: nii kokkulepitud põhitöö, hooldajate asendamise kui ületunnitöö aja kohta. Palgaarvestuslehed ei tõenda tööaega ega kummuta hageja tasunõudeid. Tööaja arvestus toimus tunnistaja ütluste kohaselt selliselt, et tööajatabelid koostas tunnistaja, enda ja hageja märkis ta tabelisse üksnes põhitöö järgi kalendaarsetel tööpäevadel, graafikus ei olnud näidatud töötunde ning asendamise tunnid ehk ületunnid kirjutas ta igakuiselt e-kirjade teksti, millega saatis tööajatabelid palkade arvutamiseks raamatupidajale. Töövaidluskomisjon nõudis hageja kahel korral kostjalt A.A.i kui juhiabi e-kirju igakuiste tööajatabelite ja ületundide infoga, kuid kostja keeldus nende esitamisest, väites, et need kirjad ja andmed on endise raamatupidaja poolt kustutatud. Kostja tööajatabelite kunstlikku päritolu kinnitab ka see, et kostja esitas need tabelid menetlusse kahel erineval korral erineva sisuga.

Kostja on arvestanud hagejale põhitöö töötunde oluliselt vähem, kui normtundide arv. Sisuliselt nõustub kostja asendamise tundidega kuude lõikes, kuid väidab, et hageja tegi sel ajal oma põhitööd kokkulepitust oluliselt vähem. Tegemist on uue väitega, mida varasemas menetluses ei ole esitatud. Kostja on küll umbmääraselt viidanud, et ööpäevas on 24 tundi ja ei saa lisaks eestöölise 8-le tunnile teha 24 tundi hooldaja asendust, kuid kostja ei ole menetluses seni selgelt ja konkreetselt väitnud, et hageja tegi oma põhitööd kokkulepitust vähem. Hageja täitis enda kui eestöölise tööülesanded vabal ajal, tulles tööle ettenähtust varem, enne hooldaja vahetuse algust ja jäädes tööle peale hooldaja vahetuse lõppu, samuti käies tööl oma vabadel päevadel. Tuvastades õigesti hageja ületunnitöö koguse ja mõistes välja vähemmakstud töötasu (sh vähemmakstud ületunnitöö hüvitise), mõistis maakohus õigesti välja koondamistasu ja hüvitise kasutamata põhipuhkuse eest, millele kostjal ei olnud muid vastuväiteid, peale keskmise palga arvutusest tuleneva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22). E-kirjadest nähtub, et töötajad olid kostjat teavitanud vahetustest, mis võisid kesta 24 tundi järjest, mõnikord kauemgi („neljapäeva hommikust laupäeva hommikuni“) (9. mai – 7. juuni 2019. a e-kirjad).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.