Tallinn, XXX korteriühistu avaldus I Š vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
495,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, XXX korteriühistu (registrikood: xxx, asukoht xxx xxx, xxx Tallinn; tel: xx); Avaldaja lepinguline esindaja: E B (e-post xxx); Puudutatud isik: I Š (isikukood: xxx; elukoht xxx, xxx Tallinn; tel xxx, e-post xxx).
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista puudutatud isikult I Š avaldaja Tallinn, xxx korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 450,64 eurot ja viivis 5,47 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult I Š avaldaja Tallinn, xxx korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (450,64 eurot) alates 02.03.2021.a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldus rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 3,16 euro ulatuses.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud puudutatud isiku I Š kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 177 lg 2).
8.Avaldaja võib esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord
2-22-3131 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldusest nähtub, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn (xxx, Tallinn, Harju maakond; registrinumber: xxx) omanik. Eelnimetatud elamus on asutatud Tallinn, xxx korteriühistu.
2.Korteriomanikuna on puudutatud isik kohustatud, üks kord kuus, korteriühistu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava ja ühistu põhikirja alusel tasuma avaldaja poolt kindlaks määratud suuruses, korras ja kuupäevaks majandamiskulusid ja sihtotstarbelisi makseid.
3.Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid, lähtudes puudutatud isikule kuuluva korteriomandi ruutmeetritest, kuid puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud ühtegi esitatud arvet ega ka arvetel osutatud haldus ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isikule on esitatud järgmised arved, mis on käesoleva ajani tasumata: Arve 2021.a august 2021.a september 2021.a oktoober 2021.a november 2021.a detsember 2022.a jaanuar
Tasumise tähtaeg 30.09.2021
Arve summa 37.09 €
Tasutud summa
Võla summa
-€
37.09 €
31.10.2021
48.02 €
-€
48.02 €
30.11.2021
59.13 €
-€
59.13 €
31.12.2021
75,69 €
-€
75,69 €
31.01.2022
120,63 €
-€
120,63 €
28.02.2022
110,08 €
-€
110,08 € Kokku: 450,63 €
4.Põhivõlgnevusele lisandub viivis ajavahemiku 01.08.2021 - 31.01.2022 eest summas 8,63 eurot. Viivist on arvestatud järgmiselt: Võla tekkimise Võlg aeg 01.08.2021 kuni 37.09 € 31.08.2021
Üldine võlgnevus
Päevade arv
37,09 €
Viivis (0,022% päevas) 0,25
2-22-3131 01.09.2021 kuni 30.09.2021 01.10.2021 kuni 31.10.2021 01.11.2021 kuni 30.11.2021 01.12.2021 kuni 31.12.2021 01.01.2022 kuni 31.01.2022
48.02 €
85,11 €
0,56
59.13 €
144,24 €
0,98
75,69 €
219,93 €
1,45
120,63 €
340,56 €
2,32
110,08 €
450,64 €
3,07 Kokku: 8,63 €
5.Avaldaja nõuab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel puudutatud isikult viivist põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isiku seisukoht
6.Kohus määras 09.05.2022.a määrusega puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuli esitada 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest. 09.05.2022.a määrus ja 01.03.2022.a esitatud avaldus on puudutatud isikule kättetoimetatud 12.05.2022.a. Puudutatud isik oma seisukohta ja sisulisi vastuväiteid avaldusele ning nõuete arvestusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viivise tasumist. Eelnimetatud nõue kuulub lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
8.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg
2-22-3131 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
9.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on korteri asukohaga xxx, Tallinn (xxx, Tallinn, Harju maakond; registrinumber: xxx) omanik.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
11.Kohus asub seisukohale, et avaldaja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole omapoolseid sisulisi vastuväiteid kohtule esitanud.
12.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, kuid vaatamata sellele kuulub nõue rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kohtu hinnangul on avaldaja arvestanud viivist ebaõigesti.
2-22-3131
13.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 I lause). VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtule esitatud arvetest nähtub, mis kuupäeval pidi puudutatud isik majandamis- ja kommunaalkulusid tasuma. Avaldaja ei arvestanud viivise arvutamisel kohustuse sissenõutavaks muutumise aega, mistõttu on viivist arvestatud ebaõigesti. Avaldajal on õigus nõuda viivist alates kohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast kuupäevast. Kohus arvutab sissenõutavaks muutunud viivist uuesti ning mõistab selle puudutatud isikult välja alljärgnevas ulatuses: Arve
Tasumise tähtpäev
Arve summa
Üldine võlgnevus
2021.a august
30.09.2021
37.09 €
37,09 €
2021.a september
31.10.2021
48.02 €
85,11 €
2021.a oktoober
30.11.2021
59.13 €
144,24 €
2021.a november
31.12.2021
75,69 €
219,93 €
2021.a detsember
31.01.2022
120,63 €
340,56 €
2022.a jaanuar
28.02.2022
110,08 €
450,64 €
Viivise arvestamise algus ja lõpp 01.10.2021 kuni 31.10.2021 01.11.2021 kuni 30.11.2021 01.12.2021 kuni 31.12.2021 01.01.2022 kuni 31.01.2022 01.02.2022 kuni 28.02.2022 01.03.2022 – avalduse esitamine Kokku
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,47 eurot ning jätab avalduse rahuldamata 3,16 euro ulatuses.
14.Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2-22-3131 TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (450,64 eurot) alates 02.03.2021.a (avalduse esitamisest järgmisest päevast) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vaatamata sellele, et avaldus rahuldatakse osaliselt, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus. Avalduse rahuldamata jätmise ulatus ei ole märkimisväärne. Viivise nõue on põhjendatud, kuid arvutatud ebaõigesti.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Avaldaja palus jätta kõik kohtukulud puudutatud isiku kanda ning mõista need puudutatud isikult välja. Samas avaldaja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, mistõttu menetluskulude rahaline suurus määratakse kooskõlas TsMS § 174 lg 2, § 176 lg 8 ja § 177 lg 1 p 2 sätestatuga kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Avaldaja võib esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.