Neksa trade OÜ hagi Margava-K OÜ, E. K. ja I. H. vastu võla ja viivise nõudes hagi hind 14 559,75 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Neksa Trade OÜ (registrikood 14258475, Soolahe tee esindajad 57-2, Tallinn 13516); Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, Tallinn 11415, e-post: [email protected]); Kostja 1: Margava-K OÜ (registrikood 10008190, Õismäe tee 369, Tallinn 13511); Kostja 2: E. K. (isikukood XXX, XXX ); Kostja 3: I. H. (isikukood XXX, XXX); Kostjate 2 ja 3 lepinguline esindaja: R. V. (telefon XXX, e-post:
2.Jätta tähelepanuta kostjate 03.05.2022 ja hageja 04.05.2022 esitatud täiendavad tõendid.
3.Jätta rahuldamata hagi põhinõudes 13 250 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 249,75 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Mõista hagejalt Neksa Trade OÜ-lt (registrikood 14258475) kostjate E. K. (isikukood XXX) ja I. H. (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 948 (üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 13 250 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutuva viivisena 249,75 eurot. Alates hagi esitamisest 06.07.2021 palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ Margava-K 24.07.2020 Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu. Kostja OÜ Margava-K juhatuse liige ja käendaja E. K. on allkirjastanud lepingu paberkandjal ning käendaja I. H. digitaalselt. Sama lepingu punktis 8 on kostjad I. H. ja E. K. väljastanud hagejale käendused, millega on võtnud kohustuse vastutada OÜ Margava-K kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Margava-K selliselt, et kummagi käendaja vastutuse piirmäär on 35 000 eurot.
3.Lepingueelsetel läbirääkimistel ning lepingu punktis 1 kinnitas kostja OÜ Margava-K, et ta omab Eesti Vabariigis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust. OÜ Margava-K kohustus andma 24.07.2020 lepinguga ainuesindusõiguse üle hagejale. Margava-K, E. K. ja I. H. kohustusid lisaks ainuesindusõiguse üleandmisele alates lepingu sõlmimisest osutama igakülgset abi hagejale Jumex toodete ainuesindusõiguse üle võtmisel ja ainuesindusõiguse teostamisel s.h. suhtlema hageja korraldusel Jumexi toodete tootjaga, esindajatega Euroopas ja tegema kõik võimaliku ainuesindusõiguse takistusteta üleminekuks hagejale. Sellist abi ja tuge kostjad 2 ja 3 hagejale ei osutanud ning koheselt peale lepingu allkirjastamist ja 13 250 euro saamist kostjatel huvi majandustegevuse toimimise vastu kadus.
4.2021 aasta märtsis sai hageja teatavaks, et lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingus antud kinnitus selle kohta, et OÜ Margava-K omab Eesti Vabariigis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust ei vasta tõele. Jumex tooteid saavad vabalt müüa Eesti Vabariigis teised isikud, kes on seda asunud tegema. Nimetatud asjaolu pidi lepingu sõlmimisel olema OÜ-le Margava-K teada ning seega on kostja kallutanud tahtlikult hagejat ebaõigete asjaolude avaldamisega (kinnitades ainuesindusõigust, mida ei olnud) sõlmima lepingut Jumex mahlade üleandmiseks. Olukorras, kus hagejale oleks olnud teada asjaolu, et kostja ei oma ainuesindusõigust ning lisaks võivad samu tooteid Eesti Vabariigis vabalt müüa kolmandad isikud, ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud.
5.06.04.2021 tühistas hageja kostja OÜ-ga Margava-K 24.07.2020 sõlmitud ainuesindusõiguse üleandmise tehingu, kuna see on sõlmitud pettuse teel ning palus tagastada tühistatud tehingu alusel üleantud 13 250 eurot. Hageja viitas TsÜS § 90 lõikele 1 ja §-le 94 lõikele 1. Kostja OÜ
Margava-K on avaldanud hagejale enne lepingu sõlmimist, et ta omab Jumex mahlade ja nektarite müügiks ainuesindusõigust. Sama kinnitati lepingus. Tegemist oli just selle olulise asjaoluga, miks hageja üldse oli nõus vastava lepingu OÜ-ga Margava-K sõlmima ja tasuma ainuesindusõiguse eest tasu. Hageja viitas TsÜS § 94 lõikele 3, mille kohaselt hageja tühistas tehingu 06.04.2021 avaldusega.
6.Hageja viitas TsÜS § 98 lõikele 1 ja § 91 lõikele 1, samuti VÕS §-le 1028. Kuna hageja on tehingu seaduses sätestatud alustel ja korras tühistanud 06.04.2021, on tehing algusest peale kehtetu. Seega tuleb tagastada tehingu alusel üle antu. Hageja on üle andnud OÜ-le Margava-K tehingu täitmisena 13 250 eurot, mille osas pooltel vaidlus puudub.
7.Hageja viitas VÕS § 142 lõikele 2. Hageja, kostja 2 ja kostja 3 vahel on 24.07.2020 sõlmitud käendusleping, mille punktis 8 on I. H. ja E. K. väljastanud hagejale käendused, millega on võetud kohustus vastutada OÜ Margava-K kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Margava -K selliselt, et kummagi käendaja vastutuse maksimum vastutuse piir on 35 000 eurot. Hageja nõudis kostjatelt 2 ja 3 käenduslepingu alusel põhivõlgniku ehk kostja 1 täitmata kohustuse 13 250 euro väljamõistmist solidaarselt põhivõlgnikuga.
8.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kohustuse täitmist ja alusetult saadu tagastamist ning palub kohtul mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 13 250 eurot. Tehingu tühistamise avalduses andis hageja mõistliku aja kohustuse täitmiseks hagejaga kontakteerumiseks. Kostjad on viivituses kohustuse täitmisega alates nimetatud kuupäevast s.o. alates 12.04.2021 kuni hagi esitamiseni 06.07.2021 kokku 117 päeva. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 249,75 eurot. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
9.Kostjate 2 ja 3 vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimise ajal oli kostjal OÜ-l Margava-K Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigus Eesti Vabariigis ning hagejale on õigus üle antud. Hageja leidis, et 24.07.2020 leping oli müügileping, mille alusel kostja pidi kokku lepitud tasu eest üle andma lepingu eseme. Lepingu esemeks oli Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigus Eestis. Kui kostja OÜ Margava-K oleks avaldanud hagejale, et temale ei kuulu ainuesindusõigust ning Jumex mahlasid võivad ja saavad Eesti Vabariigis müüa vabalt kõik isikud, kes seda soovivad, ei oleks hageja 24.07.2020 lepingut sõlminud. Kostjad ei ole esitanud tõendid, et kostjal oli ainuesindusõigus.
10.Hageja esitas 08.11.2021 Rimi kaupluses tehtud foto Jumex mahla pakendist, millel olevast märgistusest nähtub, et Eesti Vabariigis on Jumex nektari turustajaks Leedu Vabariigi äriühing UAB Sakalas. Järelikult Eesti Vabariigis võivad ja saavad tegutseda Jumex mahlade, nektarite ja jookide turustajatena kolmandad isikud. Kostja Margava-K OÜ kinnitus ainuesindusõiguse olemasolu kohta ei vasta tegelikkusele.
11.Hageja väide, et OÜ-l Margava-K puudus ainuesindusõigus, on negatiivne asjaolu, mille tõendamine on hagejal keeruline. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et Eesti Vabariigis tegelevad Jumex mahlade, nektarite ja jookide turustamisega kolmandad isikud. Juhul, kui kostjad 2 ja 3 väidavad, et OÜ-l Margava-K oli Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigus Eesti Vabariigis, on seda lihtne tõendada vastava lepinguga, mis on sõlmitud Jumex mahlade tootjaga.
12.04.02.2022 seisukohtades tõi hageja välja, et 24.07.2020 leping on allkirjastatud kui
esindusõiguse üleandmise kokkulepe. Kokkuleppega omandas hageja kostjalt OÜ-lt Margava-K Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõiguse hinnaga 25 000 eurot, millest on tasutud 13 250 eurot.
13.Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldas OÜ Margava-K juhatuse liige E. K. hagejale, et OÜ Margava-K omab Eesti Vabariigis ainuesindusõigust, mis pidi seisnema selles, et Eesti Vabariigis ei tohi keegi peale OÜ Margava-K või tema nõusolekuta Jumex mahlasid, nektareid ja jooke müüa. Hagejale lõi OÜ Margava-K juhatuse liige E. K. enne tehingu tegemist avaldatu põhjal loodi mulje, et Eesti Vabariigis ei saa keegi peale OÜ Margava-K Jumex mahlasid, nektareid ja jooke müüa. Poolte vahel ei ole vaidlust ainuõiguse sisu üle.
14.2021. aasta märtsis sai hagejale teatavaks, et Jumex mahlasid, nektareid ja jooke võivad vabalt Eesti Vabariigis müüa teised äriühingud ning hagejale lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatud info ainuesindusõiguse kohta osutus pettuseks. OÜ-le Margava-K oli teada, et tal puudub ainuesindusõigus, kuid vaatamata sellele esitati selline valeinfo hagejale lepingu sõlmimise eesmärgil.
15.Kolmas isik, kes müüb antud juhul Jumex tooteid Eesti Vabariigis, ei riku hageja ainuesindusõigust, sest hagejale ei ole seda üle antud ja seda ei eksisteeri. OÜ Margava-K ei ole hagejale üle andnud mistahes dokumente, millele tuginedes saaks hageja esitada kolmandale isikule nõudmisi Eesti Vabariigi turul tegutsemise lõpetamiseks ja mis tõendaksid ainuesindusõigust.
16.Hageja hinnangul on vaidlus üksnes selles, kas OÜ Margava-K omas 24.07.2020 ainuesindusõigust või mitte. Seda, et OÜ Margava-K omas 24.07.2020 ainuesindusõigust saavad ja peavad tõendama kostjad, kes on esitanud väite, et selline õigus OÜ-l Margava-K eksisteeris ja, et OÜ Margava-K sai seda ainuõigust käsutada s.t. üle anda hagejale. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et selline ainuesindusõigus eksisteeris.
17.Kui selline ainuesindusõigus eksisteeris ja see anti üle 24.07.2020 lepinguga hagejale, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kui aga ainuesindusõigust ei olnud, on tegemist pettuse tõttu sõlmitud tehinguga ning seoses tehingu tühistamisega 06.04.2021 tuleb tehingu alusel üleantu tagastada. Kuna kostjad 2 ja 3 on võtnud endale hageja ees 24.07.2020 tehingu punktis 8 käenduskohustuse 24.07.2020 tehingust tulenevate OÜ Margava-K kohustuste täitmise tagamiseks, vastutavad käendajad tehingu alusel üleantu tagastamise eest ning hagi kostjate suhtes kuulub rahuldamisele.
18.20.04.2022 esitas hageja taotluse eelmenetluse uuendamiseks. Kohus andis kostjatele aega tõendite esitamiseks kuni 04.03.2022. Kostjad on pärast tähtaja möödumist esitanud uusi tõendeid, sealhulgas UAB „Eco Technology“ ja OÜ Margava-K vahel sõlmitud lepingu, mis peaks tõendama seda, et OÜ-l Margava-K oli eksklusiivõigus Jumex mahlade, nektarite ja jookide müügile. Kuna kostjad esitasid uusi tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist, tuleb hagejale anda võimalus nende kohta avaldada arvamust ja eelmenetlus tuleks taastada.
19.Kostjate 07.03.2022 esitatud tõend ei tõenda, et OÜ Margava-K oli omandanud UAB-lt „Eco Technology“ Jumex mahlade, jookide ja nektarite ainuesindusõiguse. Nimetatud lepingus ei ole seda fikseeritud ja puuduvad tõendid, et UAB „Eco Technology“ omas Jumex mahladele, nektarite ja jookide müügiks ainuõigust Eesti Vabariigis. Lepingust ei nähtu, mis õigused ja millele on OÜ-le Margava-K üle antud. Esitatud lepingu punktis 1.2. on märgitud üldsõnaliselt, et antakse õigus „toodete“ müügiks ning viide lepingu lisale 1, mis peaks sisaldama toodete nimekirja. Lepingu lisa 1 ei ole esitatud. Seega ei ole teada, millistele toodetele andis UAB „Eco
Technology“ OÜ-le Margava-K ainuesindusõiguse. Samuti ei ilmne esitatud dokumendist, millisel territooriumil esindusõigus kehtib. Lepingu punktis 1.7. on viidatud lepingu lisale 2, kuid lisa ei ole esitatud. Kokkuvõttes ei tulene lepingust, et UAB „Eco Technology“ andis üle OÜ-le Margava-K Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõiguse Eesti Vabariigis.
20.Lepingu punkt 3.14 kohaselt ei tohi OÜ Margava-K anda lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle kolmandatele isikutele ilma UAB „Eco Technology“ kirjaliku nõusolekuta. Sellist nõusolekut ei ole esitatud ning seega ei saanud anda OÜ Margava-K üle Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust hagejale. Kohtule esitatud leping on allkirjastamata. Teadmata isik on allkirjastatud üksnes lepingu viimase lehekülje, lepingu neli esimest lehekülge ei ole allkirjastatud ning lepingut ei ole allkirjastanud OÜ Margava-K. Selline allkirjastamata ärakiri ei tõenda lepingulisi suhteid ega kokkuleppeid UAB „Eco Technology“ ja OÜ MargavaK vahel. Samuti ei ole teada, kas lepingu viiendal leheküljel on UAB „Eco Technology“ esindama õigustatud isiku allkiri. Hageja vaidlustab nimetatud allkirja ja dokumendi ehtsuse. Hageja palus kohtul mitte vastu võtta kostjate 07.03.2022 seisukohti, tõendit ja tõlget.
21.04.05.2022 seisukohas leidis hageja, et kostjate 07.04.2022 ja 02.05.2022 seisukohad ja tõendid on samuti esitatud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Hageja palus keelduda nende vastuvõtmisest ja nendega mitte arvestada. Esmakordselt käesolevas menetluses on kostjad 07.03.2022 avaldanud, et OÜ Margava-K sai ainuõiguse ja õiguse selle üleandmiseks UAB-lt „Eco Technology“ vastavalt 24.04.2014 lepingule. Varasemalt selliseid väiteid ei ole esitatud. Kostjate tõendid neid väiteid ei tõenda.
22.07.03.2022 esitatud lepingus ei ole fikseeritud, et UAB „Eco Technology“ ise omaks Jumex mahladele, nektarite ja jookide müügiks ainuõigust Eesti Vabariigis ning võis ja sai seda edasi anda kolmandatele isikutele s.h. hagejale. Puudub vaidlus, et Jumex mahlade, nektarite ja jookide tootja on Mehhiko äriühing COMERCIALIZADORA ELORO, S.A. Puuduvad tõendid, et COMERCIALIZADORA ELORO, S.A. oleks andnud ainuesindusõiguse OÜ-le Margava-K ja/või UAB-le „Eco Technology“.
23.Lisaks ei nähtu OÜ Margava-K ja UAB „Eco Technology“ vahelisest lepingust, mis õigused ja millele on OÜ-le Margava-K üle antud. Esitatud lepingu punktis 1.2. on märgitud üldsõnaliselt, et antakse õigus „toodete“ müügiks ning viide lepingu lisale 1, mis peaks sisaldama toodete nimekirja. Lepingu lisa 1 ei ole esitatud. Seega ei ole teada, millistele toodetele andis UAB „Eco Technology“ OÜ-le Margava-K ainuesindusõiguse. Kostjate viited lepingu punktile 1.1. ja 3.15 ja nende meelevaldsele sidumisele seda ei tõenda. Punkt 3.15 sätestab üksnes selles, et OÜ Margava-K ei tohi ilma UAB „Eco Technology“ nõusolekuta kasutada kaubamärki Jumex. Seega pigem järeldub punktist 3.15 hoopis vastupidine, et Jumexi kaubamärki ei tohtinud OÜ Margava-K kasutada.
24.Lepingu punkt 3.14 kohaselt ei tohi OÜ Margava-K anda lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle kolmandatele isikutele ilma UAB „Eco Technology“ kirjaliku nõusolekuta. Sellist kirjaliku nõusolekut ei ole esitatud ning seega ei tohtinud ega saanud anda OÜ Margava-K üle Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust hagejale.
25.Kostjate esitatud dokumendi ehtsuse ja usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et Eesti Vabariigis toimunud kohtumenetluses on UAB „ECO Technology“ väitnud, et tal oli sõlmitud suuline müügileping OÜ-ga Margava-K. Tsiviilasjas nr 2-17-19222 tehtud kohtulahendist nähtub, et UAB „ECO Technology“ avaldas hagis, et kauba müük toimus suulise müügilepinguga 2016. ja 2017. aastatel, mitte 2014. a või 2016. a sõlmitud kirjaliku lepingu
alusel. Kui kohtule esitatud leping oleks olnud sõlmitud 24.04.2014 ja oleks olnud kehtiv, ei oleks hageja UAB „ECO Technology“ oma hagis avaldanud, et poolte vahel oli suuline leping.
26.02.05.2022 on kostjad esitanud hagejale teadmata isiku vastuolulise kinnituse. Tõend ei tõenda, et „Eco Technology“ ja/või OÜ Margava-K omasid ainuesindusõigust, mida sai üle anda hagejale. Kinnitus on vastuoluline sest sellest ei ole võimalik aru saada, kas eksklusiivne edasimüügi õigus anti üle 2014 või 2016. Teada ei ole, kes on kinnistuse väljastanud ja millised õigused tal UAB-s „ECO Technology“ olid. Kostjad ei ole tõendanud, et isik oli õigustatud äriühingut juhtima ja tema nimel tehinguid tegema. Hageja vaidlustas dokumendil oleva allkirja ja dokumendi ehtsuse.
27.Hageja esindaja pöördus Jumex mahlade edasimüüja poole Euroopas sooviga saada teada, kas kellelgi on ainuesindusõigus Jumexi toodetele Eesti Vabariigis. Saadud vastusest ilmneb, et Jumex toodetel ei ole Eesti Vabariigis üldse esindajat. Järelikult ei saanud kostja hagejale üle anda ainuesindusõigust.
KOSTJATE 2 JA 3 VASTUVÄITED
28.Kostjad 2 ja 3 vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid, et hageja ja OÜ Margava-K sõlmisid 24.07.2020 Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu. Lepingu punktis 1 kinnitas kostja OÜ Margava-K, et ta omab Eesti Vabariigis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust. Nüüd väidab hageja, et teda on petetud, ta polevat ainuesindusõigust saanud ning nõuab kostjatelt raha. Samas pole hageja tõendanud oma väidet. Hageja ei ole tõendanud, et talle sai 2021. a märtsis teada, et Jumex tooteid saavad Eestis vabalt müüa ka teised isikud.
29.Hageja väidab eksitavalt, et kostjad ei andnud talle lepingu alusel tuge ja abi. Kostja 2 on osutanud hagejale erinevat liiki abi. OÜ Margava-K on andnud hagejale vastavalt lepingu punktile 3 üle kodulehe www.jumex.ee, mis on samuti materiaalseks väärtuseks. See koduleht töötab tänaseni. Hageja ei arvesta haginõudes seda üle antud materiaalset väärtust.
30.Isegi kui OÜ Margava-K poleks üle andnud ainuesindusõigust, on hageja lepingust saanud olulist kasu. Ostust 2020. aasta 3. kvartali algul 24.07.2020 sai hageja otsest majanduslikku kasu, mis jätkus 4. kvartalis. Hageja varasem tegevus oli pikka aega nullis ja käive kasvas nüüd oluliselt. Kõik see on näha avalikust allikast. Hageja sai ostust materiaalset kasu, sest vastasel juhul oleks tal seisva firmana raske või võimatu selles sektoris tegutsema hakata. Hageja pole kõike seda hagis arvestanud. Hoopis see on alusetu rikastumine.
31.Kostjatele pole arusaadav, kuidas saaks ainuesindusõiguse puudumine hagejat segada, sest keegi Eestis toodet praegu enam ei müü. Konkurents Eesti turul selle tootemargi osas puudub ja seega puudub kahju. Kostjad ei ole hagejat petnud või eksitanud, ähvardamisest või vägivallast tehingule kallutamisel rääkimata. Hagejal polnud tehingu tühistamiseks alust.
32.24.11.2021 seisukohas leidsid kostjad, et hageja lepingus toodud ainuõiguse omandanud. Kui keegi on hageja esindusõigust Eesti turul rikkunud, võib rikkumise fakt olla küll tõsi, kuid rikkujaga peaks tegelema sellest kahju saaja. Kui ta sellega ise ei suuda hakkama saada, võiks ta vähemalt õiguse müüjalt selleks koostööks abi paluda. Seda ei ole hageja teinud. Hageja on valinud valed kostjad.
33.Kui hageja väidab ainuõiguste puudumist või rikkumist, tuleb temal tõendamiskoormust täita. Kui ta püüab seda teha foto esitamisega, on seda raske paljudel põhjustel tõendiks lugeda.
Kostjatele ei ole teada, kus see foto on tehtud, millal ja millistel asjaoludel. Hageja ei ole tõendanud põhiväidet, et Margava-K OÜ Eesti turul ainuesindusõigust ei omanud.
34.Tegu ei ole negatiivse asjaolu tõendamisega. Hageja saaks tõendeid koguda ja neid esitada, kuid ta ei ole tõendeid otsinudki. Kostjad leidsid, et hageja on turusituatsiooni valesti arvestanud või loobus mingil muul põhjusel toodete müügist ja ainuesindusõiguse kasutamisest.
35.Kostjad avaldasid kahtlust, kas hageja on üldse turul ja üldse müüb vaidlusaluse kaubamärgiga tooteid. Info puudumise tõttu on alust arvata, et ka ainuesindusõigusi väidetavalt rikkuv kolmas isik ei ole turul olulist aktiivsust üles näidanud. Sellest tulenevalt ei saanud hagejal kahju tekkida. Kostjad pidasid arusaamatuks, kuidas saaks hageja väidetav ainuesindusõiguse puudumine hagejat segada, sest ise ta toodet enam ei müü ja tema majandustegevus on seiskunud. Hagejale on ainuõigus üle antud, terav turukonkurents teda ei takista, kuid ta on tegutsemisest loobunud. Kui hageja ainuesindusõigusi on Eesti turul keegi kolmas isik rikkunud, tuli hagejal pöörduda rikkuja vastu, mitte talle õigused üle andnud Margava-K OÜ ja käendajate kui valede kostjate vastu.
36.07.03.2022 esitasid kostjad täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Kostjate esindaja sai üllatuslikult 07.03.2022 teada, et hageja on esitanud uue dokumendi. Kostjate esindaja pidas arusaamatuks, miks seda dokumenti varem näha ei olnud. Kostjad palusid ennistada tõendite esitamiseks antud tähtaja.
37.Kostjad tõid välja, et hageja ei ole paljasõnaliste väidete tõendamiseks esitanud ühtegi uut tõendit. Hageja müügitegevus on sisuliselt lakanud. Näiteks 2020 IV kvartalis oli hageja käive hoopis 14 567 eurot ehk 9,3 korda järgmisest suurem. Müügis on see tohutu vahe. Kuna 2021 I kvartali käive kokku oli hagejal vaid 1 562 eurot, ei ole usutav hageja väide, et ta sai 2021. a märtsis teada ainuõiguse puudumisest. Interneti andmed seisuga 07.03.2022 kinnitavad, et JUMEX kaubamärgiga mahlu pole viimase aasta jooksul Eestist praktiliselt leida. Seega keegi kolmas isik hagejat Eesti turul ei sega, väide ei vasta tõele.
38.Asjaolu, et kostja OÜ Margava-K omas 24.07.2020 ainuesindusõigust või eksklusiivõigust, saavad kostjad tõendada. Selline õigus OÜ-l Margava-K eksisteeris. Väite tõendamiseks esitasid kostjad kohtule lepingu OÜ Margava-K ja UAB "Eco Technology" vahel, mille punkti 1.1 alusel anti kostjale ainuõigus turustada ja müüa Eesti territooriumil tooteid omal kulul. Kaubamärgi JUMEX kasutamisest on juttu lepingu punktis 3.15.
39.03.05.2022 esitasid kostjad kohtule UAB "ECO Technology" direktori M. A. 02.05.2022 kinnituse, mille kohaselt on kostjal OÜ-l Margava-K eksklusiivne levitamisõigus Eesti territooriumil kaubamärgile JUMEX.
40.06.05.2022 leidsid kostjad, et neil tuleb vastata hageja kahtlustele seoses esitatud lepinguga. Täiendavalt on kostjad esitanud kohtule lepingu allkirjastaja kinnituse. Kinnituskirja koostajat on võimalik kohtus tunnistajana üle kuulata. Hageja kahtlustustele on kostjatel keeruline vastata. Hagejal tekkinud kahtluste osas tulev vande all üle kuulata M. A.. Kostjad poleks vastu, kui vande all annaks seletusi ka ainuõiguse andnud lepingu alla kirjutanud kostja Margava-K OÜ juhatuse liige N. T., kes räägiks kaubandustegevuse katkestamise ja pettuse tegelikest põhjustest. Lisaks on kostjatel olemas kirjavahetus Mehhiko kaubamärgi omanikuga. Kirjas on ära märgitud M. nimeline isik, kes Margava-K OÜ-ga (nüüd pankrotis) peaks edasi tegelema.
41.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 1488 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
43.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja OÜ Margava-K sõlmisid 24.07.2020 Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu; 2) kostja E. K. on kostja OÜ Margava-K juhatuse liige, kes käendas OÜ Margava-K kohustusi, mis tulenevad 24.07.2020 lepingust; 3) kostja I. H. käendas samuti OÜ Margava-K kohustusi, mis tulenevad 24.07.2020 lepingust; 4) kostjad E. K. ja I. H. vastutavad solidaarselt koos kostjaga OÜ Margava-K ning käendajate vastutuse piirmääraks on 35 000 eurot; 5) 06.04.2021 esitas hageja kostjatele ainuesindusõiguse üleandmise tehingu tühistamise avalduse; 6) kaubamärk JUMEX, mis on kaitstud klassis 32 mahlade, nektarite ja teiste jookide suhtes, kuulub Comercializadora Eloro S.A nimelisele Mehhiko ettevõttele.
44.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus tehing tühistada ning nõuda tehingu tühistamise tulemusena tagasi lepingu alusel tasutud 13 250 eurot, samuti nõuda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 249,75 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.
45.Kuna pooled olid nõus käesoleva vaidluse lahendamisega kirjalikus menetluses, teatas kohus pooltele 06.01.2022 edasised menetlustähtajad. Muuhulgas andis kohus kostjatele aega vastuväidete põhistamiseks ja tõendamiseks aega kuni 04.03.2022, misjärel luges kohus eelmenetluse lõppenuks. Vaatamata kohtu antud tähtaegadele esitasid mõlemad pooled pärast eelmenetluse lõppemist täiendavaid tõendeid ja taotlusi.
46.Hageja esitas 20.04.2022 taotluse eelmenetluse uuendamiseks. Kostjad sellele sisuliselt ei vastanud, vaid esitasid uue tõendi 03.05.2022. 04.05.2022 seisukohas leidis hageja, et kostjate 07.04.2022 ja 02.05.2022 seisukohad ja tõendid on samuti esitatud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Hageja palus keelduda nende vastuvõtmisest ja nendega mitte arvestada, kuid esitas ise täiendavaid tõendeid.
47.10.05.2022 määrusega jättis kohus rahuldamata kostjate 06.05.2022 tunnistaja taotluse ning teatas, et jätab tähelepanuta kostjate 06.05.2022 esitatud tõendid. Kohus leiab, et ka kostjate 03.05.2022 tõend ning hageja 04.05.2022 tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Hageja eelmenetluse uuendamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised on asunud venitama menetlust ning on eiranud kohtu määratud menetlustähtaegu. Menetlustähtaegade eiramiseks mõjuvaid põhjuseid esile toodud ei ole.
48.TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes
esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
49.Kohus andis kostjatele lõpliku tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 04.03.2022. Kostjad esitasid täiendavaid tõendeid hilinemisega 07.03.2022, viidates asjaolule, et hageja 04.02.2022 seisukoht tehti esindajale e-toimikus nähtavaks alles 07.03.2022. Kohus leiab, et iseenesest ei ole tegemist mõjuva põhjusega tõendite hilinemisega esitamiseks, sest seda, milliseid asjaolusid tuli kostjatel põhistada ja tõendada, selgitas kohus 06.01.2022 pöördumises. Küll aga peab kohus vaatamata hageja etteheidetele võimalikuks kostjate 07.03.2022 tõendid vastu võtta, sest hilinemine ei olnud märkimisväärne ning hagejal oli võimalik esitada tõenditele oma sisulised vastuväited, mida hageja ka tegi.
50.Muude tõendite hilinemisega esitamiseks ei ole kumbki pool esile toonud ega tõendanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja on esitanud 20.04.2022 eelmenetluse uuendamise taotluse, milles samuti puuduvad sisulised põhjendused. Taotluses ei ole esile toodud, milliste täiendavate tõendite esitamise vajadus tekkis hagejal pärast kostjate 07.03.2022 esitatud tõenditega tutvumist ning miks ei saanud hageja neid tõendeid esitada tähtaegselt, arvestades kohtu 06.01.2022 selgitusi. Hageja ei ole ka 20.04.2022 taotlusele ühtegi tõendit lisanud, vaid on need esitanud omal äranägemisel hiljem, kohtu menetlustähtaegu eirates.
51.Kohus jätab eeltoodu alusel rahuldamata hageja 20.04.2022 eelmenetluse uuendamise taotluse. Kohus jätab tähelepanuta kostjate 03.05.2022 ja hageja 04.05.2022 esitatud täiendavad tõendid.
52.Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et tal oli õigus tehing tühistada, sest talle sai 2021. a märtsis teatavaks, et kostja OÜ Margava-K kinnitus Jumex toodete ainuesindusõiguse kohta ei vasta tõele. Samu tooteid müüsid turul kolmandad isikud ning kostjad ei osutanud hagejale mingit abi. Tehing sõlmiti pettuse teel, mistõttu on hagejal õigus nõuda tasutud summa tagastamist ja viivist. Kostja OÜ Margava-K avaldas ebaõigesti, et tal on ainuesindusõigus.
53.Kostjad 2 ja 3 vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et ainuesindusõiguse puudumine ei saa hagejat segada, sest keegi Eestis ei müü Jumex tooteid. Kostjad ei ole hagejat eksitanud ega petnud ja puudus alus tehingu tühistamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ-l Margava-K puudus ainuesindusõigus.
54.Kohus selgitas hagejale 06.01.2022 pöördumises (toimiku lk 69), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et hagiavaldusest ja lepingu tühistamise avaldusest ei ole võimalik mõista, milles seisnes faktiliselt ja õiguslikult Jumex mahlade ainuesindusõigus Eestis ja kellelt ning millistel tingimustel oli see omandatud. Samuti ei olnud võimalik mõista, milles seisnes hageja väidetud pettus. Hageja ei olnud välja toonud, millised olid need olulised ebaõiged asjaolud, mis talle avaldati, et teda kallutada lepingut sõlmima. Hageja ei olnud välja toonud ühtegi asjaolu, mida talle läbirääkimistel avaldati. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt välja ei toonud ega tõendanud.
55.Hageja väidetest ja kostjatega sõlmitud lepingust ei ole võimalik selgelt mõista, millise ainuesindusõiguse hageja enda arvates kostjatelt omandas. Toodete müüki ja turustamist puudutavatel juhtudel saab kohtu hinnangul selliseks ainuõiguseks olla kaubamärgi ainulitsentsilepingust tulenev õigus, mis annab litsentsi saajale ainuõiguse müüa ja turustada
teatud kaubamärgiga tähistatud tooteid teatud territooriumil. Milles aga seisnes see intellektuaalse omandi õigus, mis hagejale tema arvates lepingu alusel tuli üle anda, kuid mida ta ei saanud, ei ole võimalik mõista. Kohus ei saa hageja asemel ise nõude aluseks olevaid asjaolusid formuleerida ega neid tõenditest otsida.
56.VÕS § 368 näeb ette, et litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Eeltoodust tuleneb, et õigus, mis annab teatud territooriumil võimaluse kokku lepitud toiminguid teostada, peab tulenema intellektuaalsest varast. VÕS § 370 eristab liht- ja ainulitsentsilepinguid. VÕS § 370 lg 2 kohaselt annab ainulitsentsileping litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Lisaks tuleneb VÕS § 371 lõikest 1 eeldus, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul.
57.Samuti näeb VÕS § 373 ette, et kui kolmas isik takistab litsentsisaajat tema litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, peab litsentsisaaja sellest viivitamata teatama litsentsiandjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada litsentsisaaja õiguste rikkumine. Kui litsentsiandja võtab sellised abinõud tarvitusele, peab litsentsisaaja temaga vajalikul määral koostööd tegema. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige kostjate viide, et kui kolmandad isikud asusid litsentsisaaja õiguste kasutamist takistama, oleks hageja saanud kasutada lepingus ja seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
58.KaMS § 14 lg 1 järgi kuulub ainuõigus kaubamärgi suhtes selle omanikule. Kohus osundab, et ka Jumex kaubamärgi kasutamisest tulenevad ainuõigused kuuluvad esmajoones selle kaubamärgi omanikule. KaMS § 21 lg 1 järgi võib litsentsisaaja kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal. Eeltoodust sisuliselt tuleneb, et mistahes õigusi, sealhulgas Eestis kehtivaid ainuõigusi Jumex kaubamärgiga tähistatud toodete turustamiseks ja müümiseks Eestis oleks hageja saanud omanda vaid kas kaubamärgiomanikult endalt või kaubamärgiomaniku litsentsisaajalt kaubamärgiomaniku nõusolekul.
59.TsÜS § 90 lg 1 näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lõikest 2 tuleneb, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 sätestab, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
60.Kohus osundab, et pettus on tehingupoole tahtlik eksimusse viimine või tema tahtlik eksimuses hoidmine. Mitte igasugune tehingu ettevalmistamise käigus ebaõigete andmete avaldamine ei tähenda automaatselt pettust. Pettus eeldab, et andmeid avaldanud isik teab nende ebaõigsusest. Pettuse olemasolu peab tõendama tehingu tühistamisele tugineda sooviv pool. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud, millised olid need asjaolud,
millistest kostja Margava-K OÜ teda lepingu sõlmimisel ei teavitanud või milliste asjaolude osas hoidis ta hagejat tahtlikult eksimuses.
61.TsÜS § 95 sätestab, et selleks, et kindlaks teha, kas TsÜS §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Kuivõrd hageja soovis kostjalt Margava-K OÜ saada ainuõigust kaubamärgiga Jumex tähistatud toodetele, oli hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval ettevõtjal endal hõlpsasti võimalik kaubamärkide registreerimist puudutavatest andmebaasidest selgeks teha, kellele kuulub kaubamärk Jumex. Kaubamärgiomanikult oli hagejal võimalik endal enne lepingu sõlmimist saada teavet selle kohta, kas kostjal Margava-K OÜ-l on kaubamärgi kasutamiseks ainuõigus ning kas vastava ainuõiguse üleandmiseks on olemas kaubamärgiomaniku nõusolek. Tegemist ei ole selliste asjaoludega, milliste puhul oleks hageja saanud tugineda ainult teise poole väidetele.
62.Asjas kogutud tõenditest nähtub (toimiku lk 5-9), et hageja ja kostjad sõlmisid 24.07.2020 esindusõiguse üleandmise kokkuleppe. Kokkuleppe punktis 1 kinnitas Margava-K OÜ, et ta omab Eestis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust ning ta ei ole esindusõigust kellelegi tasu eest ega tasuta üle andnud. Lepingust samas ei nähtu, milles väidetav ainuesindusõigus tulenes ja milles seisnes. Ühelegi konkreetsele kaubamärgile lepingus viidatud ei ole. Kokkuleppe punkti 2 järgi pidi Margava-K OÜ esindusõiguse hagejale üle andma proportsionaalselt tasu maksmisele.
63.Lepingu punkti 6 järgi pidid kostjad osutama igakülgset abi hagejale toodete esindusõiguse ülevõtmisel ja esindusõiguse teostamisel. Lepingu lisa 1 järgi pidi hageja tasuma lepingu alusel kokku 25 000 eurot, millest 5000 eurot tasuti lepingu sõlmimise ajal sularahas, 8000 eurot tuli tasuda 24.07.2020 ja 12 000 eurot 01.07.2020. Lepingu punkti 8 järgi vastutasid kostjad 2 ja 3 käendajatena kostja Margava-K OÜ lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni summani 35 000 eurot.
64.Kohtule esitatud lepingust ei ole selgelt võimalik mõista, kas või milliseid asjaolusid kostja Margava-K OÜ üldse hagejale lepingu sõlmimisel või sellele eelnevalt avaldas. Üle antav ainuesindusõigus ei ole lepingus selgelt määratletud ning ebaselge on, mida pooled tegelikult ainuesindusõiguse all silmas pidasid. Hageja ei ole tõendanud, mida kostja talle lepingu sõlmimise eelselt avaldas. Küll aga pidi hageja mõistma, et ainuõigus saab seisneda vaid mõne intellektuaalse omandi õiguse kasutamises ning kaubamärgiomaniku tahet kaubamärgi ainuõiguse kasutada andmiseks oleks hageja saanud hõlpsasti kindlaks teha.
65.06.04.2021 saatis hageja esindaja kostjatele avalduse lepingu tühistamiseks (toimiku lk 1012). Avalduses on toodud, et kostja OÜ Margava-K kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ei vastanud tõele ja Jumex tooteid saavad Eestis vabalt müüa teised isikud, kes on seda asunud tegema. Avalduses leidis hageja, et kostjad on teda kallutanud tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega lepingut sõlmima. Hageja tühistas lepingu, kuna leidis, et see on sõlmitud pettuse teel. Hageja nõudis 13 250 euro tagastamist. Hageja esitas kohtule foto (toimiku lk 58, 61) Jumex kaubamärgiga nektarist. Fotost ei nähtu, millal ja kus on see tehtud. Tootel on turundajaks märgitud UAB Sakalas.
66.Kohus leiab, et hageja tühistamise avalduses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud tehingut tühistada TsÜS § 94 mõistes. Ainuüksi asjaolust, et mõni kolmas
isik võib litsentsisaaja õigusi turul rikkuda, ei tulene automaatselt ainuõiguse puudumist ega seda, et litsentsisaajat on lepingu sõlmimisel petetud. Litsentsisaajal oleks sellisel juhul olnud võimalik nõuda seaduse ja lepingu alusel kostjatelt abi, et rikkumisi tõkestada. Samuti ei saanud ainuüksi asjaolust, et turul müüvad kaubamärgiga tähistatud tooteid kolmandad isikud, hagejale selguda, et tal ainuõigust ei olegi. Seda, kas kostjal Margava-K OÜ-l on õigust anda hagejale üle kaubamärgi kasutamiseks mingeid õigusi või mitte, oleks hageja saanud ise kontrollida enne lepingu sõlmimist.
67.Kostjad esitasid kohtule dokumendi, mida nad on nimetanud „kostja 2 poolt osutatud abi“. Dokument on allkirjastamata ning sellest ei selgu, kes ja millistel andmetel on selle koostanud (toimiku lk 37). Kohus loeb esitatud dokumenti lepingulise esindaja seletuseks ning mitte tõendiks ega hinda dokumenti tõendina.
68.Kostjad esitasid kohtule esinduslepingu (koos tõlkega toimiku lk 84-91), mille Margava-K OÜ oli sõlminud UAB „Eco Technology“ nimelise ettevõttega. Lepingul on ainult UAB „Eco Technology“ esindaja M. A. allkiri. Lepingu punktis 1.1. anti kostjale Margava-K OÜ-le ainuõigus turustada ja müüa Eestis territooriumil lepingu tooteid. Kostjale anti õigus müüa tooteid lõpptarbijatele. Toodete loetelu pidi nähtuma lisast 1, mida kohtule ei esitatud. Lepingus lepiti kokku toodete tarnetingimused ja maksetingimused. Lepingu punkti 3.14 järgi ei võinud Margava-K OÜ lepingust tulenevaid õigusi ilma teise poole nõusolekuta kolmandatele isikutele loovutada.
69.Kohus leiab, et iseenesest ei tulene kostjate esitatud lepingust asjaolu, et kostjal Margava-K OÜ-l oleks olnud mistahes õigust või ainuõigust kaubamärgiga Jumex tähistatud toodete müügiks või turustamiseks Eestis. Kohus nõustub hageja väitega, et kohtule esitatud lepingus puuduvad viited Jumex kaubamärgile ning sellest ei saa järeldada isegi kaudselt, milliste toodete suhtes on leping sõlmitud. Sisuliselt ei ole tegemist kaubamärgi kasutamist puudutava litsentsilepinguga, vaid tavapärase toodete hulgimüügilepinguga, mille alusel anti kostjale õigus Eestis mingeid tooteid lõpptarbijatele müüa. Ainuüksi sellisest lepingust ei saa tuleneda kellelegi ühtegi ainuõigust kaubamärgi kasutamisele ega õigust kaubamärgi kasutamise õigust edasi anda.
70.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hagejal puudus seaduslik alus tehingu tühistamiseks TsÜS § 95 alusel. Ettevõtjana pidi hageja teadma ja mõistma, milline on kaubamärgi õiguskaitse regulatsioon ning hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist ise välja selgitada, kas või millise õiguse kostja talle üldse üle anda saab. Kuna hagejal puudus õigus lepingu tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tagastada lepingu alusel tasutud 13 250 eurot. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 249,75 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
71.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
72.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 1488 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kuigi kohus peab kostjate esindaja
tunnitasu mõistlikuks, on kostjate esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks üle paisutatud.
73.Menetluskulude nimekirja kohaselt on asjaoludega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku kulunud 4,5 tundi. Hagiavaldus ei olnud sisult mahukas ega keerukas. Kostjate vastus hagile koosnes 1,5 lehest, millest poole moodustas rahuldamata jäänud menetluskulude tagatise taotlus. Kohus loeb mõistlikuks ajaks vastuse koostamisel 2 tundi. Kostjate 24.11.2021 menetlusdokument oli esitatud sisu osas 2,5 lehel, kuid enamus selles sisalduvaid väiteid on sisuliselt asjakohatud. Kohus loeb menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 1,8 tunni asemel 1 tunni. Kostjate 07.03.2022 menetlusdokument sisaldas osaliselt kordusi varasemast ning osaliselt asjakohatuid väiteid, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 2,2 tunni asemel 1,5 tundi. Kostjate 06.05.2022 seisukoht sisaldas samuti märkimisväärses osas asjakohatuid väiteid ja rahuldamata jäänud tunnistaja taotlust, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 2,5 tunni asemel 1,5 tundi. Muus osas loeb kohus kostjate esindaja ajakulu mõistlikuks.
74.Kogumis loeb kohus kostjate esindaja ajakulu põhjendatuks 7,9 tundi. Arvestades kohtu mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 120 eurot, on kostjate põhjendatud kulud õigusabile 948 eurot. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista kulud õigusabile summas 948 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.