Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-10648
Kohtuasi
Neksa trade OÜ hagi X ja Y vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Neksa trade OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
14 559.75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Neksa trade OÜ (registrikood 14258475), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja III Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Riho Viik
Menetluse liik
Kohtuistungil 08.02.2023
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 02.06.2022 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Neksa trade OÜ kanda. Mõista välja Neksa trade OÜ-lt X ja Y kasuks solidaarselt apellatsioonimenetluse kulud 460.80 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-10648 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja palus mõista kostjatelt I-III solidaarselt välja põhivõlgnevuse 13 250 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 249.75 eurot ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras.
2.Maakohus rahuldas hagi kostja I (OÜ Margava-K) vastu 10.11.2021 tagaseljaotsusega. Lahend on jõustunud.
3.Hageja ja kostja I sõlmisid 24.07.2020 Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu. Kostja I juhatuse liige (kostja II) allkirjastas lepingu paberkandjal ning kostja III digitaalselt. Lepingu punktis 8 käendasid kostjad II ja III kostja I kohustuste täitmist piirmääraga 35 000 eurot.
4.Lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingu punktis 1 kinnitas kostja I, et omab Eesti Vabariigis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust ja kohustus andma selle lepinguga üle hagejale. Kostjad kohustusid lisaks osutama igakülgset abi hagejale ainuesindusõiguse üle võtmisel ja teostamisel, sh suhtlema hageja korraldusel tootjaga, esindajatega Euroopas ja tegema kõikvõimaliku ainuesindusõiguse takistusteta üleminekuks. Sellist abi ja tuge kostjad II ja III hagejale ei osutanud. Koheselt peale lepingu allkirjastamist kadus kostjatel huvi majandustegevuse toimimise vastu.
5.2021. a märtsis sai hagejale teatavaks, et kostja I ei oma Eesti Vabariigis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust, vaid tooteid saavad vabalt müüa ka teised isikud. Nimetatud asjaolu pidi lepingu sõlmimisel olema kostjale I teada ja seega on kostja kallutanud tahtlikult hagejat ebaõigete asjaolude avaldamisega lepingut sõlmima. Kui hageja oleks teadnud, et kostja I ei oma ainuesindusõigust ja lisaks temale võivad samu tooteid Eestis müüa kolmandad isikud, ei oleks hageja lepingut sõlminud.
6.06.04.2021 tühistas hageja tehingu ja palus tagastada tehingu alusel üleantud 13 250 eurot. Hageja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõikele 1, § 94 lõigetele 1, 3, § 98 lõikele 1 ja § 91 lõikele 1 ning VÕS §-le 1028. Hageja nõudis kostjatelt II ja III käenduslepingu alusel kostja 1 täitmata kohustuse 13 250 euro väljamõistmist solidaarselt põhivõlgnikuga.
7.Hageja esitas 08.11.2021 Rimi kaupluses tehtud foto Jumex mahla pakendist, mille märgistusest nähtub, et Eestis on Jumex nektari turustajaks Leedu Vabariigi äriühing UAB Sakalas. Järelikult Eesti Vabariigis võivad ja saavad tegutseda Jumex mahlade, nektarite ja jookide turustajatena kolmandad isikud. Ainuesindusõiguse puudumise kui negatiivse asjaolu tõendamine on hagejal keeruline.
8.Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldas kostja II hagejale, et kostja I omab ainuesindusõigust, mis pidi seisnema selles, et Eestis ei tohi keegi peale kostja I või tema nõusolekuta Jumexi tooteid müüa. Kolmas isik, kes müüb Jumexi tooteid Eestis, ei riku hageja
2-21-10648 ainuesindusõigust, sest hagejale ei ole seda üle antud ja seda ei eksisteeri. Kostja I ei ole hagejale üle andnud mistahes dokumente, millele tuginedes saaks hageja esitada kolmandale isikule nõudmisi Eesti Vabariigi turul tegutsemise lõpetamiseks. Kostjate vastuväited
9.Kostjad II ja III vaidlesid hagile vastu.
10.Hageja ja kostja I sõlmisid 24.07.2020 Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu. Lepingu punktis 1 kinnitas kostja I, et omab Eestis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust. Hageja väidab, et ta ei saanud ainuesindusõigust, kuid ei ole väidet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et talle sai 2021. a märtsis teada, et Jumex tooteid saavad Eestis vabalt müüa ka teised isikud.
11.Hageja väidab eksitavalt, et kostjad ei andnud talle lepingu alusel tuge ja abi. Kostja II on osutanud hagejale erinevat liiki abi. Kostja I andis hagejale vastavalt lepingu punktile 3 üle kodulehe www.jumex.ee, mis omab materiaalset väärtust.
12.Isegi kui kostja I ei oleks andnud üle ainuesindusõigust, on hageja saanud lepingust olulist kasu. Ostust 2020. a III kvartali alguses sai hageja otsest majanduslikku kasu, mis jätkus IV kvartalis.
13.Kostjatele ei ole arusaadav, kuidas saaks ainuesindusõiguse puudumine hagejat segada, sest keegi Eestis neid tooteid praegu enam ei müü. Konkurents Eesti turul selle tootemargi osas puudub. Kostjad ei ole hagejat petnud või eksitanud. Hagejal ei olnud tehingu tühistamiseks alust.
14.Kui hageja väidab ainuõiguse puudumist või rikkumist, tuleb tal seda tõendada. Hageja esitatud foto ei ole tõend, sest ei ole teada kus, millal ja millistel asjaoludel see tehtud on. Hageja ei ole tõendanud põhiväidet, et kostja I Eesti turul ainuesindusõigust ei omanud. Tegemist ei ole negatiivse asjaolu tõendamisega.
15.Asjaolu, et kostja I omas 24.07.2020 ainuesindusõigust või eksklusiivõigust, saavad kostjad tõendada lepinguga kostja I ja UAB Eco Technology vahel, mille punkti 1.1 alusel anti kostjale I ainuõigus turustada ja müüa Eesti territooriumil tooteid omal kulul. Kaubamärgi JUMEX kasutamisest on juttu lepingu punktis 3.15. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Maakohus jättis hagi kostjate II ja III vastu rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja I sõlmisid 24.07.2020 Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu; 2) kostja II on kostja I juhatuse liige, kes käendas kostja I kohustusi, mis tulenevad 24.07.2020 lepingust; 3) kostja III käendas samuti kostja I kohustusi; 4) kostjad II ja III vastutavad solidaarselt koos kostjaga I ning käendajate vastutuse piirmääraks on 35 000 eurot;
2-21-10648 5) 06.04.2021 esitas hageja kostjatele ainuesindusõiguse üleandmise tehingu tühistamise avalduse; 6) kaubamärk JUMEX, mis on kaitstud klassis 32 mahlade, nektarite ja teiste jookide suhtes, kuulub Comercializadora Eloro S.A nimelisele Mehhiko ettevõttele.
18.Pooled vaidlevad, kas hagejal oli õigus tehing tühistada ning nõuda tagasi lepingu alusel tasutud 13 250 eurot, samuti nõuda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 249.75 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.
19.Kohus selgitas hagejale 06.01.2022 pöördumises (t lk 69), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et hagiavaldusest ja lepingu tühistamise avaldusest ei ole võimalik mõista, milles seisnes faktiliselt ja õiguslikult Jumex mahlade ainuesindusõigus Eestis ja kellelt ning millistel tingimustel oli see omandatud. Samuti ei olnud võimalik mõista, milles seisnes väidetav pettus. Hageja ei olnud välja toonud, millised olid need olulised ebaõiged asjaolud, mis talle avaldati, et teda kallutada lepingut sõlmima. Hageja ei olnud välja toonud ühtegi asjaolu, mida talle läbirääkimistel avaldati. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt välja ei toonud ega tõendanud.
20.Hageja väidetest ja sõlmitud lepingust ei ole võimalik selgelt mõista, millise ainuesindusõiguse hageja enda arvates kostjatelt omandas. Toodete müüki ja turustamist puudutavatel juhtudel saab kohtu hinnangul selliseks ainuõiguseks olla kaubamärgi ainulitsentsilepingust tulenev õigus, mis annab litsentsi saajale ainuõiguse müüa ja turustada teatud kaubamärgiga tähistatud tooteid teatud territooriumil. Milles aga seisnes see intellektuaalse omandi õigus, mis hagejale tema arvates lepingu alusel tuli üle anda, kuid mida ta ei saanud, ei ole võimalik mõista. Kohus ei saa hageja asemel ise nõude aluseks olevaid asjaolusid formuleerida ega neid tõenditest otsida.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 368 näeb ette, et litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaajale) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Eeltoodust tuleneb, et õigus, mis annab teatud territooriumil võimaluse kokkulepitud toiminguid teostada, peab tulenema intellektuaalsest varast. VÕS § 370 eristab liht- ja ainulitsentsilepinguid. VÕS § 370 lõike 2 kohaselt annab ainulitsentsileping litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Lisaks tuleneb VÕS § 371 lõikest 1 eeldus, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul. Samuti näeb VÕS § 373 ette, et kui kolmas isik takistab litsentsisaajat tema litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, peab litsentsisaaja sellest viivitamata teatama litsentsiandjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada litsentsisaaja õiguste rikkumine. Kui litsentsiandja võtab sellised abinõud tarvitusele, peab litsentsisaaja temaga vajalikul määral koostööd tegema.
22.Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige kostjate viide, et kui kolmandad isikud asusid litsentsisaaja õiguste kasutamist takistama, oleks hageja saanud kasutada lepingus ja seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
23.Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lõike 1 järgi kuulub ainuõigus kaubamärgi suhtes selle omanikule. Kohus osundab, et ka JUMEX kaubamärgi kasutamisest tulenevad ainuõigused
2-21-10648 kuuluvad esmajoones selle kaubamärgi omanikule. KaMS § 21 lõike 1 järgi võib litsentsisaaja kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal. Eeltoodust sisuliselt tuleneb, et mistahes õigusi, sh Eestis kehtivaid ainuõigusi Jumex kaubamärgiga tähistatud toodete turustamiseks ja müümiseks Eestis oleks hageja saanud omandada vaid kas kaubamärgiomanikult endalt või kaubamärgiomaniku litsentsisaajalt kaubamärgiomaniku nõusolekul.
24.TsÜS § 90 lõige 1 näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lõike 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lõikest 2 tuleneb, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõele vastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lõige 3 sätestab, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
25.Kohus osundab, et pettus on tehingupoole tahtlik eksimusse viimine või tema tahtlik eksimuses hoidmine. Mitte igasugune tehingu ettevalmistamise käigus ebaõigete andmete avaldamine ei tähenda automaatselt pettust. Pettus eeldab, et andmeid avaldanud isik teab nende ebaõigsusest. Pettuse olemasolu peab tõendama tehingu tühistamisele tugineda sooviv pool. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud, millised olid need asjaolud, millest kostja I teda lepingu sõlmimisel ei teavitanud või milliste osas hoidis ta hagejat tahtlikult eksimuses.
26.TsÜS § 95 sätestab, et selleks, et kindlaks teha, kas TsÜS §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Kuivõrd hageja soovis kostjalt I saada ainuõigust kaubamärgiga JUMEX tähistatud toodetele, oli hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval ettevõtjal endal hõlpsasti võimalik kaubamärkide registreerimist puudutavatest andmebaasidest selgeks teha, kellele kaubamärk kuulub. Kaubamärgiomanikult oli hagejal võimalik enne lepingu sõlmimist saada teavet selle kohta, kas kostjal I on kaubamärgi kasutamiseks ainuõigus ning kas vastava ainuõiguse üleandmiseks on olemas kaubamärgiomaniku nõusolek. Tegemist ei ole selliste asjaoludega, mille puhul oleks hageja saanud tugineda ainult teise poole väidetele.
27.Asjas kogutud tõenditest (t lk 5-9) nähtub, et hageja ja kostjad sõlmisid 24.07.2020 esindusõiguse üleandmise kokkuleppe. Kokkuleppe punktis 1 kinnitas kostja I, et omab Eestis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust ning ta ei ole esindusõigust kellelegi tasu eest ega tasuta üle andnud. Lepingust samas ei nähtu, millest väidetav ainuesindusõigus tulenes ja milles seisnes. Ühelegi konkreetsele kaubamärgile lepingus viidatud ei ole. Kokkuleppe punkti 2 järgi pidi kostja I esindusõiguse hagejale üle andma proportsionaalselt tasu maksmisele. Lepingu punkti 6 järgi pidid kostjad osutama igakülgset abi hagejale toodete esindusõiguse ülevõtmisel ja esindusõiguse teostamisel. Lepingu lisa 1 järgi pidi hageja tasuma lepingu alusel kokku 25 000 eurot, millest 5000 eurot tasuti lepingu sõlmimise ajal sularahas, 8000 eurot tuli tasuda 24.07.2020 ja 12 000 eurot 01.07.2021. Lepingu punkti 8 järgi vastutasid kostjad II ja III käendajatena lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest kuni summani 35 000 eurot.
2-21-10648
28.Kohtule esitatud lepingust ei ole selgelt võimalik mõista, kas või milliseid asjaolusid kostja I üldse hagejale lepingu sõlmimisel või sellele eelnevalt avaldas. Üleantav ainuesindusõigus ei ole lepingus selgelt määratletud ning ebaselge on, mida pooled tegelikult ainuesindusõiguse all silmas pidasid. Hageja ei ole tõendanud, mida kostja I talle lepingu sõlmimise eelselt avaldas. Küll aga pidi hageja mõistma, et ainuõigus saab seisneda vaid mõne intellektuaalse omandi õiguse kasutamises ning kaubamärgiomaniku tahet kaubamärgi ainuõiguse kasutada andmiseks oleks hageja saanud hõlpsasti kindlaks teha.
29.06.04.2021 saatis hageja esindaja kostjatele avalduse lepingu tühistamiseks (t lk 10-12). Avalduses on toodud, et kostja I kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ei vastanud tõele ja Jumex tooteid saavad Eestis vabalt müüa teised isikud, kes on seda asunud tegema. Avalduses leidis hageja, et kostjad on teda kallutanud tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega lepingut sõlmima. Hageja tühistas lepingu, kuna leidis, et see on sõlmitud pettuse teel. Hageja nõudis 13 250 euro tagastamist. Hageja esitas kohtule foto (t lk 58, 61) Jumex kaubamärgiga nektarist. Fotost ei nähtu, millal ja kus on see tehtud. Tootel on turundajaks märgitud UAB Sakalas.
30.Kohus leiab, et hageja tühistamise avalduses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud tehingut tühistada TsÜS § 94 mõistes. Ainuüksi asjaolust, et mõni kolmas isik võib litsentsisaaja õigusi turul rikkuda, ei tulene automaatselt ainuõiguse puudumist ega seda, et litsentsisaajat on lepingu sõlmimisel petetud. Litsentsisaajal oleks sellisel juhul olnud võimalik nõuda seaduse ja lepingu alusel kostjatelt abi, et rikkumisi tõkestada. Samuti ei saanud ainuüksi asjaolust, et turul müüvad kaubamärgiga tähistatud tooteid kolmandad isikud, hagejale selguda, et tal ainuõigust ei olegi.
31.Kostjad esitasid kohtule dokumendi „kostja II poolt osutatud abi“. Dokument on allkirjastamata ning sellest ei selgu, kes ja millistel andmetel on selle koostanud (t lk 37). Kohus loeb esitatud dokumendi lepingulise esindaja seletuseks ega hinda seda tõendina.
32.Kostjad esitasid kohtule esinduslepingu (koos tõlkega t lk 84-91), mille kostja I oli sõlminud UAB Eco Technology nimelise ettevõttega. Lepingul on ainult UAB Eco Technology esindaja MA allkiri. Lepingu punktis 1.1 anti kostjale I ainuõigus turustada ja müüa Eesti territooriumil lepingu tooteid. Kostjale anti õigus müüa tooteid lõpptarbijatele. Toodete loetelu pidi nähtuma lisast 1, mida kohtule ei esitatud. Lepingus lepiti kokku toodete tarnetingimused ja maksetingimused. Lepingu punkti 3.14 järgi ei võinud kostja I lepingust tulenevaid õigusi teise poole nõusolekuta kolmandatele isikutele loovutada.
33.Kohus leiab, et iseenesest ei tulene kostjate esitatud lepingust asjaolu, et kostjal I oleks olnud mistahes õigust või ainuõigust kaubamärgiga Jumex tähistatud toodete müügiks või turustamiseks Eestis. Kohus nõustub hagejaga, et lepingus puuduvad viited Jumex kaubamärgile ning sellest ei saa järeldada isegi kaudselt, milliste toodete suhtes on leping sõlmitud. Sisuliselt ei ole tegemist kaubamärgi kasutamist puudutava litsentsilepinguga, vaid tavapärase toodete hulgimüügilepinguga, mille alusel anti kostjale I õigus Eestis mingeid tooteid lõpptarbijatele müüa. Ainuüksi sellisest lepingust ei saa tuleneda ainuõigust kaubamärgi kasutamisele ega õigust kaubamärgi kasutamise õigust edasi anda.
34.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hagejal puudus seaduslik alus tehingu tühistamiseks TsÜS § 95 alusel. Ettevõtjana pidi hageja teadma ja mõistma, milline on kaubamärgi õiguskaitse regulatsioon ning hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist ise välja selgitada, kas või millise õiguse kostja talle üldse üle anda saab.
2-21-10648 Kuna hagejal puudus õigus lepingu tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tagastada lepingu alusel tasutud 13 250 eurot. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 249.75 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
35.Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
36.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulu õigusabile 1488 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kuigi kohus peab kostjate esindaja tunnitasu mõistlikuks, on esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks üle paisutatud. Nimekirja kohaselt on asjaoludega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku kulunud 4,5 tundi. Hagiavaldus ei olnud sisult mahukas ega keerukas. Kostjate vastus hagile koosnes 1,5 lehest, millest poole moodustas rahuldamata jäänud menetluskulude tagatise taotlus. Kohus loeb mõistlikuks ajaks vastuse koostamisele 2 tundi. Kostjate 24.11.2021 menetlusdokument oli esitatud sisu osas 2,5 lehel, kuid enamus selles sisalduvaid väiteid on sisuliselt asjakohatud. Kohus loeb menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 1,8 tunni asemel 1 tunni. Kostjate 07.03.2022 menetlusdokument sisaldas osaliselt kordusi varasemast ning osaliselt asjakohatuid väiteid, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 2,2 tunni asemel 1,5 tundi. Kostjate 06.05.2022 seisukoht sisaldas samuti märkimisväärses osas asjakohatuid väiteid ja rahuldamata jäänud tunnistaja taotlust, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 2,5 tunni asemel 1,5 tundi. Muus osas loeb kohus kostjate esindaja ajakulu mõistlikuks.
37.Kogumis loeb kohus kostjate esindaja ajakulu põhjendatuks 7,9 tundi. Arvestades kohtu mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 120 eurot, on kostjate põhjendatud kulu õigusabile 948 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
38.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii menetlusõiguse norme kui eksis materiaalõiguse kohaldamisel.
39.Hageja selgitas 04.02.2022 menetlusdokumendi punkti 2 teises lõigus, et lepingueelsetel läbirääkimistel avaldas kostja I juhatuse liige kostja II hagejale, et kostja I omab Eestis ainuesindusõigust (ingliskeelses versioonis „exclusive right“), mis pidi väidetavalt seisnema selles, et Eestis ei tohi keegi peale kostja I või tema nõusolekuta Jumex mahlu, nektareid ja jooke müüa. Hageja selgitas 04.05.2021 menetlusdokumendis, et ainuesindusõiguse puhul, mis oli lepingu esemeks, kuulub mingi toote ja kaubamärgi esindamise õigus mingis piirkonnas üksnes ja ainult ühele isikule ning teised isikud ei või seda toodet selles piirkonnas turustada. Esindusõiguse puhul on kõigil, kes soovivad, võimalik toodet antud piirkonnas turustada. 19.11.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ainuesindusõigust tuleb tõlgendada ja mõista selliselt nagu seda mõistab keskmine inimene, s.t et peale ainuõigust omava isiku ei ole Eestis teistel võimalust ega õigust tooteid müüa. Kostja nõustus 24.11.2021 menetlusdokumendis hageja ainuesindusõiguse sisustamisega.
40.Seega puudus poolte vahel vaidlus, mida lepingu esemeks olev Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigus tähendas ja kuidas seda tuli sisustada. Maakohus oleks pidanud poolte ühisest arusaamast ainuesindusõigusele lähtuma. Riigikohus on rõhutanud, et kui kohus leiab otsust koostades, et olulised asjaolud on välja selgitamata või poolte seisukohad oluliste
2-21-10648 asjaolude kohta on arusaamatud või vastuolulised, tuleks TsMS § 437 punkti 1 alusel asja arutamine vastavas osas uuendada ning seisukohad ja asjaolud selgeks teha (otsus nr 3-2-1-67-14, punkt 39). Üksnes sellisel juhul on asja lahendamine toimunud kõikehõlmavalt ja ammendavalt ning on tagatud menetlusosalise õigus olla kohtulikult ära kuulatud, esitada seisukohti ja tõendeid kõigis asja lahendamist puudutavates olulistes küsimustes. Asja ammendav lahendamine peab toimuma juba esimeses kohtuastmes. Menetluse taastamisel tuleb kohtul esmalt täita vajalikus ulatuses selgitamiskohustus ja anda seejärel menetlusosalistele võimalus esitada vastavas osas täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Seega kui kohtule oli ebaselge, millise ainuesindusõiguse hageja enda arvates kostjatelt omandas ja mida pooled tegelikult ainuesindusõiguse all silmas pidasid, oleks tulnud eelmenetlus uuendada ning seisukohad ja asjaolud selgeks teha. Vajadusel oleks pidanud selleks korraldama kohtuistungi.
41.Samas on maakohus otsuses märkinud, et selliseks ainuõiguseks saab olla kaubamärgi ainulitsentsilepingust tulenev õigus, mis annab litsentsi saajale ainuõiguse müüa ja turustada Jumex kaubamärgiga tähistatud tooteid Eestis. Seega on maakohus tegelikkuses mõistnud ainuesindusõiguse sisu sarnaselt hageja ja kostjatega ning viidanud, et puudub vaidlus, et pooled sõlmisid Jumex mahlade ainuesindusõiguse üleandmise lepingu. Sellest tulenevalt on kohtu seisukoht, et hageja ei ole selgitanud ega ole teada, milles seisnes ainuesindusõigus või mida avaldati hagejale OÜ kostja I poolt enne tehingu tegemist, ebaõige.
42.Keskseks küsimuseks antud tsiviilasjas on, kas kostjal I oli ainuesindusõigus Eestis Jumex mahlade, nektarite ja jookide müügiks. Puudub vaidlus, et kaubamärgi omanikuks on Mehhiko äriühing COMERCIALIZADORA ELORO, S.A. See isik saab ainuesindusõigust käsutada ja anda õigusi käsutamiseks teistele isikutele. Kui ainuõigus kostjal I puudus, on hagejale enne tehingut avaldatud ebaõiget infot, millega on kallutanud teda tehingut tegema. Õiguse puudumine on negatiivne asjaolu. Hageja sellist negatiivset asjaolu tõendada ei saa või on see vähemalt väga keeruline. Hageja on tõendanud, et Eestis turustab Jumex mahlu, nektareid ja jooke kolmas isik.
43.Kostjad püüdsid ainuesindusõiguse olemasolu tõendada allkirjastamata Leedu äriühinguga UAB Eco Technology sõlmitud lepinguga. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et: lepingust ei tulene, et kostjal I oleks olnud mistahes õigust või ainuõigust kaubamärgiga Jumex tähistatud toodete müügiks või turustamiseks Eestis; ainuüksi sellest lepingust ei saa tuleneda kellelegi ühtegi ainuõigust kaubamärgi kasutamisele ega õigust kaubamärgi õigust edasi anda; kostja I ei võinud lepingust tulenevaid õigusi teise poole nõusolekuta kolmandatele isikutele loovutada. Ühtegi tõendit, mis tõendaks, et Jumex ainuesindusõigus on kaubamärgi omaniku COMERCIALIZADORA ELORO, S.A poolt üle antud Leedu äriühingule UAB Eco Technology või kostjale I, esitatud ei ole. Hageja ei saa esitada tõendeid lepingute kohta, mida ei eksisteeri.
44.Maakohus oleks pidanud esitatud tõendite põhjal tuvastama, et kostjal I puudus ainuesindusõigus, mida hagejale 24.07.2020 lepinguga üle anda. Maakohus jättis selle järelduse selgesõnaliselt tegemata ja leidis, et tehingu tühistamiseks puudus alus. Hageja ei nõustu, et ettevõtjana pidi ta teadma ja mõistma, milline on kaubamärgi õiguskaitse regulatsioon ning et hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist välja selgitada, kas või mis õiguse kostja talle üle anda saab. Hageja on eraõiguslik juriidiline isik, kellel puuduvad spetsiifilised õigusalased eriteadmised kaubamärgi õiguskaitse regulatsiooni üksikasjadest. Ka ei mõjuta asjaolu, kas hageja kontrollis talle enne tehingut avaldatud asjaolusid või mitte, asjaolu, et kostja I oli hagejale enne tehingu tegemist ja tehingu tegemise eesmärgil avaldatud ebaõiget infot. Ei ole kohane heita hagejale ette, justkui ta oleks ise enda petmises või eksitamises süüdi. Võlgnik ja
2-21-10648 võlausaldaja peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Riigikohus on nt lugenud hea usu käitumise hindamise kriteeriumiks mh õigete andmete edastamist (otsus nr 3‐2‐1‐99‐02). Hea usu põhimõttest tuletatud kohustusteks on lisaks üldisele kaitsekohustusele ka tõekohustus, mis tähendab kohustust esitada läbirääkimiste käigus tõeseid andmeid (VÕS § 14 lõike 1 teine lause). Hagejal puudus mõistlik põhjus kahelda kostjate poolt lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatus. Teisele poolele tehingueelses faasis edastatud andmete ebaõigsuse riski kannab edastaja. Kahtlus, et kostjal I puudus tegelikult ainuesindusõigus, tekkis hagejal alles pärast tehingu sõlmimist, kui ta avastas, et Jumex kaubamärgi mahlu, nektareid ja jooke saavad müüa ja müüvadki Eestis vabalt ka teised isikud.
45.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjad on läbivalt menetluses väitnud, et lepingueelselt lubati hagejale ainuesindusõigust, ainuesindusõigus eksisteeris ja see anti üle hagejale. Seega, kui maakohus tuvastas, et ainuesindusõigust tegelikkuses ei eksisteerinud, on tehingu tühistamise alus olemas. Kui müüja ei teadnud, et edastab hagejale lepingueelselt ebaõigeid andmeid, ei pruugi olla tegemist pettusega, kuid tehing on sellisel juhul tehtud eksimuse tõttu ja on ikkagi hageja 06.04.2021 avaldusega tühistatud. Tehingu tühistamise avalduse tuginemine eksimusele või pettusele on avalduse õigusliku hindamise küsimus, mille puhul ei ole kohus poolte hinnanguga seotud. Üldjuhul sisalduvad pettuse alusel tehingu tühistamise avalduses ka eksimuse alusel tehingu tühistamise asjaolud, st kui asjaolud ei anna alust tühistada tehingut pettuse alusel, võivad need siiski anda aluse tühistada tehing eksimuse alusel (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-43-15, punkt 21; 3-2-1-153-09, punkt 18). Kohtule esitatud esinduslepingust võib järeldada, et kostja ise võis olla ekslikul arusaamisel, et tal on ainuesindusõigus, mida üle anda sai.
46.Hageja palun maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada kostjate II ja III vastu. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Vastustajate seisukoht
47.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust ei ole. Maakohus ei rikkunud asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Kolleegium jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
49.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud piisavas ulatuses eelmenetluse ja samuti ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse
2-21-10648 ebapiisavat täitmist. Ringkonnakohus järgib esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõikest 6).
50.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata kohtu asjakohasest selgitamiskohustuse täitmisest 06.01.2022 menetlusdokumendiga ei toonud hageja maakohtu ette selliseid elulisi asjaolusid ega tõendanud neid, mille alusel oleks kohus saanud tuvastada 06.04.2021 tehingu tühistamise avalduse kehtivuseks vajalikud materiaalõiguslikud eeldused. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud korraldama kohtuistungi, kui ei saanud hageja seisukohtadest kirjalikes menetlusdokumentides aru. Praeguses asjas ei olnud probleem mitte selles, et maakohus ei oleks hagejat õigesti mõistnud, vaid selles, et hageja ei sisustanud enda väiteid tegelike eluliste asjaoludega ning seda ka mitte peale maakohtu selgitusi. TsMS § 363 lõike 1 punkti 2 kohaselt peavad juba hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), kuid hageja tõi välja õiguslikud väited selle kohta, et teda peteti lepingueelsete läbirääkimiste käigus, ta tegi tehingu tühistamise avalduse ja soovib lepingu alusel tasutut saada tagasi solidaarselt nii teiselt lepingupoolelt kui käendajatelt. 06.01.2022 juhtis maakohus mh tähelepanu, et hagiavaldusest ega tühistamise avaldusest ei nähtu (maakohus kasutas väljendit „ei ole võimalik mõista“), milles pidi poolte arusaama järgi seisnema hiljem lepingus kasutatud väljend „ainuesindusõigus Eestis“ ning et hageja ei ole toonud välja ega tõendanud, millised olid need ebaõiged asjaolud, mida talle lepingueelselt avaldati ja millega kallutati teda lepingut sõlmima ega ole välja toonud, mida talle üldse läbirääkimistel avaldati ning milline oli lepingu sõlmimise eesmärk. Kohtumenetluses kogenud õigusteadmistega lepinguline esindaja pidi maakohtu kirjast mõistlikult aru saama, et tal tuleb kohtu ette tuua nii elulised väited (st mida teine pool lepingueelsete läbirääkimiste käigus temale avaldas ning mis sellest osutus ebaõigeks) kui tõendid nende väidete tõendamiseks, et kohtul oleks võimalik pooltevahelist tehingut tõlgendada VÕS § 29 alusel ja seeläbi eeskätt tuvastada, milline oli poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel (lõige 1), vajadusel tõlgendada tehingut läbi lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaama (lõige 4). Maakohtu selgituse alusel tõi hageja täiendavalt esile, et kostja I juhatuse liige (kostja II) teavitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et keegi teine peale kostja I (või tema nõusolekuta) ei tohi Eestis Jumexi tooteid müüa ning et sellest sai hageja aru, et keegi teine ei saa neid tooteid Eestis müüa, mis omakorda tähendab konkreetse kaubamärgiga tähistatud toodete ainuesindusõigust Eestis (hageja 04.02.2022 menetlusdokument t lk 73-74). Eelnevalt oli hageja välja toonud, et siiski on kaupluses Rimi müügil Jumexi joogid, mida ei ole Eestisse toonud hageja. Muid elulisi asjaolusid ega tõendeid lepingueelsete läbirääkimiste käigust hageja esile ei toonud.
51.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus asus TsMS § 230 lõikest 1 juhindudes asjakohaselt seisukohale, et hageja esiletoodud asjaolude ja esitatud tõendi alusel ei ole tuvastatav väide, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus lubas teine pool hagejale konkreetse kaubamärgiga seonduvat ainuõigust Eestis KaMS-i mõttes nagu on hageja saanud väidetavalt pooltevahelisest lepingust aru. Seega ei ole alust ka tuvastada TsÜS § 94 lõigete 1 ja 2 kohast pettust. Kostjad tõid esile, et nende arvates tulenes nende õigus Eestis vastavaid kaupu müüa 24.04.2014 lepingust Leedu äriühinguga UAB Eco Technology (t lk 84-88, tõlge 89-91), mille näol on maakohtu arvates tegemist hulgimüügilepinguga. Selle lepingu tõlgenduse üle pooled apellatsiooniastmes ei vaidle. Ka kolleegiumi arvates vastab maakohtu tõlgendus lepingudokumendi sisule. Isegi kui kostjad ei teavitanud hagejat lepingueelsete läbirääkimiste käigus sellest konkreetsest dokumendist, ei ole hageja toonud esile, et kostjad oleksid esitanud mistahes dokumente vmt, mis oleks andnud hagejale mõistliku aluse eeldada, et ta ostab ainuõiguse kaubamärgile. Kolleegium nõustub seejuures maakohtuga, et isegi ainuõigus kaubamärgile ei välista, et keegi kolmas toob samu tooteid Eestisse ja siin turustab, kuid sellisel juhul on litsentsi omajal võimalik oma õigusi kaitsta asjakohaste õiguskaitsevahenditega.
2-21-10648
52.Iseenesest õige on kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-43-15, mille punktis 21 kõrgem kohus selgitas, et tehingu tühistamise avalduse tuginemine eksimusele või pettusele on avalduse õigusliku hindamise küsimus, mille puhul ei ole kohus poolte hinnangutega seotud. Seega ei ole õige kostjate väide vastuses kaebusele, et viitega TsÜS §-le 92 on hageja osaliselt muutnud hagi alust. TsMS § 363 lõike 1 punktist 2 tulenevalt ei kuulu hagi aluse hulka õiguslikud asjaolud, sh viited konkreetsetele materiaalõiguse normidele. Küll aga ei anna hageja esiletoodud ülinapid elulised asjaolud alust tuvastada tema poolt vaidlusaluse tehingu tegemist olulise eksimuse (ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest) alusel (TsÜS § 92 lõiked 1, 2). Hageja esiletoodust ei saa tuvastada, millised faktilised asjaolud olid üldse hagejale enne tehingu sõlmimist teada ja milles seisnes ebaõige ettekujutus nendest. Hageja esiletoodust ei saa ka tuvastada, millised asjaolud tõid kostjad lepingueelsete läbirääkimiste käiguse esile, mille alusel omakorda tekkis hagejal ebaõige ettekujutus, et ta omandab lepingu alusel kaubamärgiga seotud ainuõiguse ja millest kostjad ise olid teadlikud (TsÜS § 92 lõige 3) või et kostjad ise ka arvasid, et neil on edasivõõrandatav ainuõigus KaMS-i mõttes.
53.Kolleegium märgib, et nii TsÜS § 94 kui § 92 kohaldamisel tuleb arvestada ka sama seaduse § 95 regulatsiooni, millest tulenevalt selleks, et tuvastada, milliseid asjaolusid peab lepingueelsete läbirääkimiste käigus teisele poolele teatavaks tegema, tuleb arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Kuna praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud eluliste asjaolude alusel võimalik tuvastada, et pooled pidasid läbirääkimisi Jumex kaubamärgi kasutamiseks litsentsilepingu (VÕS § 368) sõlmimiseks, ei ole alust heita kostjatele ette, et nad ei teatanud hagejale, et kostjal I sellist õigust tegelikult ei ole. Kui hageja siiski enda teadmiste kohaselt pidas läbirääkimisi nimelt sellise lepingu sõlmimiseks, nõustub kolleegium maakohtuga, et ettevõtjana oli hagejal endal mõistlik võimalik saada andmeid, kas kostjal I üldse on selline õigus, mille saamist hageja lepingu alusel eeldas. Seda enam, et hageja ei toonud esile, et kostjad oleksid lepingueelsete läbirääkimiste käigus mingeid dokumente hagejale esitanud / näidanud vmt.
54.Hageja ei esitanud alternatiivseid vastuväiteid maakohtu poolt kostjate menetluskulude kindlaksmääramisele. Seega kui menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsus muutmisele ei kuulu, ei kontrolli kolleegium maakohtu poolt määratud kostjate põhjendatud ja vajaliku menetluskulu rahalist suurust (TsMS § 651 lõige 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
56.TsMS § 174 lõikest 3 tulenevalt määrab kolleegium rahaliselt kindlaks hüvitatavad apellatsioonimenetluse kulud. Nimekirjade (t lk 148, 160) kohaselt koosnevad kostjate kulud tasust lepingulisele esindajale kokku 8,3 tunni eest tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi järgmisi toiminguid: selgitas maakohtu otsust 0,5 tundi, tutvus kaebusega ja arutas olukorda klientidega 1 tund, koostas ja esitas vastuse kaebusele koos menetluskulude nimekirjaga 2,5 tundi, arutas kliendiga tunnistaja olukorda 0,5 tundi, tutvus apellandi seisukohaga 0,3 tundi ning valmistus istungiks ja osales istungil kokku 2,5 tundi.
2-21-10648
57.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.
58.Samuti on osaliselt üle paisutatud lepingulise esindaja ajakulu. Istung ringkonnakohtus kestis 1 tunni. Arvestades, et menetluslike taotluste osas oli kohus andnud pooltele lõppotsustused teada eelmisel päeval, ei olnud istungiks ette valmistamiseks mõistlik kulutada enam kui 0,5 tundi. Tunnistaja olukorra arutamine vajalik ei olnud, seega 08.02.2023 nimekirjast saab lugeda põhjendatuks hageja 03.02.2023 seisukohaga tutvumise 0,3 tundi. Kaebusega tutvumisele (sisaldab ka maakohtu otsusega tutvumist) ja sellele vastuse koostamisele oli põhjendatud ja vajalik kulutada mitte üle 3 tunni. Kohus arvestab, et vastus kaebusele sisaldas olulises ulatuses juba maakohtu menetlusdokumentides väljendatud seisukohtade, taotluste kopeerimist.
59.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjatele solidaarselt hüvitada apellatsioonimenetluse kulude katteks 96 eurot x 4,8 tundi = 460.80 eurot (sisaldab käibemaksu).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.