lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-8053/2

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 01.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-8053/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1275
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8053

Tsiviilasi

J. K. hagi H. K. , L. K. ja R. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2020/915, 186/2020/916 ja 186/2020/917

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J. K. ; isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja: J. R. ; e-post XXX Kostja I: H. K. ; isikukood XXX Kostja II: L. K. ; isikukood XXX Kostja III: R. K. ; isikukood XXX Kostjate seaduslik esindaja: K. E. ; isikukood XXX; e-post XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta menetlusse võtmata J. K. hagi H. K. , L. K. ja R. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2020/915, 186/2020/916 ja 186/2020/917.

Jätta menetluskulud J. K. menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

kanda. Kostjatele hüvitamisele kuuluvad

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.J. K. esitas 30.05.2022. a Tartu Maakohtule hagi H. K. , L. K. ja R. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2020/915, 186/2020/916 ja 186/2020/917. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt kostjate kasuks Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018. a kohtuotsusega välja mõistetud elatis alates 02.10.2017. a kuni iga kostja täisealiseks saamiseni järgmiselt: PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha 1⁄2 lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole. 23.12.2020. a esitasid hagejad kohtutäiturile täitmisvalduse ning kohtutäitur algatas täitemenetlused nr 186/2020/915, 186/2020/916 ja 186/2020/917. Kostjate nõue täideti avalduses märgitud ulatuses ja hageja täitemenetlust ei vaidlustanud. Jaanuaris 2022 esitas kohtutäitur täiendavad täitmisteated ja pidas koos kohtutäituri tasudega hageja arveldusarvelt kinni kokku 1284,80 eurot. Perioodil veebruar 2022. a – aprill 2022. a tasus hageja kostjatele kokku 696,80 eurot kuus. 2022. aasta mais sai hageja aru, et on kohtuotsuse väära tõlgendamise tõttu tasunud elatist oluliselt rohkem, kui kohtuotsus ette näeb, mistõttu on elatise maksmise kohustus täidetud juba etteulatuvalt. Seetõttu tasus hageja igale kostjale mais elatist 50 eurot. Kohtutäitur esitas hagejale täiendavad täitmisteated 17.05.2022. a ning nõuab täiendavalt elatise tasumist mais kostjale I 187,60 eurot, kostjale II 187,60 eurot ning kostjale III 171,60 eurot.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Tulenevalt alates 01.01.2022. a kehtima hakanud perekonnaseadusest peaks hageja tasuma aga elatist kostjatele 62,61 eurot. Nimetatud summa kujunemisel on arvestatud lapsetoetuste ning asjaoluga, et lapsed veedavad hageja juures keskmiselt 10 päeva kuus. Kuivõrd hageja on vabatahtlikult tasunud elatise ulatuses, mis vastab kohtuotsuse resolutsioonile 43 kuu eest ette, on sundtäitmine lubamatu.
3.31.05.2022. a esitas hageja kohtule taotluse täitemenetluste peatamiseks hagi tagamise korras. Hagi tagamise taotluse kohaselt on hageja elatise tasunud ette juba 43 kuu eest. Seadus ei võimalda tasutud elatist tasaarvestada ega tagasi nõuda. Alusetult alustatud täitemenetlus kahjustab hageja varalist seisu ja hagejal puudub võimalus pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamist kostjatelt juba ette makstud elatist tagasi saada. Täitemenetluse peatamata jätmine tekitab olukorra, kus lapsed peavad pärast täisealiseks saamist hakkama hagejale tagasi maksma enamsaadud raha.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2.Hagimaterjalidest nähtub, et hageja peab sundtäitmisi täiteasjades nr 186/2020/915, 186/2020/916 ja 186/2020/917 lubamatuks seetõttu, et alates 01.01.2022. a kehtiva

perekonnaseaduse kohaselt tuleb hagejal tasuda vähem elatist kui varasemalt. Ja kuna hageja on tasunud elatist rohkem, on hageja elatist märkimisväärsel hulgal juba etteulatuvalt tasunud. Hageja hinnangul tuleb alates 01.01.2022. a kostjatele makstava elatise arvutamisel lähtuda alates 01.01.2022. a kehtima hakanud elatise arvestamise alustest ja korrast, kuid täitemenetluses nõutakse siiski hagejalt suurema elatise tasumist.

3.Kohus on seisukohal, et J. K. hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2020/915, 186/2020/916 ja 186/2020/917 on hagis toodud põhjendustel perspektiivitu ning tuleb jätta menetlusse võtmata.
4.Täitedokumendiks oleva Tartu Ringkonnakohtu poolt 16.02.2018. a asjas nr 2-17-3364 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on J. K. lt välja mõistetud igakuine elatis alates 02.10.2017. a: -

H. K. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni summas, mis on saadud järgmiselt: PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha 1⁄2 lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole.

-

L. K. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni summas, mis on saadud järgmiselt: PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha 1⁄2 lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole.

-

R. K. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni summas, mis on saadud järgmiselt: PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha 1⁄2 lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole.

5.Alates 01.01.2022. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 näeb ette, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Ringkonnakohtu 16.02.2018. a otsus asjas nr 2-17-3364 seob selgelt väljamõistetud elatise selle miinimummääraga, arvestades vastavalt kohtupraktikale ka muude asjas tähtsust omavate asjaoludega (nt lapsetoetus ja kohustatud vanema ning laste koosveedetud aeg). Seega tuleb kehtiva kohtulahendi kohaselt J. K. l tasuda elatist aastal 2022 järgmiselt: -

H. K. le 209,60 eurot (miinimumelatis 292 eurot miinus pool lapsetoetusest 30 eurot miinus 20%);

-

L. K. le 209,60 eurot (miinimumelatis 292 eurot miinus pool lapsetoetusest 30 eurot miinus 20%);

-

R. K. le 193,60 eurot (miinimumelatis 292 eurot miinus pool lapsetoetusest 50 eurot miinus 20%).

6.Hageja on hagiavalduses ise märkinud, et ei ole sellises ulatuses elatist tasunud. Kohus selgitab, et PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu PKS § 2172 lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

J. K. on esitanud Tartu Maakohtule hagi elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-22-676), st toiminud PKS § 2172 lõikes 2 sätestatud viisil. Elatise vähendamise menetlus on veel pooleli ning kohtulahendit, millega oleks muudetud varasemalt hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust, ei ole. Perekonnaseaduse muudatus ei too kaasa automaatset makstava elatise suuruse ümberarvestamist. Seega leiab kohus, et kuivõrd on olemas hagejat kostjatele elatise tasumiseks kohustav kohtulahend, millega väljamõistetud elatise suurust ei ole muudetud, otsuse resolutsiooni sõnastus ning perekonnaseaduse rakendussätted võimaldavad otsust täita ka alates 01.01.2022. a sarnaselt 2021. aastale ning elatise suurust saab muuta uue kohtulahendiga, on hageja esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks perspektiivitu.

7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. K. hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki ning avaldus tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata.
8.Kuna kohus jätab kaebuse menetlusse võtmata, ei lahenda kohus sisuliselt ka J. K. taotlust täitemenetluse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, tuleb menetluskulud jätta J. K. kanda. Kostjad ei ole käesolevas menetluses osalenud, seega ei ole neil tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium