K. T.i hagi T OÜ vastu töösuhte tuvastamise, töötasu, puhkusetasu ja hüvitise ning registrikannete muutmiseks kohustamise nõudes 13 072,55 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja T OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Marika Bogun
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et K. T.i ja T OÜ vahel oli sõlmitud tähtajatu töösuhe alates 05.12.2020.
3.Välja mõista T OÜ-lt K. T. kasuks detsembri 2020 eest töötasu 59,30 eurot (bruto).
4.Jätta rahuldamata K. T.i hagi tuvastada K. T.i ja T OÜ vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 80 alusel.
5.Jätta rahuldamata K. T. hagi T OÜ vastu välja mõista töötasu perioodi 18.01.2021-02.06.2021 eest summas 3900,46 eurot; puhkusehüvitis summas 446,75 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.
6.Jätta rahuldamata K. T.i taotlus tähtaja ennistamiseks lugeda 18.02.2021 TVKle esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue esitatud tähtaegselt.
7.Jätta läbi vaatamata K. T.i hagi T OÜ vastu töötamise registris kande parandamise nõude osas. Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K. T. (hageja) kandideeris 07.11.2020 T OÜ (kostja) müügikonsultandiks. Hageja asus tööle 20.11.2020 ja aitas kaupluse avamiseseks ette valmistuda (õppis kassasüsteemi, pani kaupu välja ja lisas hinnasilte). Hageja pani oma töötunnid vihikusse kirja, alates 05.12.2020 koostati töögraafik. Hageja küsis kostjalt töölepingu kirjalikku dokumenti, kuid seda hagejale ei antud. 17.01.2021 tuli poodi A. T., kellel oli kaasas töölepingu ülesütlemise avaldus. Ülesütlemise avalduses oli märgitud, et 07.12.2020 sõlmitud leping lõpeb tähtaja möödumise tõttu. Avalduses oli valesti märgitud avalduse kuupäev ja hageja ametinimetus, ülesütlemise avalduse oli alla kirjutanud A. T. mitte K. L., kes oli avaldusel märgitud juhatuse liikmena. Hageja ei soovinud sellele alla kirjutada, kuid pärast pikka survestamist seda siiski tegi, sest kartis jaanuarikuu töötasust ilma jääda.
2.Hageja esitas TVK-s järgnevad nõuded 1) tuvastada hageja ja kostja vahel tähtajatu töösuhe ja teha vastav kanne töötamise registris; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks detsembri töötasu summas 82,62 eurot; 3) välja mõista kostjalt etteteatamistähtaja järgimata jätmisega seotud hüvitis 127,51 eurot; 4) muuta töötamise registris töötamise algusajaks 20.11.2020; 5) välja mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis nelja päeva eest; 6) mõista kostjalt hageja kasuks välja koondamishüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 677,02 eurot; 7) kohustada kostjat esitama MTA-le korrektsed maksuandmed; 8) muuta töötamise registris õigeks hageja ametinimetus. Hiljem muutis hageja nõudeid ning esitas järgnevad nõuded 1) tuvastada, et tegemist oli tähtajatu töösuhtega; 2 ja 7) vaidlustada töösuhte lõpetamise aluseks olev paragrahv ja märkida õige lõpetamise alus; 3-6 ja 8-11) tuvastada töösuhte algusaeg, asukoht, töökoormus ja ametinimetus ja muuta registris andmed õigeks; 12) mõista välja detsembri töötasu; 13) välja mõista etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitis; 14) välja mõista puhkusehüvitis 126,20 eurot; 15) välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2036,09 eurot.
3.TVK tegi otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt. TVK 1) tuvastas, et poolte vahel oli tähtajatu töösuhe alates 05.12.2020 ja kohustas tegema vastava kande töötamise registris; 2) tuvastas, et töölepingu lõpetamine TLS § 80 alusel oli tühine ja kohustas muutma vastava kande; 3) tuvastas, et hageja töötas kostja juures 0,7 koormusega klienditeenindajana Tallinnas ja kohustas muutma vastavad kanded; 4) mõistis välja kostjalt hageja kasuks töötasu 82,61 eurot ja 5) jättis rahuldamata puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisenõuded.
4.TVK luges töösuhte kehtivaks ja töösuhet ei lõpetanud. Hageja küsis 27.05.2021 kostjalt, mis saab edasi, ja selgitas, et on valmis tööga jätkama. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja ütles 02.06.2021 lepingu üles tööandjapoolse rikkumise tõttu, sest kostja ei võimaldanud hagejal tööd teha. Kostja pole ülesütlemist vaidlustanud. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu perioodil 18.01.2021-02.06.2021 kokku summas 3900,46 eurot. Hageja palub puhkusehüvitise välja mõista perioodi eest 05.12.2020-02.06.2021 summas 446,75 eurot.
5.Hagis esitab hageja järgnevad nõuded 1) tuvastada poolte vahel tähtajatu töösuhe alates 05.12.2020 ja teha vastavasisuline kanne töötamise registris; 2) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 3) välja mõista detsembri töötasu; 4) välja mõista töötasu perioodi 2(7)
18.01.2021-02.06.2021 eest summas 3900,46 eurot; 5) mõista välja puhkusehüvitis summas 446,75 eurot; 6) mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.
6.Hageja võttis 07.12.2022 tagasi nõude töötamise registris kannete parandamiseks. Kostja on õigeks võtnud, et poolte vahel algas töösuhe 05.12.2020, siis ei ole selles osas vaidlust. Seetõttu palus hageja selles osas teha õigeksvõtul põhineva otsuse.
7.Hageja väitel leidis ka kostja, et töösuhe tegelikult 17.01.2021 ei lõppenud ja hilisemas kirjas vastas kostja hagejale, et jurist tegeleb töölepingu lõpetamisega. Ülesütlemise avaldusel kättesaamise kinnitamist allkirjaga ei saa pidada kokkuleppel töösuhte lõpetamiseks. Kuna kostja oli hagejale esitanud ülesütlemise avalduse, ei saa hagejalt nõuda, et hageja oleks läinud seejärel ikka tööle. Hageja ainuke võimalus oli ülesütlemist vaidlustada. Kostja ei esitanud TVK-s avaldust töölepingu lõpetamiseks juhul kui TVK leiab, et tööleping öeldi üles alusetult. Hageja leiab, et esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude juba TVK-s ning vastavasisuline nõue pole hagimenetluse alustamiseks aegunud.
8.Hageja esitas 27.04.2022 kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks, juhul, kui kohus leiab, et 18.02.2021 TVK-le esitatud avaldusega esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ei ole esitatud tähtaegselt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis omaks väite, et töösuhe algas 05.12.2020. Kostja väitel lõppes tööleping 17.01.2021. Kostja arvates saavutasid pooled kokkuleppe TLS § 79 tähenduses ning hageja loobus igasugustest pretensioonidest.
10.Kostja nõustus ülesütlemise avaldust allkirjastades, et töösuhe lõpeb tähtaja saabumise tõttu. Hageja pole tõendanud, et teda survestati kokkulepet sõlmima. Alates 18.01.2021 hageja enam tööle ei ilmunud.
11.Hageja ei taotlenud TVK-s töösuhte kehtivuse tuvastamist ega ülesütlemise tühisuse tuvastamist ehk hageja nõustus sellega, et töösuhe lõppes 17.01.2021. Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõue on hageja poolt esmakordselt esitatud alles hagiavalduses.
12.Hageja loobus nõuetest VÕS § 207 tähenduses ning ülesütlemise avaldust saab pidada ka kompromisslepinguks. Hageja käitumist, millega ta nõustus ülesütlemisega, kinnitas nõuete puudumist, ei tulnud enam tööle ja seejärel hakkas esitama nõudeid, tuleb pidada hea usu põhimõtte vastaseks. Hageja ei vaidlustanud ülesütlemist 30 päeva jooksul, mistõttu ei saa ta enam tugineda asjaolule, et ülesütlemine ei olnud kehtiv ning ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud. Kostja hinnangul tuleb kannete parandamise nõue jätta rahuldamata, sest hagejal on võimalik kohtuotsusega ise taotleda kande parandamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
14.Hageja esitas kohtule järgmised nõuded, mis töövaidluskomisjon rahuldas ning hageja palub kohtul 1) tuvastada, et poolte vahel kehtis tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020; 2) tuvastada hageja ja kostja sõlmitud töölepingu lõppemise tühisus TLS § 80 lg 1 alusel ning 3) välja mõista hagejalt kostja kasuks detsembri 2020 eest töötasu summas 59,30 eurot (bruto). Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi 18.01.2021 kuni 02.06.2021 eest töötasu summas 3900,46 eurot (bruto); mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 446,75 eurot (bruto) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis kohtu omal äranägemisel määratud summas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3(7)
15.Hageja võttis 07.12.2021 eelmenetluses hagi tagasi töötamise registris kande parandamise nõude osas. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Kuna hageja võttis kande parandamise nõude osas hagi tagasi, tuleb selle nõude osas jätta hagi läbi vaatamata.
16.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Vaidlus puudub, et hageja töötas kostja juures 0,7% töökoormusega klienditeenindajana Xxxx. Töövaidluskomisjon rahuldas 06.05.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/268/21 hageja avalduse kostja vastu osaliselt (tl 66-69). Töövaidluskomisjon otsustas: 1) tuvastada poolte vahel tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020 ja vastava kande tegemine töötamise registris; 2) tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisus TLS § 80 lg 1 alusel ning vastava kande tegemise töötamise registris; 3) tuvastada, et hageja töötas T OÜs 0,7 töökoormusega klienditeenindajana Xxxx ja teha vastavad kanded töötamise registris; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu summas 82,61 eurot ja 5) jätta rahuldamata hageja puhkusehüvitise ja hüvitise (TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 1 alusel) nõue.
17.Kohus täitis 24.03.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 111-113).
18.Hageja esitas kostja vastu nõude hüvitiste välja mõistmiseks. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõuded, so tuvastada poolte vahel tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020 ja tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisus TLS § 80 lg 1 alusel. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-15712, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna hageja ei ole esitanud sooritusnõudeid, mille rahuldamise eeldus on nimetatud asjaolude tuvastamine. Vaidlus on töölepingu lõppemise aja osas ja selles osas, kas poolte vahel on tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020.
19.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et töösuhe algas 05.12.2020.
20.Kostja väitel oli tegemist tähtajalise töölepinguga, hageja väitel tähtajatu töölepinguga. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 lg 1 ls 1). Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 lg 1 ls 2). Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 6 lg 2). Kui tööandja ei ole töölepingu tähtajalisusest töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkulepet selle kohta ei ole sõlmitud (TLS § 6 lg 9). Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et esines mõjuv põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks kostja poolt kohaldatud tähtajaga ning et hagejat teavitati, et töösuhe on tähtajaline. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et esines mõjuv põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks kostja poolt kohaldatud tähtajaga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hagejat teavitati sellest, et töösuhe on tähtajaline. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel on tähtajatu tööleping alates 05.12.2020.
21.Pooled vaidlevad selle üle, millal lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping. Kostja tugines hagile vastates asjaolule, et pooled lõpetasid töösuhte kokkuleppel. Töölepingu saab lõpetada poolte kokkuleppel (TLS § 79). Kohus lähtub töösuhte lõpetamise kehtivuse ja lubatavuse hindamisel töösuhte lõpetamise dokumendist ehk käesoleval juhul hagejale esitatud 4(7)
töölepingu ülesütlemise avaldusest. Asjaolu, et hageja allkirjastas töölepingu ülesütlemise avalduse ja märkis seal, et tal puuduvad pretensioonid, ei muuda ülesütlemise avaldust pooltevaheliseks kokkuleppeks töösuhte lõpetamise kohta. Samuti on ülesütlemise avalduses märgitud ülesütlemise alusena TLS § 80 lg 1 ja mitte § 79. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb ülesütlemise kehtivust hinnata TLS § 80 lg 1 järgi ja üldiste ülesütlemise kehtivust reguleerivate sätete järgi. Tööandjal on õigus tööleping üles öelda üksnes TLS-is sätestatud alustel (TLS § 83).
22.Hageja tõi hagis välja, et töölepingu ülesütlemise avalduse allkirjastas A. T., kes ei olnud kostja seadusjärgne esindaja. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine (TsÜS § 128 lg 1). Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Töölepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldust saab pidada toiminguks.
23.Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1). Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (TsÜS § 117 lg 2). Juriidilist isikut esindab tehingu tegemisel juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 2). Käesoleval juhul ei teinud ülesütlemise avaldust kostja juhatuse liige ehk A. T.l pidi kostja esindamiseks olema volitus. Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis (TsÜS § 118 lg 3). Töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, kui see pole tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1). Seetõttu pidi A. T.l olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikiri kostja esindamiseks. Esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (TsÜS § 116 lg 2). Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt volitas kostja juhatuse liige K. L. 01.10.2020 A. T.t kostja nimel läbirääkimisi pidama, avaldusi esitama, samuti lepingulisi suhteid lõpetama ja üles ütlema ja lepingust taganema (tl 120). Seega oli A. T.l töölepingu ülesütlemiseks volitus olemas.
24.Kohus võtab seisukoha, kas hageja esitas TVK-s töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Hageja leidis, et esitas töösuhte ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude TVK-s. Hagejal tuli nimetatud asjaolu tõendada.
25.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta esitas töösuhte ülesütlemise tuvastamise nõude TVK-s. 05.02.2021 TVK-le esitatud avaldus nimetatud nõuet ei sisaldanud. Samuti ei sisalda 18.02.2021 avalduse täiendus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. 18.02.2021 TVK-le esitatud avalduse täienduse punktis 2 palub hageja vaidlustada töösuhte lõpetamise aluse paragrahv. Nimetatud nõue ei ole käsitletav nõudena tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Asjaolu, et TVK tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, ei tähenda seda, et vastav nõue on esitatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et selline nõue on hageja poolt esmakordselt esitatud alles hagiavalduses. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 17.01.2021. Kostja pöördus kohtusse 21.06.2021 ja hageja esitas hagiavalduse 03.08.2021. Vastavalt on töölepingu ülesütlemise nõue aegunud.
5(7)
26.Hageja esitas 27.04.2022 kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks juhul, kui kohus leiab, et 18.02.2021 TVK-le esitatud avaldusega esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ei ole esitatud tähtaegselt. Hageja palub lugeda 18.02.2021 TVK-le esitatud avalduse punkt 2 esitatuks tähtaegselt.
27.Kohus leiab, et taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja sai eeldada, et tema nõue on esitatud 05.02.2021, kuid oli ebaselgelt väljendatud. Kohtu hinnangul ei saa 05.02.2021 ega ka 18.02.2021 esitatud nõutest järeldada seda, et hageja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude. Samuti ei nõustu kohus sellega, et TVK juba ennistas selle, kuna TVK menetles kõnealust nõuet. Hageja vaidlustas TVK-s töösuhte lõpetamise paragrahvi, mitte töösuhte lõpetamist ennast.
28.Eeltoodust tulenevalt ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet kohtule esitatud ning töösuhe lõppes poolte vahel 17.01.2021. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Vaidlus puudub, et hageja ei ilmunud alates 18.01.2021 enam tööle. Samuti ei taotlenud hageja TVK-s töösuhte ülesütlemise tühisuse tuvastamist ega töösuhte kehtivuse tuvastamist. Hageja tugines asjaolule, et kostja ei võimaldanud hagejal tööd teha, sh ei vastanud hageja kirjadele. Hageja ei ole tõendanud kostja poole pöördumisi seoses tööga. Hageja pöördus kostja poole alles pärast TVK otsuse tegemist. Seega hageja nõustus töösuhte lõpetamisega 17.01.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et A. T.l oli töölepingu ülesütlemiseks volitus olemas. Seega lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping 17.01.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja analüüsida, kas hageja ütles lepingu üles 02.06.2021 TLS § 91 lg 2 alusel.
29.Kohus analüüsib, kas hageja loobus nõuetest kostja vastu VÕS § 207 alusel. Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest (VÕS § 207 lg 1). Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). VÕS § 207 kohaldamine eeldab pooltevahelist kokkulepet. Esitatud asjaoludel ei saa kohtu hinnangul lugeda sõlmituks kokkulepet nõueteks loobumiseks ega kompromissilepingut, sest hageja tegevusetust ei saa pidada tahteavalduseks. Seega ei ole hageja loobunud nõuetest kostja vastu.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu 59,30 eurot (bruto). Kohus tuvastas, et tööleping lõppes 17.01.2020. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Hageja palus TVK-s kostjalt välja mõista töötasu 82,61 eurot brutos. TVK seda ta tegi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 82,61 brutos. Kostja nimetatut ei vaidlusta ja kandis pärast seda hagejale üle 27.05.2021 63,71 netos, mis on brutos 66,09.
6(7)
31.Hageja selgitas, et detsembris 2020 töötas ta 141h 15 minutit + 24.12.20 riigipüha 7h 15min. Hageja töötasu oli 5,90 eurot tunnis. Kostja ei ole nimetatut vaidlustanud. TLS § 45 lg 2 kohaselt kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu ehk 11,80 eurot. Hageja nimetatule TVK esitatud avalduses ei tuginenud. Kostja kohustus hagejale tasuma detsembri 2020 eest kokku 918,93 eurot: 141h 15 min x 5,90 eurot = 833,38 eurot; 7h 15 min x 11,80 eurot = 85,55 eurot; 833,38 +85,55 = 918,93 eurot. Kostja tasus hagejale 10.01.2021 netos 711,98 eurot, mis brutos on 793,54 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seega maksis kostja hagejale 125,39 eurot (bruto) vähem kui oleks pidanud maksma (918,93 – 793,54 = 125,39 eurot). Pärast TVK otsust tasus kostja hagejale 27.05.2021 63,71 eurot (neto), brutos 66,09 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale täiendavalt 59,30 eurot (bruto) (125,39 – 66,09 = 59,30 eurot. Vastavalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 59,30 eurot (bruto).
32.Hageja esitas kohtule perioodi 18.01.2021 kuni 02.06.2021 eest töötasu nõude summas 3900,46 eurot, puhkusehüvitise nõude 446,75 eurot ja hüvitise nõude TLS § 100 lg 4 alusel kohtu omal äranägemisel määratud summas. Tulenevalt asjaolust, et töösuhe lõppes 17.01.2021, nimetatud nõuded rahuldamisele ei kuulu.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus osaliselt rahuldada.
34.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
35.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kohus rahuldas hagi osaliselt kahe nõude osas ja jättis suurema osa nõuetest rahuldamata. Samuti jättis kohus ühe nõude osas hagi läbi vaatamata.
36.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad asjaolud menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töötaja on töövaidluses nõrgem pool. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.
37.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.