lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-14232/8

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 24.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14232/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1307
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-25-14232

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

V. L. hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2025/884

Hagihind 3 500 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

V. L. (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kostja:

E. L. (ik XXX)

Kostja seaduslik esindaja:

K. L. (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta V. L. hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2025/884 rahuldamata.

Menetluskulud jätta hageja V. L. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1

1.V. L. esitas 31.08.2025.a. Viru maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 072/2025/884. Hagiavalduse kohaselt mõisteti 27.06.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-XXX V. L.lt välja elatis tütre E. L. ülalpidamiseks igakuiselt 301.74 eurot ning hageja maksab elatist tütrele alatest maikuust. Hageja kandis lapse ema arvelduskontole iga kuu 1500 eurot, millest elatise summa 301.74 eurot ja vanemahüvitise osa 1198.26 eur kuni vanemahüvitise lõppemiseni. Kui vanemahüvitis lõppes, kannab hageja igakuiselt 301.74, kuid vaatamata sellele pöördus lapse ema kohtutäituri poole. Hageja leiab, et on kohtuotsust täitnud igakuiselt ja täielikult. Lisaks täiteasjas nr 072/2025/884 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise taotlusele palub hageja lapse emalt selgitust, kuidas on kulutanud lapsele ettenähtud raha iga kuu 1500 eurot.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja seaduslik esindaja K. L. hagiga ei nõustu ja märgib vastuses hagile, et V. L. eksitab kohust. Summa 1500 eurot, mida hageja on kostja seaduslikule esindajale üle kandnud, on vanemahüvitis mitte elatis (seda on hageja muuhulgas selgitanud tsiviilasjas nr 2-25-XXX). Hageja esitatud kontoväljevõte näitab, et vanemahüvitis, mis laekus hageja kontole, oli suurem kui see, mida ta üle kandis K. L.le. Kontoväljavõttest ei nähtu, et hageja oleks mingilgi määral täitnud ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel nagu nägi ette kohtuotsus elatise tasumise kohta. K. L. märgib, et hageja ei ole olnud vanem, kes hoolitseb oma lapse eest ning kellel sellest tulenevalt õigus kasutada vanemahüvitist seda lapsele edasi kandmata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohtule esitatud hagis palub V. L. tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 072/2025/884 lubamatuks. Täitemenetlus on algatatud E. L. 9.07.2025.a. täitmisavalduse ja Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 225-XXX 27.06.2025 tehtud otsuse alusel (dtl 4-5).

27.06.2025.a otsusega tsiviilasjas nr 2-25-XXX mõistis Viru Maakohus V. L.lt välja elatise E. L. kasuks alates 9.05.2025.a. igakuiselt 301,74 eurot (PKS § 101 alusel arvestatud määras, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil) kuni tütre täisealiseks saamiseni. Samas tsiviilasjas kohustas kohus 9.05.2025.a hagi tagamise määrusega V. L.t tasuma E. L.le igakuiselt elatist 200 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-25-XXX lahendi jõustumiseni (Kohtute infosüsteemi (KIS) andmed).

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

2

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

6.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1) iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 27.01.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25; 31.05.2010.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti (käesoleval juhul kohtuotsust) ei täidetaks. Hageja hinnangul on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et ta on alates 2025.a. maikuust ülalpidamiskohustust täitnud nagu elatise väljamõistmise kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-25-XXX ette nägi, kuid vaatamata sellele esitas kostja otsuse täitmiseks ja algatati täitemenetlus.
7.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. (vt Riigikohtu 22.04.2024.a. lahend tsiviilasjas nr 2-22-3718/21 p 12).
8.Kohtu hinnangul ei ole V. L. põhistanud, et sissenõudjal tema vastu nõuet ei ole/ei olnud ning sundtäitmine seetõttu alusetu. Hageja on tõenditena esitanud oma konto väljavõtte, millelt nähtub, et V. L. on K. L. kontole kandnud mai-juuli 2025 iga kuu 1500 eurot (märkinud selgitusse „alimendid E. L.“) ja augustis 2025 301,74 eurot (dtl 31). Hagiavalduses märgib V. L., et tasutud 1500 eurost oli elatise katteks 301.74 eurot ja vanemahüvitise osa 1198.26 eurot V. L. konto väljavõttest tulenevalt oli sotsiaalkindlustusametilt tema kontole laekunud vanemahüvitise suurus mais 2025 1775,59 eurot, juunis 2025 1834,78 eurot, juulis 1775,59 eurot ning augustis 59,19 eurot (dtl 33). Seega on V. L. vanemahüvitise kandnud ajal, mil laps enam temaga koos ei elanud, lapsega koos elavale vanemale vaid osaliselt ning ülekantud osast arvestanud omakorda maha kohtuotsusega välja mõistetud elatise makse. Kohtu hinnangul on väär hageja arusaam, et vanemahüvitisest, mis laekus hageja arveldusarvele, kuulus tasaarvestamisele igakuine elatisemakse. Perehüvitiste seaduse § 32 lg 1 kohaselt on vanemahüvitise eesmärk säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada tööja pereelu ühitamist. Perehüvitiste seaduse § 33 lg 1 järgi on vanemahüvitise saamise õigus last kasvataval vanemal. Isegi kui vanemate vahelise varasema kokkuleppega laekus vanemahüvitis hageja kontole, ei tähenda see seda, et hageja võis sellest maha arvestada oma rahalised kohustused lapse ees (kohtuotsusega väljamõistetud elatise). Tsiviilasjades 2-25-XXX ja 2-25-XXX on V. L. ja K. L. välja toonud, et laps ei ela hagejaga koos alates jaanuarist 2025 ja tema ülalpidamises ei osale.

3

Seega ajast, mil laps ei ela hagejaga koos, pidanuks ka vanemahüvitis laekuma vanemale, kes last kasvatab ning kelle juures laps elab. Hageja esitatud kontoväljavõtetega on tõendatud ka see, et sotsiaalkindlustusameti poolt hageja arvele kantud igakuine vanemahüvitis oli suurem kui see summa, mida hageja kandis lapse ema kontole. Kuigi hageja märkis ülekannete selgitusena „alimendid E. L.“, ei ole vanemahüvitise eesmärk ja sisu samastatav kohtulahendiga väljamõistetud elatisemaksega. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja ei ole tõendanud, et ajavahemikus mai 2025 - juuli 2025 tasus elatist vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-25-XXX so 301,74 eurot kuus. Hageja on oma äranägemise järgi jaganud tema kontole laekunud vanemahüvitist. Sellise vanemahüvitise ja/või elatise arvestamise / tasumise kokkuleppe olemaolu vanemate vahel hageja tõendanud ei ole. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et on ülalpidamiskohustuse tütre ees täitnud, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue põhjendamatu ja kohus jätab hagi rahuldamata.

9.Hageja märgib hagiavalduses, et soovib kostja seaduslikult esindajalt selgitust, kuidas on kulutanud lapsele ettenähtud raha iga kuu 1500 eurot. Hageja taotlus on alusetu ning pole käesolevas tsiviilasjas asjakohane. Käesolevas vaidluse keskmes on küsimus, kas hageja on täitnud ülalpidamiskohustust ehk kas sundtäitmine tema suhtes täiteasjas nr 072/2025/884 on lubatav või mitte. Kui laps elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel, on kohatu küsida selgitusi, kuidas lapsehoolduspuhkusel viibiv vanem riiklikku hüvitist kasutab. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja V. L. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium