2-21-11281/27 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

toimumist tema e-posti aadressile XXXXXXXXX, kohustas puudutatud isiku juhatust edastama avaldajale hiljemalt iga kuu 12.-ks kuupäevaks korrektsed, õigeid andmeid sisaldavad korteriühistu poolt väljastatavad arved, edastades need avaldaja e-posti aadressile XXXXXXXXX ning jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on kohustatud edastama avaldajale kõik ühistu tegevusega seotud dokumendid/teabe (teate üldkoosolekute toimumise kohta, üldkoosolekute otsused ja protokollid, majandusaasta aruanded/kavad ja isikule esitatavad arved) e-posti teel. Samuti on vaidlus avaldajale esitatava teabe ja arvete õigsuse, õigeaegsuse ja korrektsuse üle. Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Korteriomanik võib KrtS § 45 lg 3 järgi juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldaja on korduvalt esitanud puudutatud isikule palved edastada kõik ühistu arved tema e-posti aadressile ning palved teatada talle e-posti teel üldkoosolekute toimumise aegadest ja/või edastada muu ühistu tegevusega seotud info. Puudutatud isik on avaldaja nõudeid ignoreerinud või on arvete esitamise osas täitnud nõuded alles pärast igakordse nõude saamist. Avaldaja on samuti korduvalt palunud esitada korrektsed, vigadeta arved. Avaldaja on pöördunud kohtusse õigeaegselt. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajale oleks teated üldkoosolekute toimumise kohta edastatud e-posti aadressile, kuigi avaldaja on seda korduvalt taotlenud. Mis puudutab avaldajale arvete esitamist, siis nii avaldaja kui ka puudutatud isiku enda poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et enne avalduse kohtule esitamist on avaldajale arved saadetud e-posti aadressile tema järelpärimise peale, ning alles pärast avalduse esitamist, s.o alates 2021. aasta sügisest, on mõned arved saadetud ilma avaldaja taotluseta. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et avaldajale oleks alates 16. novembrist 2020 edastatud kõik arved koheselt avaldaja e-posti aadressile. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud tõendeid selle kohta, et oleks alates 23. septembrist 2020. a esitanud avaldajale teated üldkoosolekute toimumise aja ja koha kohta avaldaja e-posti aadressile. Kohus ei saa lugeda korteriühistu poolt täidetuks avaldaja õigust saada infot/arveid tema poolt märgitud e-posti aadressile, seega on olnud tegemist avaldaja õiguste rikkumisega, vähemalt osaliselt. Puudutatud isiku juhatus on keeldunud avaldajal võimaldamast tutvuda nii teadetega üldkoosolekute toimumise aja ja koha, samuti avaldajale väljastatud arvetega tema poolt taotletud viisil – nende saatmisega/saamisega avaldaja e-posti aadressile. Avaldaja soovitud teave ja arved, sh info üldkoosolekute aja ja toimumise kohta, samuti majandusaasta aruannete ja majanduskava, on seotud korteriühistu tegevusega ja peamiselt korteriühistu kulude ja selle jaotamisega liikmete vahel. Tegemist on ilmselgelt teabega korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 1 alusel on avaldajal kui korteriühistu liikmetel õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega tutvuda. Avaldaja soovib teateid üldkoosoleku otsuste kohta vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist ning arveid hiljemalt kuu 12-ks kuupäevaks. Maakohus leidis, et tegemist on mõistliku tähtajaga. Puudutatud isiku põhikirja p 7.6.4 kohaselt peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest liikmele ette teatama vähemalt seitse päeva. Seega on avaldaja taotlus saada teade seitse päeva enne üldkoosolekut põhjendatud ja kooskõlas põhikirjaga. Kuna korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas (põhikirja p 7.6.1), siis arutatakse tavaliselt ka majandusaasta aruande ja majanduskavaga seotud küsimusi. Seega on põhjendatud koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega edastada avaldajale ka majandusaasta aruanne ja majanduskava juhul, kui üldkoosoleku päevakord näeb ette nende arutamise. Maakohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada avaldust osas, milles avaldaja palus kohustada puudutatud isikut edastama talle e-posti teel üldkoosolekute protokollid ja otsused. Avaldaja õigeaegsel teavitamisel koosoleku toimumisest on avaldajal võimalus kas isiklikult või esindaja kaudu üldkoosoleku osaleda ja läbi selle olla kursis nii üldkoosoleku käigu kui ka koosolekul vastuvõetud otsustega. Kui avaldaja siiski soovib saada neid dokumente (üldkoosolekute protokolle ja otsuseid) endale e-posti teel, siis tuleb tal pöörduda avaldusega puudutatud isiku poole ning sellisel juhul on puudutatud isikul kohustus nimetatud dokumendid avaldajale esitada ja/või e-posti teel edastada. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule avalduse õigete arvete edastamise kohta juba 21.oktoobril 2020, viidates sellele, et arvetel on märgitud vale aadress, võõras indeks, erinevad makse saajad, erinevad kontode numbrid, vahel viitenumber. Ka on avaldaja korduvalt saatnud puudutatud isikule e-posti teel teate selle kohta, et arve on vigane või puuduvate andmetega. Maakohus tuvastas, et mõnedel arvetel esinevad olulised vead. Kohus ei saa lugeda korrektseteks arveid, millele on ebaõigesti märgitud korteriühistu/makse saaja, konto number, viitenumber, mida ei peaks olema, või puuduvad olulised andmed teenuse liigi, koguse ja maksumuse osas. Korteriühistu poolt omanikele, sh avaldajale esitatavad arved peavad olema korrektsed, täpsete andmetega, õiged peavad olema ühistu rekvisiidid, sh saaja nimi/aadress, konto number, vastasel juhul puudub garantii selles, et vigase arve alusel tasutud rahasumma ka õigele arvele laekub. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikut märkima arvele arve koostaja asemel raamatupidaja, sest see küsimus on puudutatud isiku otsustada. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuigi puudutatud isiku poolt avaldajale teabe/arvete e-posti aadressile edastamine on avaldaja huvides, on maakohtu hinnangul puudutatud isiku menetluskulude 1100 eurot avaldaja kanda jätmine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

11.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804/175, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ületanud diskretsiooni piire. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud pool. Kuigi käesolevas vaidluses tehakse lahend avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad vms (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku määruskaebuse väitega, et avaldajal puudus alus kohtusse pöördumiseks. Maakohus tuvastas, et avaldaja oli mitmel korral pöördunud puudutatud isiku poole, kuid puudutatud isik ei ole tema pöördumisele vastanud. Enamus määruskaebuse väiteid puudutavad asja sisulist lahendamist. Avaldaja eesmärk oli dokumentidega õigeaegne tutvumine ning nende õigeaegne kättesaamine, mille osas maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab edastama avaldajale dokumendid avaldaja e-posti aadressile. Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isiku poole enne kohtumenetluse algatamist pöördunud, kuid puudutatud isik ei ole tema pöördumistele vastanud, siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu. Puudutatud isikul oleks olnud võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks vastanud avaldaja kohtuväliselt esitatud pöördumistele. Maakohus tuvastas, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele, seega on puudutatud isiku vastupidised väited põhjendamatud ega mõjuta menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse otsustamisel ei oma üldjuhul tähtsust ka asjaolu, kas menetlusosaline on majanduslikult võimeline kulutusi kandma.