2-21-3066/45 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Hageja ei ole saanud tutvuda ametijuhendiga. Isegi juhul, kui eeldada, et hageja oli ametijuhendiga kursis ning rikkus ametijuhendis sätestatud kohustusi, tuleb kostjal ära näidata, et ametijuhendi rikkumine toob kaasa töölepingu punktis 6.2. nimetatud asjaolude esinemise või mitte-esinemise, millest tulenevalt on kostjal õigus keelduda tulemustasu maksmisest. Töötasu nõude suurust tõendavad hageja poolt esitatud aktid. Tabelid ja valemid on koostatud kostja poolt, hageja on sisestanud summad tabelisse ning tabel arvutab ise hagejale makstava töötasu suuruse. Kui kostja leiab, et töötasu on arvutatud valesti, tuleb kostjal esitada omapoolne arvutuskäik ja tõendid summa kujunemise kohta. Jaanuari aktilt nähtub, et hagejal oli õigus saada tulemustasu summas 499,89 eurot (bruto), veebruari eest 632,41 eurot (bruto), märtsi eest 711,67 eurot (bruto), mai eest 785,13 eurot (bruto) ning juunikuu eest 1310,62 eurot (bruto), kokku 5607,58 eurot (bruto). Majandustehingutelt ja tulemuselt makstava töötasu saamiseks piisab, kui hageja on kostjale esitanud aruanded, millest nähtuvad tulemustasu arvutamise aluseks olevad asjaolud. 2019. aastal maksis kostja hagejale tulemustasu samasuguste aruannete põhjal. Sellest tekkis hagejal mõistlik ootus, et asjaolu, et kostjale on vaidlusalused aruanded kogu aeg kättesaadavad, on piisav majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu saamiseks. Hageja töötasu nõude suuruseks on kokku 5930,17 eurot (bruto), s.o põhipalk novembri kuu eest summas 322,59 eurot ja majandustulemustelt makstav tasu summas 5607,58 eurot. Tööandja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole lõpparvet 322,59 eurot välja maksnud, kuna hageja on kostjale tekitanud rahalist kahju vähemalt 1000 eurot. Hagejal on õigus saada lisatasu, kui on täidetud töölepingus sätestatud tingimused, kuid töölepingust ei tulene, et lisatasu maksmine sõltub ainult töölepingu p 6.2. täitmisest. Töölepingust nähtub, et lisatasu maksmine sõltub töötaja poolt kokkulepitud töötingimuste täitmisest. Hagejaga kokkulepitud lisatasu maksmise viisil ei ole mingit seost kostja majandustulemuste või klientidega sõlmitud lepingutega. Siit tuleneb, et lisatasu ei ole töötasu lahutamatu osa TLS § 73 mõttes. Selleks, et hageja töö oleks olnud tulemuslik, tuli hagejal täita töölepingu p-s 2.2. sätestatud tööülesandeid. Töölepingu p 2.2. kohaselt tuli hagejal lisatasu saamiseks täita muuhulgas ametijuhendis kirjas olevaid töökohustusi. Hageja töö tegemist reguleeris veel kostja ja tellija lepingu lisaks olev dokument „Üldine tehniline kirjeldus“. Lisatasu saamiseks tuli hagejal kõiki neid kohustusi täita. Hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma tööülesandeid, mis nähtub kostja tellija Riigi Kinnisvara AS-i poolt kostjale esitatud tabelis näidatud puudustest objektidel. Need puudused on otseselt ja ainult hageja tööülesannete alla kuulunud hoonetega seotud. Hageja väide, et ta ei ole ametijuhendiga saanud tutvuda, ei vasta tegelikkusele. Ametijuhend on töölepingu lisa. Kui on allkirjastatud tööleping, puudub vajadus allkirjastada täiendavalt lepingu lisasid. Oma tööülesannete täitmiseks pidi hageja muuhulgas ennast kurssi viima tema kontrollimisel ja hooldamisel olevate hoonete tehnosüsteemidega ja nende hooldamiseks vajalike dokumentidega. Kostja hoiab ettevõttesiseseks kasutamiseks kõiki vajalikke dokumente failihaldustarkvaras Microsoft Onedrive, mis on kõikidele töötajatele vabalt ligipääsetav. Nendes dokumentides on kirjas milliseid hooldustöid millisel ajal pidi hageja tegema. Nendest dokumentidest pidi hageja juhinduma ametijuhendi p 1.4. järgi. Dokumendis „Üldine tehniline

kirjeldus“ p-s 1.6. on kirjas teenuse osutamise dokumenteerimise nõuded. Hooldustööde teostamiseks olid koostatud tabelitena hoonete loetelud ning nende hoonete hooldustööde tegemiseks tööülesanded ja hoolduspäevikud, mida koostas ja kontrollis hooldusjuht ehk hageja. Hageja tööülesanneteks oli muuhulgas kostja haldamisel olevate kinnisvaraobjektide tehnilise hoolduse tegemine või selle tegemise organiseerimine ja avariide likvideerimine või likvideerimise organiseerimine ning teostatud tööde kohta sissekannete tegemine hoonete hoolduspäevikutesse. See, kas teha töö ise või tellida selle töö tegemiseks mingi firma, sõltus hageja enda valikust. Kui hooldusjuht avastab hoones mingi puuduse või talle teatatakse puudusest, võtab hageja võimalikelt tööde teostajatelt hinnapakkumised, kooskõlastab töö teostaja objekti halduriga ja kui saab aktsepti, korraldab töö ise või tellib alltöövõtjalt. Kuna hageja oli nõus sellistel tingimustel töölepingut sõlmima, siis järelikult olid tal olemas töö tegemiseks vajalikud oskused. Hageja täitis 2019.a nendes dokumentides ettenähtud tingimusi ja sai selle eest lisatasu. Hageja lisatasu saamise eelduseks oli töölepingu p 2.2. kohaselt klientide hoonete ja nende juurde kuuluvate tehnosüsteemide ennetusliku ja avariilise tehnohoolduse otsene korraldamine, hooldustehniku ülesannete täitmine, allhankijate ning koostööpartnerite hooldustehnikute tegevuse otsene koordineerimine, juhendamine, objektidele ligipääsu korraldamine ning teostatud tööde osas järelevalve teostamine. Lepingu p 6.2.1.b ja c kohaselt oli lisatasu saamise eelduseks see, et hageja on veendunud töö teostamisele kaasatud osapoolte suutlikkuses töö kvaliteetselt teostada ning on korraldanud tööde teostamise, kvaliteedikontrolli. Seega juhul, kui hageja ise ei osanud vajalikku tööd teostada, tuli hagejal valida temale usaldusväärne tööde teostaja. Eksitav on hageja väide, et suuremalt jaolt olid puudused seotud dokumentide täitmisega ning tegemist ei ole sisuliste puudustega töö teostamises. Dokumente saab täita alles siis, kui hooldus on tehtud. Kui sissekanne on tegemata, on töö ka füüsiliselt tegemata. Tellija esitas kostjale pretensiooni 389 puuduse kohta hoolduspäeviku täitmisel. Kui hageja hooldamisel olnud hoones oleks juhtunud avarii ja selle likvideerimise käigus oleks selgunud, et avarii tekkis süsteemi hooldamata jätmise tõttu, siis loetakse avarii tekkimise süüdlaseks kostja ning tal tuleb hüvitada kogu tekkinud kahju. Kindlustus sellisel juhul kahju ei hüvita. Lisaks võib kaasneda kostja kriminaalvastutus. Hageja tööülesandeks oli hoolduspäevikute täitmine, s.h vajadusel kannete parandamine. Kui ilmnes, et päevikus olnud mingit seadet konkreetses hoones ei olnud, oleks hageja kohustus olnud hoolduspäevikusse vastava kande tegemine. Hageja selle asemel märkis päevikusse selle olematu seadme hoolduse teostamise. Ainult tuleohutuse süsteemide nõrkvoolu, elektriauditite, automaatika, liftide hoolduse ja remondi teostaja valis kostja. Vaatamata sellele oli hageja töökohustuseks teostada nende tööde osas järelevalvet. Hagejal endal võis puududa pädevus neid süsteeme kontrollida, kuid hageja ülesandeks oli nõuda töö teostajalt vajalike dokumentide täitmist ning hageja kohustuseks oli töö teostaja poolt koostatud dokumentide hoolduspäevikusse lisamine. Võimalike avariide puhul oleks korrektselt vormistatud hoolduspäevikus olevad dokumendid välistanud kostja vastutuse (kindlustus hüvitaks kahju Riigi Kinnisvara AS-ile). Töölepingu p 6.2.c kohaselt tasutakse hagejale lisatasu, kui tööandjat ei ole tulemustasu arvestamise aluseks olevas kvartalis sanktsioneeritud kliendiga sõlmitud lepingu teiste tingimuste rikkumise eest. Kokkuleppe mõte ei ole selles, kuna Riigi Kinnisvara AS kostjat ebakvaliteetselt tehtud töö avastas või sellise töö eest kostjat trahvis, vaid selles, kuna see ebakvaliteetselt tehtud töö teostamine toimus või millises kvartalis vajalik töö üldse tegemata jäeti. Hageja töös esines igas kvartalis olulisi puudusi, mille tegematajätmise tõttu ei ole hagejal lisatasu saamise õigust. Riigi Kinnistava AS trahvis kostjat 1000 euroga hageja ebakvaliteetse töö eest.

Tööandja vastuhagi Kostja esitas hageja vastu vastuhagi kahju 1000 euro hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja tööülesanded olid kirjas töölepingu p-s 2.2. ja ametijuhendis. Ametijuhendi p-s 3.1. on kirjas ka täpsemad tööde tegemise juhised. Hageja töö tegemist reguleeris veel kostja ja tellija lepingu lisaks olev dokument „Üldine tehniline kirjeldus“, mille p-s 1.6. on kirjas teenuse osutamise dokumenteerimise nõuded. Riigi Kinnisvara AS tellis kostjalt endale kuuluvate hoonete hooldamise/haldamise. Hooldustööde teostamiseks olid koostatud tabelitena hoonete loetelud ning nende hoonete hooldustööde tegemiseks tööülesanded ja hoolduspäevikud, mida koostas ja kontrollis hooldusjuht ehk hageja. Hageja tööülesandeks oli muuhulgas kostja haldamisel olevate kinnisvaraobjektide tehnilise hoolduse tegemine või selle tegemise organiseerimine ja avariide likvideerimine või likvideerimise organiseerimine ning teostatud tööde kohta sissekannete tegemine hoonete hoolduspäevikutesse. See, kas teha töö ise või tellida selle töö tegemiseks eraldi firma, sõltub hageja enda valikust ja enda oskuste hinnangust. Kui hooldusjuht avastab hoones mingi puuduse või talle teatatakse puudusest, võtab hageja võimalikelt tööde teostajatelt hinnapakkumised, koostab tellijale omapoolse pakkumise, kooskõlastab töö teostaja objekti halduriga ja kui saab aktsepti, korraldab töö ise või tellib alltöövõtjalt. Riigi Kinnisvara AS esitas kostjale tabeli, milles on näidatud hageja hooldamisel olnud objektidel hooldustöödes puudused. Kirjas on 389 puudust hageja töös. Kõigi nende tööde tegematajätmine ohustab kliendi vara, hoonete säilimist ja on halvimal juhul eluohtlikud. Kui hoolduspäevikus puudub sissekanne töö teostamise kohta, on Riigi Kinnisvara AS-il õigus kostjat trahvida, mida ta on ka teinud. Hageja on rikkunud enamust enda töölepingust tulenevaid tööülesandeid. Hageja rikkus oma kohustusi kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mida tõendab asjaolu, et aasta varem ta täitis neid tööülesandeid ja sai selle eest lisatasu. Järelikult oskas hageja kõiki vajalikke tööülesandeid täita. Hagejal oli võimalik ette näha, et juhul kui ta tööülesandeid nõuetekohaselt ei täida, seab ta ohtu kostja lepingupartneri vara säilimise ning hoonetes töötavate inimeste elu ja tervise ning kostjal võib tekkida sellest tulenevalt rahaline kahju. Kostja ja Riigi Kinnisvara AS-i vaheliste suhete aluseks on Korrashoiuteenuse leping nr XXX. Riigi Kinnisvara AS-i poolt esitatud akteerimise tabelis „AKT 10-2020 HAL-13/2019-6 18 objekti“ on näidatud millistel objektidel ebakvaliteetse töö teostamise eest on kostjat trahvitud. Tabeli kohaselt on korraliste teenuste maksumus 2829,64 eurot. Edasi on näidatud trahvisumma 1000 eurot ja makstav summa kokku 1829,64 eurot (2829,64 – 1000). Tööde maksumus 5050,39 eurot. Samad andmed nähtuvad kostja poolt esitatud arvest 1000269. Arves on kirjas eraldi teostatud lisatööde maksumus ja viimasel real lepingu püsitasu (korralised teenused) 1 829,64 eurot, s.o sama summa, mis jäi järele korraliste teenuste summast peale trahvisumma mahaarvamist. Seega trahvis Riigi Kinnisvara AS hageja ebakvaliteetse töö tõttu kostjat 1000 euroga. Sellega on tõendatud põhjuslik seos kostjale tekkinud kahju ja hageja tegevusetuse vahel. Riigi Kinnisvara AS-i poolt kostjale tehtud trahv 1000 eurot on summa, mis on hageja poolt kostjale tekitatud kahju, ning kostja soovib selle summa sissenõudmist hagejalt TLS § 72 ja 74 alusel. Töötaja seisukoht tööandja vastusele ja vastus vastuhagile Hageja jääb seisukoha juurde, et juhul, kui on täidetud töölepingu p-s 6.2. sätestatud eeldused, on töötajal õigus lisatasule.

Tulemustasu TLS § 5 lg 1 p 5 mõttes on igasugune töö eest makstav tasu, milles on töölepingus kokku lepitud. Majandustulemustelt makstav tasu ei ole seotud ainult tööandja käibe või kasumiga, vaid võib olla ka muu tulemus, sh tulemuslik tööülesannete täitmine. Kui töötaja on teinud oma tööd tulemuslikult ja täitnud töölepingus kokku lepitud tingimused tulemustasu saamiseks, on lisatasu töötasu lahutamatu osa. Töölepingu punktid 6.2. ja 2.2. on eraldiseisvad ning isegi juhul, kui eeldada, et punktis 2.2. nimetatud kohustuste täitmises töötaja poolt esines puudujääke, ei tähenda see seda, et töötaja ei ole täitnud töölepingu punktis 6.2. jj nimetatud lisatasu maksmise eelduseid. Kui tööandja soovib keelduda lisatasu maksmisest, peab ta tõendama, et töötaja ei ole täitnud lisatasu maksmise eeldusi. Hageja ülesandeks oli muu hulgas vahendada lisatööde tegemist tööandja klientidele viisil, et tööandja saaks kasumit. Kasumi pealt maksti hagejale lisatasu töölepingu punkti 6.2. kohaselt. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et hageja on teinud oma tööd tulemuslikult, st kostja kliendid on tasunud kostjale hageja poolt korraldatud lisatööde eest rohkem, kui oli kostja kulu lisatööde tegemiseks. Seega on töötaja täitnud lisatasu saamise eelduse, st teinud oma tööd tulemuslikult. Töölepingu punktis 6.2. sätestatud eeldused on täidetud ning see, kas hageja on rikkunud ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. Siiski leiab hageja, et ta on ka teisi oma tööülesandeid täitnud õigesti. Tööandja ei ole töötajale ühelgi korral teinud etteheited töö tulemuste ja tööülesannete täitmise osas. Kuna kostja kinnitab, et 2019. a tegi töötaja oma tööd tulemuslikult ja kuna töötaja tegi oma tööd sama moodi ka 2020. a, siis on kostja väide, et 2020. a esines töötaja töös puudusi, väär. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kui päevikusse on sissekanne tegemata või on tehtud valesti, siis on ka töö füüsiliselt tegemata. Päevikute koostamise eest vastutas teine isik, hagejal ei olnud võimalik päevikute sisu muuta. Töö korraldamine on tööandja ülesanne, seega on tööandjast ebaõiglane ette heita hagejale päevikute täitmisega seonduvaid ebatäpsusi, kui hagejal ei olnud võimalik päeviku sisu muuta. Asjaolu, et tellija on esitanud tööandjale pretensioone, ei tähenda, et töötaja töös esineb puudusi. Töötaja teeb oma tööd tööandja juhiste kohaselt ning välistada ei saa, et tööandja poolt antud juhiseid järgides esitab tellija ikka tööandjale pretensioone. Välistatud ei ole ka see, et tellija esitab alusetuid pretensioone. Samuti ei selgu, millised väidetavad puudused on seotud just tulemustasu maksmisega, kas tegemist on ennetusliku hooldusega, mis tähtajaks tuli töö väidetavalt teostada, mis põhjusel töö on väidetavalt teostamata jne. Ei saa välistada olukorda, et töö võib olla tähtajaks teostamata töötajast mittetuleneval põhjusel nt vääramatu jõu tõttu. Samuti ei saa välistada olukorda, kus tellija on puuduse ekslikult tabelisse märkinud. Isegi juhul, kui eeldada, et puudused on olemas, siis sisulisi puudusi on maksimaalselt 35 ning 30 on sellised, mille eest töötaja ei vastuta. Arvestades töötaja töömahtu, ei saa sellist arvu puuduseid pidada töötajapoolseks töölepingu rikkumiseks ja tööülesannete täitmata jätmiseks. Kuna poolte arusaam töölepingu p 6.2.b tõlgendamisest on erinev, tuleb lepingutingimust tõlgendada lähtudes sarnase mõistliku isiku arusaamast. Pooltega sarnane mõistlik isik pidi töölepingu punkti 6.2.b mõistma selliselt, et tulemustasu saamise üheks eelduseks on, et tööandjat ei ole arvestuse aluseks olevas kvartalis sanktsioneeritud. Töölepingu sõnastus on töötaja hinnangul selge ega jäta ruumi teistsugusele tõlgendusele. Töötaja vaidleb vastuhagile vastu. Töötaja on seisukohal, et tema ei ole oma töökohustusi rikkunud ja tööandjale kahju tekitanud. Asjaolu, et tellija on tööandjat trahvinud, võib tuleneda tööandjapoolsest käitumisest.

Kui kohus siiski leiab, et töötaja on oma töökohustusi rikkunud, siis tulenevalt TLS § 74 lg-st 1 saab kogu kahju hüvitamist nõuda ainult juhul, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult. Isegi kui hageja töös esines puudusi, ei ole hageja töölepingut tahtlikult rikkunud. Kostja ei andnud hagejale enne tööle asumist vajalikke juhised ega ole ka vahepeal teda töö tegemisel juhendanud, kuid on siiski hageja tööd pidanud vähemalt 2019. aastal nii heaks, et maskis talle tulemustasu. Tööandja ei ole suutnud tagada sellist töökorraldust, mis välistaks võimalike puuduste tekkimist – töötajate töökoormus oli väga suur (hageja töölt lahkumise põhjuseks oli see, et kostja suurendas hageja poolt hooldamisele kuuluvate objektide arvu 30% võrra), hagejal ei olnud võimalik hoolduspäevikuid ja nende sisu muuta, kostja ei esitanud hagejale allkirjastamiseks täiendatud ametijuhendit, mistõttu hageja ei teadnud täpselt, mis juhiseid ta täitma peab jne. Veel tuleb arvestada asjaoluga, et tööandja nõuab töötajalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud poole aasta jooksul. Tööandjal lasub kohustus kontrollida töötajate poolt töö tegemist vähemalt igakuiselt ning kui töötaja töös esineb puudusi, tuleb tööandjal juhtida sellele töötaja tähelepanu. Kui kostja oleks seda teinud juba peale esimest kuud, kus hageja väidetavalt oma tööd ebakvaliteetselt tegi, oleks kostja võinud ära hoida edaspidistel kuudel tekkinud kahju. Seega, juhul kui kohus leiab, et hageja on oma töökohustusi rikkunud ja sellega kostjale kahju tekitanud, tuleb vähendada hagejalt väljamõistetavat kahjuhüvitist nullini, kuna kahju on tekkinud kostjapoolsest tegemata tööst (töötaja mittejuhendamisest). Kohtuistung 21.04.2022 toimunud kohtuistungil loobus hageja tasumata lõpparve 322,59 euro nõudest, kuna kostja on menetluse kestel nõude täitnud. Muus osas jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning jäi vastuhagi juurde. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kohus arutas pooltega kompromissi väljavaateid, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus kuulas vande all üle hageja ja kostja seadusliku esindaja. Hageja jäi seisukohale, et ta ei ole töökohustusi rikkunud, on tööd korrektselt teinud, mistõttu tal on lisatasu saamise õigus. Ei ole tõendatud, et töötaja on midagi valesti teinud. Hageja palus hagi rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et tegemist oli töötaja raske hooletusega, kui ta jättis nii suures hulgas tööülesanded täitmata. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.

10.Riigi Kinnisvara AS on kostjale esitanud tabeli, kuhu on 2020. a oktoobrikuu seisuga kantud puudused erinevate hoonete erinevate tehnohoolduste kohta (töövaidluskomisjoni tl 109113 pöördel; sama tõend ka II kd, tl 147-151 pöördel ning värvitähistustega I kd, tl 98-107). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et viidatud tabel käsitleb ainult ennetava hoolduse puudusi (II kd, tl 177 pöördel). Hageja on väitnud, et tabelis kirjeldatud puudused on hilisema perioodi puudused ning ei puuduta 2020.a esimest poolaastat, mille eest hagejal on õigus lisatasu saada. Kostja seaduslik esindaja on vande all selgitanud, et Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabelist nähtuvad puudused ka vaidluse all oleva poolaasta kohta (II kd, tl 176 pöördel). Analüüsides Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabelit, kinnitab see kostja väidet selle kohta, et tabel kajastab ka 2020.a esimese poolaasta puudusi. Viidatud tabelist nähtub muuhulgas: - korduv puudus selles, et päevikus puudub hoolduskava lepingu algusest ja/või tehnohooldus on teostamata lepingu algusest (nt pos 3, 5, 7, 10, 11, 15, 40, 118, 152, 162, 257, 317, 333, 334, 339, 340, 349, 354, 378, 384). Lepingu nr XXX eritingimuste p 7 kohaselt osutab kostja Riigi Kinnisvara AS-ile teenuseid alates 1. jaanuarist 2019. Arvestades, et hageja asus kostja juures tööle alates 1. veebruarist 2019 ning puudused esinevad alates lepingu algusest 1. jaanuarist 2019 kuni oktoobrini 2020, langevad need puudused ka 2020.a esimesse poolaastasse; - pos 41 XXX mõisa magasiaida ehitise põhitarindite tehnohoolduse kohta: „ex; 16.08.19 ülevaatus TH päevikus puudu teostatud suitsugaaside analüüsi leht, samas saab analüüsi teostada täiskoormusel, mitte sooja ajal, kui katel ei tööta koormusel. Lisaks puudub surveproovi akt, mis TH päeviku järele koostatud jms. Paigaldada puuduvad aktid ja viia TH päevik vastavusse reaalsete tegevustega. Seisuga 22.10.20 puudused samad. Suitsugaaside temp jms mõõtmata lepinguperioodi algusest“; - pos 52 Talli tn 4, XXX aleviku masinate remondi ja hooldustalli küttesüsteemide tehnohoolduse kohta: „ex; 16.08.19 polnud alanud kütteperiood, aga TH päeviku järele küttekehade termostaatventiilide katsetused on märgitud nimetatud kuupäeval teostatuks. TH teostatud ebaprofessionaalselt. Teostada uus kontroll. Seisuga 22.10.2020 puudused samad“; - pos 59 ja 60 kohaselt nii XXX asuva õppetööstuse-söökla hoone kui XXX asuva õppehoone elektripaigaldise puhul puudub teave sept. 2019 aastahoolduse käigus/ülevaatuse aktis fikseeritud puuduste kõrvaldamise kohta; - pos 67 XXX asuva pumbamaja elektripaigaldise kohta: „sept 2019: Teostada jooksval aastal elektripaigaldise mõõtmine; TKÜ järele on hooldaja kohustus teostada lepingu

Hageja väide vastutuse puudumisest alltöövõtjate poolt teostatud tööde osas on aga vastuolus töölepingu p-st 2.2. nähtuvate hageja tööülesannetega. Töölepingu p 2.2. kohaselt on töötaja tööülesandeks mh tööandja ja tööandja allhankijate ning koostööpartnerite hooldustehnikute tegevuse otsene koordineerimine, juhendamine, objektidele ligipääsu korraldamine ning teostatud tööde osas järelvalve teostamine. Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses täpsustanud, et alltöövõtja vastutab õige dokumenteerimise eest, kuid dokumentatsiooni korrashoid objektil on hooldusjuhi ülesanne; hoolduspäevikut täidab alltöövõtja, kuna temal on pädevus ja allkirjaõigus seda päevikut täita, kuid töötaja kohus on kontrollida, kas alltöövõtja on päevikut täitnud ja akti jätnud. Seejuures on õige dokumenteerimine väga oluline tulenevalt nt Päästeameti nõuetest ning kahjujuhtumite käsitlemisest kindlustusfirma poolt (II kd, tl 175). Ka lepingu nr XXX lisa 1 „Üldine tehniline kirjeldus“ p-s 1.6. on reguleeritud teenuse osutamise dokumenteerimise nõudeid ja p-s 2.2. ennetava hoolduse nõudeid (I kd, tl 54-65 pöördel, samuti II kd, tl 69-80 pöördel). „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.8. kohaselt kantakse hoolduspäevikusse ennetusliku hoolduse käigus teostatud hooldustööd ja avastatud mittevastavused ning p 2.2.1. järgi oli töövõtjal kohustus koostada ja täita süsteemide hoolduspäevikuid jooksvalt (peale iga hoolduskorda) tellija nõutud kujul, märkides iga hooldatava klassifikaatori koodi kohta perioodiliselt (hiljemalt peale hoolduskorra tähtaega 24h jooksul) oma hinnangu seadme seisundile ja teostatud hooldustööd. „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.2. kohaselt teostatakse ennetusliku tehnohoolduse tegevused kinnisvaraobjekti põhises tehnilises kirjelduses toodud sagedusega. Objektipõhised tehnilised kirjeldused on lepingu nr XXX lisa 1.3. (I kd, tl 160176). „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.5. järgi tulid kõik aastahooldused teostada lepingu sõlmimisega samal kalendriaastal, kui kinnisvaraobjekti tehnilises kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Lepingust nr XXX ja selle lisadest tulenevate nõuete täpne järgimine oli töölepingu p 2.2. ja 6.2. alapunkt b järgi hageja kohustuseks ning hageja ei saa oma vastutust nõuete rikkumise eest pisendada väitega justkui tegemist ei oleks sisulise puudusega.

26.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 järgi töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja töö iseloom oli selline, mis nõudis temalt äärmist korrektsust vajalike tööde teostamise tähtaegade järgimise ning hoolduspäevikute täitmise suhtes. Kohtu hinnangul olid hagejale loodud kõik eeldused töökohustuste korrektseks täitmiseks. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt olid kõik hageja tööks vajalikud dokumendid temale tööandja poolt kättesaadavaks tehtud Dropbox`i, OneDrive`i või SharePoint`i kaudu ning ka küsimisel kättesaadavad (II kd, tl 175 pöördel). Hagejale saadeti tähtaegade järgimiseks hoolduskavad lisaks e-kirja teel (II kd, tl 45-52 pöördel). Samuti on hagejale töösuhte alguses, s.o 26. veebruaril 2019, e-kirja teel antud selgitusi ning jagatud vajalikke Dropbox`i linke (II kd, tl 13-16). 11. aprilli 2019 e-kirjast nähtub, et hageja on täitnud tööülesandeid ja andnud tööandjale ülevaate ennetava hoolduse teostamisest (I kd, tl 151153). E-kirjavahetusega 20.-25. maist 2019 on tõendatud, et kui hageja on küsinud kolleegilt nõu, on teda aidatud (II kd, tl 154-155). Kostja 3. juuni 2019 e-kirjast nähtub, et tööandja on rõhutanud, et prioriteet on kõikide hoolduste teostamine ning päevikute korrektne täitmine (II kd, tl 156-157). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse alusel võib järeldada, et hagejal olid tööülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja omadused olemas, kuna hoolduspäevikus (II kd, tl 161) on lisaks puudustele ära toodud asjad, mis on korrektselt tehtud ja hooldatud (II kd, tl 178). Eeltoodust hoolimata ning vaatamata sellele, et töölepingu p 2.2. kohustas hagejat järgima klientidega sõlmitud teenuslepinguid, on hageja kohtuistungil tunnistanud, et ta nägi tööks vajalikke dokumente, s.o Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud lepingut, alles käesoleva tsiviilasja raames (II kd, tl 178) ning avaldanud imestust selle üle, kuidas puutub temasse leping tööandja ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel (II kd, tl 177). Kohtu hinnangul on hageja sellega üles näidanud äärmiselt ükskõikset suhtumist tööülesannete täitmisesse. Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabel sisaldab 247 puudust hageja töös. Arvestades, et hageja tööülesandeks oli klientide hoonete ja tehnosüsteemide tehnohoolduse korraldamine ja nõuetekohase kvaliteedi tagamine, oli tegemist vastutusrikka tööga. Igale keskmisele mõistlikule isikule on arusaadav, et ettenähtud hooldustöö tegematajätmise või lohaka tegemisega kaasneb risk kliendi vara ja hoonete säilimisele ning nende hoonete ja tehnosüsteemidega kokkupuutuvate isikute tervisele ja heaolule. Eeltoodud asjaolusid TLS § 16 lg 2 alusel hinnates on kohus seisukohal, et hageja on töökohustuste täitmisel jätnud olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata. Seega on töötaja töökohustuste rikkumises süüdi, s.t hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 4).