Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-432
Kohtuasi
X avaldus Y kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. märtsi 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Linnavalitsuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52, Tallinn), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II Sotsiaalkindlustusamet Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus, lepingulised esindajad Janne Kivistik ja Maarika Maasikas-Tõkke Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16. märtsi 2022 määrus tühistada avalduse rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uus määrus, millega avaldus rahuldada.
2.Paigutada Y hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta tähtajaga üks aasta arvates määruse tegemisest, s.o kuni 25. maini 2023.
3.Tunnistada määrus täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega Tallinna Linnavalitsusele.
Jätta maakohtus riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Määruskaebusest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.Võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid.
7.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 11.01.2022 Harju Maakohtule avalduse oma poja täisealise isiku Y (puudutatud isik I) kinnisesse asutusse (hooldekodusse) paigutamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I muutunud eriti agressiivseks. Viimati viibis PERH 3.osakonnas Seewaldi korpuses ravil (26.10.2021-03.12.2021). Tundub, et ravi tulemusi ei andnud. Hetkel viibib puudutatud isik I Kullamäe Aa küla hooldekodus. Suunatud sinna 2014. a, kuna ta tuli Võisikult ära, varjas end ja kui ta välja ilmus, oli haiglaravil. Isik varjas end üle kahe kuu, siis kaotas koha Võisikul. Suunati Aa hooldekodusse. Sealt ta jooksis ära 2021. a augustis, tuli avaldaja juurde 2021. a oktoobri algul. Avaldaja viis puudutatud isiku I Aa hooldekodusse tagasi. Isik tuli sealt jälle ära ja avaldaja viis ta haiglasse. Sealt suunati jälle Aa hooldekodusse, kuigi leiti Võisikul koht, aga seal on aasta lõpuni karantiin. Puudutatud isik I jooksis taas ära, tuli avaldaja juurde. Avaldaja saatis tagasi Aa hooldekodusse 08.12.2021. Põhiline on see, et isik ei võta ravimeid, sest ta on pidevalt kusagil mujal, mitte seal, kus peaks olema ja kus on rohud. Sellega seab ohtu nii enda kui ka teised. Varasemalt on puudutatud isik olnud Sillamäel rehabilitatsioonil, Ravilas ja Võisikul, kus tegi pommiähvarduse Stenbocki majale, siis saadeti ta mõneks ajaks Jämejalale. Avaldaja palub paigutada puudutatud isik kinnisesse hooldekodusse.
2.Avaldaja oli avalduse esitamise hetkel puudutatud isiku eestkostja. Harju Maakohtu 18.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-1361 vabastati avaldaja puudutatud isiku
eestkostja ametist ja puudutatud isiku uueks eestkostjaks määrati Tallinna Linnavalitsus 5 aastaks.
3.Kohus võttis avalduse 20.01.2022 määrusega menetlusse, andis puudutatud isikule I riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kaasas menetlusse Tallinna Linnavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti. Samuti määras maakohus 20.01.2022 määrusega puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
4.Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2022 seisukoha kohaselt vajab puudutatud isik I paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta. Sotsiaalkindlustusameti seisukoha kohaselt on puudutatud isikul I raske psüühikahäire (F 20.02 paranoidne skisofreenia, ägenemine psühhopaatiatolise defekti foonil), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Puudutatud isikul I on tuvastatud puuduv töövõime ning raske puue kehtivusega kuni 18.09.2023. Puudutatud isikul I on süveneva ajukahjustuse tõttu lisandunud meeleoluhäire, mistõttu on tema emotsionaalne tasakaalutus veelgi süvenenud. Emotsionaalselt on ta labiilne ja kergesti ärrituv, äkiline, keeldub täitmast suunamisi ja korraldusi, ärritunult muutub eriti agressiivseks ja mõjub teistele hirmutavalt. Käitumiselt impulsiivne, pingeid on maandanud teisi ähvardades, mistõttu sattunud sageli sekeldustesse. Isikul esineb täielik haigusteadlikkuse ja -kriitika puudulikkus. Iseseisvalt ei ole suuteline arsti poolt määratud raviskeemist kinni pidama. Korrapärane ravimite võtmine hoiab seisundi stabiilsena. Käitumishäired on puudutatud isikul esinenud lapsepõlvest saadik ning tal on oma käitumist raske juhtida ja piire seada. Probleeme on esinenud tegevuste sihipärasusega, ei meeldi kohustused ega sundimine. Puudutatud isik on viibinud aegade jooksul mitmetel erihoolekandeteenustel, kust ta on aga omavoliliselt lahkunud ja teenused on lõpetatud. 14.06.2017 on puudutatud isik lisatud ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorda. Samaaegselt on Sotsiaalkindlustusamet pakkunud erinevaid teenuskohti puudutatud isikule, kuid siiski pole ükski nendest sobilikuks osutunud. Puudutatud isikul I on püsiv kalduvus muutuda verbaalselt agressiivseks. Tal esineb kontrollimatut käitumist pidevalt e-kirjade saatmise näol, ummistades psühhiaatri postkasti (20-30 kirja päevas). Lembeluul ühe arsti suhtes, mille tulemusel tunneb psühhiaater, et tema eraelu on sattunud ohtu, kui kirjade sisu pöördub täitmisele. Puudutatud isik I kasutab ähvarduskirjade kirjutamist või asjade lõhkumist kui meetodit enda sisemiste pingete maandamiseks. Ta on püsivalt suutmatu analüüsima keskkonda või mõistma selle toimimise reegleid, mistõttu ta ei suuda reageerida ümbritseva suhtes adekvaatselt. Tal puudub valmisolek adekvaatselt hinnata enda toimetulekut. Puudutatud isik I võib seada enda käitumisega ohtu nii enda kui teiste elu. Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud puudutatud isikule I ööpäevaringset erihooldusteenuse kohta erinevatesse hoolekandeasutustesse, kuid ema soov on saada teenusekoht Põhja-Eestisse. Tegelik probleem on aga selles, et puudutatud isik I ei soostu teenuste vastuvõtmisega või kui isegi õnnestub teda korraks nõusse saada, siis ei püsi ta teenusel, vaid lahkub omavoliliselt. Samas vähendab tema diagnoosist tulenev tagasihoidlik kognitiivsus tema arusaamist vastutusest, planeerimisest ja suhtlemisest ning on ilmselge, et iseseisva eluga puudutatud isik rahuldavalt hakkama ei saa. Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant on abi- ja toetusvajaduse hindamises järeldanud, et puudutatud isik I vajab kindlat, struktureeritud juhendamist ja suunamist võimaldavat elukeskkonda. Talle on vajalik tagada aktiivne toetus ja kõrvalabi. Igapäevaelu tegevustes osalemiseks on puudutatud isikule I sobivaks sotsiaalhoolekandeteenuseks ööpäevaringne erihooldusteenus. Puudutatud isik I võtab vastu abi, mille vajadus on tema jaoks ilmne (nälg, janu, külm, soe, raha jms), kuid üldjuhul sõltub ta toetavast kõrvalabist,
sest ta ei ole suuteline iseseisvalt oma elu ega abi korraldama, nt ravimeid võtma või suhteid korraldama.
5.28.01.2022 ekspertiisiakti kohaselt ilmnesid puudutatud isiku I psüühikahäired 1992. aastal. 2004. a vajas teistkordselt haiglaravi. Ka edaspidi ei tulnud patsient elukorraldusega toime, toetusravi ta regulaarselt ei kasutanud. Süveneva alkoholi tarvitamise foonil psühhootilised elamused intensiivistusid, käitumine muutus tasakaalutuks, ta ründas nii ümbritsevaid kui ähvardas enesetapuga. Aastatega on patsiendil kujunenud välja krooniline psühhoos püsivate käskivate-keelavate meelepetteliste elamuste ja paranoilise luuluga, diagnoositud on püsikululist paranoidset skisofreeniat. Vägivaldse käitumise episoodide ja psühhoosi ägenemiste tõttu on patsient korduvalt vajanud tahtest olenematut haiglaravi. Patsient on 2013. aastal viibinud ravil ka Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus pikaravi osakonnas, kust lahkus omavoliliselt. Aastaid elas patsient ka Võisiku ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kus tema käitumine püsis pidevalt tasakaalutuna, ta lahkus korduvalt hooldekodust omavoliliselt plaaniga asuda elama sugulaste juurde või minna välismaale tööle. Talle määratud ravimeid patsient ei kasutanud, oli protestiv ning tige, mistõttu temale määratud sotsiaalteenuse leping lõpetati. Patsient on viibinud psühhoosi ägenemise tõttu ravil ka Ahtme haiglas, viimati 2016. aastal, peale seda suunati Aa hoolekandeasutusse. SA PERH Psühhiaatriakliinikus on puudutatud isik viibinud kokku 12 korda. Käesoleval juhul saabus valvetuppa emaga 21.01.2022. Eelmise haiglaravil järgselt (26.10.2021 – 03.12.2021) oli patsient tülitanud ühte psühhiaatrit massiliste ähvardava sisuga kirjadega. Kirjades on ta rääkinud, et plaanib inimkonna ajaloo julmimat ja veriseimat kättemaksu, samuti rääkinud nimeliselt erinevate inimeste mõrvamisest ja tellitud palgamõrvaritest. Puudutatud isik on selgel teadvusel ja õigesti orienteeritud, v.a. situatsioonis orienteerub luululiselt. Tema mõttekäik on kohati katkendlik, esineb ataktilisust ja laialivalguvust, kuid vestluses on paljusõnaline ja jutukas. Avaldab paranoilist kahjustus- ja mürgistusluulu ning parafreenset religioossete sugemetega luulu. Esinevad kuulmismeelepetted ja mõjustuselamused – Jumala ja Saatana „hääled“ ning mõttelevi. Emotsionaalselt on uuritav monotoonne, agiteeritud, ärev ja pinges, kuid üleolevalt heatahtlik, samas kohati ähvardav. Meeleolu on kõikuv, esineb meeleolu kõrgenemist vaheldumisi düsfoorilisuse ja vihasööstudega. Tahteelus avaldub püsimatus, tahteelu ja käitumine on mõjutatud psühhootilistest elamustest. Mõtlemine ja tegutsemine on desorganiseeritud, on esinenud psühhoosist indutseeritud agressiivset käitumist. Ilmneb kerge kognitiivne defitsiit: vähenenud on taiplikkus, arusaamis-, õppimis-, mõtlemis- ja otsustusvõime. Sisuline haiguskriitika ja arusaamine ravivajadusest puuduvad. Puudutatud isik I põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat (RHK 10 järgi – F20.00). See raske psüühikahäire piirab oluliselt tema võimet aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Puudutatud isik I vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa aru ravivajadusest. Tema psüühikahäired ägenevad ravita jäämisel, ta muutub agressiivseks ja ohtlikuks. Ohtlikkus tuleneb tema ähvardustest luululistel ajenditel karistada ja tappa. Vajalik on ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldusteenus.
6.Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2022 seisukoha kohaselt viibis puudutatud isik I erihooldusteenusel AS Hoolekandeteenused Võisiku Kodus, kust lahkus omavoliliselt 2013. a oktoobris ja keeldus sinna tagasi pöördumast ning kaotas riiklikult rahastatud erihoolekandeteenuse koha. Alates 02.05.2014 viibis puudutatud isik I üldhooldusteenusel OÜ Ilmara Männiku pansionaadis Ida-Virumaal. Pansionaadi juhataja sõnul kuni 2021. aastani laabus kõik hästi, isik osales tegevustes ja abistas jõukohastes töödes. Aeg-ajalt esines väikeseid kodukorra rikkumisi, aga nendega saadi hakkama. 2021. aastal lahkus puudutatud isik I eelneva kokkuleppeta omavoliliselt teenuselt kümneid kordi, lahkus keset
ööd avariiväljapääsu kaudu. Hulkus ja kerjas lähimates linnades, Kohtla-Järvel, Rakveres, kust ta tabati ja hoolekandeasutusse tagasi toimetati. Ise ütles, et ei tea, miks ära jooksis. Viimastel kordadel jõudis ta Tallinna ja keeldus tagasi minemast. 2021. a oktoobri lõpus sattus puudutatud isik I järjekordset PERH Psühhiaatriakliinikusse, kus viibis kuni 03.12.2021. 2021.a detsembrikuu jooksul üritas ema saata puudutatud isikut I tagasi Männiku pansionaati kuni Võisiku karantiini lõpuni, kuid tulemuseta. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, ta ei võta ravimeid, ei tunnista enda abivajadust ja seab ohtu enda tervise ja toimetuleku. 21.12.2021 helistas PERH Psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja, et puudutatud isik I viibib jätkuvalt Tallinnas, käib tihti oma initsiatiivil psühhiaatriakliinikus ja jätab V osakonnas ahistavaid kirju. Puudutatud isikul I on konkreetse psühhiaatri vastu lembelised mõtted ja luulud. Oma käitumisega häirib ta kogu osakonna tööd. Oli lootus, et kui Võisiku Kodu avatakse karantiinist 04.01.2022, siis nõustub puudutatud isik I sinna minema. Paraku keeldus isik minemast teenusele Võisiku Kodusse. 10.01.2022 helistas PERH Psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja, et situatsioon on ohtlik: puudutatud isik I ahistab arsti, ravimeid ei võtta, tal oli võimalus saada kord kuus depoosüsti, kuid see võimalus on juba kaks kuud kasutamata, sest eestkostjal ei õnnestunud saada isikut nõusse süstile minema. Puudutatud isikul I puudub igasugune haiguskriitika. Tema käitumine on ebaadekvaatne, ta ei saa aru oma tegude tagajärgedest. Ta on keeldunud abist ja talle osutatavatest teenustest. Puudutatud isikul I on diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia. Puudutatud isik I on seadnud ohtu enda toimetuleku, ta on ohtlik endale ja ümbritsevatele. Ta keeldub ravimitest ja toimetulekut tagavatest teenustest. Puudutatud isik I vajab järelevalvet ravimite võtmine üle. Ta vajab paigutamist kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) tema nõusolekuta.
7.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja 02.02.2022 seisukoha kohaselt toetab esindaja avalduse rahuldamist. Esindaja suhtles puudutatud isikuga I PERHI Psühhiaatrikliiniku 5-s osakonnas. Isik oli esindajaga vesteldes kuri ja ägestus koheselt, kui esindaja selgitas kliendile seda, et kohtus menetletakse avaldust tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Isik palus kohtule teada anda, et ta keeldub kategooriliselt kinnisesse asutusse minekust ja avaldas valmisolekut elada venna juures Männimetsa teel, kus ta on varemgi elanud. Ravimeid võiks võtta kodus ka. Dr. V osas mainis puudutatud isik, et tegemist on tema endise raviarstiga, kes on tore inimene. Eitas dr.V ähvardamist ja tülitamist. Dr. V näitas esindajale kümneid teated, millest osad olid ähvardava sisuga, osad teated sisaldasid segase sisuga lembeluule. Teadete sisu oli kohati arusaamatu. Kirjades dr. V-le lubab puudutatud isik ka kellegi K tappa. Vend ei taha puudutatud isikut enda juurde elama. Avaldaja hooldab oma voodihaiget abikaasat ja ta ei jõua puudutatud isikut I valvata. Esindaja hinnangul nähtub isiku varasemast haigus- ja ravikulust, et isiku tervise halvenedes muutub ta vägivaldseks ja ebaadekvaatseks ja vajalik on isiku tegevusse sekkuda tahtevastase ravi kohaldamisega. Vaid regulaarse pikemaajalise raviga kontrollitud keskkonnas võib tõenäoliselt väheneda esinevate psühhootiliste elamuste aktuaalsus ja neist tingitud ennast ja teisi kahjustava käitumise risk. Esindaja on seisukohal, et varasem hoolekandeteenus ja eestkostja ei suuda tagada isikule vajalikku stabiilset, pidevat kontrolli ja järelevalvet pakkuvat elukeskkonda ega tagada vajalike ravimite tarvitamist.
8.Tsiviilasjas nr 2-22-1062 on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotluse alusel kohaldanud Harju Maakohus 23.01.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja rakendanud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 25.01.2022. Maakohtu 25.01.2022 määrusega pikendati esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 21.01.2022. Maakohtu 02.03.2022 määrusega
tsiviilasjas nr 2-22-1062 on isik paigutatud tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 02.06.2022. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 16.03.2022 määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud, mis jäid riigi kanda.
10.Maakohus tugines sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lõikele 1 ning Riigikohtu praktikale. Riigikohus on märkinud 19.02.2014 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-155-13, et väär on seisukoht, kus isiku põhiõiguste riive on vaid arsti otsustada, põhiõiguste riive peab olema ka kohtulikult kontrollitav. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et juhul kui isiku jaoks on piisav tavarežiimil hooldekodus elamine, ei ole põhjendatav tema kinnises asutus viibimine (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-49509). Toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamiseks ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamiseks on muid SHS ettenähtud meetmeid. Selliseks meetmeks on hooldamine hoolekandeasutuses. Riigikohus on 13.02.2017 lahendis nr 3-2-1-151-16 märkinud, et isiku nõusolekuta tema erihooldusteenusele paigutamisele lisaks on SHS-s loetletud hulk teisi meetmeid (nt majutamine, abistamine, toetamine, nõustamine), mille kohaldamist tuleb erihooldusteenusele paigutamise kõrval kaaluda. Riigikohus on oma lahendeis rõhutanud, et kuna kinnisesse asutusse paigutamisel piiratakse oluliselt isiku põhiõigusi, eeldab paigutamine, et isik võib olla tegelikult ohtlik endale või teistele. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-21-145-06, 3-2-1-151-16). Isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-83-07, 3-2-1-44-13).
11.Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud teabest, et puudutatud isik I võib olla tegelikult ohtlik endale või teistele, et tema ohtlikkus väljendub eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Kohus on seisukohal, et ei saa pidada õigustatuks rajada oletuslikele asjaoludele kohtulahendit, mis võtab inimeselt jätkuvalt ära vabaduse pikkadeks kuudeks. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isikul I on psüühikahäire ja ta ei võta korrapäraselt ravimeid, ei saa olla aluseks tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Täidetud ei ole kõik SHS § 105 lg 1 loetletud tingimused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Ei ole tõsikindlat alust arvata, et puudutatud isik I võiks olla kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral praegu või lähemas tulevikus ohtlik endale või teistele. Isik kirjutab küll arstile kirju ja ähvardab jumala viha ja kättemaksuga ning on psühhootilisest seisundist tingitud ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega, kuid kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et puudutatud isik I seab haiguskriitika vähesuse tõttu ohtu oma tervise ning muutub füüsiliselt vägivaldseks isikute ja vara suhtes sellises ulatuses, mille korral on põhjendatud tema kinnisesse asutusse paigutamine.
12.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et puudutatud isiku meeleseisund ja käitumine on halvenenud 2021. a. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik I vajab temal esinevate piirangute tõttu nii kognitiivsetes kui ka psühhosotsiaalsetes tegevuseeldustes
igapäevatoimingutes regulaarset toetust ning ennekõike häirespetsiifilist sekkumist. Kohus nõustub ka sellega, et puudutatud isikul I puudub võimekus enda seisundit analüüsida või asjakohaselt mõista ning ta ei ole võimeline otsima endale adekvaatset (häirespetsiifilist) abi. Kohus leidis, et isikut on võimalik siiski veenda abi vajalikkuses.
13.Kohus kuulas puudutatud isiku I 16.02.2022 isiklikult ära, samuti puudutatud isiku raviarsti. Dr Sarap vastas kohtunikule, et seisund on isikul parem kui haiglasse tulles. On kirjutanud kirju terapeudile. Enne haiglasse tulekut saatis korduvaid e-kirju. Tal on autistlikud jooned. Kodus joob alkoholi ja toksib sõnumeid. Tema ravimid on eluaegsed. Puudutatud isik vajaks hooldusasutuses viibimist, aga milline võiks see olla, ei oska täpselt öelda. Temaga saab kokkuleppeid teha, kui ta depoo peal on. Ta vajab kontrollitud keskkonda.
14.Kohus asus seisukohale, et arvestades menetluses esitatud teavet, ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isiku I peaks paigutama kinnisesse asutusse erihooldusteenusele. Ei saa ka tõsikindlalt väita, et avalduses välja toodud juhtumite valguses oleks tegemist püsivalt ja kestvalt ohtliku käitumisega. Seega ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p 2 loetletud tingimus, et isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Samuti ei ole teada, et puudutatud isik I oleks füüsiliselt rünnanud teisi isikuid. Kohtule ei ole esitatud põhistatud andmeid selle kohta, et varasemate abimeetmete rakendamine ei ole käesolevaks ajaks osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Asjaolu, et isik ei tule enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ja on lahkunud omavoliliselt hoolekandeteenuselt ning ei võtaks kinnises asutuses mitte viibides ravimeid ja võib tarvitada alkoholi, mistõttu ta võib muutuda ebastabiilseks, ei ole piisav, et lugeda isiku ohtlikkus iseendale või teistele tuvastatuks. Samuti on niisuguste asjaolude ilmnemisel, mil puudutatud isik I vabaduses viibides kujutab endast ohtu teistele või iseendale, võimalik ta sundhospitaliseerida ning kohaldada tahtevastasel ravil viibimist. Määruskaebus
15.Tallinna Linnavalitsus esitas 30.03.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus tühistada määrus põhiavalduse osas ja teha uus määrus. Menetluskulude osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse kohaselt on Tallinna linn suhelnud puudutatud isiku I emaga, kes on avaldanud, et ei tema ega keegi ta lastest ei soovi puudutatud isikuga I suhelda ning kardavad teda. Puudutatud isikul I puudub kriitika haiguse ja ravivajaduse kohta, isik ei pea haiglaravi vajalikuks, keeldub hooldekodusse minemast ning ähvardades kõigile, kes sellega seotud on, kätte maksta. Puudutatud isik I on korduvalt varasemalt katkestanud ravi ja lahkunud hooldusasutusest või kodust. Puudutatud isiku käesolev positiivne dünaamika on saavutatud mitmekuulise raviperioodi vältel tänu kontrollitud keskkonnale ja antipsühhootilisele kombineeritud ravile. Puudutatud isik I tuleb paigutada kinnisesse asutusse, kuna muid abimeetmeid on juba korduvalt kasutatud, kuid need on olnud püsiva tulemuseta. Täidetud on kõik SHS § 105 lg 1 eeldused. Menetluse edasine käik
16.Avaldaja ja puudutatud isiku I esindaja toetavad määruskaebust. Sotsiaalkindlustusamet määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
18.Tallinna Linnavalitsus täpsustas ringkonnakohtule 24.05.2022, et taotleb puudutatud isiku I nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist üheks aastaks kohtumääruse tegemisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt tühistada avalduse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega paigutab puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta tähtajaga üks aasta määruse tegemisest.
20.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrust vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas.
21.Tallinna Linnavalitsus esitas 30.03.2022 määruskaebusega uued tõendid (psühhiaatri 18.03.2022 seisukoht, puudutatud isiku I ema kiri ja pildid puudutatud isiku I sõnumitest). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid vastu.
22.TsMS § 533 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus otsustab isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamise tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja ka isiku eestkostja avalduse alusel. Avaldaja esitas käesoleva avalduse ajal, kuid ta oli puudutatud isiku I eestkostja. Harju Maakohtu 18.02.2022 määruse tsiviilasjas 2-14-1361 järgi on uueks eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus, kes toetas avaldust, ning esitas ka käesoleva määruskaebuse. Kolleegiumi hinnangul on võimalik esitatud avalduse alusel vaidlusalune tsiviilasi läbi vaadata.
23.Käesolevas asjas on taotletud puudutatud isiku I paigutamist hoolekandeasutusse SHS § 105 alusel. Tingimused, mille esinemisel paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, on sätestatud SHS § 105 lg-s 1 järgmistena: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
24.Käesoleval juhul on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 toodud tingimus. 28.01.2022 ekspertiisiakti kohaselt põeb puudutatud isik I püsikululist paranoidset skisofreeniat (F20.00) ja see piirab oluliselt tema võimet aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida.
25.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et puudutatud isik I ei ole endale ega teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, ja et tema suhtes on võimalik muude abimeetmete kasutamine (SHS § 105 lg 1 p des 2 ja 3 sätestatud eeldused). See tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
26.Ringkonnakohus leiab, et erihooldusteenusele paigutamata jätmisel võib puudutatud isik I olla ohtlik endale või teistele. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1) Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2022 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul I täielik haigusteadlikkuse ja kriitika puudulikkus. Iseseisvalt ei ole isik suuteline arsti poolt määratud raviskeemist kinni pidama. 28.01.2022 ekspertiisiaktis on ekspert leidnud, et puudutatud isikul I puudub sisuline haiguskriitika ja arusaamine ravivajadusest. Isiku raske psüühikahäire piirab oluliselt tema võimet aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Tema psüühikahäired ägenevad ravita jäämisel, ta muutub agressiivseks ja ohtlikuks. Tallinna Linnavalitsus on 31.01.2022 on avaldanud arvamust, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei võta ravimeid, ei tunnista enda abivajadust ja seab ohtu enda tervise ja toimetuleku. Tallinna Linnavalitsus on määruskaebusega esitanud psühhiaatri 18.03.2022 arvamuse, milles kinnitab, et puudutatud isikul I puudub kriitika haiguse ja ravivajaduse kohta, isik ei pea haiglaravi vajalikuks ja keeldub hooldekodusse minemast. Ähvardab kõigile, kes on sellega seotud, kätte maksta. Ekspertiisiakti kohaselt hakkas puudutatud isik I 26.10.2021 – 03.12.2021 toimunud haiglaravi järgselt tülitama psühhiaater I. Vt massiliselt ähvardava sisuga kirjadega. Kirjades on ta rääkinud, et plaanib inimkonna ajaloo julmimat ja veriseimat kättemaksu, samuti rääkinud nimeliselt erinevate inimeste mõrvamisest ja tellitud palgamõrvaritest. Puudutatud isiku I psüühikahäired ägenevad ravita jäämisel, ta muutub agressiivseks ja ohtlikuks. Ülaltooduga on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I ohtlikus erihooldusteenusele paigutamata jätmisel tõendatud. Puudutatud isiku I öeldust maakohtu ärakuulamisel ei saa järeldada ohtlikkuse puudumist.
27.Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2022 seisukoha kohaselt on puudutatud isik I viibinud aegade jooksul mitmetel erihoolekandeteenustel, kust ta on aga omavoliliselt lahkunud ja teenused on lõpetatud. Puudutatud isik I ei nõustu teenuste vastuvõtmisega ning isegi kui õnnestub ta nõusse saada, ei püsi ta teenusel, vaid lahkub omavoliliselt. Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2022 arvamuse kohaselt on puudutatud isik I olnud üldhooldusteenusel OÜ Ilmara Männiku pansionaadis Ida-Virumaal, kuid alates 2021. aastast on puudutatud isik lahkunud eelneva kokkuleppeta omavoliliselt teenuselt kümneid kordi, seda ka keset ööd avariiväljapääsu kaudu. Tallinna Linnavalitsuse seisukoha kohaselt on puudutatud isik I keeldunud abist ja talle osutatavatest teenustest. Korduvat hooldekodust lahkumist kinnitab ka 28.01.2022 ekspertiisiakt. Puudutatud isikule määratud esindaja oli 02.02.2022 seisukoha kohaselt arvamusel, et varasem hoolekandeteenus ei suuda tagada isikule vajalikku stabiilset, pidevat kontrolli ja järelevalvet pakkuvat elukeskkonda ega tagada vajalike ravimite tarvitamist. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohtule esitatud põhistatud andmeid selle kohta, et varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
28.Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul täidetud SHS § 105 lg 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks. Tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele paigutamata jätmisel on ta ohtlik nii endale kui teistele.
Puudutatul isikul I puudub haiguskriitika ning ravimite mittevõtmisel tema psüühikahäired ägenevad. Puudutatud isik I on ähvardanud kättemaksuga. Samuti ei ole teiste abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks, kuna ta pakutud abist sageli keeldunud ning lahkunud korduvalt hooldekodust. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isik I paigutada hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta.
29.SHS § 105 lg 5 järgi võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.
30.Ringkonnakohus peab põhjendatuks paigutada puudutatud isiku I tema nõusolekuta hoolekandeasutusse üheks aastaks määruse tegemisest. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid lühema tähtaja määramise.
31.TsMS § 541 lg 4 alusel võib kohus tunnistada isiku kinnisesesse asutusse paigutamise määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Harju Maakohtu 18.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-1361 määrati puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks tunnistada määrus täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega Tallinna Linnavalitsusele.
32.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1, lg 3 ja lg 8 tuleb menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
33.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.