N.A. hagi SOL Baltics OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu teisel alusel lõppenuks tunnistamiseks, saamata töötasu, isikliku sõiduauto kasutamise kulude ja töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitise väljamõistmiseks 815 000 eurot
Kostja: SOL Baltics OÜ, registrikood 10419987, asukoht Telliskivi tn, 61b, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10412, Harju maakond, Eesti; e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja Thea Rohtla, Rohtla Law Office OÜ Tartu mnt 13, Tallinn, tel. 5687 9909 E-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi SOL Baltics OÜ (registrikood 10419987) vastu osaliselt.
2.Tuvastada kostja SOL Baltics OÜ ja hageja N.A. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
3.Lõpetada N.A. ja SOL Baltics OÜ vahel 24.06.2021 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2021 ning kohustada SOL Baltics OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed N.A. ning SOL Baltics OÜ vahel 24.06.2021 sõlmitud töölepingu kohta.
4.Välja mõista SOL Baltics OÜ-lt N.A. kasuks hüvitis 720 eurot (brutosummas).
5.Mõista SOL Baltics OÜ-lt N.A. kasuks välja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 20 eurot.
6.Jätta rahuldamata N.A. nõue töötasu summas 737.14 euro saamiseks.
7.Tagastada hagejale 25.04.2022.a esitatud täiendavad tõendid.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
2-21-16351
Menetluskulude jaotus
9.Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.N.A. (hageja) esitas 12. augustil 2021 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile SOL Baltics OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 30.07.2021, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 31.08.2021, kohustada tööandjat tegema kanded töötamise registris töölepingu lõppemise aluse ja aja kohta, mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmine töötasu brutosummas 2160 eurot (3×720 eurot), mõista välja töötasu ajavahemiku 30.07.2021 kuni 31.08.2021 eest summas 720 eurot ning mõista välja tööandjalt isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 52,61 eurot. Töövaidluskomisjoni istungil vähendas avaldaja nõuet ja palus vastaspoolelt välja mõista isikliku sõiduauto kasutamise kulu summas 32,61 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 07. septembri 2021. a otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.19.10.2021 esitas N.A. Pärnu Maakohtule hagi SOL Baltics OÜ vastu töövaidlusasjas. Hageja märgib hagiavalduses, et ta on endine SOL Baltics OÜ töötaja, puhastusteenindaja TS Laevad OÜ-le kuuluval reisiparvlaeval «Regula». Tööandja ütles töötajaga 30.07.2021.a sõlmitud töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hagiavalduses palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 30.07.2021, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021 ja kohustada tööandjat tegema sellekohased kanded töötamise registris. Samuti palub hageja välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, hüvitise suuruse jätab hageja kohtu otsustada, mõista välja töötasu ajavahemiku 31.07.2021 kuni 31.08.2021 eest summas 737,14 eurot ning mõista välja tööandjalt isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 32,61 eur.
3.20.12.2021.a esitas hageja enda seisukoha kostja vastuse osas, millest nähtuvalt hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja märgib, et tema töötingimused muutusid peale parvlaeva Tõll avariid 21.07.2021.a, mil tööandja 4 koristajat jäid ilma laevata ja hooajalise lepinguga koristajaid ei olnud enam vaja. Hageja leiab, et tööandjal tulnuks lõpetada leping laevapere liikmega koondamise tõttu, kui ei ole pakkuda muud tööd, millest tööandja pidi laevapere liikmele (töötajale) vähemalt viis kalendripäeva ette teatama.
4.Hageja leiab, et kostja vastuväited on teda halvustavad ja tõendamata, hageja ei ole kostja vastuväidetes nimetatud tegusid toime pannud ega ole oma tööandjat halvustanud. Hageja ei pea usutavaks, et laevapere, kaptenid ja teised, kellega koos ta töötas ja kelle jaoks ta koristas ja kes teadsid kui raske oli töötamine teise laeva avarii tõttu, oleks hagejast selliseid jutte tööandjale rääkinud. Tööandjale ei esitatud ühtegi kaebust reisjatelt või TS Laevade OÜ esindajatelt või töötajatelt hageja töö või käitumise kohta. Tööandja selgitustest ei nähtu, milline kapten on hageja
2-21-16351 kohta pretensiooni esitanud, hageja ei ole ettekirjutusi esitanud. Tööandja poolt esitatud S.T. seletuskirjast ja L.K. ettekandest ei nähtu millal, kus ja kes on need kirjutanud ning kirjutaja seos tööandjaga, ei ole võimalik tuvastada kas eelnimetatud isikud töötavad SOL Baltics OÜ-s.
5.Hageja selgitab, et töödejuhataja L.K. saatis hagejale 28.07.2021 kell 21:39 järgmise sisuga sms: «Homme ennem esimest reisi palun võta asjad ja lahku laevast. SOL riided jäta laeva. Sinu tööleping lõppeb tänase õhtuga». L.K. helistas samal õhtul kell 23:00 ja ütles telefonis, et hageja peab panema asjad kokku ja laevalt maha minema homme kell 10:00. 29.07.2021 hommikul hageja lahkus laevast oma asjadega, kuid peale Tööinspektsiooniga konsulteerimist naases laevale ja jätkas tööd. Umbes kell 14:00 tuli laevale kaks «Tõll» laeva koristajat ning hageja järeldas, et nad pandi tema asemele kuna nad töötasid tähtajatu lepinguga ja avarii teinud laeval tööd enam polnud. 29.07.2021 kell 17:10 sai hageja L.K.lt järgmise sms sisuga: «30.07.21 tulen kell 9.45 laeva ja toon sulle töölepingu ülesütlemise dokumendi. Palun pane selleks ajaks oma asjad kokku ja töölepingu lõppemisega seoses lahkud laevalt. L.K.»
6.Hageja märgib, et e-postile saadetud hoiatusest sai ta teada L.K.lt 28.07.2021 õhtul kell 23.00 telefoni vestluses. Hoiatuse sisuga hageja õhtul tutvuda ei saanud, kuna telefoni aku oli tühi. Alles järgmise päeva hommikul, s.o. 29.07.2021 nägi hageja, et tal on kiri SOL Baltics poolt 28.07.2021 kell 15:07 saadetud «Hoiatus nr 28», kuid manust ennast hageja avada ei saanud. 29.07.2021 kell 8:55 saatis hageja tööandjale vastuse sellest, et ta ei saa avada tööandja kirja. 29.07.2021 kell 10:11 saatis tööandja uuesti hoiatuse sisu e-kirjaga, millele hageja vastas, et ta jätkab töö tegemist, tal on kehtiv leping. 29.07.2021 õhtul teatas hageja tööandjale, et ta ei ole hoiatusega nõus ning vajadusel saab hageja kirjutada seletuskirja, millele tööandaja ei vastanud. Hageja leiab, et dokumenti ei saa esitata koristajale töö ajal isikliku e-posti kaudu, kuna koristaja ei ole kontoritöötaja ja arvutiseadmeid ja interneti tööl ei kasuta. Meretöölepingust hagejale ka vastavat kohustust ei tulene.
7.30.07.2021 hommikul töödejuhataja L.K. helistas hagejale ja teatas, et hageja töö on lõppenud, mille kohta tal on paberid hagejale üleandmiseks ja ta ootab hagejat Rohuküla sadamas. Hagejale anti ülesütlemisavaldus allkirja vastu kätte ning hageja andis tööandjale üle kütuse tšeki summas 52,61 eurot. Hagejale on arusaamatu kostja vastuses toodud kostja seletus autokompensatsiooni ettemaksu tasumise kohta summas 60 eurot. Kütuse tšekist summas 52,61 eurot on tööandja maksnud hagejale 02.08.2021.a 20 eurot.
8.Hageja märgib täiendavalt, et kajutis oli suur müra ja vibratsioon ka öösel, mistõttu hageja ei saanud magada. Öösel personaliruumi keegi ei kasutanud, seega hageja, seda kasutades ei seganud kedagi. Hageja püüdis paar korda seal puhata, aga diivanid olid mõeldud istumiseks. Hageja ei viinud sinna isiklikke asju. Peale seda, kui kapten A.S. ütles hagejale, et seda ruumi ei tohi magamiseks kasutada, hageja seal enam ei ööbinud. Hageja lisab, et meretöölepingus on eriliste põhjuste nimekiri, mille tõttu on tööandjal õigus lõpetada töökohustuste jämeda rikkumise korral laevapere liikme leping ette teatamata, eelnevalt hoiatust tegemata ja hüvitist maksmata. Mitte midagi sellist hageja ei teinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.26.11.2021.a esitas kostja vastuse N.A. hagiavaldusele. Kostja märgib enda vastuses, et kostja ei tunnista hageja nõudeid ning selgitab, et kuna hageja ei ole oma avalduses selgitanud oma töösuhte asjaolusid, kohustusi ega selle lõpetamise asjaolusid ja on viidanud põhiliselt vaid töövaidluskomisjonis menetluse läbiviimise puudustele, selgitab kostja nii töölepingu sõlmimise tingimusi, hageja töökohustusi, töötajapoolseid rikkumisi ja lepingu ülesütlemise protseduure.
10.N.A. asus tööle vastustaja juurde puhastusteenindajana TS Laevad parvlaeval 24.06.2021 ja temaga sõlmiti meretööleping tähtajaga kuni 31.08.2021.a. Hageja asus tööle täistööajaga; tööaega arvestati summeeritult 6 kuu jooksul ning vahetuste ajakava nägi töötamise ette graafikuga 2 nädalat tööl ja 2 nädalat vaba. Töötamise kohaks oli parvlaev Regula. Tööle asumisele eelnevalt sai töötaja väga põhjaliku tutvustuse ja koolituse laeva tüürimehelt kõikide tegevuste kohta ohu- ja häire korral tegutsemisjuhistega. Ta tutvus laeva sisekorraeeskirjadega
2-21-16351 ning põhjaliku ringkäigu järel kinnitas juhendamist allkirjaga vastaval dokumendil. Koristamise, kasutatavate koristusvahendite, -tarvikute, -keemia osas juhendas töötajat töödejuhataja L.K. koos teise puhastusteenindajaga. Koos käidi läbi kogu laev ning hagejale näidati ette kõik tema koristusalad.
11.Esimese tagasiside kaptenilt sai töödejuhataja juba järgmisel päeval pärast hageja tööleasumist ning telefonikõnes avaldas kapten pahameelt töötaja kui väga konfliktse töötaja üle, kes segab teistel laevapere liikmetel oma töötegemist, ei allu kellelegi, teeb nn oma seaduseid. Töödejuhataja andis info koheselt hagejale edasi, tuletas veelkord talle meelde tema tööülesandeid ja kollektiivis töötamise elementaarseid nõudeid. Mitmel korral käis töödejuhataja laeval töötaja töötamist/käitumist kontrollimas ja oli sunnitud ka märkusi tegema koristamise kvaliteedi osas – vaibad ja trepid olid koristamata ja mustad. Vastustajani jõudis aga järjekindlalt uut infot töötajapoolsetest rikkumistest ja laeva sisekorrareeglitest mittekinnipidamistest: nii oli hageja seadnud oma magamisaseme sisse töötajate puhkeruumi, st. ei maganud talle ettenähtud kajutis; ta segas meeskonnaliikmete, sh.kapteni tööd, kui käis mitu korda rooliruumis oma probleemidest rääkimas, ehkki tal paluti sealt lahkuda ja tegelda oma tööülesannetega. Lisaks selgus, et töötaja oli laeval viibinud TS Laevade juhtkonna liikmele oma tööandjat halvustanud.
12.26.07 telefonikõnes edastas tööandja pretensioonid hagejale töödejuhataja L.K.; laeva kapteni ja töödejuhataja mitmekordsete pöördumiste tõttu helistas talle 27.07 ka vastustaja teenindusjuht ning rääkis temaga puhastusteenindaja sobimatust käitumisest ning andis suuliselt teada tagajärgedest, kui töötaja ennast ei paranda. Viimane info teenindusjuhilt oligi ajendiks töötajale hoiatuse tegemisel.
13.28.07.2021 dokumendiga nr. 64 tehti töötajale hoiatus rikkumiste eest, nii töökohustuste ebakorrektse täitmise kui lugupidamatu suhtumise eest tööandjasse, laevameeskonna töö segamise ja väga ebaviisaka ja häiriva suhtlemisviisi eest nii kolleegidesse kui laevameeskonda. Dokument saadeti talle e-postiga nii digitaalselt allkirjastatuna kui Word-i dokumendina, millise kättesaamist on töötaja ka kinnitanud.
14.Kahjuks ei paranenud hageja käitumine ega töösse suhtumine pärast hoiatuse tegemist sugugi. Veel samal päeval helistas laeva kapten töödejuhatajale ning informeeris teda, et kogu laevapere on tugevasti häiritud N.A. käitumisest ja suhtlemisviisist, kes kasutab ebatsensuurseid väljendeid laevapereliikmetega suhtlemisel. Ka kolleegidega suhtlemisel oli ta äärmiselt ebaviisakas. Lisades siia töötaja poolt töövahenditega hoolimatu ümberkäimise ja vahejuhtumi laevas, kus ta oma töövahenditega tõkestas reisijatel praami sisenemise ning töödejuhatajalt 29.07 saadud ekirja ja selgituse, otsustas vastustaja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelda. Vastustaja 30.07.2021.a. dokumendiga nr. 66 öeldi erakorraliselt üles N.A.ga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg.1 p 3 alusel. Töölepingu ülesütlemise avaldus anti talle tema viimasel tööpäeval, 30.07.2021 kätte.
15.Hagejale oli tehtud 28.07.2021 hoiatus töölepingus ning ametijuhendis sätestatud kohustuste mittetäitmise ning ebakorrektse suhtlemislaadi eest. Samuti oli töötajat korduvalt suuliselt hoiatatud nii töödejuhataja kui teenindusjuhi poolt. Vastustaja leiab, et töötaja vahetu juht, töödejuhataja L.K. oli tööandja esindajana õigustatud ja kohustatud töötajale tööülesandeid andma ja töötaja oli kohustatud neid täitma, samuti nagu oli see õigus ka teenindusjuht S.T.al. Lojaalseks käitumiseks ei saa kuidagi pidada ei tööandja halvustamist vastustaja koostööpartneri TS Laevade juhtkonna ees, laevameeskonna liikmete kaasamist oma tööalastesse erimeelsustesse kolleegidega ega laeva kaptenile/tüürimeestele oma „hädade“ kaebamist. Veel 05.08.2021 on töötaja edastanud „kaebekirja“ oma tööandja vastu ja töölepingu ülesütlemise teemal kliendi, TS Laevade juhtkonnale, kes aga pole ilmselgelt õigustatud ega pädev töötaja töövaidluses osalema ja sellest töötajale ka teada andis ( kirjavahetus töötaja poolt lisatud ). Tehtud hoiatusest hageja õigeid järeldusi ei teinud ja ennast ei parandanud. Hageja käitumise tõttu oli häiritud kogu laevapere - nii klient, kellele teenust osutatakse, kui ka kolleegid, kes tundsid samuti vastutust rahumeelse tööõhkkonna toimimise eest. Töölepingu ülesütlemisavalduses toodud, jätkuva mittenõuetekohase käitumisega rikkus töötaja oluliselt oma töökohustusi ning tekitas sellega ohu
2-21-16351 olulise kliendi kaotuseks, mistõttu tema töölepingu erakorraline ülesütlemine oli vältimatu ja õiguspärane. Kliendi korrektse teenindamise nimel ei pidanud vastustaja võimalikuks tema töösuhet jätkata.
16.Hageja töölepingu ülesütlemisel ei esinenud TLS §-s 104 lg 1 nimetatud asjaolusid, mis tinginuks töölepingu ülesütlemise tühisuse. Et leping lõpetati seaduspäraselt, puudub alus ka TLS § 109 alusel hüvitise väljamõistmiseks. Kui kohus peaks mingil põhjusel töötaja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastama ja kaalub hüvitise suurust selle väljamõistmisel, palub kostja, arvestades ka töötaja väga lühikest töötamise aega, seda olulisel määral vähendada või jätta kohtupraktikale tuginedes see hoopis välja mõistmata.
17.Hagiavaldusest ei nähtu, millisele õiguslikule alusele tugineb töötaja töötasu nõude esitamisel. Hageja ei ole esitanud töösuhte jätkumise ja sellest tulenevalt töötasu nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega kaasnevalt ( ja kostja sellega ka ei nõustuks ). Töösuhe lõppes 31.07.2021.a. ning töötasu nõudeõigust aja eest, mil töösuhet enam ei olnud, hagejal õigus ei ole. SOL Baltics OÜ palub jätta rahuldamata hageja töötasu nõude 2021.a. augusti eest kui alusetu ja põhjendamatu.
18.Poolte vahel oli kokkulepe, et töötajale hüvitatakse isikliku auto kasutamise eest kütusekulu, eeldades, et töösuhe kestab kuni 31.08.2021. Töötajale maksti 1.töökuu eest ette autokompensatsiooni 60,00 €. Tööandjale esitas ta kütusekulu kohta tseki summale 52,61 €. Et tema töösuhe oli aga kestnud napilt üle kuu, ei pidanud vastustaja põhjendatuks 45 liitri kütusekulu hüvitamist ja maksis sellest töötajale välja 20,00 €. Kostja palub jätta N.A. hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud ( sh TVK menetluses kantud ) hageja kanda.
19.13.02.2022.a täpsustas kostja, et töötajale maksti kütusekulu kompensatsiooni 40,61 € ( mitte 60,00€, nagu kostja seni ekslikult väitis ) Lisaks selgitas kostja, et N.Aloshyna tööaja arvestusest nähtuvalt arvestati töötasu hagejale kuni 30.07.2021. 31.07 oli tööl juba tema paariline.
20.Kohtuistungil ja kirjalikes kohtukõne seisukohtades jäi hageja enda nõude juurde ja kostja vaidles hageja nõuetele vastu. 25.04.2021 esitas kostja kohtule koos kohtukõne kirjalike seisukohtadega täiendavate tõenditena neli e-kirjavahetust Tööinspektsiooni juristiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
22.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: • • • •
pooled sõlmisid 24.06.2021 meretöölepingu tähtajaga kuni 31.08.2021.a. ja hageja asus tööle puhastusteenindajana TS Laevad parvlaeval Regula (dtl 211-216); 28.07.2021 tegi kostja töötajale hoiatuse töökohustuste rikkumise eest ja ebaviisaka suhtlemisviisi eest kaastöötajatega ning SOL Baltics OÜ kliendiga (dtl 289-291); 30.07.2021.a. ütles kostja hagejaga sõlmitud meretöölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (dtl 217-218); Töölepingu ülesütlemise avaldus anti hagejale üle tema viimasel tööpäeval 30.07.2021;
2-21-16351 •
Suuliselt leppisid pooled kokku, et sõit töövahetusse laevale ja tagasi kompenseeritakse hagejale autokompensatsioonina 40,00 eurot kuus; • Kostja on hagejale tasunud autokompensatsiooni 40,61 eurot ja 20,00 eurot, kokku 60,61 eurot.
23.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 30.07.2021, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021 ja kohustada tööandjat tegema sellekohased kanded töötamise registris. Samuti palub hageja välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, hüvitise suuruse jätab hageja kohtu otsustada, mõista välja töötasu ajavahemiku 31.07.2021 kuni 31.08.2021 eest summas 737,14 eurot ning mõista välja tööandjalt isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 32,61 eur. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja leiab, et ta ütles töölepingu õigustatult üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub õigus nõuda töötasu ja isikliku sõiduauto kasutamise kulusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus vaatamata kostja hoiatusele töölepingut nii oluliselt, et tööandja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja sai tööandja hoiatuse kätte ja kas hagejal on õigus nõuda töötasu augusti kuu eest ning isikliku sõiduauto kasutamise kulusid.
24.Seega peab kohus esmalt lahendama hageja nõude üldised eeldused ja tuvastama, kas töölepingu lõpetamise materiaalsed eeldused olid täidetud (kohtuotsuse p-d. 26-37), seejärel lahendab kohus hageja töölepingu lõpetamise nõude (kohtuotsuse p-d 38-39), TLS § 109 lg-st 1 tuleneva hüvitise nõude (kohtuotsuse p 40-43). Edasiselt lahendab kohus hageja töötasu nõude ajavahemiku 31.07.2021 kuni 31.08.2021 eest (kohtuotsuse p 44) ja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise nõude (kohtuotsuse p-d 45-46). Lõpetuseks lahendab kohus lahendamata hageja taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmise osas (kohtuotsuse p 47) n ing otsuse viimases osas teeb kohus menetluskuludega seotud otsustused (kohtuotsuse p-d 49).
25.Hageja nõuded kostja vastu põhinevad hageja ja kostja vahel sõlmitud meretöölepingul ja tulenevad sellest, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles põhjusel, et hageja ei ole parandanud enda suhtlemisviisi, suhtumist laevapereliikmetesse ja tööülesannete täitmisesse.
26.Iga lepingulise nõude esimene eeldus on see, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja olid 24. juunil 2021 sõlminud meretöölepingu, ega ka selle üle, et see leping oli kehtiv ja et kostja ütles selle ühepoolselt erakorraliselt üles.
27.Selleks, et hageja saaks oma nõuded maksma panna, peab töölepingu ülesütlemine olema tühine. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas töölepingu ülesütlemine oli kooskõlas seadusega. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemise formaalseid eeldusi on järgitud. Kostja on teinud töölepingu ülesütlemise tahteavalduse ja hageja on selle tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 mõttes kätte saanud. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna ta ei ole ülesütlemisavalduses nimetatud tegusid toime pannud, ebaviisakalt suhelnud laevapereliikmetega, ei ole oma töökohustusi rikkunud ega jätnud täitmata ühtegi tööandja seaduslikku korraldust. Kostja seevastu on seisukohal, et tööandja nõuded olid põhjendatud ja kuna hageja ei ole enda suhtumist muutnud, võis kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
28.Asjaoludest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas eelnimetatud normis sätestatud eeldused on täidetud.
2-21-16351
29.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamise eeldus on see, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega saanuks töölepingu lõpetamise aluseks olla eelkõige tööandja korralduse täitmatajätmine või töökohustuse rikkumine. Kuid selleks, et tööandja korralduse täitmatajätmine võiks anda aluse tööleping erakorraliselt üles öelda, peaks kõnealune korraldus olema esiteks seaduslik ja teiseks mõistlik. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul oli töödejuhataja L.K. tööandja esindajana pädev andma hagejale tööalaseid korraldusi ja tööülesandid. Sama tuleneb poolte vahelisest lepingu punktist
2.9.Hageja ei ole vastavat asjaolu ka vaidlustanud. Järgnevalt analüüsib kohus 28.07.2021 hoiatuses ja 30.07.2021 üleütlemisavalduses kostja poolt hagejale etteheidetud tegusid ja annab hinnangu, kas tööandja nõue hagejale muuta enda käitumist oli iga üksiku teo puhul seaduslik ja mõistlik ning kas tegu ise on ka menetluses tõendamist leidnud.
29.1.Kostja on 28.07.2021 hoiatusest nähtuvalt esmalt hagejale ette heitnud seda, et 26.07 reageeris hageja kõrgendatud hääletooniga ja halvustas kostjat vestluses TS Laevade teenindusvaldkonna juhiga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja peab silmas hageja vestlust TS Laevade teenindusvaldkonna juhiga A.M.ga (dtl 1136-1137). Kostja peab taolist reageeringut lugupidamatuks käitumiseks. Hageja vaidleb kostja vastava sisulistele väidetele vastu. Meretöölepingu punkt 6.1.3. kohaselt tuli hagejal oma kohustusi tööandja suhtes täita lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö isesloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (dtl 211-216). Sama põhimõte on sätestatud TLS § 15 lg-s 1. Seega tegemist on iseenesest tööandja seadusliku korraldusega sellest, et töötajale on sobimatu halvustada enda tööandjat tööandja kliendi ees. Tegemist on ka mõistliku korraldusega. Samas kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et töötaja oleks TS Laevade teenindusvaldkonna juhiga vesteldes kostjat halvustanud. Kohus leiab, et tunnistaja L.K. vastavasisulised ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistaja hageja ja A.M. vahelise vestluse juures ei viibinud ning vestlust ennast vahetult ei kogenud, mistõttu saadud tõendusteabe usaldusväärsus on kontrollimatu. Tunnistaja ei tea anda ütlusi A.M. poolt vahetult tajutu, tema mälu, siiruse ning võimalike möödarääkimiste kohta. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et tegemist on kostja töötajaga ja hageja vahetu ülemusega, kes võib olla huvitatud vaidluse lõpptulemusest. Hageja ja A.M. vahelises 05.08.2021 kirjavahetuses on hageja kajastanud eelpool viidatud sündmust ning kirjavahetusest nähtub, et hageja on kirjeldanud A.M.le subjektiivset arvamust enda töötingimustest laeval, mitte ei halvustanud kostjat (dtl 223227). Tööandja halvustamist ei ole võimalik järeldada ka kostja teenindusjuhi S.T.a 28.07.2021 koostatud selgitusest ega ka L.K. 29.07.2021 koostatud selgitusest (dtl 393, 397-398). Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja oleks halvustanud kostjat TS Laevade ees, rikkudes sellega töökohustusi.
29.2.28.07.2021 hoiatusest nähtuvalt heitis kostja hagejale ette ka seda, et hageja ei maganud ettenähtud kajutis ning on oma magamise aseme seadnud luba küsimata töötajate puhkeruumi. Hageja on kirjalikes seisukohtades ja ka istungil selgitanud, et kuna kajutis oli suur müra ja vibratsioon, ei saanud hageja kajutis magada, öösel personaliruumi keegi ei kasutanud (dtl 10561062). Poolte vaheline leping, ametijuhend ega sisekorraeeskiri laevadel ei reguleeri, kus töötaja peab laevas magama (dtl 219, 232). Samas nähtub tunnistaja L.K. ütlustest, et ta näitas töötajale ette ka magamise ruumid (dtl 1134-1135). Tunnistaja märkis, et kapten andis kajuti ja hageja oli üksinda kajutis. Mingi aeg sai tunnistaja kapteni käest teada, et hageja ei magagi kajutis vaid laevapere puhkeruumis diivani peal. Tunnistaja väitis, et see ei olnud aktsepteeritav kapteni ja tüürimehe ja üldse meeskonna poolt, sest see ala oli ikkagi meeskonna puhkeruum. Seega saab vastavat korraldust pidada seaduslikuks ja ka mõistlikuks. Poolte vahel kokku lepitud meretöölepingu punkt 6.1.6 kohaselt peab laevapere liige täitma õigeaegselt kapteni või muu tööandja esindaja seaduslikke korraldusi. Sama on sätestatud meretöölepingu punktis 11.1. Hageja on väitnud, et peale seda, kui kapten A.S. ütles hagejale, et
2-21-16351 seda ruumi ei tohi magamiseks kasutada, hageja seal enam ei ööbinud (dtl 1129). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele ega väitnud, et hageja kapteni korraldust ei täitnud. Seega täitis hageja peale tähelepanu juhtimist lepingus kokku lepitud kohustust ja täitis kapteni korralduse mitte ööbida puhkeruumis.
29.3.Edasiselt on kostja hoiatuses hagejale ette heitnud, et ta käis pidevalt kapteni rooliruumis probleemidest rääkimas ja segas kapteni tööd. Segas teiste laevapere liikmete tööd. Hageja ei pea usutavaks, et laevapere, kaptenid ja teised, kellega koos ta töötas ja kelle jaoks ta koristas ja kes teadsid kui raske oli töötamine teise laeva avarii tõttu, oleks hagejast selliseid jutte tööandjale rääkinud. Meretöölepingu punkt 6.1.10. kohaselt pidi hageja hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita. Sama põhimõte on sätestatud TLS § 15 lg 2 p-s 5. Seega on tegemist tööandja seadusliku ja mõistliku korraldusega. Kohus leiab, et kostja väited sellest, et töötaja segas teiste laevapereliikmete tööd, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Tunnistaja L.K. vastavasisulised ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistaja väidetavate sündmuste juures ei viibinud ning vahetult toimunut ei tajunud. Kohus nõustub hagejaga selles, et tunnistaja ei ole nimetanud ega hoiatuses ning L.K. 29.07.2021 koostatud kirjalikus selgituses välja toonud millal ja kelle tööd konkreetselt hageja väidetavalt segas. Kohtule ei ole esitatud kirjalikke selgitusi ega pöördumisi selle kohta, kes ja millal ennast hageja poolt segatuna tundsid ega ole taotletud nende inimeste tunnistajatena ülekuulamist. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja oleks seganud kapteni ja laevapere liikmete tööd ning oleks rikkunud sellega tööandja mõistlikke korraldusi.
29.4.Järgnevalt heidab kostja hoiatuses hagejale ette 26.07.2021 toimunud sündmust, kus praamil asuvast R-Kioskis soovis hageja omandada sinna klientide poolt jäetud jootraha kuna arvas, et R-Kioski töötaja teenib niigi hästi ja hagejal on raha rohkem vaja. 30.07.2021 ülesütlemisavalduses on kostja hagejale ette heitnud 28.07.2021 toimunud väidetavaid sündmusi, kus hageja verbaalne kõnepruuk häiris teisi laevapereliikmeid. Kostja väitel informeerisid hageja halvast käitumisviisist kostjat TS Regula kapten ja TS Regula puhastusteenindaja, kes lülitas vestluse ajal L.K.ga telefoni valjuhääldile. Hageja on menetluses kirjalikes dokumentides ja ka istungil vastavate sündmuste toimumist eitanud, nimetades seda laimuks (dtl 1056-1062, 11281129, 1150-1154). Järgmiseks tuleb küsida selle järele, millisest õiguslikust alusest võis viisaka käitumise kohustus tuleneda ja millisele õiguslikule alusele tuginedes võiks tööandja sellise korralduse anda. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas ka töölepingule. VÕS § 24 lg 1 p 4 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad lisaks seadusele ja lepingule tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab lepingupoolte koostöökohustuse, mis on oma olemuselt samuti hea usu põhimõtte väljendus. Ka TLS § 88 lg 1 p 3 annab õiguse lõpetada tööleping vaid siis, kui töötaja ei täida mõistlikku korraldust. Meretöölepingu punkt 6.1.4 kohaselt oli töötaja kohustatud tegema tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega. Ametijuhendist nähtub, et töötaja ülesandeks oli hoida toimivat tööalast suhet kajutikaaslasega, kollegidega ja laevapereliikmetega (dtl 219). Kvalifikatsiooninõuete hulka kuulus töötaja meeskonnas töötamise oskus. Eeltoodust tuleneb, et tööandja poolne viisaka käitumise kohustuse nõue on seaduslik ja mõistlik korraldus. Ülesütlemise aluse peab tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste teine lõik). Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud tõendada, et töötaja oleks ebaviisakalt käitunud 26.07.2021. Samuti ei ole tõendatud, et 28.07.2021 oli kogu laevapere tugevalt häiritud hageja suhtlemisviisist ja käitumisest. Tunnistaja L.K. vastavasisulised ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks, kuna tunnistaja sündmuste juures ei viibinud, vaid on nendest saanud teadlikuks vahendatult. Tunnistaja ei tea anda ütlusi kogu laevapere poolt vahetult tajutu, siiruse ning võimalike möödarääkimiste ning sündmuste kulu kohta. Kohus loeb aga tunnistaja ütlustega tõendatuks
2-21-16351 asjaolu, et 28.07.2021 õhtul toimus hageja ja laevapere liikmete, eelkõige r-kioski töötajate vahel verbaalne konflikt. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta kuulis sõnelust teise puhastusteenindaja telefoni valjuhääldist vahetult sõneluse toimumise momendil (dtl 1132-1136). Konflikti toimumine on tõendatud ka hageja enda poolt esitatud tõenditega. Hageja poolt töövaidluskomisjonile 16.08.2021 saadetud e-meilist hageja ja kostja 29.07.2021 vahelisest kirjavahetusest nähtub, et hagejal oli konflikt R-kioski töötajaga, kes eile (28.07.2021) karjus hageja peale teiste töötajate juuresolekul (dtl 278-279). Konflikti toimumisele viitab ka kaudselt tööandja edasine ärritunud käitumine, kus 28.07.2021 koostati hagejale hoiatus, millest kostja teavitas hagejat sõnumi teel kl 16.44. Juba samal õhtul saatis tööandja esindaja kl 21.39 hagejale sõnumi teatega töölepingu lõppemisest 28.07.2021 õhtul (dtl 297). L.K. kinnitas istungil tunnistajana, et ta väga ägestus (dtl 1136). Seega esitatud tõendite pinnalt kohus tuvastab, et 28.07.2021 toimus hageja ja laevapere liikmete vahel verbaalne konflikt. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ülesandeks oli hoida toimivat tööalast suhet laevapereliikmetega, hageja ei suutnud konflikti ära hoida, on konfliktis osalemise näol tegemist tööandja seadusliku korralduse eiramisega.
29.5.28.07.2021 koostatud hoiatusest nähtuvalt, heidab tööandja töötajale ette ka tööülesannete puudulikku täitmist, mis seisnes selles, et vaibad olid puhastamata, kommipaberid vedelesid praami aknalaudadel, praami salongis olid prügikastid tühjendamata, klientide salongis viibimise ajal korjas hageja prügikastidest taarat. 30.07.2021 ülesütlemisavalduses on kostja hagejale teinud etteheiteid veel sellest, et 28.07.2021 tõkestas hageja reisijatel praami sisenemist kuna seisis koristusvahenditega trepi platvormil ning märkustest hoolimata ei vabastanud teed reisijatele, ei puhastanud 28.07.2021 pärast tööülesannete täitmist tolmuimejat, vastates märkusele, et ei peagi seda tegema. Hageja väitis istungil, et ta ei takistanud reisijate liikumist (dtl 1129). Samas märkis hageja, et kui laeval oli palju rahvast siis võis juhtuda, et jäid vaibad puhastamata ja prügikastid tühjendamata, samas kinnitas töötaja taara kogumist, põhjendades seda sorteerimise vajadusega (dtl 1130). Teisi etteheiteid ei ole hageja omaks võtnud. Meretöölepingu p.2.4. kohaselt asus hageja kostja juurde tööle TS Laevad puhastusteenindajana ning lepingu p 2.9. kohaselt tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib tööandja töödejuhataja/teenindusjuht. Meretöölepingu punkt 6.1.1. kohaselt on laevapereliige muuhulgas kohustatud tegema lepingus, ametijuhendis ettenähtud tööd. Puhastusteenindaja ametijuhendist nähtub, et hageja ametikoha eesmärgiks oli tagada tööandja ja tööandja kliendi vahelises lepingus või kokkuleppes kirjeldatud pindadel lepingujärgne puhtus puhastustööde korraldamise/teostamise kaudu vastavalt ettenähtud kvaliteedinormidele. Hageja ülesandeks oli koristada tööandja poolt määratud laevade kajuteid, üldkasutatavaid ruume temale määratud töölõikudes töödejuhataja alluvuses. Hageja peab ametijuhendi kohaselt töötama iseseisvalt vastavalt vahetu juhi juhistele ning tema ülesandeks oli ka töös kasutatavate masinate juhendi järgne kasutamine ja hooldamine. Seega oli hageja otseseks töökohustuseks tagada laeval üldkasutatavates ruumides ja kajutites nende puhtus, sealhulgas tühjendada prügikaste ning töös kasutatavate masinate hooldamine. Tunnistaja L.K. ütlustest nähtub, et kui ta käis laevas ja tegi hagejale märkuseid vaiba ja treppide puhtuse kohta, oli hageja ainukeseks vastuseks “ma ei jõudnud”. Tunnistaja hinnangul, kui laev on tühi ja ei sõida, siis peaks koristaja üldpinnad suutma puhtana hoida (dtl 1136). Samas märkis hageja, et kui laeval oli palju rahvast siis võis juhtuda, et jäid vaibad puhastamata ja prügikastid tühjendamata. Seega nii tunnistaja ütlustest kui ka hageja enda väidetest nähtub, et hageja rikkus töökohustusi sellega, et aeg ajalt jäid vaibad puhastamata ja prügikastid tühjendamata. Täielikult tõendamata on aga kostja hoiatuses ning ülesütlemisavalduses toodud etteheited töökohustuste rikkumise osas sellest, et klientide salongis viibimise ajal korjas hageja prügikastidest taarat, 28.07.2021 tõkestas hageja reisijatel praami sisenemist kuna seisis koristusvahenditega trepi platvormil ning märkustest hoolimata ei vabastanud teed reisijatele, ei
2-21-16351 puhastanud 28.07.2021 pärast tööülesannete täitmist tolmuimejat, vastates märkusele, et ei peagi seda tegema. Tunnistaja on väidetavast taara korjamisest klientide juuresolekul ning reisijatel tee tõkestamisest teadlikuks saanud teiste laevaliikmete vahendusel, ta ei ole ise vahetult sündmusi pealt näinud, mistõttu ei ole tema ütlused kohtu hinnangul vastavate väidete osas usaldusväärsed. Tõendamata on ka 28.07.2021 hageaja poolt tolmuimeja puhastamata jätmine.
29.6.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esitatud tõendite pinnalt tuvastatuks, et hageja rikkus tööandja seaduslikke korraldusi TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes sellega, et hageja ei maganud ettenähtud kajutis ning oli oma magamise aseme seadnud luba küsimata töötajate puhkeruumi, 28.07.2021 toimus hageja ja laevapere liikmete vahel verbaalne konflikt, vaatamata asjaolule, et töötajal oli kohustus omada teadmisi ja oskusi meeskonnas töötamise kohta ning tema ülesandeks oli hoida toimivat tööalast suhet kolleegidega ja laevapereliikmetega. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et hageja rikkus töökohustusi sellega, et aeg ajalt jäid vaibad puhastamata ja prügikastid tühjendamata.
30.Erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingurikkumisega. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja esitas hagejale 28.07.2021 hoiatuse, mistõttu kostja ei pidanud ise töötaja rikkumisi niivõrd raskeks, mis eeldaks töölepingu erakorralist ülesütlemist ilma eelnevat hoiatust tegemata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkumised olid niivõrd kaalukad ja olulised lepingurikkumised mille esinemisel ei saaks tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole hagejale ette heitnud MtööS § 65 ning meretöölepongu p 10.4 loetletud tegusid, mida saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Kostja ei ole rikkumiste kohta nõudnud hagejalt ega laevapereliikmetelt ühtegi kirjalikku selgitust, mis viitab kaudselt kohtu hinnangul ka asjaolule, et kostja ei pidanud töötaja rikkumisi niivõrd oluliseks, et selgitust nõuda.
31.Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lähtudes eeltoodust ning tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ja anda töötajale võimalus käitumist parandada.
32.Kostja on selgitanud, et ta on eelnevalt korduvalt suuliselt hageja tähelepanu pööranud asjaoludele, et hagejal tuleb parandada oma suhtlemislaadi ja tööülesannetesse suhtumist. Hageja sõnul temale hoiatusi suuliselt ei tehtud. Hageja esitatud 05.08.2021 kirjavahetusest A.M.ga nähtub, et 27.07.2021 vestles hagejaga telefoni teel teenindusjuht S.T. ning 28.07 õhtul L.K.ga. Sama kinnitavad S.T. 28.07.2021 koostatud selgituses ja L.K. 29.07.2021 koostatud selgituses. Hageja hinnangul ainult karjuti tema peale. Riigikohtu otsuse nr 3-2-2-70-16 p 14 kohaselt on hoiatamise eesmärk anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, mistõttu peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Kohus leiab, et isegi kui ka varasemalt tööandja ja hageja vahelised vestlused toimusid, siis kostja ei ole tõendanud, et ta hagejat telefonivestlustes hoiatas ning kostja ei ole tõendanud sedagi, et väidetavates suulistes hoiatustes sisaldus konkreetne teave selle kohta, et nimetatud rikkumiste kordumisel hagejaga tööleping lõpetatakse.
33.Poolte poolt esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtuvalt saatis kostja esmalt 28.07.2021 kell 15.07 hagejale e-meilile kirjaliku hoiatuse (dtl 285-286). Samal päeval kell 16.44 saatis L.K. hagejale sõnumi, milles teatas hagejale, et talle on tehtud hoiatus ja see on meilile saadetud (dtl 297). Samal päeval kell 21.39 saatis L.K. hagejale teate, et tema tööleping lõppeb tänase õhtuga. 29.07.2021 hommikul kell 08.38 edastas L.K. hagejale uue sõnum, milles teatas,
2-21-16351 et homme hommikul peab hageja laevast lahkuma ning kell 08.55 teatas hageja kostjale, et ta ei saa kirja avada, esitas kütuse kulude kohta tõendi selle kompenseerimiseks ning palus töölepingu lõpetamist katseajal ülesütlemisega (dtl 297, 292-293). 29.07.2021 kl 10.11 edastas kostja hagejale uue e-meili selliselt, et hoiatuse tekst oli toodud välja meilis, millele hageja vastas kell 11.28, et ta jätkab töö tegemist, tal on kehtiv leping (dtl 280-283, 279). 29.07.2022 õhtul kell 17.00 saatis L.K. hagejale uue sõnumi teatega, et 30.07.2021 kell 9.45 annab L.K. hagejale üle töölepingu üleütlemise dokumendid ja töölepingu lõppemisega seoses tuleb hagejal lahkuda laevalt (dtl 298).
34.Hageja on menetluses väitnud, et ta ei saanud hoiatust kätte ja nägi seda alles peale töösuhte lõppemist juristi juures. Kohus selle väitega ei nõustu alljärgneval põhjendusel. Riigikohus on otsuse nr 2-15-6538/82, p-s 14 märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse. Praegusel juhul on aga hageja, kui hoiatuse adressaat füüsiline isik, kelle puhul ei saa eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et L.K. saatis hagejale lisaks sõnumi telefonile hoiatuse meilile saatmise kohta ning hageja selgituse kohaselt teatas L.K. hoiatuse saatmisest ka 28.07.2021 telefoni vestluses õhtul kl 23.00 (dtl 1058). Nii hoiatus kui ka sõnum saadeti hagejale tööajal mistõttu kohus peab usutavaks hageja seletust sellest, et 28.07.2021 ei olnud hagejal võimalik hoiatuse sisuga tutvuda. 29.07.2021 hommikul saatis kostja hoiatuse teksti väljatooduna meilis ning hageja oli teadlik, et tööandja oli talle hoiatuse esitanud. Seega jõudis hoiatus hageja mõjusfääri 29.07.2021. Riigikohtu otsuse nr 2-19-14714/65 kohaselt kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja sai hoiatuse kätte 29.07.2021 ning hagejal oli samal päeval mõistlik võimalus ka hoiatuse sisuga tutvuda. Eeltoodud järeldus haakub hageja enda poolt esitatud tõenditega. Nimelt hageja poolt esitatud kirjavahetusest tööandjaga nähtub, et 29.07.2021 õhtul kell 19.50 teatas hageja tööandjale, et ta on hoiatust lugenud ja ta ei ole hoiatusega nõus ning vajadusel saab hageja kirjutada seletuskirja (dtl 278).
35.VÕS § 196 lg 2 kohaselt võib lepingu üles öelda üksnes juhul, kui teine pool rikub lepingut kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtja möödumisel. Sõltumata asjaolust kas hagejal oli võimalus hoiatusega tutvuda või mitte, on hoiatuse eesmärk saavutada töösse suhtumise parandamine töötaja poolt. Käesoleval juhul puudus hagejal võimalus töösse suhtumise parandamiseks, kuna tööleping öeldi üles juba järgmisel päeval. Töödejuhataja L.K. saadetud sõnumitest hagejale nähtub, et vaatamata hoiatamisele oli tööandja selge tahe tööleping üles öelda sõltumata hoiatuse tegemisest. Samas ei ole töölepingu ülesütlemisel tuginetud asjaoludele, et hageja oleks toime pannud rikkumisi peale hoiatusega sisuga tutvumist ja enne töölepingu ülesütlemsist.
36.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejaga sõlmitud meretööleping öeldi TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles seaduse nõuetele mittevastavalt. Hoiatamisest järgmisel päeval töölepingu ülesütlemine ei ole seaduspärane. Seadusega kooskõlas ei ole ka kostja vastuoluline käitumine sellest, et esmalt teavitas töödejuhataja meretöölepingu ülesütlemisest koheselt peale töötajale hoiatuse esitamist. Järgmisel päeval, kui hagejal oli mõistlik võimalus hoiatuse sisuga tutvuda, teatas kostja veel kord lepingu ülesütlemisest vastuoluliselt eelmise sõnumiga aga hoopis alates järgmisest päevast s.o 30.07.2021. Kohus leiab, et mõlema meetme, hoiatamine ja töölepingu ülesütlemine, samaaegselt kasutamine ei ole lubatav, samuti ei ole lubatav kostja vastuoluline käitumine töölepingu ülesütlemisel. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe
2-21-16351 tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Rikkumise parandamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mida kostja käesoleval juhul teinud ei ole. Hoiatada tuleb siis, kui sellel on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole võimalik ning on selge, et rikkumine on niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik, siis peab tööandja põhjendama, miks töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse. Kostja ei ole seda teinud ning ei ole rikkumist pidanud ka niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis tingiks lepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata, hoiatust tegemata.
37.Vastuseks hageja väidetele sellest, et teda tulnuks koondada, märgib kohus, et kostja ei öelnud hagejaga sõlmitud töölepingut üles töö ümberkorraldamise tõttu, vaid on ülesütlemisel tuginenud hageja kohustuse rikkumisele (seadusliku korralduse täitmata jätmisele ning töökohustuste rikkumisele). Lisaks ei esinenud käesoleval juhul MtööS § 66 lg-s 1 sätestatud olukorda, mistõttu kohus jätab tähelepanuta hageja viited koondamisolukorrale. Eeltoodust tulenevalt ei olnud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetamise materiaalsed eeldused täidetud ja töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
38.TLS § 107 lg 1 näeb ette, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi teise lõike järgi lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
39.Hageja on palunud lõpetada meretööleping alates 31.08.2021 ja kohustada tööandjat tegema sellekohased kanded töötamise registris. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 30. juulil 2021 kätte ja seega tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 14. augustist 2021, mitte 31.08.2021, nagu hageja palunud on. Kostjal tuleb parandada Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed hageja ning kostja vahel 24.06.2021 sõlmitud töölepingu kohta. Siinkohal märgib kohus, et õige on hageja märkus sellest, et tööandja ei ole järginud ülesütlemisest ette teatamise tähtaegu, kuid hageja ei ole kohtule esitanud TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise nõuet.
40.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka hüvitis, mille suuruse on hageja jätnud kohtu otsustada. Töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva hüvitise nõude aluseks on TLS § 109 lg 1, mis näeb ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja on palunud hüvitise suurust vähendada.
41.TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg 3 järgi võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-13, p 32.3). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Eeltoodust nähtub, et esmajoones on TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise maksmise eesmärgiks hüvitada töötajale tulu, mis tal jäi saamata töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu.
2-21-16351
42.Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud mõista kostjalt välja töötaja ühe kuu töötasu suurune hüvitis. Nimelt oli hageja meretöölepingu lõpetamise ajaks töötanud kostja juures üksnes üks kuu ja seitse päeva, millest summeeritud tööaja arvestuse tõttu tegi tööd faktiliselt 20 päeva (dtl 1097). Hagejal oli õigustatud ootus, et kui ta täidab oma tööülesandeid korrektselt, siis tema töösuhe kestab 31.08.2021. Kohtu arvates ei ole siiski põhjust mõista kostjalt välja 3 kuu keskmise töötasu suurust hüvitist, kuna see ei ole kõiki töösuhte ja selle lõpetamise asjaolusid kogumis kaaludes proportsionaalne. VÕS § 139 lg 2 järgi on ka hagejal endal kohustus töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju vähendada ehk siiski leida uus töö.
43.Kuivõrd hageja oli tööle võetud meretöölepingu kohaselt summeeritud tööajaga, töösuhe kestis niivõrd lühikese perioodi, siis on kohtu hinnangul õiglane ja mõistlik võtta hüvitise suuruse määramisel aluseks poolte poolt meretöölepingus kokku lepitud töötasu suurus, milleks oli 720 eurot kuus. Kokkuvõttes leiab kohus, et praegusel juhul on mõlema poole huve ning töölepingu lõpetamise asjaolusid kaaludes põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ühe kuu töötasu suurune hüvitis summas 720 eurot.
44.Hageja nõuab kostjalt ka saamata jäänud töötasu ajavahemiku 31.07.2021 kuni 31.08.2021 summas 737,14 eurot (bruto). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tööleping lõpetati erakorraliselt ülesütlemisavaldusega tähtaega järgimata 30.07.2021 ja peale seda hageja kostja juures tööd ei teinud. TLS § 109 lg 3 kohaselt kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Kuivõrd kohus rahuldab hageja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõude, jääb hageja töötasu nõue TLS § 109 lg 3 alusel rahuldamata.
45.Lisaks vaidlevad pooled isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitamise üle. Hageja palub kostjalt välja mõista isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 32,61 eur. Vaidlust pole selles, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe töötaja tööle ja tagasi sõitmise kütusekulude hüvitamiseks summas 40 eurot kuus (dtl 1130, 1132-1133). Hageja on kohtule esitanud Olerex AS 04.07.2021 arve, mille kohaselt oli juulis 2021 hageja kütuse kulu 52,61 eurot (dtl 228). Kostja poolt on kohtule esitatud lähetuskulude ja ostutsekkide aruanne, millest nähtub, et juunis 2021 on kostja hagejale hüvitanud kütuse kulu summas 40,61 eurot (dtl 1090-1096). Kostja vastuväidete kohaselt tööandja otsustas kogu kulu mitte hüvitada, kuivõrd töötaja ei töötanud terve kuu ja oli juba eelmisel kuul saanud kütuse kulu hüvitist summas 40,61 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on esitatud arvest hüvitanud hagejale 20 eurot (dtl 427). Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe ja selle muutmisele kohalduvad üldised lepinguõiguse põhimõtted, nimelt saab lepingut vähemalt üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Pooled olid suuliselt kokku leppinud kütuse kulu hüvitamises hagejale 40 eurot kuus ja asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja sellega nõustunud, et talle hüvitatakse kütuse kulu ühe kuu eest pooles ulatuses. Tööandja otsus mitte maksta töötajale sõidukulu hüvitist täies ulatuses, nii nagu pooled kokkuleppe saavutasid, on üksnes tööandja ühepoolne tahteavaldus ja ilma hageja nõusolekuta ei saa sellel olla hageja jaoks õiguslikult siduvat ja tema töölepingut muutvat toimet. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista ka sõidukulu hüvitis vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele 20 eurot, kuivõrd kostja on juuli kuu kütuse kulust juba 20 eurot hüvitanud. Hageja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid sellest, et poolte vahel oli suuline kokkulepe kogu hageja kütusekulude hüvitamise osas.
46.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastab kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetab hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2021 ning kohustab kostjat parandama Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed hageja ning kostja
2-21-16351 vahel 24.06.2021 sõlmitud töölepingu kohta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 720 eurot (brutosummas) ning isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise 20 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude töötasu summas 737.14 euro saamiseks.
47.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 25.04.2022 esitas hageja koos lõppsõnaga kohtule täiendavate tõenditena hageja 08.04.2022 ja 12.04.2022 päringud Tööinspektsiooni juristidele. TsMS § 330 lg 1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 237 lg 1 kohaselt kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Kohus määras 01.02.2022 määrusega menetlusosalistele tähtaja 14.02.2022 täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. 30.03.2022 toimunud istungil lõpetas kohus eelmenetluse ja alustas asja arutamisega kohtuistungil. Seega esitas hageja kohtule eelpool nimetatud täiendavad tõendid tähtaega rikkudes, hageja ei ole põhistanud, et tal oli tõendite hilisemaks esitamiseks mõjuv põhjus. TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada kui tõend esitatakse hilinenult. Kuivõrd hageja esitas 25.04.2022 täiendavad tõendid - 08.04.2022 ja 12.04.2022 päringud Tööinspektsiooni juristidele – hilinenult, kohtu hinnangul need ei ole ka asjakohased, kuivõrd TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole seotud otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega ning kooskõlas TsMS § 438 lg-ga 1 otsustab otsust tehes ise millist õigusakti tuleb asjas kohaldada, siis kohus tagastab hagejale hageja 25.04.2022 esitatud täiendavad tõendid ning neid asja lahendamisel ei arvesta.
48.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ning kohtu lõppjäreldusi ei muuda ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas töövaidlusasjas hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2023 otsuse RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a otsus muutmata.
Jätta N.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-21-16351
Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud
N.A. kanda.
Määrata kindlaks SOL Baltics OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista N.A.lt SOL
Baltics OÜ kasuks välja menetluskulu 315 eurot.
Mõista N.A.lt SOL Baltics OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (315 eurot)
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.