Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 57,28 eurot iga tööpäeva kohta alates 01.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni; 3. mõista kostjalt välja 11.08.2018 – 11.08.2020 eest maksmata töötasu 2514,55 eurot; 4. mõista kostjalt välja viivised alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. Lisaks palus hageja jätta rahuldamata kostja taotluse töölepingu lõpetamiseks (dtl 408). Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 järgi peaks hüvitis olema umbes 18 000 eurot. Hageja leidis samas, et hüvitis võiks olla minimaalselt 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu 20.08.2000. Tööandja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 11.08.2020. Tööandja põhjendas töölepingu ülesütlemist tööandja majanduslikust olukorrast tingitud ametikoha kaotamisega ning töötaja keeldumisega tööandja pakutud teisest tööst. Hageja ei töötanud meister-seadistaja ametikohal ning kostja ei ole püüdnud koondada hageja asemel teist töötajat. Kostja ei ole pakkunud hagejale teist tööd. Muudatusettepanekuga hagejale esitatud uus töölepingu redaktsioon ei sisalda ühtegi muudatust hageja töös, vaid muutust hageja töötasus. Tunnipalk 5,55 eurot + preemia 6% on väiksem kui kuupalk 1 118,46 eurot ja preemia 6%. Teiseks vähendab selline abstraktne töötasu arvestamine hageja positsiooni nt riigipühadel, vaba aja mõistes, keskmise töötasu arvestamise tähenduses ja põhjustaks rohkem vaidlusi. Kostja ülesütlemisavaldus on tühine, hageja töösuhe kehtiv ning hagejal on õigus nõuda TLS § 108 tähenduses saamata jäänud töötasu. Tegelikult oli töölepingu lõpetamise põhjuseks asjaolu, et hageja teavitas ametiühingut ja tööinspektsiooni tööandja rikkumistest ja seisis aktiivselt teiste töötajate huvide eest. Kostja kohustab hagejat ja teisi töötajaid pidama tööpäevasiseseid tasustamata vaheaegu tavapärase 30 minuti asemel 50 minutit. Hageja tuleb tööle kell 6.00 ja saab loa töölt lahkuda kell 14.50. Töölepingus ei ole kokku lepitud täiendavates tasustamata 20 minuti pikkustes puhkepausides. Seega on tegemist tasustamata ületunnitööga, mida kostja nõuab alates 2014. aasta jaanuarist. Töötasu võlgnevus ületunnitöö eest tuleb välja mõista rahas ja 1,5 kordselt. Kokku palub hageja mõista kostjalt välja 11.08.2018 – 11.08.2020 eest maksmata töötasu 2514,55 eurot. Hageja on teiste töötajate esindaja ja ametiühingu usaldusisik ning seetõttu tuleb arvestada TLS § 92 lg-ga 5. Kostjat on teavitatud hageja usaldusisikuks valimisest ja volituse kestvusest, hageja on esitanud tõendid oma usaldusisiku staatuse kohta. Kostja maksis hagejale töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu hüvitist, mis korvab saamata jäänud töötasu nõude 12.08.2020-12.10.2020 eest. Kostja tasus ka koondamishüvitist, mille hageja tasaarvestab saamata jäänud töötasuga 12.10.2020-31.12.2020 eest. Seega nõuab hageja saamata jäänud töötasu alates 01.01.2021. Hageja selgitas kohtuistungil, et allkirjastas töölepingu 01.11.2013 versiooni tõenäoliselt 2018. või 2019. aastal. Hageja ei ole kunagi täitnud 2006. aastal allkirjastatud meister-seadistaja ametijuhendis toodud tööülesandeid. Hageja selgitas, et läks 2020. aasta augustis uude kohta tööle, töötas paar kuud ja 22.12.2020 lõpetati temaga tööleping. Hageja vormistas end Töötukassas töötuks, sai esimesed kolm kuud 70% keskmisest palgast ja 26.05.2021 kohtuistungi ajal 40% keskmisest palgast. Alates 2021. aasta augustist saab hageja pensioni. Kostja nõue tuvastada ametiühingu organite otsuste kehtivus on aegunud (dtl 560). Tööandjal on keelatud sekkuda ametiühingu siseasjadesse.

KOSTJA VASTUVÄITED

Töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, hageja töökoht koondati ja talle pakuti eelnevalt teist tööd, millest hageja keeldus. Kostja selgituste kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.09.2006 CNC pingi meisterseadistaja ametikohal. Hageja töötas CNC pingi meister-seadistaja ametikohal kuni selle ametikoha koondamiseni 2020. aastal. Hagejale pakuti alates 01.11.2013 uut töölepingut, mille kohaselt oleks hageja asunud tööle seadistaja-operaatorina, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Kostjale teadaolevalt ei tagastanud hageja 01.11.2013 tema poolt allkirjastatud lepingu eksemplari. Hageja jätkas peale 01.11.2013 endiselt meister-seadistaja ametikohal, st. täitis perioodil 2013-2020 igapäevaselt meister-seadistaja tööülesandeid ja sai endiselt sissetulekuid (palk + preemiad), mis vastasid meister-seadistaja ametikoha palgaarvestusele. Kui kostja pakkus hagejale 2020. aasta alguses asendustööna seadistaja-operaatori töökohta, ei vastanud hageja, et ta juba töötab sellel töökohal. Meister-seadistaja ametikoht oli mõeldud selleks, et ta abistab ja juhendab teisi. Kostja juhendas vahel teisi, aga tal ei tulnud see välja. Kui tuli digitaliseerimine, ei olnud enam vajadust meister-seadistaja osas. Kostja hakkas struktuuri korda tegema ja hagejale jäi ainult seadistamise ja opereerimise ülesanne. Kostja leidis hageja töötasu nõude kohta, et kostja arvestuste kohaselt on hageja keskmine päevatasu olnud 57,28 eurot. TLS § 47 lg 2 kohaselt kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Nimetatud säte ei keela tööandjal kehtestada töötajatele täiendavaid tööpäevasiseseid vaheaegu ja neid vaheaegu ei arvata sarnaselt 30-minutisele vaheajale tööaja hulka. Hageja on saanud koondamise hüvitisena 1 kuu palga tööandjalt ja 2 kuu palga riigilt. Töötajale makstud koondamishüvitis kuulub TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitisega tasaarvestamisele. Hüvitist tuleks vähendada, mõistlik oleks näiteks 10 päeva töötasu ulatuses. Hageja nõuded on aegunud (dtl 560). Kostja esitas 26.05.2021 kohtuistungil alternatiivselt taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel (dtl 372). Kostja leidis, et hagejat ei ole võetud õiguspäraselt Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingu Liidu (IMTAL) liikmeks, kohaliku ametiühingu loomine ei ole vastanud seadusele ja hageja ei ole seaduslikult valitud usaldusisikuks. 04.01.2019 koosoleku pidasid veel IMTAL-sse mittekuuluvad töötajad. Selline koosolek ja sellel vastuvõetud otsused on õigustühised. Koosolekust osa võtnud R. R. ei ole olnud kostja töötaja. Koosolekul väidetavalt osalenud M. S. ja T. T. ei olnud ametiühingu loomisest teadlikud. Kuna põhikirja kohaselt sai ametiühingu moodustada vähemalt viis ühe tööandja töötajat, kes on IMTAL-i liikmed, ei olnud ülejäänud kolmel töötajal võimalik ametiühingut moodustada. IMTAL-i 10.01.2019 juhatuse koosolekul oli 10-st juhatuse liikmest olnud kohal 5. Kuna juhatuse koosolekust ei ole võtnud osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest, ei olnud juhatuse koosolek otsustusvõimeline.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kumbki pooltest ei ole viidanud sellele, et kostja juures oleks peale hageja töötanud veel mõni meister-seadistaja, keda kostja oleks võinud hageja asemel koondada. Kui hageja koondas meister-seadistaja töökoha, ei oleks ta saanud hageja asemel koondada mõnda seadistajaoperaatori ametikohal töötavat inimest. Tegemist peab olema võrreldavate töökohtadega. Seega ei olnud koondamisotsuse tegemisel oluline, kas hageja oli sel hetkel töötajate esindaja. Kohus ei analüüsi menetlusse esitatud tõendeid ja seisukohti, mis seonduvad hageja valimisega töötajate esindajaks.

TLS § 47 lg 2 sätestab, et tööpäeva jooksul peab olema vähemalt üks 30-minutiline vaheaeg. Lisaks tuleneb viidatud sättest, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka. Töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja ei või oma sisekorraeeskirjade, ametijuhendi vms-ga kehtestada täiendavaid vaheaegu või pikemat vaheaega kui 30 minutit. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas poolte kokkulepet, et tööandja maksab töötajale lõunapauside eest töötasu. Riigikohus on 09.02.2022 otsuse nr 2-19-9129 p-s 21 selgitanud, et töötasu makstakse töö eest (TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 28 lg 2 p 2). Kui töötaja ei soovi tööandja kehtestatud tööpäevasiseseid lisavaheaegu, tuleb töötajal sõlmida vastav kokkulepe juba töösuhte alguses või töösisekorraeeskirjade muutudes. Erikokkuleppe puudumisel tuleb töötajal juhinduda tööaja arvestamisel tööandja sisekorraeeskirjadest. Kohus leiab, et poolte vahel ei olnud selget kokkulepet ületunnitöö tegemiseks ning tööpäevasiseseid vaheaegu ei saa arvestada ületunnitööna. Seega jätab kohus hageja nõude 11.08.2018 – 11.08.2020 eest töötasu välja mõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmisel jätab kohus rahuldamata ka viiviste nõude.

Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse olemust, menetluse käiku ning hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea kohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus peab põhjendatuks vähendada 21.10.2020 hagi vastuse koostamiseks kulunud aega 3 tunni võrra, kuna kostja ei esitanud selles sisulisi vastuväiteid hagile, vaid üksnes taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus peab põhjendatuks vähendada ka teiste menetlusdokumentide analüüsiks ja koostamiseks kulunud aega kokku 7 tunni võrra, kuna menetluse kestel on kostja argumendid jäänud valdavalt samaks ning mitmetes menetlusdokumentides korduvad eelnevad seisukohad. Kohtu hinnangul ei ole mitmed kostja kirjalikud seisukohad eriti sisulised ega põhjalikud ning näiteks TLS § 107 järgi töölepingu lõpetamine jäi ainult protokollis olevaks taotluseks. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka nõupidamistega seotud ajakulu 4 tunni ulatuses, mis tuleks vastaspoolel hüvitada. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt algas 17.02.2021 istung kell 11.00 ja lõppes kell 11.55, 19.05.2021 istung algas kell 10.00 ja lõppes 12.30, 07.04.2022 istung algas kell 14.02 ning lõppes kell 15.19. Seega istungitel osalemise põhjendatud ajakuluks on 4,7 tundi. Iga istungi ettevalmistumiseks vajalik ja põhjendatud kulu on 0,5 tundi, seega kokku 1,5 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu detailsemalt, vaid loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 20 tundi ehk kostja hüvitatavateks menetluskuludeks on 2400 eurot (20 tundi × 120 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 23.11.2022.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.