Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-15128
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.09.2025 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta (4 päeva) Harju Maakohtu 19.09.2025 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Puudutatud isik II Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75012802) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 17.09.2025 ja 19.09.2025 määruste resolutsioonid muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruste põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud
2-25-15128 isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 16.09.2025 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 15.09.2025 avaldaja psühhiaatriakliinikus ning tema suhtes rakendati alates 15.09.2025 kell 12.51 tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi.
1.2.Taotlusele lisatud psühhiaatrite PT ja CR 16.09.2025 arvamuse kohaselt on puudutatud isik olnud psühhiaatrite vaateväljas alates 1981. aastast ning tema anamneesis on olnud suitsiidkatseid. 2001. aastal diagnoositi puudutatud isikul skisotüüpne häire. Puudutatud isikule on määratud korduvalt psühhoosivastast ravi, kuid alates 2018. aastast isik enam ravimeid ei tarvitanud. 2021. aastal diagnoositi puudutatud isikul autismispektrihäire. 2024. aastal viibis puudutatud isik kahel korral haiglaravil: esmaselt ägedalt psühhootilisena kohtumääruse alusel kuni 3 kuuks ning teisel korral akatiisia tõttu (viibis ravil omal nõusolekul). Puudutatud isiku diagnoosiks määrati paranoidne luululine häire ning isikule määrati toetusravi depoosüstetega, mida isik tegema ei läinud. Hetkel on puudutatud isik suunatud psühhiaatriakliinikusse ambulatoorse psühhiaatri poolt, kelle kirjeldusel hakkas isik suvel käima linnas kaela riputatud plakatitega, millel oli kirjas „linnapea on kannibal ja mõrvar“, järgnesid plakatid aselinnapea ja psühhiaatri kohta ning perearsti ja psühhiaatri kohta. Lisaks on isik viimastel nädalatel hakanud käituma ähvardavalt sotsiaalmaja kaaselanike suhtes arusaamatute süüdistustega. Isik kutsus öösel välja politsei, kuna talle tundus, et valvelauas on kuulipilduja. 15.09.2025 toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel. Valvetoas avaldas isik, et sotsiaalmaja valvur tuli eile tema tuppa püstolkuulipildujaga ning tahtis teda rünnata. Puudutatud isik ütles, et valvuril oli kuulipilduja, sest puudutatud isik on ise Kristus ja tal ei ole maist isa. Isik avaldas, et tal on ligipääs jumalikule teadmisele sünnist saati ja ta sai sellest aru 2024. aasta kevadel. Isik avaldas, et ta on eelmisel aastal haiglasse paigutatud, sest tal on jumalikud teadmised ja talle taheti psühhoosi diagnoosi panna. Viimasel ajal on isik enda sõnul proovinud „avalikustada linnavalitsust“. Isik kõneles valjuhäälse monoloogina, oli süüdistav ning esitas tagakiusamis-, suhtumis- ja suurusluulumõtteid. Isiku tahteaktiivsus oli psühhoosist lähtuv ja emotsionaalselt oli isik afektlabiilne. Kuna isik keeldus koostööst ja ravist, siis alustas valvearst raskest psühhootiliselt häirest tulenevalt ravi tahtest olenematu otsusega 15.09.2025 kell 12.51.
1.3.Avalduse esitamise ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik on väga kergesti ärrituv, düsfooriline ning süüdistab haiglat, arste ja linnavalitsust enda vastases 2
2-25-15128 vandenõus. Puudutatud isik on veendunud, et tal ei ole psüühikahäiret ning ta ei vaja ravi. Isik eitab eelnevat inadekvaatset ja provotseerivat käitumist kodus, on kahtlustav, protesteeriv, käitub kohati inadekvaatselt, laulab keset vestlust ning on emotsionaalselt afektlabiilne. Puudutatud isik avaldab, et ta on ise Kristus ja teda kiusatakse. Puudutatud isik esitab religioosseid ja suurusluulumõtteid võimekusest.
1.4.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire, F22.0), mille tõttu on tema käitumine täiel määral psühhoosielamustest (religioossed ja paranoidsed luulumõtted) juhitud, millega ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
1.5.Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida. Seetõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani, sealhulgas luba puudutatud isikule psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava ravi manustamiseks haiglatingimustes. Menetluse edasine käik
2.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et ta elab turvakodus ja turvakodu valvur tahtis teda rünnata. Valvur hakkas relvastatult puudutatud isiku tuppa sisenema ja lülitas välja kõik turvakaamerad (puudutatud isik sai oma allikatelt info, et valvur lülitas turvakaamerad välja). Valvur puudutatud isiku tuppa ei jõudnud, sest puudutatud isik vilgutas valgust õigel aja ja kuna väljast oli puudutatud isikul tugi olemas, siis tullakse puudutatud isikule appi, kui ta tulesid vilgutab. Puudutatud isik arvab, et valvuril oli kästud teda mõrvata ning leiab, et selle taga on isikud, kelle kuriteod on puudutatud isik Haapsalus plakatikampaaniaga avalikustanud (Haapsalu kiriku vaimulikud, linnapea, aselinnapea, arstid, kirikutegelased). Need isikud on mitmeid inimesi tapnud ning mõned inimesed on tapetud ka kannibalismi eesmärgil. Raviga puudutatud isik nõus ei ole. Haiglas hävitatakse puudutatud isiku vaimset tervist ning eelmine haiglas viibimine mõjus puudutatud isikule väga halvasti.
3.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
4.Puudutatud isiku raviarsti 18.09.2025 esitatud täiendava arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 17.09.2025 ja 19.09.2025 määrused
5.Harju Maakohtu 17.09.2025 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 15.09.2025 kell 12.51 kuni 19.09.2025 kell 12.51. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
3
2-25-15128
5.1.17.09.2025 määruse põhjenduste kohaselt esinevad praegusel juhul asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.
5.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire, F22.0), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isiku käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, ta käitub ebaadekvaatselt ja ründavalt, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda enda eest adekvaatseid otsuseid teha. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ning isik on võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Ise isik end haigeks ei pea ja ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama ei soostu. Tahtest olenematult saab isikut ravida ainult haigla tingimustes.
6.Harju Maakohtu 19.09.2025 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 15.09.2025 kuni 25.10.2025 kell 12.51 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravimi manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
6.1.19.09.2025 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada TsMS § 534 lg 5 alusel. Maakohus kordas 17.09.2025 määruse põhjendusi ning märkis lisaks, et ärakuulamisel veendus kohus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda enda eest adekvaatseid otsuseid teha. Kohtu hinnangul kujutab isik seega ohtu nii iseendale kui ka teistele – isik tõlgendab ümbritsevate neutraalset käitumist luululiselt ja võib asuda „ohtu“ tõrjuma. Isik on psühhootilistest elamustest hõivatud, käitub haiguse ajel ebaratsionaalselt ja ei suuda ise oma käitumise tagajärgi mõista. Isik ei võta iseseisvalt antipsühhootilist ravi, mistõttu muu abi, peale statsionaarse psühhiaatrilise haiglaravi, ei ole võimalik anda. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 17.09.2025 ja 19.09.2025 määrused tühistada.
7.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 toodud tingimused. Puudutatud isik ei ole käitunud endale ega teistele ohtlikult. Puudutatud isik selgitas, et valearusaam võis tekkida sellest, et ta näitas turvakaamera ees nuga. See oli põhjustatud sellest, et ta teadis temale kavandatavatest rünnakutest ja soovis ründajaile teada anda, et ta on enesekaitseks relvastatud. Puudutatud isikut on Haapsalu tänavatel korduvalt provotseeritud, ahistatud ja ähvardatud, mille peale tegi puudutatud isik 14. septembril häirekeskusesse kõne. Samuti on puudutatud isikut korduvalt verbaalset ahistanud ja ähvardanud tema elukohas ratastoolis olev kriminaalkorras karistatud Aivar. Esimesel korral käis puudutatud isik ise Politsei- ja Piirivalveametis asjast teatamas ning teisel korral helistas
4
2-25-15128 häirekeskusesse. 15. septembril öösel kell 03.00 tegi puudutatud isik häirekeskusesse kõne, kuna turvakodu valvur tahtis teda püstolkuulipildujaga rünnata. Menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
8.1.Puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (luululine paranoidne häire, F22.0), mis avaldub temal paranoilistes tagakiusamis-, religioossetes- ja suurusluulu mõtetes ning luulust lähtuvas ettearvamatus ja inadekvaatses käitumises. Puudutatud isikul puuduvad haigustaju ja koostöövalmidus raviks. Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamustest (paranoidsed luulumõtted) juhitud, millega ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust (on luululistel ajenditel käitunud agressiivselt ja keeldunud ka kehaliste haiguste ravist). Ravikoostöö puudumise tõttu on isikule vajaliku ravi teostamine võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
9.Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid maakohtu määruste põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab siiski osaliselt maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.
13.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
5
2-25-15128
14.Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire, F22.0), mis avaldub temal paranoilistes tagakiusamis-, religioossetes- ja suurusluulu mõtetes ning luulust lähtuvas ettearvamatus ja inadekvaatses käitumises. Raske psüühikahäire tõttu on puudutatud isiku käitumine täiel määral psühhoosielamustest (religioossed ja paranoidsed luulumõtted) juhitud. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
15.Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.1.Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes võib puudutatud isik olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele, kuivõrd isiku käitumine on psühhootilistest elamustest hõivatud, isik ei mõtle selgelt ja on segasusseisundis, käitub haiguse ajel ebaadekvaatselt ja ründavalt, tõlgendab ümbritsevate neutraalset käitumist luululiselt ja võib asuda „ohtu“ tõrjuma. Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
15.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla ohtlik teiste inimeste elule ja tervisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu aga asja materjalidest isiku ohtlikkust iseendale. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt väljatoodu puhul tegemist asjaoludega, mis annaks alust pidada isikut ohtlikuks iseendale PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses.
15.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isiku ohtlikkus teiste inimeste elule ja tervisele väljendub praegusel juhul selles, et isik võib luulumõtete ajel käituda ettearvamatult, ebaadekvaatselt ja agressiivselt, pannes selliselt ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Puudutatud isik on selgitanud, et turvakodu valvur tahtis teda püstolkuulipildujaga rünnata ning leiab, et valvuril oli kästud teda mõrvata. Määruskaebuses avaldatu kohaselt näitas puudutatud isik turvakaamera ees nuga, sest ta teadis temale kavandatavatest rünnakutest ja soovis ründajaile teada anda, et ta on enesekaitseks relvastatud. Arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine psühhoosielamustest juhitud (puudutatud isik arvab luulumõtete ajel, et teda soovitakse rünnata ning on näidanud enesekaitseks turvakaamera ees nuga, s.o on kinnitanud valmidust tõrjuda arvatavat rünnakut noa abil), ei ole puudutatud isik psüühikahäirest tulenevalt võimeline kontrollima oma käitumist (isik võib käituda luulumõtete ajel ründavalt ja agressiivselt), on puudutatud isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele eeltoodu alusel lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.
16.Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Puudutatud isik ei tunnista haiglaravivajadust ning on varasemalt koduse toetusravi katkestanud, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus. 6
2-25-15128
17.Menetlusnormide rikkumist ei saa maakohtule ette heita. Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).
18.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid osaliselt on muudetud maakohtu määruste põhjendusi.
19.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.