Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Määrata juurdepääsu tingimused:

1 (15)

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 20 (kakskümmend) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kümnes jaanuar (10.01.).

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 40 (nelikümmend) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kümnes jaanuar (10.01.).

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 (kümme) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kümnes jaanuar (10.01.).

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 (kümme) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kümnes jaanuar (10.01.).

Kohustada K. L.i (L., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

Kohustada A. K.t (K., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

Kohustada I. L. (L., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998. 2 (15)

Kohustada T. K.i (K., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

Jätta rahuldamata A. A. taotlus kohustada Xxx tee x omanikku 30 päeva jooksul taastama killustikust teekate, mis 2021.aasta augustis Xxx tee x omaniku taotlusel üles võeti.

Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asjaolude kirjeldus

mõlemasuunaline juurdepääs on määratud Xxx tee x kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja külaliste, õiguspäraste valdajate ja piiratud asjaõiguste omajate ning teenindava transpordi kasuks;

•

juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab Xxx ee x kinnistu kasutamise otstarbele;

•

juurdepääsutee pikkus on ca 102 m ja laius 3 m;

•

juurdepääs kulgeb piki kinnistute piiri mööda olemasolevat teed, kuid minimaalselt 1,5m laiuselt mõlemal pool piiri vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 1 oleval plaanil punaste ristkülikutega märgitud alal;

•

Xxx tee x kinnistu igakordsel omanikul on kohustus hooldada juurdepääsu teed ja kanda sellega seotud kulud. Xxx tee x kinnistu igakordsel omanikul ei ole kohustust rajada uut teed või olemasolevat teed parendada, kuid tal on soovi või vajaduse korral selline õigus ning Xxx tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on kohustus seda taluda. Xxx tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on keelatud teed või teekatet lõhkuda või muul moel tahtlikult kahjustada või kahjustada lasta, keelu rikkumisel on rikkujal kohustus tee ja/või teekatte endine olukord taastada ja kanda sellega seotud kulud. Xxx tee x kinnistu igakordsel omanikul puudub kohustus teostada talihooldust;

•

Xxx tee x kinnistu igakordne omanik kohustub tasuma juurdepääsutee kasutamise eest juurdepääsutasu Xxx tee x kinnistu igakordsele omanikule 20 eurot kalendriaastas, Xxx tee x kinnistu igakordsele omanikule 20 eurot kalendriaastas, Xxx tee x kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas ning Xxx tee x kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas iga jooksva aasta 10. jaanuariks.

•

Xxx tee x omanikul on kohustus 30 päeva jooksul taastada killustikust teekate, mis augustis 2021 tema taotlusel üles võeti.

Kuna tegemist on ajalooliselt ja väljakujunenud tava alusel kasutatud juurdepääsuteega (tlk 43, 44, 118pöördel, 119) ning detailplaneeringute menetlemisel on seda väljakujunenud tava veelgi kinnitatud Jõelähtme vallavolikogu 26.09.2013 otsusega nr 442 (tlk 115). A.A. tegi puudutatud isikutele I-IV ettepaneku lahendada Xxx tee x kinnistule juurdepääsemise küsimus kokkuleppel ja seada Xxx tee x kinnistut praegu teenindava ajaloolise juurdepääsutee kasutamiseks servituudid puudutatud isikute I-IV kinnistutele (tlk 12-14), kuid üksnes A.K. (puudutatud isik IV) ei olnud käesolevalt juurdepääsu tee ametliku määramisega nõus (on olnud nõus juurdepääsutee kasutamises sõlmima lihtkirjaliku kokkuleppe). Varasemalt (10.07.2012) on A.K. ise vallavalitsusele esitatud avalduses märkinud, et on nõus servituudi seadmisega mh A.A. kinnistu kasuks (tlk 117, 117pöördel). Kuigi A.A. sooviks ja plaaniks ei ole hakata Xxx tee x kinnistut ühelgi juhul püsivalt raskeveokite ja/või ülegabariidiliste sõidukitega kasutama, on avaldaja kinnistule mistahes sõidukiga ligipääs tänases ehitusõiguse kontekstis vajalik ja sellega ei kaasneks puudutatud isikule IV märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Avaldaja sooviks on, et olukorras, kus avaldaja soovib endale kinnistule mõne väikese ehitise püstitada, tekib vajadus, et kinnistut teenindaks ka prügiauto või soovib avaldaja, et ta saaks tuua enda kinnistule paadi mõne suurema transpordivahendiga, siis avaldajal oleks see võimalik. Tegemist oleks avaldaja kinnistu tavapärase, mõistliku ja sihtotstarbelise 4 (15)

kasutamise/teenindamisega. Tee olukord võimaldab teed kasutada sihtotstarbeliseks kasutamiseks/teenindamiseks mh raskeveokitega. A.K. väide, et tee tänane olukord on kujunenud avaldaja viimaste aastatel toimunud järjepideva kasutuse tulemusel on ebaõige, sest A.K. lasi ise pärast elektri-ja veetrassi paigaldamist Elektrilevi OÜ poolt tee taastamiseks toodud killustiku eemaldamist ja mullaga asendamist, mistõttu tuleneb tee tänane olukord ainult ja üksnes A.K. pahatahtlikust tegevusest. A.A. on hooldanud vaidlusalust teed ja teeb seda ka edaspidi, oleks mõistlik, et juurdepääsutee laiuseks on määratud 3 meetrit, sest tee hooldamine hõlmab endast mitte ainult tee seisukorra hoidmist (aukude täitmist), vaid ka lume lükkamist/koristamist ja teeäärte hooldamist (puhastamist, võsa lõikamist jms). Kuigi A.K. viidatud standardist (EVS 843:2016 „Linnatänavad“) tuleneb, et sõiduraja miinimumlaius on 2,55m, rakendub avalikes kasutuses olevate teede puhul ka teekaitsevöönd (EhS § 71 lg 3), mille laiuseks on 10m alates tee servast. Võttes arvesse, et tee kasutus ei lõpe sõiduraja äärega ja avaldaja hooldab ka teeääri, ei saa ta seda teha kui kasutusõigus on alla 3 meetri. Samuti oleks alla 3m laiust teed võimalik kasutada vaid B-kategooria sõidukiga, kuid nt lumekoristussõidukid on erineva suurusega, mistõttu kokkuvõtvalt on taotletud 3m laiune tee-ala minimaalne ja seega ka igati A.A. hinnangul proportsionaalne. Juurdepääsutasu määramisel võttis A.A. aluseks maamaksu suuruse (5 eurot), tee korrashoiu (mida teostab avaldaja ise) ja hüvitise omandiõiguse riive eest, millest tulenevalt palus avaldaja määrata Xxx tee x (puudutatud isik III) ja x (puudutatud isik IV) igakordsele omanikule tasumistasu 20 eurot ning Xxx tee x (puudutatud isik II) ja x (puudutatud isik I) igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas. Avaldaja märkis, et A.K. (puudutatud isiku IV) omandiõiguste riive eest nõutav tasu 100 eurot, millele lisandub maamaks, ei ole põhjendatud. Avaldaja selgitas lisaks omandiõiguse riive eest tasutava hüvitise määramisel on mõistlik võtta aluseks tee aluse maa hüpoteetilise rendihinna. Kuna taotletava juurdepääsutee pikkuseks on 102m ja laiuseks 3m, s.o 306m2, siis A.K. kinnistut puudutab see üksnes 153m2 ulatuses. Jõelähtme vallas on maa rendihind vahemikus 0,007-0,09 eurot/m2, s.o A.K. kinnistul kulgeva tee aluse maa rendihinnaks ca 14 eurot aastas. Võttes arvesse, et A.A. ei taotle vaidlusaluse maa ainukasutust, vaid kaaskasutust, on põhjendatud, kuid avaldaja kannab sellest tasust üksnes poole, s.o 7 eurot aastas, millele lisandub maamaks 1⁄2 ulatuses 2,90 eurot, s.o kokku 9,90 eurot aastas. Seetõttu on avaldaja poolt pakutud talumistasu 20 eurot aastas mõistlik. Vastuseks K.L.i seisukohale, et juurdepääsutee eest makstava tasu võiks välja maksta ühe osamaksena või alternatiivselt indekseerida see iga-aastaselt tarbijahinnaindeksiga, märkis A.A., et Riigikohtu seisukoht on, et talumistasu tasutakse puudutatud isikutele perioodilise maksetena, igaaastaselt. Seda enam, et kui kinnistu omanik vahetub, siis tekib olukord, et uus omanik peaks kitsendust taluma tasuta. Ka talumiskohustus tasu indekseerimist Riigikohus ei toeta, sest tarbijahinnaindeks kui tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust iseloomustav indeks ei arvesta kohaselt talumistasu määramise aluseks olevate asjaoludega. A.K. alternatiivse juurdepääsutee lahendus on avaldaja hinnangul suure tõenäosusega õiguslikult võimatu, kuna paikneks x- ja kaldavööndis, x- ja kanda ehituskeeluvööndis ja veekaitsevööndis. Väljapakutud alternatiivne juurdepääsutee kulgeks ka osaliselt mööda avalikku kallasrada. X või kalda, sh veekaitse ehituskeeluvööndis on muu hulgas uute rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3, VeeS § 119 lg 1 p 5). Samuti on alternatiivse juurdepääsutee ehitamine eluliselt/faktiliselt võimatu, sest tähendaks tee ehitamist sisuliselt 200m ulatuses vette/vee piirile. Sellise lahenduse hinnaks on esialgsete hinnangute järgi ligikaudu 100 000 eurot. Sellises ulatuse investeeringu puudumise tõttu puuduks avaldajal ikkagi juurdepääs. Eelkirjeldatud lahendus ei oleks ka kõigi osapoolte huve arvesse võttes kõige proportsionaalsem lahendus, sest see takistaks Kaberneeme sadama arengut, mille osas on algatatud detailplaneering. Ka vallavalitsus (puudutatud isik VI) on oma vastuses märkinud, et tee rajamine randa on reaalsuses pigem välistatud. Avaldaja ei pea põhjendatuks ka seda A.K. väljapakutud alternatiivset juurdepääsuteed, mis hakkaks kulgema alates A.K. garaažiuksest kaugemalt K.L.i kinnistult, kuhu tuleks ehitada tee. Vaidlus käib olemasoleva, väljakujunenud ja sadu aastaid kasutuses olnud tee üle. Tee on sellisel kujul välja ehitatud ja avaldaja on seda enda kuludega parendanud (täitnud killustikuga jms). Võttes arvesse kõikide asjast puudutatud isikute huvisid, on mõistlik, et ajalooline juurdepääsutee kulgeb sealt, kuhu 5 (15)

see tee on rajatud ning viisil, kuidas see on kogu aeg kulgenud. A.A. kasutab teed üksnes juurdepääsuks, mistõttu ei takista see kuidagi A.K.l oma garaaži kasutamast. Loomulikult ei saaks A.K. külalised teed kinni parkida.

Puudutatud isikud I ja II avaldusele ei vastanud.

juurdepääsuteega seoses, ei oleks puudutatud isiku IV huve arvestades ebaproportsionaalne määrata juurdepääsutee asukoht osaliselt või tervikuna Xxx tee krundi kaudu (ehk nn nihutada taotletav juurdepääsutee asukoht A.K. elamust ja garaažist kaugemale mere poole), samuti on võimalus kasutada juurdepääsuks osaliselt ka Xxx tee x kinnistut (tlk 131-131pöördel). Istungil 21.03.2022 istungil viitas A.K. asjaolule, et vastavalt X maaüksuse (Xxx tee 26) detailplaneeringu joonisele (tlk 115) on näha, et sinna on määratud nimetatud kinnistule teeservituut (tlk 178pöördel). Avaldaja poolt taotletud tingimustel juurdepääsutee määramise põhjendamatuse osas tõi A.K. välja, et vaidlusalusel teel ei ole põhjendatud liigelda igat liiki transpordivahendiga, sest vaidlusalune juurdepääsutee ei ole mõeldud liiklemiseks raskeveokitega. Pärast Xxx tee 26a kinnistu omaniku vahetust on viimase tegevuse tagajärjel saanud kahjustada A.K. omand ja ka teeraja ehitustehniline olukord. See, milline vaidlusalune teerada tänasel päeval välja näeb, on kujunenud avaldaja järjepideva kasutuse tagajärjel, sh kasutusest raskeveokitega ning avaldaja on vedanud teerajale ka täiendavat pinnast (killustikku). Tegemist on ajalooliselt rajaga, kust kaudu oli võimalik pääseda mereranda. A.A. on kasutanud rada muu hulgas mootorsõidukiga ning üksikutel juhtudel raskeveokitega ja A.K. ei ole teinud takistusi raja kasutamiseks. Arvestades raja seisukorda, samuti asjaolu, et rada kulgeb suuremas osas üle A.K.le kuuluva kinnistu, ei pea A.K. põhjendatuks määrata juurdepääsuteed igat liiki sõidukitega ning kohus määraks võimaliku avalduse rahuldamise korral, et juurdepääs oleks tagatud jalgsi ja sõiduautoga, erandjuhtudel ja eelneva teatamiskohustusega ka suuremate mootorsõidukitega, sh raskeveokitega, kuid seda üksnes ühekordseks möödapääsmatuks olukorraks. Samuti vaidlustas A.K. juurdepääsutee asukoha, laiuse ja massipiirangu. Avaldaja soovib juurdepääsutee asukohta määrata sedavõrd lähedale puudutatud isiku IV poolt kasutatavale eluhoonele ja maakividest laotud aiale, mis võivad võimalikest raskeveokitest tekitatud vibratsioonist saada kahjustada. Hoone, mille vahetust lähedusest avaldaja juurdepääsuteed on taotlenud, on A.K.l muu hulgas kasutusel garaažina, mille ees on puudutatud isiku IV isiklikuks ja külaliste kasutuseks parkimiskohad. Puudutatud isik IV ei nõustu juurdepääsutee asukoha määramisega selliselt, et see takistaks puudutatud isiku IV kinnistul asuva eluhoone/garaaži ees sõidukite parkimist, mistõttu peaks määratav juurdepääsutee kulgema alates Xxx tee x, Xxx tee x ja Xxx tee x ühisest piiripunktist alates määrata juurdepääsutee juurdepääsutee keskpunkt piki Xxx tee x ja Xxx tee x kinnistu piiri (alternatiivne juurdepääsutee). Põhjendatud ei ole ka määrata juurdepääsutee laiuseks 3 meetrit, sest Eesti teedel liikuvate mootorsõidukite (sh raskeveokite) ja nende haagiste suurimaks lubatud laiuseks (ilma vastava eriloa ja -märgistuseta) on 2,55 meetrit. Keskmise sõiduauto laius jääb vahemikku 1,62,0 meetrit. Haagiste, sealhulgas sõudepaadi vedamiseks mõeldud haagise, haagissuvila jms laius jääb samuti üldreeglina vahemiku 2,0-2,3 meetrit. Kuna maksimaalne mootorsõiduki ja mootorsõiduki haagise lubatud laius on õigusaktide kohaselt 2,55 meetrit, puudub puudutatud isiku IV hinnangul põhjendus, miks määrata juurdepääsutee laiuseks 3 meetrit. Seetõttu palub puudutatud isik IV määrata juurdepääsutee laiuseks mitte rohkem kui 2,55 meetrit ning Xxx tee x, Xxx tee x ja Xxx tee x kinnistute ühisest piiripunktist alates määrata juurdepääsutee asukoht selliselt, et juurdepääsutee keskpunkt (tee servast 1,275 meetri kaugusel) kulgeks kuni Xxx tee x kinnistuni täpselt mööda Xxx tee x (ja Xxx tee x kinnistute piiri. Juhul kui kohus otsustab juurdepääsu määrata puudutatud isikule IV kuuluva kinnistu kaudu, palub puudutatud isik IV määrata juurdepääsuteed kasutatavatele sõidukitele ka massipiirangu kuni 3,5 tonni ja erandjuhtudel ja eelneva teavitamiskohustusega ka üle 3,5 tonnise registrimassiga, sh raskeveokitega. Praegusel hetkel ei ole kõnealune teerada, millelt avaldaja on taotlenud enda kinnistule juurdepääsu määramist sellises seisukorras, mis võimaldaks seda kasutada sõiduautost suurema sõidukiga, tuleks avaldajale näha ette kohustus juurdepääsutee välja ehitada sellistele nõuetele vastavalt, mis võimaldaks raskeveokite liikumist teel ilma teekatet lõhkumata. Avaldaja ei nõustunud ka talumistasu suurusega ning leidis, et A.K.le tuleks määrata viie (5) kordne talumisasu võrreldes teiste puudutatud isikutega. A.K. leidis, et avaldaja on põhjendamatult võtnud talumistasu arvestamise aluseke maatulundusmaa rendihinnad Jõelähtme vallas, sest puudutatud isiku kinnistu otstarve on elamumaa.

juurdepääsutee kulgeb mööda Xxx tee x kinnistut pikixjoont (reformimata riigimaa) ning kõnealuse xjoone näol on tegu kallasrajaga KeÜS § 38 mõistes, mis samaaegselt paikneb x- ja kalda piiranguvööndis (LKS § 37), x- ja kalda ehituskeeluvööndis (LKS § 38) ja veekaitsevööndis (VeeS § 118 lg 2). Tulenevalt LKS § § 38 lg-st 3 ja VeeS § 119 lg-st 5 on nimetatud alal ehitamine keelatud. Vastuseks A.K. väitele, et juhul, kui kohalikul omavalitsusel oleks võimalik määrata alternatiivne juurdepääsutee avalikku kasutusse ja sellisel juhul ei kohalduks LKS § 38 lg 5 p 10 alusel sellele ka ehituskeeld, märkis Kaberneeme sadam, et selle välistab juba ainuüksi asjaolu, et avalikult kasutatav tee peab algama avalikult kasutatavalt teelt. Antud juhul algaks väljapakutud juurdepääsute Kaberneeme sadama eraomandis olevalt Xxx tee 20 kinnistult. Samuti eeldaks see vastava detailplaneeringu algatamist vajalike kooskõlastuste saamist. Kaberneeme sadama hinnangul oleks sellises pikkuses tee ehitamine äärmiselt ressursimahukas ja pigem võimatu (kasvõi torme ja jääd arvestades). Kuna A.K. on ise 25.11.2021 menetlusdokumendis kinnitanud, et kinnistu eelmine omanik kasutas vaidlusalust teed Xxx tee x kinnistule pääsemiseks ja paadi veeskamiseks, on Xxx tee x kinnistu juurdepääs mööda olemasolevat teed olemas ning avaldaja väljapakutud tee kasutamise näol on tegu juba väljakujunenud tavaga. Seega on avaldaja poolt pakutud lahendus selgelt proportsionaalsem kui A.K. poolt pakutud alternatiivne lahendus, mis kulgeks mööda liivaranda. Kaberneeme sadam on lisaks välja toonud, et alternatiivne juurdepääsutee ei võimaldaks sadamat arendada. 26.11.2020 on algatatud Kaberneeme sadama detailplaneering, mille eesmärk on määrata olemasolevale sadamaalale ehitusõiguse ning hoonestustingimused (tlk 92-92pöördel). Sadama arengukava kajastab detailplaneeringu koondjoonist, mis muu hulgas näitab olemasolevate keeluvööndite piirid (tlk 93). Kaberneeme sadam palus jätta menetluskulud A.K. või alternatiivselt avaldaja kanda (tlk 89-93).

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juHs

tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (RKTsKO 30.03.2004 ts.asjas nr 3-2-1-33-04, p 23). Pooled ei vaidle, et praegu ei ole avaldaja kasuks AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsuteed ja seda kinnistusraamatusse kantud. Samuti nähtub asja materjalidest, et A.K. ei nõustunud õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel avaldaja kasuks juurdepääsutee määramiseks nõusolekut andmast ja kinnistusraamatusse kandmast (tlk 16pöördel). Seega esitas avaldaja põhjendatult kohtule avalduse määrata kindlaks juurdepääs ja selle tingimused. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt RKTsKM 16.06.2016 ts.lasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; RKTsKO 03.06.2010 ts.asjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 21.05.2008 ts.asjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26.10.2006 ts.asjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27.09.2005 ts.asjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.

• •

•

• •

tegemist on kõige lühema ja odavaima juurdepääsuvariandiga (tlk 5, 32a-32b, 73,74, 157, 158, 175-176); Kõnealuses kohas on sobiliku kattega tee juba olemas (rohtunud pinnastee kinnisõidetud sõidujälgedega ja näha oli peenikest kruusakatet), kusjuures vaatlusel kogetu põhjal on kohtu hinnangul tee olukord piisavalt hea, et võimaldada liiklemist erinevate sõidukitega aastaringselt (tlk 32c pöördel, 32d, 49, 50, 76, 116pöördel, 132-137, 151, 154-156, 159, 169pöördel-172, 173pöördel-174 - fotod). Tee olemasolu tähendab, et puudub vajadus teha täiendavaid investeeringuid uute juurdepääsude rajamiseks ning jääb ära ka selle eelduseks olev asjaajamine. Olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust, puid või võsa ega muutma või ehitama teerajatisi; nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistu omanikku liigselt. Kohus saab kinnistu koormamisega seotud riivet kompenseerida tasu määramisel. Elamumaa sihtotstarbega Xxx tee x kinnisasjal ei saa avaldajast tulenev tavapärane liiklus olla sedavõrd intensiivne, et olulisel määral oleks (kestvalt) häiritud kinnisasja tavapärane kasutamine. Võttes arvesse, et avaldaja kasutab juurdepääsuteed, ei too see mh A.K.le kaasa täiendavat riivet, mis puudutatud isiku IV elukorraldust ja kinnistu kasutamisvõimalusi muudaks, kinnistul paiknevaid ehitisi kahjustaks või garaaži kasutust või sõidukite parkimist takistaks (A.K.l on mitu autoväravat, kuhu tema ise kui ka külalised saavad parkida, tlk 173 ja 174pöördel) või tema huve muul viisil ebaproportsionaalseks riivaks; avaldaja on hooldanud ja nõustunud hooldama juurdepääsuteed ka edaspidi ning kõrvaldama tee kasutusest tekitatud kahjud. A.K. on varasemalt avaldanud nõusolekut servituudi seadmiseks (tlk 117pöördel) ja käesolevalt on nõus sõlmima juurdepääsutee kasutamiseks lihtkirjaliku kokkuleppe (tlk 16pöördel)

Kohus peab vajalikuks lisada, et kuna ka Xxx tee x kinnisasja sihtotstarve on kinnistusregistri andmetel elamumaa, kuid käesolevalt on kinnisasi hoonestamata, siis ei ole välistatud, et Xxx tee x kinnisasja omanik (puudutatud isik III K.L.) alustab ühel päeval oma kinnistul ehitustegevust, sest elektri- ja veetrass on juba veetud ja X maaüksuse 2013.aasta detailplaneeringul on määratud hoonestusala ning soovituslik hoonete paiknemine (tlk 115). Kusjuures arvestades Xxx tee x ja x kinnistu suuruse erinevust ning sinna võimaliku ehitatava ehitis(t)e suurust ja liiki (avaldaja väitel ei ole välistatud valmisehitatud puitehitise kohale tuua laskmine) ja fotodelt nähtub, et A.K. kinnistu on kõrgem eelkõige garaaži juures ja selle vahetus läheduses (vt tlk 170pöördel, 171pöördel), s.o Xxx tee x kinnistu vastas, siis on ebatõenäoline, et avaldaja teekasutus võimaliku rasketehnikaga tekitab viimasest tuleneva vibratsiooniga A.K.le viimase poolt väljatoodud kahju. Tulles tagasi selle juurde, et ka Xxx tee x kinnistu omanik võib ühel päeval ehitama hakata, tähendab see seda, et isegi kui A.A.l puudub õigus kasutada määratud juurdepääsuteed rasketehnikaga, sõidavad vaidlusalusel juurdepääsuteel muu hulgas raskeveokid ka kohas, kus A.K. väitel ei vasta tee nõuetele ning raskeveokid võivad kahjustada A.K. kinnistut kaitsvat kaitsemüüri ja hoone konstruktsioone, sh kandekonstruktsioone ja samuti on takistatud parkimine A.K. garaaži ümbruses, sest Xxx tee x kinnistu omanik on samuti osaliselt vaidlusaluse tee omanik. See tähendab, et avaldajat ei koheldaks teistega võrdselt, kuigi nende tegevuse tulemusena võivad kaasneda A.K. kirjeldatud, kuid tõendamata tagajärjed. Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isikute, sh A.K. huvid üles avaldaja huve. Avaldaja huvi on omada ilma suuri kulutusi tegemata ligipääsu enda kinnistult avalikult kasutatavale teele, seevastu A.K. huvi on teostada võimalikult suurel määral oma kinnistu omandiõigust, tuues peamisena välja õigust parkida garaaži ümbruses. Servituudi seadmisel ei lõpe ka puudutatud isiku IV omandiõigus vastavale kinnistu osale, samuti ei välista see vastava ala sihtotstarbelist kasutamist või senise kasutuse jätkumist. Servituudi alusel peab koormatud kinnisasja omanik tee kasutust vaid taluma ja võimaldama. Seega servituudi määramine üksnes mõnevõrra piirab koormatud kinnistute kasutamisvabadust (nt külaliste sõidukite mujale parkimise näol), kuid mitte ebaproportsionaalselt. Nagu kohus juba ülal märkis, siis avalduse rahuldamine ei tähenda puudutatud isikule IV täiendavat riivet, vaid selle tulemusel sisuliselt jätkub senine elukorraldus. A.K. külaliste parkimisvõimaluste osas märgib kohus, et vaatlusel tuvastas kohus, et puudutatud isiku IV kinnistul on mitu autoväravat, mis tähendab, et A.K. külalised saavad kohtu hinnangul vajadusel parkida kasvõi aeda (tlk 173 foto 9, 174pöördel foto 14). Kohus peab oluliseks lisada, et A.K. on olnud nõus lihtkirjalikult juurdepääsutee kasutamises avaldaja kasuks sõlmima, kuid notariaalselt mitte (kuigi 2013.aastal oli nõus ka servituudi seadmisega) ning on võimaldanud kasutada vaidlusalust teed nii eelmisel kui ka käesoleval omanikul muu hulgas raskeveokiga, mistõttu käesolevas menetluses esitatud puudutatud isiku IV vastuväited taotletava juurdepääsutee ametliku seadmise kohta on otsitud ja põhjendamatud. Kohtu hinnangul on tegemist pigem A.K. ja A.A. isiksustevahelise konfliktiga, mis ei oma avalduse lahendamise seisukohalt tähtsust.

P /.../ kinnistu l juurdepääsu servituut X kinnistu kasuks, /.../; L /.../ kinnistul juurdepääsu servituut X kinnistu kasuks, /.../.“ (tlk 115). Seega ei tähista A.K. viidatud servituut mitte seda, et K.L. peaks sinna hakkama teed ehitama ning viirutatud alal haljastatust maha võtma hakkama, vaid seda, et joonisel märgitud ala suhtes tuleb seada mitmed joonisel eraldi väljatoodud servituudid. Seega eelnevalt kohtu poolt esile toodud asjaolude kohaselt ei ole põhjendatud määrata avaldaja juurdepääsutee A.K. väljapakutud kujul. 8.2 A.K. leidis, et avaldaja pääseks enda kinnistult avalikult kasutavale Xxx teele ka piki kallasrada üle puudutatud isiku I, II, III ja V kinnistu. See eeldaks suures ulatuses (ca 350 m) sõidutee rajamist äärmiselt rasketesse tingimustesse, sest tegemist on siiski kallasrajaga ning väga lähedal merepiirile, mis võib muuta ka võimaliku juurdepääsutee kasutamise võimatuks kui jääb merevee alla. A.K. on ise menetluses korduvalt toonud välja, et meri uhub kaldaäärsete kinnistutelt pinnast. Kui meri ulatub juba kaldani, kuid juurdepääsutee hakkaks kulgema kalda ja mere vahelt, siis ei ole välistatud, et nimetatud alternatiivne juurdepääsutee kaitseks küll kallast kalda pinnase ärauhtumise eest, kuid võib siis ise vee alla jääda. Samuti on sellekohase alternatiivse tee väljaehitamine õiguslikult piiratud sellel lasuvate erinevate piirangute tõttu. Lisaks sellele oleks takistatud Kaberneeme sadama arengukava elluviimine. Samuti oleks see seotud suurte rahaliste kuludega ja keeruka asjaajamisega (vajalikud load, projektid jms), mis on põhjendamatu, kuna vaidlusaluse tee näol on juba olemas toimiv tee. Isegi, kui avaldajal oleks majanduslik võimekus sellisteks tegevusteks, ei tähenda see, et nimetatud variant põhjendatud oleks. Kohus ei näe siinkohal põhjust avaldaja ebavõrdseks kohtlemiseks. Lisaks märgib kohus, et nimetatud variandi puhul oleks juurdepäästee pikkus oluliselt suurem kui olemasoleva tee variandi puhul (ca 350 m vs ca 102 m).

ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks puudutatud isikule I ja II 10 eurot aastas ja puudutatud isikutele III ja IV 20 eurot aastas. Puudutatud isik IV on avaldanud, et avaldaja poolt pakutud juurdepääsu tasu on ebapiisav arvestades A.K. omandiõiguse riive ulatust peaks õiglane hüvitis olema 100 eurot aastas, millele lisandub maamaks. Puudutatud isik III leidis, et hüvitise võiks välja maksta ühe osamaksena või alternatiivselt siduda see tarbijahinnaindeksiga. Tasumistasu hüvitise määramise osas märgib kohus järgmist. Juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud isiku IV kinnistut 153m2 ulatuses (s.o kogu juurepääsutee 306 m2 suurusest kogupindalast ca 50%), kuna juurdepääsutee läheb tee keskmest vasakult poolt terves tee ulatuses üle A.K. kinnistu ja tee keskmest paremalt poolt üle puudutatud isikute I, II ja III kinnistu. Seega peaks puudutatud isikule IV makstav hüvitis olema võrdelises seoses puudutatud isikutele I, II ja III makstava hüvitise summaga. Võttes arvesse A.K. esitatud maamaksu teatisi (tlk 32dpöördel-32ipöördel), nõustub kohus avaldajaga, et maamaksu suurus ühe ruutmeetri kohta on 0,038 eurot, s.o 153m2 kohta 5,86 eurot (153x0,038). Kuigi maamaksu suuruse määramisel ühe ruutmeetri kohta on võetud aluseks puudutatud isiku IV 2020.aastal tasumisele kuulunud maamaksu kogusumma 141,20 eurot, puudub kohtul alus kahelda, et puudutatud isikute maamaks ühe ruutmeetri kohta ei võiks olla samas suurusjärgus. Omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise määramisel on mõistlik võtta aluseks tee aluse maa hüpoteetiline rendihind, mida toetab kohtupraktika ning millele on kohus eelnevalt viidanud. Avaldaja on toonud esile Jõelähtme vallas maatulundusmaa rendihinnad (tlk 51), millele on A.K. vastuväite esitanud, viidates asjaolule, et vaidlusaluse juurdepääsutee all olev maa on elamumaa (tlk 70pöördel). Kuigi tõesti antud juhul on tõesti tegemist elamumaaga, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võtta aluseks elamumaa üürihindasid, sest suuruse määramisel tuleb hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid. Võttes arvesse, et vaidlusalust teed on kasutatud teena juba aastakümneid ning sellel puudub elamumaaga sama väärtus, on kohtu arvates mõistlik võtta aluseks just maatulundusmaa rendihinnad. Suurimat rendihinna ruutmeetrit arvestades, oleks puudutatud isiku IV kinnistul kulgeva tee aluse maa rendihind ca 14 eurot aastas. Kohus nõustub avaldajaga, et avaldaja ei ole juurdepääsutee ainukasutaja, kuna teed kasutavad kõik käesoleva menetluse osalised, v.a Kaberneeme sadam ja vallavalitsus. Tulenevalt eeltoodust oleks ainuüksi puudutatud isikule IV määratava hüvitise suuruseks ligikaudu 10 eurot aastas. Samas on avaldaja taotlenud määrata talumiskohustuse hüvitise suuruseks puudutatud isikule I ja II 10 eurot ja puudutatud isikule III 20 eurot aastas, mistõttu on avalda poolt väljapakutud hüvitis igati puudutatud isikute huvides ja nende suhtes õiglane. Siiski leiab kohus, et kuigi avaldaja on taotlenud talumiskohustuse hüvitise suuruse määramist suuremas summas, peaks määratavad summad olema siiski proportsioonis juurdepääsu alla jääva iga puudutatud isiku osa suurusega. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud ega õiglane maksta puututatud isikule IV hüvitist samas suuruses puudutatud isikule III makstava hüvitisega. Lähtudes sellest, et avaldaja hinnangul on õiglane tasuda puudutatud isikule I ja II 10 eurot ja puudutatud isikule III 20 eurot aastas, oleks puudutatud isikule IV tasutava õiglase hüvitise suuruseks 40 eurot aastas, mis on võrdelises seoses puudutatud isikutele I, II ja III makstava hüvitise summaga. Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikule I ja II tasuda 10 eurot aastas, puudutatud isikule III 20 eurot ja puudutatud isikule IV 40 eurot aastas iga jooksva aasta 10.jaanuariks. Nimetatud hüvitis katab maamaksu kulud ja võimaliku omandiõiguse riive. Kohus ei pea põhjendatuks ning see oleks vastuolus ka omandiõiguse riive eest hüvitise tasumise põhimõttega, kohustada avaldajat tasuma hüvitise välja ühe osamaksena. Kohus nõustub avaldajaga, et eluliselt ei ole välistatud olukord, kus ühekordse makse tasumisel võõrandab puudutatud isik oma kinnisasja ning uus omanik peab taluma juurdepääsutee kasutamist tasuta. Samuti ei ole leidnud kohtupraktikas tunnustamist hüvitise indekseerimine, sest tarbijahinnaindeks ei arvesta kohaselt talumistasu määramise aluseks olevate asjaolude muutumisega (vt RKTsKO ts.asjas nr 2-16-7011, p 16). 13 (15)

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.

esitatud taotluse, mille kohaselt kohustub Xxx tee x omanik 30 päeva jooksul taastama killustiku teekatte, mis augustis 2021 tema taotlusel üle võeti. Kohus lisab, et nimetatud taotlus sisaldab aega, millal avaldaja kasuks ei oldud juurdepääsuteed veel määratud ja puudutatud isikul puudus kohustus taluda juurdepääsutee kasutamise tingimusi. Avaldaja taotluse osas, mis puudutas talihooldust, mille teostamise kohustust avaldajal ei ole, märgib kohus, et kuna tee hooldus hõlmab endast igasugust vajalikku hooldust, mis on kehtestatud majandusja taristuministri 14.07.2015 määruses „Tee seisundinõuded“ nr 92. Kuna avaldaja on talumistasu suuruse määramisel lähtunud sellest, et ta kohustub tasuma tee hoolduse kulud ja avaldaja ei ole põhjendanud, millest tingituna ei kuulu hoolduse alla tee talihooldus, ei pea kohus põhjendatuks jätta talihoolduse teostamist puudutatud isikute kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.