Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-16-5702
Kohtuasi
Koeru valla avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.10.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu) Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Viibimiskohajärgne kohalik omavalitsus: Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 08.10.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ning muud kulud (sh riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, ekspertiisitasu) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus, 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Koeru vald esitas 09.04.2016 Pärnu Maakohtule avalduse X-le (puudutatud isik) eestkostja määramiseks.
2.Pärnu Maakohtu 21.06.2016 määrusega määrati puudutatud isikule eestkostja tema kõigi asjade ajamiseks kuni 20.06.2021. Puudutatud isikule määrati eestkostja põhjusel, et isikul esineb vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1) ja alkoholisõltuvus. Oma vaimse seisundi tõttu ei ole isik võimeline iseseisvalt tehinguid teostama ega aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
3.31.01.2018 määrusega vabastati Koeru Vallavalitsus puudutatud isiku eestkostja ametist ja määrati puudutatud isiku eestkostjaks Haapsalu Linnavalitsus.
4.25.01.2021 määrusega algatati kohtu omal algatusel hagita menetlus puudutatud isiku üle seatud eestkoste pikendamise/lõpetamise vajaduse väljaselgitamiseks.
5.Haapsalu linna hinnangul vajab puudutatud isik jätkuvalt juhendamist ja järelevalvet, isik ei suuda eluliselt vajalike toimingutega iseseisvalt toime tulla ega ole võimeline ise oma huve ja õigusi kaitsma. Puudutatud isik on suunatud kogukonnas elamise teenusele XXXsse, mille teenus ja elukorraldus on puudutatud isikule sobinud ning viimase sõnul on ta XXX kogukonnas elamise teenusega ka ise rahul. Sotsiaalkindlustusamet on 31.03.2021 otsusega rahuldanud taotluse puudutatud isiku riigieelarvest rahastatava erihoolekande teenuse jätkuvaks saamiseks. Erihooldusteenuse vajaduse hindamisel tuvastati, et puudutatud isikul esineb vajadus kogukonnas elamise teenuse saamiseks. XXX tegevusjuhendajate iseloomustuse kohaselt sobib puudutatud isikule kogukonnas elamine ning isik vajab kindlasti eestkoste jätkamist ja seda asjade ajamisel ning rahaga toimetulekul. SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku raviarst KK poolt 09.02.2021 koostatud tõendi kohaselt on puudutatud isiku põhidiagnoosiks kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F70.1). Psühhiaatri hinnangul vajab patsient pidevat tugisüsteemi ning sotsiaalsüsteemi toetust, rahulikku keskkonda, vastavalt võimetele tööd ning ravimite regulaarset võtmist. Kuna patsiendi otsustusvõime, käitumine ning seisund on mõjutatud patsiendi vaimse võimekuse vähesusest ning sellega kaasnevast käitumishäirest, peab patsiendil psühhiaatri hinnangul olema seatud eestkoste ning tema ümber on vaja ka tugivõrgustikku, kes aitaks igapäevaelus paremini toime tulla. Haapsalu linn on seisukohal, et eestkostja ülesandeid sobiks kõige paremini täitma Tori Vallavalitsus.
6.Tori vald on seisukohal, et puudutatud isik vajab oma tervisest tulenevalt eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. Tori vald ei nõustu avaldaja ettepanekuga määrata eestkostjaks Tori Vallavalitsus, kuna Tori vallal ei ole ühtegi seost eestkostet vajava isikuga ning erihoolekandeteenusel viibimine ei ole aluseks eestkostja ülesannete üleandmisele teisele kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil asub sotsiaalhoolekande asutus.
7.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuna isik on võimeline pidama sisulist vestlust, orienteerub ajas ja ruumis ning on võimeline iseseisvalt elu korraldama, ei ole eestkoste jätkamine eestkostetava huvides. Esindaja hinnangul puuduvad alused isiku teovõime piiramiseks. Puudutatud isik võib esialgu vajada mõningates küsimustes nõustamist ja juhendamist, kuid see ei saa olla aluseks eestkoste jätkamiseks. Puudutatud isik oli võimeline esindajaga pidama sisulist vestlust. Puudutatud isik kinnitas, et soovib jääda elama XXXsse. Puudutatud isik vajab toimetustel ja tegemistel kohati toetust, juhendamist ja ka järelevalvet. Kuid seda on võimalik puudutatud isikule osutada vähem piiravamal moel, kui see on eestkoste seadmine.
2-16-5702
8.26.02.2021 seisukohas märkis puudutatud isik, et on ebaõige, et tal puudub seos Haapsalu linnaga. 25.06.2021 avaldas puudutatud isik, et soovib eestkostjaks Koeru valda, kuna seal on tema sünnikoht ja seal elas ta enne Haapsallu kolimist. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Pärnu Maakohtu 08.10.2021 määrusega pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet ja eestkostja Haapsalu Linnavalitsuse ametiaega 5 aasta võrra ja määrati kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus määras, et puudutatud isik ei või eestkostja nõusolekuta tehinguid teha, v.a pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus, mida ta võib teha eestkostja nõusolekuta. Maakohus luges, et puudutatud isik ei saa jätkuvalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna puudutatud isiku eestkostet ei pikendatud kõigi tehingute tegemiseks, ei ole ta kaotanud hääleõigust. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud kulud riigi kanda.
10.Käesolevas menetluses määratud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 112021) käigus selgus, et puudutatud isik on lapsepõlve veetnud erinevates lastekodudes ja tugiperedes, lugeda ja kirjutada mingil määral oskab, arvutamisega kipub hätta jääma. Taskuraha piires tuleb kontrolli all toime, suuremate rahade puhul ratsionaalsus kaob. Vajab pidevat toetust, juhendamist ja kindlat keskkonda. Eluga XXXs saab hakkama toetuse ja juhendamise toimel. Puudutatud isikul esineb kerge vaimne alaareng, mistõttu ei saa ta kestvalt aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida. Tema vaimne tervis ei luba tal püsivalt ja adekvaatselt langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust ning ta ei ole lõpuni võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Isik vajab jätkuvalt eestkostet elupõhiselt, st lubatud maksimum ajaks. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt anda seisukohta eestkoste vajalikkuse ja eestkostja isiku suhtes.
11.Pärnu Haigla 09.02.2021 tõendist nähtuvalt on puudutatud isik viibinud alates 1990. aastast Tallinna ja Viljandi psühhiaatriahaiglates, samuti Tartu Lastehaiglas vaimse arengu mahajäämuse ja ataksia tõttu, diagnoos F90, F70, F43. 1999. aastal viibis ta TÜK Psühhiaatriakliiniku laste psühhiaatria osakonnas. Täiskasvanuna on elanud erinevates hooldekodudes. Esinevad toimetulekuprobleemid. 2016. aastal oli depressiivsuse, alkoholi liigtarvitamise ja vaimse alaarenguga kaasnevate käitumisprobleemide tõttu Tartu Psühhiaatriakliinikus. Pärnu Haiglas oli ta esmakordselt 21.09.2020 seoses ülemäärase ärritumise, ägestumise, närvilisuse tõttu. Objektiivne leid – intellektipuudele vastav arusaam situatsioonist, küsimustele ei vasta täpselt, mäluprobleemid, raskused keskendumisel. Ärritumine, ärevus, raske ennast kontrollida, vihahood. Põhidiagnoos F70.1 - kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Vaimne alaareng ei parane, sellest terveneda ei ole võimalik. Vajab pidevat tugisüsteemi, rahulikku keskkonda, regulaarset ravimite võtmist. Patsiendi otsustusvõime, käitumine ja seisund on mõjutatud tema vaimse võimekuse vähesusest ning sellega kaasnevatest käitumishäiretest, mistõttu vajab ta eestkostet ja tugivõrgustikku.
12.Sotsiaalkindlustusamet on 31.03.2021 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsustega nr T00072992 ja nr T00072994 suunanud puudutatud isiku perioodiks 07.04.2021 kuni 31.03.2026 kogukonnas elamise teenusele ja töötamise toetamise teenusele. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt toime tulla ning vajab elukvaliteedi tagamiseks pidevat juhendamist. Isikul esineb toetusvajadus kognitiivsete võimete ja hõivega seotud valdkonnas, samuti haigusteadlikkuse ja vaimse tervise valdkonnas. Päris iseseisvalt ei ole isik suuteline tagama endale turvalist elukeskkonda, asjaajamise ja eelarve planeerimisel on abiks eestkostja.
13.Puudutatud isik rääkis ärakuulamisel kohtule, et lapsena elas ta lastekodus, siis hooldekodus. Küsimusele millal ja millistes hooldekodudes ta elas, isik vastata ei osanud. Rääkis, et elas Haapsalus, aga seal tekkisid probleemid – trahvid ja võlad. Küsimusele, mille
2-16-5702 eest trahvi sai, vastas, et tarvitas alkoholi ja purjus peaga läks kaklema, kui keegi teda kamandas või midagi ütles. Trahve oli mitu. Kui pensioni sai, ostis alkoholi ja suitsu. Ja ilusaid asju. Neid asju tal tarvis polnudki. Rääkis, et Haapsalus elades ta rohtu ei võtnud. Miks ei võtnud? Ütles, et on terve, tal pole midagi viga, saab kõigest aru. Küsimusele, et kui ta kõigest aru saab, miks siis võlad tekkisid, ta esialgu ei vastanud. Seejärel ütles, et raha sai ruttu otsa. Kui suur pension oli? Ütles, et üle 400, ligi 500. Millele nii palju raha kulutas? Ütles, et alkohol, suitsud ja muu. Ütles, et ise ta oma asjadega hakkama ei saa. Hea on, kui keegi ikka seda tema eest teeb. Kes see võiks olla, kes tema asju ajab – vastas, et eestkostja võib ikka olla ka edaspidi. Soovis, et praegune taskuraha 120 kuus suitsu ostmiseks talle ikka alles jääks. Millised õigused ja kohustused tekivad talle, kui ta abiellub, selgitada ei osanud. Ütles vaid, et peab naise eest hoolitsema.
14.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole eestkoste määramise eeldused ära langenud. Isikul esineb jätkuvalt kerge vaimne alaareng, mille tõttu ei saa ta jätkuvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Ta ei ole suuteline püsivalt adekvaatseid otsuseid langetama ega sisuliselt aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtu hinnangul on isik võimeline iseseisvalt tegema pisitehinguid samas ulatuses, mis ta seni eestkostjalt on taskurahana saanud. Isiku ärakuulamisel avaldatu koosmõjus eksperdi arvamuse ja Sotsiaalkindlustusameti hinnanguga erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel ei anna alust nõustuda isiku esindaja seisukohaga, et isik ei vaja enam eestkostet. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik on ka käesolevalt piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 mõttes, kes vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks (v.a pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus). Eeltoodut arvestades pikendab kohus isiku üle seatud eestkostet tehingute tegemiseks (v.a pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus), kõigi asjade ajamiseks ja tema esindamiseks ning seda maksimaalseks tähtajaks, s.o 5 aastat.
15.Põhjendatud on, et isiku eestkostjana jätkab Haapsalu Linnavalitsus. Asjaolusid, mis õigustaks Haapsalu Linnavalitsuse vabastamist eestkostja ametist ja uue eestkostja määramist, kohus ei tuvastanud. Pelgalt asjaolu, et isik viibib erihoolekandeteenusel XXXs, milline asub Tori valla haldusterritooriumil, ei anna alust asuda seisukohale, et isik on selle vallaga kõige tugevamalt seotud. Lisaks on isik ise kohtule saadetud arvamuses kirjeldanud oma seotust Haapsalu linnaga ning palunud, et seda arvestataks eestkostja määramisel (tl 19). Isiku hilisem avaldus sooviga määrata tema eestkostjaks Koeru vald, ei ole täidetav, kuna sellist valda ei eksisteeri enam. Seetõttu ei oma ka tähtsust, et isik väidetavalt sündis ja elas kunagises Koeru vallas.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud kulud (ekspertiisikulu, riigi õigusabi kulu) riigi kanda. Määruskaebus
17.Puudutatud isik esitas 08.10.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebaja saab iseseisvalt hakkama ning soovib eestkoste lõpetamist. Kaebajal ei ole alkoholiga probleeme ning ei esine vaimset alaarengut. Kaebaja käib tööl ja tasub ise oma arveid, tal ei ole probleeme esinenud. C (Haapsalu linna) poolt avaldatu ei ole tõene. Kaebaja väärib uut võimalust iseseisvaks eluks. Kaebaja on rahul XXXga, aga ei ole rahul sellega et C on tema eestkostja.
18.05.01.2022 seisukohas palus kaebaja selgitada, et kui maakohtu määrus ei ole jõustunud, siis miks ei saa kaebaja vabalt kasutada suuremat summat kui 120 eurot.
2-16-5702 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
19.Haapsalu linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
20.Puudutatud isikule määratud riigi õigusabi korras esindaja palus rahuldada määruskaebuse osaliselt ning seada puudutatud isikule osaline eestkoste ning jätta puudutatud isikule alles valimisõigus ja perekonnaõiguslike tehingute ja pisitehingute tegemise õigus ühes kuus vastavalt puudutatud isiku töötasu ulatusele.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult puudutatud isiku eestkoste pikendamise eeldusi, tuginedes seejuures menetlusosaliste arvamustele ning asjas kogutud tõenditele (sh ekspertiisiakt) ning veendunud isiklikult puudutatud isikut ära kuulates eeskoste pikendamise vajaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
23.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 528 lg 1 järgi kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.
24.Käesolevas tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul käitumishäirega kerge vaimne alaareng (F70.1), millest tulenevalt ei saa puudutatud isik kestvalt aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida (tl 30 pöördel, II kd). Ka Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku 09.02.2021 arvamuse (raviarst KK) kohaselt esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1), millest tulenevalt vajab isik pideva tugisüsteemi toetust, rahulikku keskkonda ning ravimite regulaarset võtmist.
25.Kaebaja leiab, et ta saab iseseisvalt hakkama ning soovib seetõttu eestkoste lõpetamist. Kolleegium märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et puudutatud isiku eestkostevajadus on ära langenud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest koosmõjus nähtub, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks jätkuvalt eestkostet.
25.1.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkostet. Puudutatud isik vajab oma eluga püsivalt toimetulekuks kindlat turvalist kontrollitud keskkonda, vajalik on toetus, juhendamine ja järelevalve (eriti rahalistel tehingutel). Isiku vaimne tervis ei luba tal püsivalt ja adekvaatselt langetada otsuseid ning teha tehinguid. Isiku mõttekäik on primitiivne ning oma võimeid kipub isik üle hindama. Isik ei ole lõpuni võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (tl 30 pöördel, II kd).
25.2.Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku 09.02.2021 arvamuse (raviarst KK) kohaselt, kuna puudutatud isiku otsustusvõime, käitumine ning seisund on mõjutatud isiku vaimse võimekuse vähesusest ning sellega kaasnevast käitumishäirest, siis peab isikul olema eestkoste ning tugivõrgustik, kes aitaks isikul igapäevaelus toime tulla (tl 12, II kd).
25.3.Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2021 erihoolekandeteenuse osutamise otsuse nr T00072990 kohaselt tuvastati erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel puudutatud isikul kogukonnas elamise teenuse vajadus kuni 31.03.2026. Isik ei suuda iseseisvalt toime tulla ning
2-16-5702 vajab oma elukvaliteedi tagamiseks pidevat juhendamist ja nõustamist. Isikul esineb kõrge toetusvajadus kognitiivsete võimete ja hõivega seotud valdkonnas. Keskmine toetusvajadus on isikul sotsiaalsete suhete, haigusteadlikkuse, vaimse ja füüsilise tervise ning vaba aja valdkonnas. Isik vajab juhendamist ja nõustamist nendes valdkondades, et tulla võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevase elu korraldamisega. Päris iseseisvalt ei ole isik suuteline tagama endale turvalist elukeskkonda. Isiku toimetulekut saab tagada teenusel, kus on toetav keskkond ning tagatud igapäevaselt kindel juhendamine ja nõustamine (tl 63, II kd).
25.4.Haapsalu linn leiab, et puudutatud isik ei suuda oma eluliselt vajalike toimingutega iseseisvalt toime tulla. Samuti ei ole puudutatud isik ise võimeline oma huve ja õigusi kaitsma ja toime tulema enda eest hoolitsemisega (tl 8 pöördel, II kd).
25.5.XXX tegevusjuhendajate hinnangul vajab puudutatud isik eestkoste jätkamist. Kogukonnas elamise teenus isikule sobib, isik vajab abi asjaajamisel ning rahaga toimetulekul. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt endale eluaset soetada ega seda säilitada. Rahalised vahendid kulutaks isik arvutiasjade peale ja emotsiooniostudeks (tl 13, II kd).
26.Asja materjale koosmõjus hinnates ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikule määratud esindaja seisukohaga jätta eestkoste seadmata küsimuste osas, mis puudutavad perekonnaõiguslike tehingute ja pisitehingute tegemise õigust ühes kuus vastavalt puudutatud isiku töötasu ulatusele. Kolleegium leiab, et see, et puudutatud isik saab aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning on suuteline püsivalt ja adekvaatseid vastu võtma rahalisi tehinguid puudutavaid otsuseid, peab oleme üheselt selge ning puudutatud isiku avaldused peavad selles osas olema järjepidevad. Käesoleval juhul veendus maakohus puudutatud isiku ärakuulamisel, et puudutatud isik ei saa oma psüühikahäire tõttu jätkuvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Puudutatud isik ei osanud maakohtule selgitada, miks tal tekkisid võlad ning avaldas kohtule, et ei saa ise oma asjadega hakkama. Puudutatud isik arvas, et on hea, kui keegi korraldab tema eest ta asju ning selleks võib olla eestkostja. Puudutatud isik ei osanud maakohtule selgitada, millised õigused ja kohustused tekivad, kui isik abiellub. Selliselt on maakohus tajunud isiklikult puudutatud isiku seisundit ja on saanud vahetu mulje alusel kujundada siseveendumuse selle kohta, et eestkoste pikendamise eeldused on täidetud (sh perekonnaõiguslike tehingute ja rahaliste tehingute osas, v.a pisitehingud 120 euro ulatuses). Isiku ärakuulamise peamine eesmärk on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist (RKTKm nr 2-20-6730/42, p 14.2.2; RKTKm nr 2-20-11920, p 12.2).
27.Lisaks on Haapsalu linn välja toonud, et puudutatud isikul oli enne eestkoste määramist probleeme raha jätkusuutliku kasutamisega ning rahaga majandamisega. Puudutatud isik hindab enda isemajandamise ja ise hakkamasaamise võimeid tegelikust suuremaks. Haapsalu linn selgitas, et tal tuli varasemalt eestkostjana tasuda kaebaja rahalistest vahenditest tekkinud võlad (nt Julianus Inkasso OÜ-le 721,68 eurot (AS Elisa Eesti) ja kohtutäitur Reet Rosenthalile PPA trahv 974,32 eurot, mis peeti kinni pensionist 30,14 eurot) (tl 86 pöördel, II kd).
28.Kolleegium märgib ka, et puudutatud isikule määratud eestkoste kehtis kuni 20.06.2021. Maakohus on teinud määruse eestkoste pikendamise kohta 08.10.2021 ning eestkostja on selle määruse samal kuupäeval kätte saanud. TsMS § 531 lg 1 järgi kehtib ja kuulub eestkostja ametiaja pikendamise määrus täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Puudutatud isik on Haapsalu linna ja määratud esindaja seisukohtadest nähtuvalt ajal, mil eestkoste puudus (s.o 21.06.2021-07.10.2021) kulutanud ära oma säästud (~5000-6000 eurot) (tl 86 pöördel, 87, 92 pöördel, II kd) ning nähtuvalt eestkoste aruandest on lisaks võtnud 23.08.2021 laenu Bondora AS-st 2000 eurot (AS SEB Pank) ja 28.09.2021 BB Finance OÜ-st 475 eurot (Coop Pank). Eestkostja on selgitanud, et eeltoodud kohustuste kohta on esitatud nõudekirjad, kuid tulenevalt puudutatud isiku teovõime puudumisest ei ole neid tasutud. Ka
2-16-5702 eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks, et puudutatud isikul on iseseisvalt õigus teha vaid pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus.
29.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt esinevad jätkuvalt eestkoste pikendamise alused. Käesoleval juhul ei ole eestkostetava seiskord paranenud, eestkostevajadus vähenenud ega ära langenud selliselt, et eestkoste pikendamine ei oleks põhjendatud.
30.Kolleegium märgib ka, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKm nr 3-2-1-32-17, p 16).
31.Vastuseks puudutatud isiku 05.01.2022 seisukohale märgib kolleegium, et TsMS § 531 lg 1 järgi kehtib ja kuulub eestkostja ametiaja pikendamise määrus täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 08.10.2021 määrus eestkoste pikendamise kohta on eestkostjale kätte toimetatud 08.10.2021. Seega alates eeltoodud kuupäevast on Haapsalu Linnavalitsus kaebaja seaduslik esindaja ning kaebaja ei või eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid teha (v.a pisitehinguid 120 eurot kuus). Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei ole rahul Haapsalu linna sotsiaaltöötajaga, märgib kolleegium, et isiku eestkostjaks on Haapsalu Linnavalitsus ning kohus ei saa täpsemalt määrata, milliste füüsiliste isikute kaudu eestkostja oma kohustusi täidab.
32.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning muud kulud (sh riigi õigusabi tasu ja kulud ning ekspertiisitasu) TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.