lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-18815/13

TSÜS › Äraolija varale hoolduse seadmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-18815/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Äraolija varale hoolduse seadmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu80259901(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

2-21-18815

Kohtuasi

Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu avaldus äraolija varale hoolduse seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.12.2021 määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu (registrikood 80259901), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik: X (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde puudutatud isiku poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid (maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist, fotod maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist ning fotokoopia notariaalsest volikirjast).
2.Jätta Pärnu Maakohtu 27.12.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-21-18815

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu esitas 01.12.2021 Pärnu Maakohtule avalduse äraolija varale hoolduse seadmiseks, taotledes enda määramist X vara hooldajaks.

1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik Vene Föderatsiooni kodanik, kellele kuulub korteriomand aadressil Pärnu linn, Oja tn 37-16. Puudutatud isik ei ole päevagi korteris elanud ja korteriomandil lasuv võlgnevus on kortermajale probleemiks. Viimane laekumine toimus 2021. a alguses ning kogunenud võlasumma on 1,5 a majandamiskulude võlgnevuse summa. Puudutatud isiku korteriomandist on saanud alguse veeavariid, mis on tekitanud kahju alumisele korteriomandile. Kahjud on korvanud kindlustusfirma.
1.2.Avaldaja hinnangul on peaaegu üheksa aastat kestnud korteriomaniku eemalviibimine piisav, et määrata äraoleva korteriomaniku varale hooldaja. Aeg-ajalt kasutab korterit Y. Korteriomand on väga halvas seisukorras ja Y suhtumine korteriomandisse ei ole heaperemehelik. Korteriühistu e-kirjadele ei ole puudutatud isik kordagi vastanud. Lisaks võlgnevuse pidevale suurenemisele ei ole vastuvõetav, et puudutatud isiku korteriomandi korrashoiu eest ei vastuta keegi ja korteriühistu esindajale ei ole tagatud ligipääs korteriomandile juhuks, kui see peaks olema vajalik kaasomandi osa hoolduseks või remondiks. Arvestades asjaolu, et koroonapandeemia tingimustes ei ole tõenäoline, et puudutatud isikul oleks võimalik Eestisse tulla ning tõenäoliselt puudub tal käesoleval ajal ka Eesti Vabariigi viisa, on avaldaja hinnangul õigustatud puudutatud isiku kui äraolija varale hoolduse seadmine. Avaldajale teadaolevalt jääb olukord, kus Vene Föderatsioon oma kodanikke riigist lahkuda ei luba, kestma pikemaajaliselt. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 27.12.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.
2.1.TsMS § 516 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule (p 1) või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda (p 2). Kohus määrab äraolija varale hooldaja ka siis, kui isik on andnud käsundi või volikirja oma asjade ajamiseks, kuid on ilmnenud asjaolud, mis annavad põhjuse käsund või volitus tagasi võtta (lg 2). Hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).
2.2.Kuna puudutatud isik pole teadmata kadunud isik, ei kohaldu käesoleval juhul TsMS § 516 lg 1 p 1. Samuti ei saa vara hooldajat määrata lg 1 p 2 järgi, kuna sel alusel võib vara hoolduse määrata üksnes isikule, kelle viibimiskoht on küll teada, kuid kes on „ära“ ega saa tagasi pöörduda või ei saa muul põhjusel oma asjade eest hoolitseda. Tagasipöördumine tähendab seejuures laiemalt võimalust olla õigel ajal kohas, kus on võimalik vara eest kohaselt hoolitseda. Tegemist on olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh vajadusel teist isiku tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes. Praegusel juhul ei ole kohtule teada, et puudutatud isik ei saaks anda volitust või käsundit tema korteriomandi eest hoolitsemiseks. Automaatselt ei saa võrdsustada olukordi, kus isik ei ole andnud volitust ning kus isikul ei ole võimalik anda volitust. Antud juhul on omanik volitanud Y korterit rentima, selles elama ja kogu vallasvara kasutama, seega on korteriomanikul olnud võimalik volitus anda.

2-21-18815

2.3.Kohtu hinnangul puudub ka alus TsMS § 516 lg 2 järgi varale hooldaja määramiseks. Kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et puudutatud isik oleks volitanud Y korteriomandi eest hoolitsema, mistõttu ei saa sellel alusel volitust ka tagasi võtta. Avaldaja ei ole ka selliseid asjaolusid esile toonud. Avaldajal on võimalik puudutatud isiku suhtes kasutada samu õiguskaitsevahendeid nagu nende korteriomanike suhtes, kes ei viibi eemal, kuid oma vara eest heaperemehelikult ei hoolitse ning oma kohustusi korteriühistu ees ei täida. Eeltoodust tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse ning lahendada see sisuliselt. Avaldaja leiab jätkuvalt, et avalduses toodud põhjendustel esineb alus varale hoolduse seadmiseks. Maakohus on jätnud avalduse alusetult menetlusse võtmata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse sellele vastata. Määruskaebuse vastuse kohaselt elab korteris puudutatud isiku suulisel nõusolekul tema elukaaslane Y. Puudutatud isik tegeleb Moskvas notariaalse volikirja vormistamisega ning edastab selle esimesel võimalusel. Puudutatud isik andis teada enda telefoni numbri, e-posti ja postiaadressi Vene Föderatsioonis, kuhu saabuvad regulaarselt ka maamaksuteatised. Kuni koroonapandeemia alguseni käis puudutatud isik vähemalt kaks korda aastas Eestis oma vara kontrollimas ja on asunud korteriühistule võlgnevust tasuma. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid: 08.01.2021, 25.03.2021, 08.03.2022 maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist, fotod maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist ning fotokoopia Vene Föderatsioonis 04.04.2022 välja antud notariaalsest volikirjast. Puudutatud isik soovib tõendada kommunaalmaksete tasumist, elukoha aadressi Vene Föderatsioonis (kuhu saabuvad mh korrapäraselt Eestist maamaksuteatised), varasemaid regulaarseid visiite Eestisse ning volituse andmist Y-le. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebemenetluses esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde. Kaebaja on õigesti märkinud, et hoolduse võib seada ka isiku varale, kes ei ole teadmata kadunud, kuid kes asjaoludest tulenevalt ei saa ise oma vara eest hoolitseda või seda käsutada (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 18 lg 1 teine lause, TsMS § 516 lg 1 p 2). Tegemist on olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh vajadusel teist isikut tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes, nt tervisliku seisundi või füüsilise eraldatuse tõttu (pikaajaline viibimine haiglas või kinnipidamisasutuses välisriigis, kust õigusi teostada ei saa, pantvangis või pikaajalisel matkal raskesti ligipääsetavas ja piiratud sidevõimalustega piirkonnas) (vt TsMS komm III, § 516, p 3.2.2.a). Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Puudutatud isiku kontaktandmed (sh aadress, e-posti aadress) on teada ning ta on korraldanud vara valitsemise volituse andmisega.

2-21-18815 Kohtulik sekkumine isiku varalisse sfääri varale hoolduse seadmisega peab olema õigustatud tegeliku vajadusega, mistõttu ei määrata varale hooldajat juhul, kui äraolijal on esindaja või tal on põhimõtteliselt võimalik oma tahteavaldusega esindaja määrata (vt TsMS komm III, § 516, p-d 3.3.a ja 3.2.2.b). Maakohus hindas avalduse perspektiivi õiguslike aluste kohaldamise valguses, jõudes järeldusele, et esile toodud asjaoludel puudub alus puudutatud isiku varale hoolduse seadmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seadusest ei tulene kohustust oma vara (korteriomandit) isiklikult kasutada. Maakohus ei ole eksinud, kui leidis, et avaldajal on võimalik puudutatud isiku suhtes korteriomaniku kohustuste rikkumisel kasutada samu õiguskaitsevahendeid nagu kõigi teiste korteriomanike suhtes. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium