Osaühingu S.A.CITO hagi Heino Võsu, Heiki Võsu ja Merily Kanteri vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu S.A.CITO apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja (vastustaja): Heino Võsu (isikukood xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste Kostja (vastustaja): Heiki Võsu (isikukood xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Kostja (vastustaja): Merily Kanter (isikukood xxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(11)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus osas, milles kohus jättis Heino Võsu esitatud vastuhagiga seotud Osaühingu S.A.CITO menetluskulud Osaühingu S.A.CITO enda kanda, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta Heino Võsu esitatud vastuhagiga seotud Osaühingu S.A.CITO menetluskulud täies ulatuses Heino Võsu kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: " 1. Jätta Heino Võsu vastuhagi Osaühingu S.A.CITO vastu läbi vaatamata.
2.Lõpetada Osaühingu S.A.CITO, Heino Võsu, Heiki Võsu ja Merily Kanteri kaasomand korteriomandile, mis on kantud registriossa nr XXX (aadress XXX ) müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel.
3.Määrata enampakkumise alghinnaks 50 000 eurot.
4.Enapakkumisel saadud rahast tuleb tasuda enampakkumise kulud. Ülejäänud raha tuleb jagada kaasomanike vahel võrdselt.
5.Jätta Heino Võsu esitatud vastuhagiga seotud Osaühingu S.A.CITO menetluskulud täies ulatuses Heino Võsu kanda. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda."
Apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Määrata kindlaks Heino Võsu poolt Osaühingule S.A.CITO hüvitavad maakohtu menetluses kantud menetlukulud.
Mõista Heino Võsult Osaühingu S.A.CITO kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulu (esindajakulu) 240 eurot.
Välja mõistetud menetluskulude summadelt (resolutsiooni p 6) tuleb Heino Võsul tasuda Osaühingule S.A.CITO viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2(11)
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing S.A.CITO (hageja) esitas 28. novembril 2019 Tartu Maakohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada tema ning Heino Võsu (kostja I), Heiki Võsu (kostja II) ja Merily Kanteri (endise perekonnanimega Viira; kostja III) kaasomand Tartus aadressil XXX asuvale korteriomandile (kinnistusraamatu registriosa nr XXX ; korteriomand) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus määrata, et enampakkumise alghind on 50 000 eurot ja igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10%. Alternatiivselt palus hageja jätta korteriomandi kostjate kaasomandisse selliselt, et igale kaasomanikule kuulub 1/3 suurune mõtteline osa kaasomandist. Hageja palus kohustada kostjaid tasuma solidaarselt hagejale korteriomandi omandiõiguse kaotuse eest 12 500 eurot või 1⁄4 korteriomandi turuväärtusest. Hagiavalduse kohaselt kuulub nii hagejale kui igale kostjale 1⁄4 suurune mõtteline osa korteriomandist. Hageja soovib kaasomandi lõpetada, kuid hageja ja kostjad pole jõudnud kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele. Hageja pole korteriomandit kasutada saanud, korteriomandit kasutab kostja I. Hageja ei soovi korteriomandit endale ja seetõttu pole kaasomanikevaheline enampakkumine võimalik. Avalik enampakkumine tagab võimalikult kõrge müügihinna ja õiglase hüvitise omandi kaotamise eest igale kaasomanikule. Kinnisvarahindaja hinnangu järgi on korteriomandi väärtus 50 000 eurot. Seoses kostjate vastuväidetega märkis hageja, et korteris 13 aastat elamine ja uue elukoha otsimise vajadus ei ole sellised asjaolud, mis muudaks korteriomandi müümise avalikul enampakkumisel kostja I jaoks ebaõiglaseks ja välistaks sellise kaasomandi lõpetamise viisi.
2.Kostja I ei nõustunud hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Kaasomandi lõpetamine asja müügiga avalikul enampakkumisel ei ole kooskõlas poolte huvidega, samuti ei ole selline kaasomandi lõpetamine kostja I suhtes õiglane. Kostja I on vaidlusaluses korteriomandis elanud juba 13 aastat ega soovi kolida, see on kostja I kodu. Avalikul enampakkumisel võib korteriomandi osta kolmas isik, mistõttu peaks kostja I soetama enesele uue eluaseme. Kostja I nõustus kostja II vastuhagiga, milles taotletakse kaasomandi lõpetatamist korteriomandi müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja I oli nõus, et korteriomandi alghind on 50 000 eurot.
3.Kostja I esitas 20. jaanuaril 2020 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja I kasuks välja kommunaalkulude võlgnevuse 95 eurot 74 senti 2019. a juuli kuni detsembri eest. Kostja I võttis 27. mai 2021. a kohtuistungil oma vastuhagi tagasi.
3(11)
4.Kostja II esitas 5. veebruaril 2021 vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomand korteriomandile selle müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Saadud raha palus kostja II jagada kaasomanike vahel võrdselt. Kostja II leidis, et hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisid ei ole õiglased ning koormaksid oluliselt teisi kaasomanikke. Eriti ebaõiglased oleksid need kostja I suhtes, kes on vaidlusaluses korteris pikalt elanud eakas inimene ega soovi kodust ilma jääda. Kostjal II on isiklik huvi, et vaidlusalune kinnisasi jääks ka edaspidiselt pereringi. Kinnisasja pereringi jätmine soodustaks kostja I emotsionaalset seisundit, vastupidine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kostja II kinnitas kohtuistungil, et soovib korteriomandit omandada ning oli nõus, et enampakkumise alghind oleks 50 000 eurot.
5.Kostja III oli nõus kaasomandi lõpetamisega avalikul enampakkumisel. Kostja III vaidles vastu hageja esitatud alternatiivsele nõudele ning teatas, et tal puudub kaasomandi säilitamise vastu huvi. Kostja III oli samuti nõus kaasomandi lõpetamisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja III hinnangul oleks see õiglane kostja I suhtes.
6.Hageja avaldas kohtuistungil vastuseks kostja II vastuhagile, et on nõus kaasomandi lõpetamisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kuid seda üksnes juhul, kui hageja saab hüvitist vähemalt 12 500 eurot. Samas oli hageja seisukohal, et kuna korterit soovib ainult kostja I, ei ole täidetud eeldused kaasomandi lõpetamiseks kostja II taotletud viisil. Avalik enampakkumine annab turusituatsioonist tulenevalt õiglase hinna.
7.Kostja I vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus üks kaasomanik, kes ei võimalda teisele kaasomanikule juurdepääsu kaasomandile, nõuab teise kaasomaniku käest kulude hüvitamist. Hageja oli nõus sellega, et kostja I võtab vastuhagi tagasi.
MAAKOHTU LAHEND
8.Maakohus jättis 30. juuni 2021. a otsusega kostja I vastuhagi hageja vastu läbi vaatamata ning lõpetas hageja ja kostjate kaasomandi korteriomandile selle müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kohus määras enampakkumise alghinnaks 50 000 eurot. Enapakkumisel saadud rahast tuleb tasuda enampakkumise kulud, ülejäänud raha tuleb jagada kaasomanike vahel võrdselt. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostja I vastuhagi jättis maakohus läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel seoses hagi tagasivõtmisega. Kuna hageja on vastuhagi tagasivõtmisega nõus, on kostjal I õigus hagi tagasi võtta ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastuhagiga seotud tõendid jättis kohus tähelepanuta. Kaasomandi pidas kohus põhjendatuks lõpetada kostja II taotletud viisil. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada ning kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et korteriomand peaks jääma menetlusosaliste kaasomandisse. Kahetoalise korteri ühine kasutamine sellise kaasomanike ringi poolt ei ole mõeldav, korteris elab tegelikult ainult üks kaasomanik, kostja I. Kaasomandi 4(11)
lõpetamine ei ole välistatud kokkuleppega või vastuolus hea usu põhimõttega. Kaasomandit ei ole koormatud hüpoteekidega. Kuna menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kuidas kaasomand lõpetada, otsustab lõpetamise viisi kohus (AÕS § 77 lg 2). Kohus saab otsustada vaid kaasomandis oleva asja jagamise sellise viisi üle, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Kostja III väitel puudub tal kaasomandi säilitamise vastu huvi ja seega on ta vastu vaielnud ka sellele, et tema kaasomandiosa suureneks. Kohus ei saa järelikult kaasomandi lõpetamisel lähtuda hageja alternatiivsest nõudest (kaasomandi lõpetamine asja jätmisega kostjate kaasomandisse, millega kaasomandiosade suuruseks oleks 1/3 igale kaasomanikule). Kohus saab kaaluda asja avaliku või kaasomanike vahelise enampakkumise vahel. Seadus ei sätesta, millist kaasomandi lõpetamise viisi tuleks eelistada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus (nt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus nr 218-13306, p 11). Kohus lähtus kaasomandi lõpetamise viisi valikul sellest, et korteriomand on olnud pikka aega kostja I kodu, tema eesmärk on korteris edasi elada ning ta sooviks seda enda omandisse. Kostja II on menetluses kinnitanud, et ka tema sooviks korteriomandit enda omandisse. Korteriomandi säilitamise kostjale I või kostjale II tagab eelkõige kaasomanikevaheline enampakkumine. Teisest küljest on hagejal soov saada oma kaasomandiosa eest võimalikult suurt hinda ning selle tagab avalik enampakkumine. Kohus leidis poolte huve kaaludes, et kaasomand tuleb lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohtu arvates kaalus kostja I huvi säilitada oma kodu üles hageja huvi saada kaasomandiosa eest võimalikult palju raha. Avalik enampakkumine võib kaasa tuua olukorra, kus kostjal I tuleb oma kodu säilitamiseks osta korter kallimalt kui selle turuhind. Selline lahendus ei oleks kostja I suhtes õiglane. Hageja pidi pankrotimenetluses kaasomandit ostes arvestama sellega, et tegemist on kolmanda isiku eluruumiga ning võtma riski, et kaasomandist tulenevalt on korteri võimalik väärtus väiksem kui ühe isiku omandisse kuuluval korteril. Kostja I ei pidanud arvestama sellega, et kellegi teise võlgnevuse tõttu läheb tema kodu avalikule enampakkumisele. Kuna kostjad I ja II on kinnitanud, et soovivad saada kogu korteriomandi omanikuks ja enampakkumisel osaleda, soovivad ainuomandit vähemalt kaks kaasomanikku ning kaasomanikevaheline enampakkumine on õiguslikult võimalik. Omandi kaotusel tuleb omandist ilma jääjale tasuda võimalikult õiglane hüvitis rahas. Ekspertiisiakti kohaselt oli seisuga 7. aprill 2021 korteriomandi turuväärtus umbes 50 000 eurot. Kohtu määratud ekspertiisi tulemusel selgunud korteriomandi turuväärtus on kooskõlas ka hageja esitatud asjatundja arvamusega. Menetlusosalised ei vaielnud vastu hageja taotlusele määrata enampakkumise alghinnaks 50 000 eurot. Alghinna määramine tagab, et omandi kaotanud kaasomanikud saavad hüvitisena vähemalt nende kaasomandiosale vastava osa korteri turuhinnast. Kohus ei pidanud vajalikuks määrata, kui palju võib enampakkumisel hinda suurendada või kordusenampakkumisel alandada. Selle tingimuse saab paika panna enampakkumise läbiviimise käigus. 5(11)
Kuna igal kaasomanikule kuulub 1⁄4 korteriomandist, tuleb enampakkumisel saadud raha pärast enampakkumise kulude kandmist jagada kaasomanike vahel võrdselt. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-test 1 ja 4. Kohus rahuldab nii hageja kui kostja nõude kaasomandi lõpetamiseks, kõik menetlusosalised on olnud algusest peale kaasomandi lõpetamisega nõus. Kaasomandi lõpetamise viisi valik ei muuda praegusel juhul menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulude jätmine poolte endi kanda on selles menetluses õiglane. Iga menetlusosaline (v.a kostja III) on kandnud esindajakulusid ning kohus ei leia, et kellegi esindajakulud peaksid jääma mingis osas kaasomandi lõpetamisele vastuväiteid või pretensioone mitte esitanud kostja III kanda. Nii hageja kui ka kostja II on tasunud samas summas riigilõivu. Menetluses ei ole üheselt selge, kellest tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata ning kohus ei näe selles põhjust muuta menetluskulude jaotust. Hageja soov teha tsiviilasjas lisaks hageja esitatud asjatundja arvamusele ka ekspertiis oli hageja valik. Kuna ükski teine menetlusosaline ei esitanud korteri hindamisakti, oleks kohus ekspertiisi tegemata jätmisel lähtunud hageja esitatud asjatundja arvamusest. Seega jääb ka ekspertiisikulu seda taotlenud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Hageja palub 30. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kaasomandi lõpetamise viisiks kaasomanikevahelise enampakkumise, ning teha uue otsuse, millega määrata kaasomand lõpetamise viisiks avalik enampakkumine. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte nendi kanda, ja teha uus otsus, millega jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ning kaasomandi lõpetamise menetlusega seotud hageja menetluskuludest 50 % kostja I ja 25 % kostja II kanda ja jätta kostja I vastuhagiga seotud hageja kõik menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Ükski menetlusosaline ei ole asjas esitanud nõuet, et soovib korteriomandit enda omandisse (ja seda hüvitise maksmise kohustusega teistele). Seega pole täidetud kohtupraktikast tulenevad eeldused kaasomanikevaheliseks enampakkumiseks. Hagimenetluses ei ole kaasomandi lõpetamise viisi osas soovina arvestatav menetlusosalise väide oma soovi kohta (ilma vastavat nõuet esitamata). Kostja I pole esitanud vastuhagi nõudega (kaasomandi lõpetamise viisiga), et soovib korteriomandit enda omandisse hüvitise maksmise kohustusega teistele kaasomanikele, ka ükski teine menetlusosaline ei ole sellist nõuet esitanud. Kohus kohaldas seega valesti AÕS § 77 lg- t 2, otsustades põhjendamatult kaasomandi lõpetamise kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisega. Ringkonnakohus saab teha kaasomandi lõpetamise viisi osas uue otsuse ja lõpetada kaasomandi korteriomandi panemisega avalikule enampakkumisele. Avalik enampakkumine tagab kõikidele menetlusosalistele õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest. Hageja pöördus hagiga kohtusse seetõttu, et ei saanud kostjatega kohtuvälist kokkulepet kaasomandi jagamise osas. Kaasomandi lõpetamisega on kogu aeg nõus olnud kostja III, mistõttu on õige kohtu seisukoht, et teiste menetlusosaliste kulusid pole õige jätta tema kanda. Samas ei saa seda väita teiste kostjate kohta. Kostjaga I ei saavutanud 6(11)
kaasomanikud kokkulepet, kuna viimane polnud nõus korteri turuväärtusega. Kostja II ei vastanud hageja ettepanekutele üldse. Kostjad I ja II pole nendele hagiavalduses esitanud asjaoludele ka vastu vaielnud. Kuna kostjad I ja II põhjustasid hageja poolt kohtusse pöördumise, on põhjendatud hageja menetluskulude jätmine nende kahe kostjate kanda. Kohus leidis ekslikult, et hageja soov teha tsiviilasjas lisaks hageja esitatud asjatundja arvamusele ka ekspertiis, oli hageja valik ning ekspertiisi tegemata jätmisel oleks kohus lähtunud hageja esitatud asjatundja arvamusest. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja I poolt koos 1. veebruari 2021. a menetlusdokumendiga esitatud Domus Kinnisvara hindamisakti, mille kohaselt oli korteriomandi turuväärtus 47 000 eurot. See oli ka põhjuseks, miks hageja soovis asjas ekspertiisi korraldamist ja kandis sellega seotud kulu. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda ning hageja kaasomandi lõpetamise menetlusega seotud menetluskuludest 50 % tuleb jätta kostja I ja 25 % kostja II kanda. Kostja I võttis enda esitatud vastuhagi tagasi ja kohus jättis vastuhagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega peab kostja I kandma vastuhagiga seotud hageja menetluskulud ning maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 168 lg 2 nõudeid. Hageja taotleb, et ringkonnakohus jätaks kõik hageja menetluskulud, mis on seotud kostja I vastuhagiga, kostja I kanda. Hageja kandis seoses kostja I vastuhagiga kulusid 240 euro ulatuses, mis seisnesid esindajakuludes seoses vastuhagile vastuse koostamiseks (2 tundi, hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuta)).
10.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Juhul kui kohus otsustab maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta vastuhagiga seotud hageja menetluskulud kostja I kanda, palub kostja I vähendada hageja menetluskulusid vähemalt 120 euro võrra. Poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja II on taotlenud vastuhagis kaasomandi lõpetamist korteriomandi müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Seega on täidetud esmane eeldus kaaosmanikevahelise enampakkumise viisi valimiseks ning õige ei ole hageja väide, et kaasomanikevahelist enampakkumist ei ole võimalik korraldada. Asjaolu, et ükski kaasomanik ei ole esitanud (vastu)hagi nõudega jätta omand temale, ei ole kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamise eeldus. Kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kõik kaasomanikud soovivad kaasomandit lõpetada, kuid enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku. Samas ei pea kaasomanikud esitama sellist soovi haginõudena. Käesoleval juhul on kostja II taotlenud kaasomandi lõpetamist selliselt, et asi pannakse kaasomanikevahelisele enampakkumisele. Kaasomandi lõpetamisega on olnud nõus ka kõik teised kaasomanikud, kusjuures kostja I on väljendanud menetluses soovi samuti terve korter endale osta. Sellest tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et kuna mitu kaasomanikku on väljendanud soovi osta korter endale, on põhjendatud kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega kohtu poolt on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub kohtu diskretsiooniotsuse 7(11)
kujunemine. Kohus ei ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (sellele ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka viidanud). Kostja I hinnangul puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotamine hageja soovitud viisil ei ole põhjendatud. Hageja hagi jäeti sisuliselt osaliselt rahuldamata (kaasomandi lõpetamise viisi osas) ning täies ulatuses rahuldati kostja II vastuhagi, millega ka kostja I menetluses ka nõus oli. Sellest tulenevalt on olnud ainuõige jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda. Seoses kostja I vastuhagi puudutavate menetluskuludega ei ole hageja viide TsMS § 168 lg-le 2 ei ole õige, kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagi võeti tagasi, ning sellist olukorda reguleerib TsMS § 168 lg 4. Hagi tagasivõtmisega seotud menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4. Praegusel juhul ongi kohus leidnud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on põhjendatud ja õiglane. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja I vastuhagiga seotud hageja menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, palub kostja I kohtul neid menetluskulusid vähendada.
11.Kostja II vaidleb samuti apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II ei nõustu hagejaga, et sooviks kaasomandi lõpetamise viisi osas hagimenetluses ei ole lihtsalt menetlusosalise väide oma soovi kohta, vaid vastavasisulise haginõude esitamine. Kohus saab otsustada sellise kaasomandis oleva asja jagamise viisi üle, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Käesoleval juhul on hageja taotlenud kaasomandi jagamist avalikul enampakkumisel, kostja II aga vastuhagis kaasomandi jagamist kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamisega on nõus ka kõik teised kaasomanikud, kusjuures kostja I on menetluses väljendanud soovi samuti terve korter endale osta. Sellest tulenevalt on kostja II hinnangul õige maakohtu seisukoht, et kuna mitu kaasomanikku on väljendanud soovi osta korter endale, on põhjendatud kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Maakohtu otsuse põhjendustes on jälgitav maakohtu diskretsiooniotsuse kujunemine. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (sellele ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka viidanud). Sellest tulenevalt puudub kostja II hinnangul alus maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotamine hageja soovitud viisil ei ole põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult kõigi menetlusosaliste endi kanda, kuna keegi ei olnud tegelikkuses kaasomandi lõpetamisele vastu, vaidlus oli vaid lõpetamise viisi üle. Õige on maakohtu seisukoht, et menetluses ei ole üheselt selge, kellest tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata. Lisaks jäi hageja hagi kaasomandi lõpetamise viisi osas rahuldamata ning kostja II hagi rahuldati täies ulatuses.
Kostja III toetab apellatsioonkaebust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles kohus jättis kostja I vastuhagiga seotud hageja menetluskulud hageja enda kanda, ning teha selles osas 8(11)
uus otsus, millega jätta kostja I vastuhagiga seotud hageja menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja I 20. jaanuaril 2020 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja 95 eurot 74 senti ning sellelt summalt arvestatud viivise (I kd, tl-d 61–66) ning hageja on kostja I vastuhagile
3.septembril 2020 vastanud (I kd, tl-d 87–88). 27. mail 2021 toimunud istungil võttis kostja I esitatud vastuhagi tagasi (I kd, tl 199 pöördel) ning maakohus jättis otsusega kostja I vastuhagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Vastuhagi läbivaatamata jätmist puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1). Samas ei ole maakohus otsuses põhjendanud kostja I vastuhagiga seotud hageja kulude hageja enda kanda jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja I esitatud vastuhagiga seotud hageja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel kostja I kanda. Viidatud sätetest tulenevalt kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud üldjuhul hageja (praegusel juhul vastuhagi esitanud kostja I). TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 võimaldavad jätta menetluskulud ka kostja kanda, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega peab kostja I kandma enda esitatud vastuhagiga seotud hageja menetluskulud.
15.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.1.Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10205, p 15). Kohtupraktika järgi on kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 217-9749, p 11). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus oleks kaasomandi lõpetamise viiside valikul ületanud diskretsiooni piire. Kohus on otsustanud lõpetada kaasomandi korteriomandile kostja II poole esitatud vastuhagis taotletud viisil. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus kaalunud kõigi kaasomanike huve ning oma järeldusi asjakohaselt ja piisavalt määral põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta asja materjalid küll maakohtu seisukohta, nagu võiks avalik enampakkumine kaasa tuua olukorra, kus kostjal I tuleb oma kodu säilitamiseks osta korter selle turuhinnast kallimalt. Samas ei anna see iseenesest alust kahelda maakohtu kaalutlusotsuse põhjendatuses.
9(11)
Hageja keskne huvi saada omandiõiguse kaotuse eest 12 500 eurot on eelduslikult tagatud maakohtu otsusega määratud enampakkumise alghinnaga 50 000 eurot ning maakohtu korraldusega, mille kohaselt tuleb enampakkumise kuludest ülejääv raha jagada kaasomanike vahel võrdselt. Kaasomaniku poolt korteri müügist saadav raha enampakkumise kulude arvel küll väheneb, kuid samas võib tegelik müügihind enamapakkumise käigus kujuneda kõrgemaks kui 50 000 eurot ning enampakkumise kulud kaasneksid ka avaliku enampakkumise korral. Kui hageja hinnangul on korteriomandi väärtus oluliselt suurem kui 50 000 eurot, peaks ka hagejal endal olema äriline huvi korteriomand enampakkumisel omandada, et see hiljem turuhinnaga müüa (isegi kui hageja korteriomandit muul põhjusel endale ei soovi).
15.2.Kaasomanike vaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku. Samas ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellise olukorraga oleks tegemist ainult siis, kui mitu kaasomanikku oleks esitanud nõude (hagi) korteriomandi jätmiseks tema ainuomandisse (hüvitise maksmise kohustusega teistele kaasomanikele). Õigusteooria ega kohtupraktika hageja sellist seisukohta ei toeta. Asja materjalidest nähtuvalt on nii kostja I kui ka kostja II avaldanud menetluses soovi saada korteriomandi ainuomanikuks ning kinnitanud soovi enampakkumisel osaleda. Maakohus on sellega kaalutlusotsuse tegemisel ka arvestanud. Olukorras, kus kostja II oli esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kostja I sellise kaasomandi lõpetamise viisiga nõustus, puudus tal mõistlik põhjus enda poolt samasisulise vastuhagi esitamiseks.
15.3.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta ka maakohtu poolt seoses hagi ja kostja II esitatud vastuhagiga määratud menetluskulude jaotust. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult kõigi kaasomanike huvides ning, nagu on märkinud ka maakohus, ei nähtu asja materjalidest, millisest kaasomanikust tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata. Kohtuliku ekspertiisi korraldamine korteriomandi väärtuse (turuhinna) tuvastamiseks lähtus hageja taotlusest (I kd, tl 159). Iseeneset ei ole õige maakohtu märgitu, et ükski teine menetlusosaline peale hageja ei esitanud korteri hindamisakti. Asja materjalidest nähtuvalt on asjatundaja arvamuse korteriomandi väärtuse kohta esitanud ka kostja I (I kd, tl-d 114–126). Samas hindab kohus asja lahendamisel tõendeid nende kogumis (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2), mh oleks kohus ka ekspertiisi korraldamata jätmisel saanud hinnata nii hageja kui kostja I poolt esitatud asjatundjate arvamusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta hageja poolt taotletud ekspertiisiga seonduvat kulu mõne teise menetlusosalise kanda.
16.Seoses hageja hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
17.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-test 3 ja 5 lähtudes kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja ülalesitatud menetluskulude jaotusest lähtuvalt kindlaks määrata.
10(11)
17.1.Apellatsioonkaebusest ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (II kd, tl-d 7–8) on hageja kandnud seoses kostja I vastuhagile vastamisega kulusid 240 euro ulatuses. Kulud seisnevad esindajakuludes. Esindaja kulutas vastuhagile vastuse koostamiseks 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub kulud hüvitada ilma käibemaksuta.
17.2.Kostja I on palunud kulusid vähendada vähemalt 120 euro ulatuses. Arvestades hageja poolt kostja I vastuhagile 3. septembril 2020 esitatud vastuse pikkust ja sisu, on kostja I hinnangul selle menetlusdokumendiga seotud põhjendatud menetluskulude suurus maksimaalselt 120 eurot (1 tund).
17.3.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toiming on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Esindaja ei ole kulutanud vastuhagile vastamiseks aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
17.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulude (esindajakulu) suuruseks 240 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt I hageja kasuks välja.
17.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.