Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras X-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 14.01.2022 määruse resolutsiooni p-s 2 esialgse õiguskaitse kohaldamise algusaega aastaarvu osas ning algus- ja lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et X paigutatakse psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 10.01.2022 kell 17.17 kuni 19.02.2022 kell 17.17 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks.
2.Täiendada Harju Maakohtu 14.01.2022 määrust otsustusega, et menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus muutmata.
4.X määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Pikendada X suhtes kohaldatud esialgset õiguskaitset 40 päevani. 6.2.Paigutada X psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega alates 10.01.2022 kell 17.17 kuni 19.02.2022 kell 17.17 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks.
2-22-275 6.3.Kohaldada X suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. 6.4.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle menetlemine maakohtus
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 12.01.2022 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 10.01.2022 kella 17.17, kui puudutatud isiku suhtes kohaldati valvearsti ML otsusega tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite JK ja OD arvamuse kohaselt on puudutatud isik viibinud korduvalt psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil.
1.1.1.Esmakordselt viibis puudutatud isik psühhiaatriahaiglas ravil 2004. a, kui tal diagnoositi depressioon. Ravi efekt oli lühiajaline, puudutatud isiku meeleolud vaheldusid ning õppimine valmistas talle raskusi. Järgnevatel aastatel viibis puudutatud isik korduvalt haiglaravil Tartu, Võru ja Viljandi psühhiaatriakliinikutes. Avaldaja psühhiaatriakliinikus Tallinnas viibis puudutatud isik esmakordselt ravil 2010. aastal. Puudutatud isiku käitumises oli esiplaanil afektabiilsus, hulkumine, impulsiivsus ning sihipäratu käitumine. Enne hospitaliseerimist 2010. aastal oli puudutatud isik agressiivne oma venna ja isa suhtes. Puudutatud isik suunati sundravile, kuid ta põgenes haiglast ning pöördus Tartus ise uuesti haiglasse. Puudutatud isikul diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire.
1.1.2.2012. aastal toodi puudutatud isik haiglaravile kuulmismeelepette ja tagakiusamisluulu tõttu. Haiglas oli puudutatud isik pikalt rahutu ja vägivaldne. Puudutatud isikul diagnoositi skisoafektiivne häire. Haiglaravi vajas puudutatud isik ka kaks kuud hiljem. Puudutatud isik oli kärsitu, pidurdamatu, verbaalselt agressiivne ja vaenulik oma ema suhtes. Puudutatud isikul avaldusid kuulmismeelepetted. 2013. aastal vajas puudutatud isik korduvalt haiglaravi depressiivse seisundi, maniakaalse ja agressiivse käitumise tõttu. Puudutatud isik oli vaenulik venna ja tema elukaaslase suhtes ning ründas venna elukaaslast füüsiliselt. Kui vend ja ema teda takistasid, ründas puudutatud isik ka neid. Puudutatud isik tõukas oma ema, kes kukkus peaga vastu seina ja kaotas teadvuse. Puudutatud isik kutsus endale ise politsei, väites, et teda rünnati. Sel korral viibis puudutatud isik haiglaravil ca kolm kuud. Haiguspildis esinesid maniale ja psühhoosile viitavad sümptomid. Pärast tahtest olenematut ravi ei suutnud puudutatud isik kodus olla ja läks hulkuma. Seetõttu suunati puudutatud isik ravile Viljandi haigla pikaravi osakonda.
2-22-275
1.1.3.Viljandi haiglast lahkudes pöördus puudutatud isik Tallinnas uuesti psühhiaatriakliinikusse, kus kaebas rahutust, mõtete tulva, unetust ja sundnähte. Puudutatud isiku seisund oli haiglaravi ajal pikalt ebastabiilne ja muutlik, tal esines ohtlikku käitumist, ta lõhkus haiglas aknaid ning proovis teise korruse aknal ronida. Pärast ravi suunati puudutatud isik päevaravile, millega ta ei nõustunud. Edaspidi oli puudutatud isiku käitumismuster sama – puudutatud isik pöördus tihti ise haiglasse, sest ei saanud kodus hakkama. Puudutatud isikut häirisid teda ümbritsevad inimesed. Puudutatud isikul esines unehäireid, ravimeid võttis ta ebakorrapäraselt ning tal esines meeleolu kõikumisi ja sihipäratut käitumist. Puudutatud isikut hospitaliseeriti 4–5 korral aastas.
1.1.4.2015. aastal muudeti puudutatud isiku ravimeid ning uute ravimite manustamise tulemusena puudutatud isik 2016. aastal haiglaravi ei vajanud. Uuesti hospitaliseeriti puudutatud isik 2017. aastal ning edaspidi viibis ta ravil 1–3 korral aastas. See võis olla tingitud depooravist ja sotsiaalse rehabilitatsiooni meetmete rakendamisest.
1.1.5.2021. aastal viibis puudutatud isik haiglaravil neli korda, kuid lühiajaliselt (kuni kolm nädalat). Puudutatud isik pöördus ise valvetuppa, kuid ravil olles olid ravisoostumus ja haiguskriitika puudulikud. Viimati viibis puudutatud isik haiglaravil 2021. a detsembris ning pärast väljakirjutamist käis vastuvõtul ning sai depoosüsti. Ambulatoorsel visiidil 5.01.2022 täheldas raviarst puudutatud isikul maniakaalseid sümptomeid. Puudutatud isik hilines vastuvõtule ja teatas, et ta pole kümme aastat ennast nii hästi tundnud kui praegu. Puudutatud isik rääkis, et on rahul tööga venna firmas ning võtab ravimeid. Puudutatud isik eitas, et kuuleb hääli. Vastuvõtul oli puudutatud isik üleriietes, rääkis kiiresti ja spontaanselt. Meelolu oli kergelt tõusnud. Agressiivsust ei esinenud, kuid puudutatud isikul puudus haiguskriitika.
1.2.Praegusel juhul toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse politsei kaasabil kiirabiga, kuna puudutatud isik oli agressiivne ja ebaadekvaatne. Maniakaalne seisund oli süvenenud. Puudutatud isik oli katkestanud toetusravi. Puudutatud isik muutus agressiivseks noortemaja elanike ja personali suhtes, ähvardas kõiki tappa, ei maganud öösiti, oli ebaadekvaatne ning sihipäratu käitumisega. Puudutatud isikule kutsuti politsei ja kiirabi. Puudutatud isik püüdis politsei eest põgeneda. Valvetoas käitus puudutatud isik familiaarselt, tema mõttekäik oli kiirenenud ja seda ei olnud võimalik jälgida. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti otsusega 10.01.2022 kell 17.17 ja suunati subakuutosakonda.
1.3.Puudutatud isikul esineb segatüüpi skisoafektiivne häire. Hospitaliseerimise põhjuseks oli sel korral maniakaalse seisundi ägenemine, mis ei ole taandunud. Puudutatud isik on ka varem käitunud agressiivselt ning eiranud psühhiaatri korraldusi. Puudutatud isik ei ole talle määratud raviskeemi järginud. Teadaolevalt on puudutatud isik kuritarvitanud ka alkoholi. Oma seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline ise oma ravivajadust hindama ega andma raviks nõusolekut. Puudutatud isiku seisundist lähtuvalt ei ole tema paranemine neljapäevase ravi jooksul tõenäoline, mistõttu on vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas ravimite manustamist.
2.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 12.01.2022. Puudutatud isiku kõne oli ärakuulamisel seosetu ja katkematu. Puudutatud isik rääkis, et on masenduses ja tahab olla koos oma naisega, kellega elab Pelgurannas suures korteris. Puudutatud isik kinnitas, et võtab ravimeid, kuid mingi ravim ajab teda oksendama. Samuti rääkis puudutatud isik, et ei soovi õlasüsti saada ja kuu aega ajas arst talle mingit sodi sisse. Puudutatud isik soovis koju minna, et saaks tööl käia. Ta väljendas, et kardab, et naine jätab teda maha. Naine on miljonär.
3.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse avaldust ja vajadusel ravi pikendamist.
Puudutatud isiku raviarst jäi oma avalduse juurde.
2-22-275 Harju Maakohtu 12.01.2022 määrus
5.Maakohus rahuldas 12.01.2022 määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli päeva alates 10.01.2022 kuni 14.01.2022.
5.1.Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Ravita ja tavapärases keskkonnas väljaspool haiglat võib puudutatud isik olla ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik iseendale, aga ka teistele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Puudutatud isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (haiguslikust seisundist tulenevalt maniakaalne). Samuti võib puudutatud isik kujutada otsest ohtu teistele oma ettearvamatu agressiivse käitumisega (ähvardas noortemaja elanikke ja personali ära tappa, on sõitnud autoga ilma lubadeta). Puudutatud isik on võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Arvestades tema psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.
5.2.Puudutatud isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise kohta. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
6.Puudutatud isiku raviarst PT esitas 13.01.2022 kohtule arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks, mistõttu on vajalik pikendada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Ravita jäämisel on puudutatud isik ohtlik nii endale kui ka teistele. Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus
7.14.01.2022 määrusega pikendas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani ning otsustas paigutada puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 10.01.2021 kuni 19.02.2022 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Samuti andis maakohus loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid.
7.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-s 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras on täidetud. Kogutud tõendite ja arsti arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud. Puudutatud isikul esineb segatüüpi skisoafektiivne häire.
7.2.Puudutatud isiku puhul on teada tema varasem agressiivne käitumine ümbritsevate suhtes. Puudutatud isik on eiranud kohustust manustada talle määratud ravimeid raviskeemi alusel ning kuritarvitanud alkoholi. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib puudutatud isik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Oma haigusliku seisundi tõttu (maniakaalne seisund) võib puudutatud isik seada end oma elu ja tervist ohustavasse olukorda. Teistele on puudutatud isik ohtlik oma ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu. Puudutatud
2-22-275 isik ei ole oma tervise seisundi tõttu võimeline oma ravivajaduse üle otsustama. Arvestades puudutatud isiku anamneesi ja hetkeseisundit, ei ole puudutatud isiku paranemine raskest psüühikahäirest nelja ööpäeva jooksul tõenäoline. Kuna puudutatud isik ei ole võimeline ka oma ravivajadust hindama, tuleb lubada talle tahtevastaselt ravimite manustamist. Harju Maakohtu 18.01.2022 määrus
8.18.01.2022 määrusega rahuldas maakohus puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määras riigieelarve vahenditest esindajale tasuna riigi õigusabi eest 97,20 eurot (sh käibemaks). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab Harju Maakohtu 14.01.2022 määruse. Puudutatud isik leiab, et ta on küll haige, kuid tema haigus ei ole nii raske, et ta peaks viibima haiglas. Puudutatud isik ei ole olnud ja pole ka praegu ohtlik. Puudutatud isik mõistis olukorda valesti ja hakkas põgenema, kui K-komando ja kriminaalpolitsei tuli teda haiglasse viimiseks kinni võtma. See oli eksitus. Varasemad konfliktid olid samuti põhjustatud sellest, et teised isikud käitusid valesti ja ründasid puudutatud isikut. Puudutatud isik pidi ennast kaitsma. Kuna puudutatud isiku hinnangul on tal võimalik end ise väljaspool haiglat ravida, siis ei ole tahtest olenematu haiglaravi kohaldamise eeldused täidetud.
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu pidades seda põhjendamatuks. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2), mis on ägenenud. Haiglaravita jäämisel ohustab ta enda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Puudutatud isik oli enne haiglaravile toomist vaenulik noortemaja elanike ja töötajate, politsei ja haiglapersonali suhtes. Ta on korduvalt ähvardanud kõiki tappa ja kätte maksta. Puudutatud isiku mõttekäik oli kiirenenud, hüplev ja jälgimatu. Puudutatud isik avaldas absurdseid luulumõtteid enda ja oma pere kohta (tema vennad on miljonärid, keda saadavad relvastatud inimesed ja kes puudutatud isiku vabastavad; haiglas hoitakse terveid inimesi ja piinatakse neid; puudutatud isikul pole ravimite mõjul enam pulssi; puudutatud isiku naine vajab koheselt abi, sest naisel on epilepsia ja talle tuleb kiirabi kutsuda). Puudutatud isik oli ravil viibimise ajal jätkuvalt püsimatu, kergesti ärrituv, psühhomotoorselt rahutu ning verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne (lõi kaaspatsienti, sõimas personali ja lõhkus osakonnas asju).
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2, märkides kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaja. Samuti parandab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse algusaja aastaarvu osas ning täiendab maakohtu määrust menetluskulude jaotust puudutava otsustusega. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on möödunud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse
2-22-275 asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine puudutatud isiku määruskaebuse lahendamist.
14.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
15.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
16.Kohtupraktikas (RKTKm 3-2-1-155-13, p-d 46.3 ja 46.4) on selgitatud, et kehtiv seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva ning kui maakohus kohaldab esialgse õiguskaitse pikendamise nime all puudutatud isiku tahtevastast hospitaliseerimist pikemaks ajaks kui neli päeva alates tema kinnisesse asutusse paigutamisest, on see muude eelduste täitmise korral nelja päeva ületavas osas seaduslik juhul, kui see vastab korralisele kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele, st kui täidetud on isiku korralise kinnisesse asutusse paigutamise eeldused. Takistuseks ei ole sel juhul asjaolu, et menetlust nimetatakse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks või selle pikendamiseks. Praegusel juhul on täidetud isiku korralise kinnisesse asutusse paigutamise eeldused, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud on psühhiaatri arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt põhjendanud (vt ka RKRKm 2-18-11917, p 21).
17.Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite JK ja OD arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2), millest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama oma tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ning ravivajadust. Hospitaliseerimise põhjuseks oli maniakaalse seisundi ägenemine, mis ei ole taandunud. Puudutatud isik on varem käitunud agressiivselt ning eiranud psühhiaatri korraldusi. Puudutatud isik toodi psühhiaatriakliinikusse kiirabiga politsei kaasabil, kuna tema käitumine oli agressiivne ja ebaadekvaatne. Juba enne ravile toomist 5.01.2022 toimunud ambulatoorsel arstivisiidil täheldas raviarst maniakaalse seisundi sümptomeid. Puudutatud isik oli toetusravi katkestanud. Enne haiglasse toomist oli ta ähvardanud kõiki (noortemaja elanikud ja personal) tappa, ei maganud öösiti ja oli ebaadekvaatse ning sihipäratu käitumisega. Määruskaebusele vastuseks esitatud arvamuse kohaselt oli puudutatud isik jätkuvalt agressiivne ja kergesti ärrituv ka haiglaravil olles, rünnates kaaspatsienti, lõhkudes osakonnas asju ja sõimates haigla personali. Puudutatud isiku mõttekäik oli kiirenenud, hüplev ja raskesti jälgitav ning ta avaldas absurdseid luulumõtteid.
2-22-275
18.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub psühhiaatrite hinnangutest, maakohtu määruses toodud puudutatud isiku ärakuulamise tulemustest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt rakendatud neli päeva ning ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära 12.01.2022 ning veendus tema psüühilises seisundis. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika ning ta tõlgendas ümbritsevat enda suhtes vaenulikuna, leides, et haiglas hoitakse ja piinatakse terveid inimesi. Neid asjaolusid arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse endale ja teistele ning seetõttu ei ole põhjendatud tühistada maakohtu määrust.
19.Arvestades puudutatud isiku pikaaegset haigust ja vajadust ravi järele, ei oleks puudutatud isiku lähedaste ärakuulamine ilmselt aidanud kaasa asja lahendamisele (TsMS § 536 lg 2 ja § 536 lg 21 p 3). Seetõttu ei anna puudutatud isiku lähedaste ärakuulamata jätmine alust maakohtu määrust tühistada.
20.Maakohtu määrustes on esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu ravi kohaldamine määratud alates 10.01.2021 ning ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu määrust järgmiselt.
20.1.Esmalt parandab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise algusaja selle aastaarvu osas. 12.01.2022 määrusega rahuldas maakohus avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 10.01.2022, mitte 10.01.2021 nagu 14.01.2022 määruses märgitud.
20.2.Samuti täpsustab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et puudutatud isik paigutatakse psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 10.01.2022 kell 17.17 kuni 19.02.2022 kell 17.17 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.5).
20.3.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on teinud määruse puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks 12.01.2022 ehk kaks päeva hiljem kui puudutatud isiku suhtes kohaldati esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi, s.o 10.01.2022. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ega legaliseerida juba kohtulahendita toimunud kinnipidamist (RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.2). Kui isik on esialgse õiguskaitse määruse alusel paigutatud kinnisesse asutusse tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile, tuleb kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega hakata lugema selle määruse tegemisest, mille alusel isik kinnisesse asutusse paigutati. Maakohus sai seega esialgset õiguskaitset kohaldada määruse tegemisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-10673). Enne kohtuloa saamist (mis tuleb teha kellaajalise täpsusega) toimub kinnipidamine ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi halduskorras. Kohtumääruseta toimunud kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkust saab kontrollida eelkõige PsAS § 11 lg 2 teise lause ja § 13 lg-te 2 ja 3 ning TsMS § 534 lg 6 nõuete täitmise kontrollimise teel halduskohtumenetluses (RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.2). Kuivõrd 12.01.2022 määrus on jõustunud, ei saa ringkonnakohus seda viga ise parandada.
21.Maakohus ei ole 14.01.2022 määruses märkinud menetluskulude jaotust, kuid on 18.01.2022 määrusega lahendanud puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus
2-22-275 kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ka menetluskulude jaotust puudutava otsustusega ning jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 3 Eesti Vabariigi kanda.
22.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel samuti Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.